7

docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 1008 296 1008 304 0 w 1008 304 952 304 0 w 952 304 952 440 0 w 944 296 944 176 0 w 944 176 992 176 0 w 952 304 952 184 0 w 952 184 1008 184 0 w 1008 184 1008 176 0 x 567 280 614 285 0 19 A < B x 491 178 538 183 0 19 A > B x 517 410 564 415 0 19 A = B w 544 232 552 232 0 153 552 240 576 240 1 2 0.0 w 544 248 552 248 0 x 1037 128 1049 131 0 12 y0 x 1035 251 1047 254 0 12 y1 x 1035 388 1047 391 0 12 y2 x 1035 498 1047 501 0 12 y3 x 1035 81 1063 84 0 12 A > B x 1038 201 1066 204 0 12 A < B x 638 182 826 187 0 19 A cmp B (võrdlustehe) x 680 271 742 276 0 19 A xor B x 644 215 816 220 0 19 shl A (nihe vasakule) x 608 244 847 249 0 19 inv B (inverteerida B väärtus)

Informaatika → Arvutid

140 allalaadimist

10

xls

Inglise keel: 500 sõna majanduserialadele

Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...

Keeled → Erialane inglise keel

38 allalaadimist

26

docx

MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD?

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut NIMI MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD? WHY BIOLOGICALY DIVERSED AGROECOSYSTEMS ARE MORE SUSTAINABLE IN PLANT PROTECTION THAN BIOLOGICALY UNDIVERSED AGROECOSYSTEMS? Kursusetöö Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus.......................................................

Põllumajandus → Maakasutuse ja...

14 allalaadimist

12

docx

Kuluarvestus

oli 700 000.- Leida: 3. eelarvestatud üldkulu määr aastaks 2019 306 000 / 153 000 = 2 EUR/ ühe tööjõu EUR kohta 1. 2. tellimuse üldkulu 150 000 * 2 = 300 000 EUR 3. ala- või ülejaotatud üldkulude summa 153 000 / 2 = 76 500 EUR 4. kohandatud müüdud toodangu kulu 700 000 ­ 76500 = 623 500 EUR Ülesanne 9 Tellimuse kuluarvestus Ettevõtte AB majandustehingud jaanuaris: 1. Osteti toorainet ja materjale summas 182 000 D Tooraine ja materjalid 182000 K Võlg tarnijatele 182000 2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne D V õlg tarnijatele 2000 K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5

Majandus → Kuluarvestus

129 allalaadimist

142

xlsx

Rakendusstatistika lõputöö lahendused

2006 16 70 6 587,60 5 1.11.2004 21 65 8 727,10 5 12.04.2010 187 16 172,40 6 1.08.1999 27 18 3 111,60 2 25.01.2009 11 41 23,50 5 24.01.2000 260 12 5 456,00 7 12.04.2010 46 4 461,20 3 11.02.2009 23 55 56,00 5 5.06.2009 19 9 715,10 2 5.06.2009 32 7 599,40 5 17.10.2011 16 6 17,50 4 1.07.2007 32 20 2 325,30 7 12.02.2009 182 41 968,80 4 29.08.2007 6 47 532,00 6 29.08.2011 7 13 109,10 2 1.01.2010 1020 1 127,40 5 1.11.2000 44 115 8 263,40 5 3.03.2004 881 37 5 797,50 3 11.05.2000 354 98 12 519,60 3 1.06.2006 1186 2 2 535,20 5 17.01.2003 458 112 2 327,00 5 1.03.1999 20 37 3 057,60 6 7.06.2006 169 49 970,10 4 11.11.2002 5 110 10 009,70 6 1.08

Majandus → Praktiline andmeanalüüs

73 allalaadimist

30

xls

Exceli näidisülesanded erinevad.

M 91 180 Ei Jah Ülekaaluline N 60 165 Ei Ei Normaalne M 65 160 Ei Ei Normaalne M 62 181 Jah Ei Alakaaluline N 80 165 Ei Jah Ülekaaluline N 56 170 Jah Ei Alakaaluline M 72 182 Ei Ei Normaalne M 70 164 Ei Ei Normaalne N 49 162 Jah Ei Alakaaluline  Esileht Esileht Naiste arv: 4 Meeste arv: 5 Alakaaluliste pikkuste summa: 513 Ülekaaluliste kaalude summa: 171 Meeste keskmine kaal: 72 Naiste keskmine kaal: 61,25

Informaatika → Arvuti õpetus

137 allalaadimist

10

doc

Esmaabi

Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...

Meditsiin → Ohuõpetus

59 allalaadimist

32

xls

Valemid - makro

21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242

Informaatika → Informaatika

58 allalaadimist

11

doc

Eduard Vilde

KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...

Kirjandus → Kirjandus

36 allalaadimist

11

docx

DZ Rakendusstatistika

80 1 80 6400 84 1171,00 82 1 82 6724 84 1385,32 85 1 85 7225 84 1460,76 86 1 86 7396 84 1538,20 87 1 87 7569 84 3735,93 91 2 182 16562 68 2229,72 95 1 95 9025 84 2325,16 96 1 96 9216 84 2522,04 98 1 98 9604 84 49942,1 60 2867 186937 84 1. Keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani, moodi ja haarde hinnangud Keskväärtus

Matemaatika → Algebra ja analüütiline...

23 allalaadimist

13

docx

Inglise keele majandussõnastik

1. A branded product ­ ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ­ ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge ­ .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ­ ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ­ ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation ­ .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ­ ............................................ehtne toode 8. A goal ­ ...............................................................eesmärk 9. A group leader ­ ..................................................kaadriülem 10. A liability ­ .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ­ ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ­ ...........

Keeled → Inglise keel

69 allalaadimist

11

doc

Veiniõpetuse referaat (Hispaania)

Hispaania veinid SISSEJUHATUS Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn ­ see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse vei...

Kategooriata → Veiniõpetus

41 allalaadimist

9

pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine

{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012  1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tl...

Ehitus → Ehitusmaterjalid

424 allalaadimist

17

doc

Tõenäosusteooria ja Rakendusstatistika MHT0031

1987.02 79 2 158 12482 1 80 1 80 6400 1057.55 2383.26 82 2 164 13448 1 85 1 85 7225 1407.75 86 1 86 7396 1483.79 87 1 87 7569 1561.83 3787.98 91 2 182 16562 1 7062.57 96 3 288 27648 1 98 1 98 9604 2552.27 60 2849 195025 60332.7 1. Keskväärtuse, dispersiooni, standarthälbe, mediaani, moodi ja haarde hinnangud Keskväärtus xk=(xini)/n=2849/60=47,48 Dispersioon Dx=[ni(xi-xk)2]/n=1005,5 Standarthälbe S=Dx=1005,5=31,71 Scor=(n/(n-1))*S=(60/(60-1))*31,71=31,97 Me=(43+44)/2=43,5

Matemaatika → Rakendusstatistika

171 allalaadimist

4

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN ­nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha ­ vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats ­ hüpofüüsi augus c) Kilpnääre ­ kaela eespinnal d) Harknääre ­ rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas­ kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised ­ neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa ­ nai...

Meditsiin → Anatoomia

184 allalaadimist

11

docx

Tarkuseterad

1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...

Kategooriata → Vabaaeg

56 allalaadimist

14

txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

w 1472 792 1536 792 0 x 1595 701 1610 704 0 15 y0 x 1596 733 1611 736 0 15 y1 x 1594 766 1609 769 0 15 y2 x 1596 798 1611 801 0 15 y3 L 176 184 176 152 0 0 false 5 0 L 192 184 192 152 0 1 false 5 0 L 208 216 208 152 0 1 false 5 0 L 224 184 224 152 0 1 false 5 0 L 256 184 256 152 0 1 false 5 0 L 288 200 288 152 0 1 false 5 0 x 286 139 300 142 0 13 a0 x 268 140 282 143 0 13 b0 x 250 139 264 142 0 13 a1 x 198 139 212 142 0 13 b2 x 231 139 245 142 0 13 b1 x 163 141 177 144 0 13 b3 x 182 139 196 142 0 13 a3 x 214 139 228 142 0 13 a2 w 192 184 192 248 0 w 224 184 224 232 0 w 256 184 256 216 0 w 288 200 288 248 0 w 192 248 448 248 0 w 720 136 1104 136 0 w 720 184 1120 184 0 w 1216 728 1184 728 0 w 1184 728 1184 184 0 w 1184 184 1120 184 0 w 1216 520 1200 520 0 w 1200 520 1200 168 0 w 1408 392 1216 392 0 w 1216 392 1216 152 0 w 1408 200 1232 200 0 w 1232 200 1232 136 0 w 1232 136 1104 136 0 w 1200 168 720 168 0 w 176 200 176 264 0

Informaatika → Programmeerimine - python

97 allalaadimist

20

docx

SERVITUUDID

SERVITUUDID Servituut – piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada asja kindlaks määratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. Servituut on asjaõiguslik kasutusõigus, mis on sarnane võlaõiguslikule rendile või üürile Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes. Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtivad asjaõiguslikud kasutusõigused kinnisasja suhtes edasi sõltumata kinnisasja omaniku tahtest. Servituudi erinevad võimalused: omanik loobub kinnisasja või selle osa kasutusõigusest kellegi teise kasuks – omanikul tekib kohustus taluda mingit kasutust, mida ta muidu keelata võiks kellegi või mingi kinnisasja kasuks mingist tegevusest loobumine, mida o...

Õigus → Õigus

4 allalaadimist

8

docx

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega

1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiend...

Õigus → Õigus

5 allalaadimist

11

docx

Inglise keele sõnastik 500 sõnaga

169.Desert areas ­ kõrbede alad 170.design- disain 171.Designed for human amenity ­ kujundatud lähtuvalt inimeste mugavuseks 172.Desired plant ­ soovitav taim 173.Different design- erinev disain 174.Dips- lohud 175.Discordant - vastuloluline 176.Dissemination of data ­ andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished ­ silmapaistev 179.Disturb ­ häirima 180.Dormant ­ seisev 181.Drain ­ kuivenduskraav 182.Drainage ­ drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway ­ vaeva nägemine 191.Elaborate ­ viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195

Keeled → Inglise keel

33 allalaadimist

13

docx

Venemaa asustus ja rahvastik

Lesgiinid 473 722 Mordvalased 744 237 Ukrainlased 1 927 988 Burjaadid 461 389 Kasahhid 647 732 Baskiirid 1 584 554 Ingussid 444 833 Aserbaidzaanlased 603 070 Tsuvasid 1 435 872 Sakslased 394 138 Dargiinid 589 386 Tsetseenid 1 431 360 Usbekid 289 862 keeldus vastamast 583 747 Armeenlased 1 182 388 Tuvad 263 934 Udmurdid 552 299 Komid 228 235 Marid 547 605 Karatsaid 218 403 Osseedid 528 515 Mustlased 204 958 Valgevenelased 521 443 Tadzikid 200 303 Kabardiiinid 516 826 Kalmõkid 183 372 Kumõkid 503 060 Lakid 178 630 Grusiinid 157 803

Geograafia → Maailma majandus- ja...

9 allalaadimist

18

odt

Mäed ja nende loomad.

Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks.  Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...

Geograafia → Geograafia

26 allalaadimist

15

docx

Keskkonna analüüs- Jõgeva vald

 kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Metsastumise põhjused ei ole selged. Olulisemaks põhjuseks peetakse servakuivenduse mõju, aga viidatakse ka loodusliku arengu seaduspärasustele. 3. Probleeme võib tekitada kokku-ja väljavedu, mis võib rikkuda valdavalt pehmet pinnast ja teid. (ENDLA LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2007-2015) Endla looduskaitseala metsad, sood ja veekogud on koduks enam kui 450 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väiksemaid laululinde. Lindude jaoks on eriti väärtuslik elupaik Endla järv (koos Sinijärvega), üks linnurikkamaid järvi Eestis. Järve ümbruses on ruumi karule, hundile ja ilvesele. Ka kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 10) Endla looduskaitsealal on palju kaitstavaid liike (135) ning nende säilimiseks peab hoidma sealset loodust puutumatuna.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

37 allalaadimist

8

xlsx

Biomeetria iseseisev töö 2

hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ei jah M 175 62 56 43 0-1 3 võileib jah ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah

Põllumajandus → Biomeetria

51 allalaadimist

27

xlsx

Exceli Funktsioonid

ülekaaluline? Jah/Ei Jah/Ei M 97 180 ei ei N 60 165 ei jah M 65 160 ei jah M 62 181 jah jah N 80 165 ei ei N 56 170 jah jah M 72 182 ei jah M 70 164 ei jah N 49 162 jah jah N 64 164 ei jah M 98 185 ei ei N 38 151 jah jah M 67 168 ei jah M 88 177 ei ei

Informaatika → Informaatika

13 allalaadimist

22

doc

äriplaan

77 07.09.2015 202 993,00 kr 1 353,00 kr 3 985,00 kr 5 338,00 kr 199 008,20 kr 78 07.10.2015 199 008,00 kr 1 327,00 kr 4 012,00 kr 5 338,00 kr 194 996,51 kr 79 07.11.2015 194 997,00 kr 1 300,00 kr 4 038,00 kr 5 338,00 kr 190 958,07 kr 80 07.12.2015 190 958,00 kr 1 273,00 kr 4 065,00 kr 5 338,00 kr 186 892,71 kr 81 07.01.2016 186 893,00 kr 1 246,00 kr 4 092,00 kr 5 338,00 kr 182 800,25 kr 82 07.02.2016 182 800,00 kr 1 219,00 kr 4 120,00 kr 5 338,00 kr 178 680,50 kr 83 07.03.2016 178 681,00 kr 1 191,00 kr 4 147,00 kr 5 338,00 kr 174 533,29 kr 84 07.04.2016 174 533,00 kr 1 164,00 kr 4 175,00 kr 5 338,00 kr 170 358,43 kr 85 07.05.2016 170 358,00 kr 1 136,00 kr 4 203,00 kr 5 338,00 kr 166 155,74 kr 86 07.06.2016 166 156,00 kr 1 108,00 kr 4 231,00 kr 5 338,00 kr 161 925,03 kr 87 07.07

Majandus → Majandus

1262 allalaadimist

40

xlsx

Rakendusstatistika arvutusgraafline töö 2

Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927  D=2 1. T0=4 S0=0,25 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x y Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtuste -10 0,00 -9 0,00 0 -8 0,00 -7 0,00 0 -6 0,00 -5 0,00 ...

Matemaatika → Rakendusstatistika

272 allalaadimist

106

xls

FÜÜSIKALINE KEEMIA II: FK 24

5 0.66 7 30 147.5 0.666 8 35 152.5 0.672 9 40 157.5 0.678 10 45 162.5 0.684 11 50 167.5 0.69 12 55 172.5 0.696 13 60 177.5 0.702 14 65 182.5 0.707 15 70 187.5 0.713 16 75 192.5 0.718 17 80 197.5 0.723 18 85 202.5 0.728 19 90 207.5 0.733 20 95 212.5 0.737 21 145 262.5 0.742 22 145 262.5 0.781

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia

19 allalaadimist

23

doc

Järjestuste võrdlemine, otsingud andmebaasidest (BLAST, FASTA, SW).

Length=4686137 Features in this part of subject sequence: aspartokinase III glucosephosphate isomerase Score = 647 bits (1406), Expect = 0.0 Identities = 268/268 (100%), Positives = 268/268 (100%), Gaps = 0/268 (0%) Frame = +2/+3 Query 2 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRRV 181 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRR V Sbjct 4330836 REDN*THVGIRKHNISAAVHGVKISYAGTAKFGDNNFRHNYLVSGDPFSALAQGKSGRRV 4331015 Query 182 GAERYFATIFTQKCSTTCETPDCERFW*QPRGFSPCSR**TWPAVQSPRRCTPSGVITGL 361 GAERYFATIFTQKCSTTCETPDCERFW*QPRGFSPCSR**TWPAVQSPRRCTPSGVITG L Sbjct 4331016 GAERYFATIFTQKCSTTCETPDCERFW*QPRGFSPCSR**TWPAVQSPRRCTPSGVITGL 4331195 Query 362 APPTPLLGQRASSGLR*RR*YIYK*RVSGAVVNDGVMRIFHPLLAVSSSANKCFTALRVY 541 APPTPLLGQRASSGLR*RR*YIYK*RVSGAVVNDGVMRIFHPLLAVSSSANKCFTALRV Y Sbjct 4331196 APPTPLLGQRASSGLR*RR*YIYK*RVSGAVVNDGVMRIFHPLLAVSSSANKCFTALRVY 4331375 Query 542

Informaatika → Bioinformaatika

39 allalaadimist

18

docx

Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...

Kirjandus → Kirjandus

30 allalaadimist

74

xlsx

Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine

Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu.   Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe   Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia

8 allalaadimist

37

xls

Valemid - matr. 10

21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242

Informaatika → Informaatika

100 allalaadimist

38

xls

Excel "Valemid"

21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242

Füüsika → Füüsika

148 allalaadimist

15

docx

Hüdrodünaamika

6. C 1,07 l 31 0,0345 620 mm 600 mm 20 mm 7. C 1,07 l 25 0,0428 616 mm 587 mm 29 mm 8. C 1,07 l 17 0,0629 598 mm 545 mm 53 mm 9. C 1,07 l 11 0,0973 563 mm 462 mm 101 mm 10. C 1,07 l 7 0,1529 435 mm 182 mm 253 mm Vee mahu arvutamiseks on valem V = 1,07 · Näit l. 8 1.4. Arvutused 1.4.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. 1l = 1 dm3 = 1·10-3 m3 Toru B ­ 21x3,3 mm dsise= 21·10-3- (2· (3,3·10-3)) = 0,0144 m A (torule B) = Toru C ­ 23x4,25 mm dsise= 23·10-3- (2· (4,25·10-3)) = 0,0145 m A (torule C) = 2) Re arvu väärtus; (vesi) = 1000 kg/m3 (vesi) = 1,005 cP= 1,005 · 10-3 Pa·s

Füüsika → Gaaside ja vedelike voolamine

150 allalaadimist

11

doc

Kalakotkas

Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51  Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...

8 allalaadimist

9

doc

Ehitusmasinate II kontrolltöö konspekt ridade kaupa

I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...

Ehitus → Ehitusmasinad

112 allalaadimist

17

doc

Varud

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........

Majandus → Raamatupidamine

187 allalaadimist

26

doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

kristallhüdraadile (kasutades molaarmasse). M(FeS04) = 56 + 32 + 16 4 = 152 g/mol M(FeS04 • 7H20) = 152 + 7 18 = 278 g/mol Koostame vôrde: 152 g FeS04 - 278 g FeS04 7H20 10 g FeS04 x g FeS04 7H20 IO g.278 g Avaldame kristallhüdraadi massi: x = = 18,3 g - 18 g 152 g Vett on vaja vôtta: 200 g — 18,3 g = 181,7 g — 182 g 18.2. Aine protsendiline koostis l. Arvuta elementide protsendiline sisaldus raud(lll)oksiidis. Leiame molaarmassi: M(Fe203) = 56 • 2 + 16 • 3 = 112 + 48 = 160 g/mol (Seega 160 g Fe203 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.) Koostame vôrded ja leiame protsendid: 160 g- 100 0/0 0 112 g . 100% 112 g = 70 /0

Keemia → Keemia

72 allalaadimist

44

xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...

Keemia → Füüsikaline keemia

33 allalaadimist

25

docx

Sadamapraktika aruanne

nagu nt koristavad sadama territooriumit, trimmerdavad niidavad, vajadusel teevad värvimistöid ja lihtsamaid parandustöid 4. Ettevõtte põhitegevused ja klientuur KNC põhitegevusteks on tsemendi tootmine ja müük lisaks tsemendile toodetakse veel teisigi ehitusmaterjale nagu lubjakillustik ja graniitkillustik. KNC teiseks põhitegevuseks ongi sadam, kus ma veetsin oma praktika. Kunda sadam käitles 2012. aastal kokku 1 815 182 tonni kaupa. Kunda sadama põhiline kaubaartikkel 2012. aastaloli ümarpuit , mis moodustas 44% kogu käideldavast lastist, suuruselt teine kaubaartikkel oli killustik, mida käideldi 266 667 tonni , mille osatähtsus sadama kaubakäitlusest on 14,7 %. Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli puiduhake, mida käideldi 157 107 tonni ehk 8,7%. Suuruselt neljandad kaubaartiklid olid erinevad põllumajandussaadused, mida käideldi 154 270 t ehk 8,5 %. Muidu lastitüüpe oli

Majandus → Praktika

60 allalaadimist

7

docx

Eesti II maailmasõja ajal

Julgestusgruppid: Korralduse nende formeerimiseks andis kindralooberst Georg von Küchker (1881-1968). Julgestusgruppidesse astunud meestega sõlmiti aastane teenistusleping. Iga julgestusgrupp (JG) koosnes 657 mehest, kellest 57 olid staabi koosseisus, 600 meest jagunesid neljaks kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. 1941.-1942. aastal formeeriti eestlastest 6 JG. o JG 181 ­ Tartus ja Põltsamaal, ülem: August Vask. o JG 182 ­ Viljandis, Tartus ja Põltsamaal, ülem: Richard Tammemägi o JG 183 ­ Pärnus ja Paides, ülem: Hermann Stockeby o JG 184 ­ Rakveres, Lüganusel, Püssis ja Narvas, ülem: Erich Ellram o JG 185 ­ Tallinnas, ülem: August Kõrgema o JG 186 ­ Jamburgis(Kingissepas), ülem: August Ellandi 1. mai 1942. aasta seisuga oli julgestusgruppide nimekirjas 4050 meest.

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

9

doc

Vesi

Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida; On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett,

Eesti keel → Eesti keel

21 allalaadimist

176

xlsx

Piusa-Vastseliina

72 72 72 72 71 71 71 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 69 69 69 69 69 69 69 69 69 69 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 68 67 67 67 67 67 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 65 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 64 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 63 47 42 Kestvus 1 2 3 5 11 83 182 363 365  Veetase H (cm) 250 200 150 100 50 0 1/1/1997 3/1/1997 5/1/1997 7/1/1997 9/1/1997 11/1/1997 Vooluhulk Q (m3/s) 7 6 5 4 3 2 1 0 1/1/1997 3/1/1997 5/1/1997 7/1/1997 9/1/1997 11/1/1997 Veetaseme hüdrograaf nähtustega Piusa-Vastsel 300 250 200 150 100 50  150 100 50

Loodus → Eesti veed

3 allalaadimist

31

doc

Hiina referaat

aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15- 64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi,

Geograafia → Geograafia

43 allalaadimist

42

xls

Regressioon, hinnang, hüpotees arvutused ja testid

134 1 MA 290,5 8,3 24,4 23 23,7 22,4 15,5 4,6 135 1 MA 309 7,5 30,4 30,6 30,5 24,8 16,2 5,6 162 1 MA 344 6,5 29,7 28,8 29,25 24,9 17,6 5,6 171 1 MA 328 2,3 23,7 24,8 24,25 25,4 18,8 10,5 174 1 MA 94 17,2 25,6 25,6 25,6 24,8 16,9 15,1 179 1 MA 140 12 16,9 17,1 17 20,1 12,9 11,8 181 1 MA 359,5 3,5 17,4 17,6 17,5 0 0 0 182 1 MA 21 6,5 19,6 19,5 19,55 0 0 0 186 1 MA 18,5 9,7 20,7 20,8 20,75 22 15,7 0 188 1 MA 9,5 11,5 20,1 20 20,05 0 0 0 189 1 MA 2,5 12,4 20,7 20,6 20,65 0 0 0 191 1 MA 8 14,5 17,2 17,1 17,15 2 0 0 192 1 MA 26,5 10,3 19,7 19,6 19,65 0 0 0 197 1 MA 60 14 19,2 19,3 19,25 21,5 0 0

Informaatika → Andmetöötlus alused

94 allalaadimist

16

docx

Ravikindlustuse õiguslik korraldus

Haigusleht vormistatakse siis, kui on vajalik töövabastus (st. kindlustatu on ajutiselt töövõimetu) ja haige suhtes kohaldatakse kas haiglaravi või statsionaarset taastusravi või ambulatoorset ravi või ambulatoorset taastusravi või päevast statsionaarset ravi. Haigusleht vormistatakse haiguse või vigastuse korral kestusega kuni töövõime taastumiseni või SKA poolt püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid ühe haiguse puhul üldjuhul mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest; tuberkuloosi haigete puhul 240 kalendripäeva järjest. Haigusleht lõpetatakse haiguse ja vigastuse korral, kui senise ravi käigus langetatakse uus diagnoos või kui ravi jätkamiseks osutub vajalikuks suunata haige teise raviasutusse või eraarsti juurde. Pikemaajalise ajutise töövõimetuse korral (haiguse korral) võib haige soovil lõpetada haiguslehe iga 30 kalendripäeva möödumisel, kusjuures uus haigusleht ühe ja sama

Õigus → Õigus alused

5 allalaadimist

192

xls

Ökonomeetria MS3-1

193 275 0 195 232 11 259 454 719 610 3,69 0 37 851 3 500 0 7 620 166 355 10 632 1,40 15 965 1 399 2 080 0 5 180 46 463 2 970 0,57 2 666 3 610 72 600 0 74 800 6 886 649 440 137 5,88 11 591 79 485 193 600 0 195 800 11 762 444 751 757 3,84 0 34 080 6 600 0 8 800 172 942 11 053 1,26 3 266 3 960 2 200 200 5 300 121 182 7 745 1,46 4 713 7 297 7 853 0 8 853 507 030 32 405 3,66 169 664 41 135 13 270 0 15 286 199 871 12 774 0,84 0 2 724 36 550 0 38 470 518 387 33 131 0,86 46 474 5 844 144 811 0 146 851 3 367 634 215 231 1,47 4 169 95 728 5 740 0 9 260 39 815 2 545 0,27 1 306 4 850 540 0 2 740 5 970 382 0,14 1 600 1 525

Kategooriata → Ökonomeetria

74 allalaadimist

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

siseviimistlus Nordkalk AS 126 106 140 222 Vasalemma ja mujal, paemurd ES Sadolin 170 643 634 785 886 Tallinn, Rapla, värvid Tikkurila-Vivacolor 57 172 326 386 Tallinn, ehitusvärvid Eskaro AS 75 152 182 213 Maardu, ehitusvärvid Merko Ehitus 649 1670 3110 4414 4427 Harjumaa Eesti Ehitus OÜ 602 985 1588 2504 3752 Tallinn Skanska EMV AS 340 1150 1137 1910 1851 Tallinn Koger&Partnerid AS 120 500 676 932 1180 Tallinn YIT Ehitus 221 792 1607 920 Tallinn Teede REV-2 AS 585 655 1126 1198 Tallinn

Loodus → Keskkond

22 allalaadimist

41

xls

Arvestustöö nr1

21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242

Informaatika → Informaatika

467 allalaadimist

15

odt

Andrus veerpalu

 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad  Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu

Sport → Kehaline kasvatus

109 allalaadimist