80 1 80 6400 800,89 73 82 1 82 6724 918,09 74 85 1 85 7225 1108,89 75 86 1 86 7396 1176,49 77 87 1 87 7569 1246,09 79 91 2 182 16562 3088,98 80 94 1 94 8836 1789,29 81 95 2 190 18050 3749,78 83 96 3 288 27648 5887,47 89 98 1 98 9604 2143,69 94 Kokku: 1761 50 2585 189547 55902,5 97
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide edastatakse ka kindlasti teisele inimesele, kes siis neljandaks ...
Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad
kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida;
Eesti N 181 74 56 41 2 3 Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5 Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3
Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5 Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4
Eesti N 181 74 56 41 2 3 Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5 Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 44 47 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 168 58 55 38 1 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3
6 12.8 164 2009 63 1 MA 153 12.4 12.7 164 2009 64 1 MA 153.5 13.6 21.7 164 2009 102 1 MA 154 1.3 13.9 164 2009 61 1 MA 165 8.3 20.5 164 2009 68 1 MA 165 13.2 14.5 164 2009 69 1 MA 168 14.2 18.6 164 2009 74 1 MA 169 11 18.4 164 2009 70 1 MA 174 14.6 12.1 164 2009 73 1 MA 178 12 16.2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1 164 2009 76 1 MA 182 8.9 10.3 164 2009 81 1 MA 184 7.8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1 164 2009 79 1 MA 193 10.7 18.5 164 2009 86 1 MA 208 11.1 19.7 164 2009 85 1 MA 210 9.9 15.7 164 2009 87 1 MA 215 11.1 11.3
14 tantsimine Naine 18 11 168 65 23.03 teen ise kodus trenni Naine 18 12 177 72 22.98 ei tee trenni Naine 19 12 167 64 22.95 jooksmine Mees 18 11 187 80 22.88 korvpall Mees 18 11 175 70 22.86 korvpall Mees 19 12 185 78 22.79 korvpall Naine 18 12 154 54 22.77 ratsutamine Mees 16 10 182 75 22.64 jõusaal Mees 17 11 182 75 22.64 jooksmine Naine 17 11 163 60 22.58 teen ise kodus trenni Mees 17 10 190 80 22.16 jõusaal Naine 17 10 170 64 22.15 kooli keh.kasv. tunnis Naine 18 11 170 64 22.15 ei tee trenni Mees 17 10 174 67 22.13 ei tee trenni Mees 17 11 185 75 21
a 22. jaanuari hommikul. Kell 7.30 oli seal 20 kraadi külma, kell 7.32 juba 7 kraadi sooja. Rekordsoe aasta. Kõige soojem seni registreeritud aasta (mõõtmised algasid 1880. a paiku) on 1998, mis oli 0,57 kraadi võrra kõrgem kui aastate 1961-1990 keskmine temperatuur. 1990. aastad olid ühtlasi kõige soojem aastakümme: seni teadaolevad kuus kõige kõrgema keskmise temeperatuuriga aastat langesid 1990. aastatesse. Kõige vähem päikest. Lõunapoolusel ei paista päike 182 päeva aastas, põhjapoolusel 176 päeva. See tuleneb nende kohtade geograafilisest asupaigast: Päike jääb pooleks aastaks järjest horisondi taha. Võimsaim looduslik kliimategur. El Nino nime all tuntud ilmastikunähtuste kogum on seotud lõunavõnkumistega, mida põhjustab Vaikse ookeani ida- ja keskosa tsükliline soojenemine. Tegu on aastaaegade vaheldumisest tulenevate muutuste järel Maa kõige tugevama lühiajalise loodusliku kliimamuutusega. El Nino ja La Nina (eelmise jahedam
Andres tundis ennast süüdi, et oli Krõõdale survet avaldanud ja nii rõhuvalt poisse nõudnud. LK 138 Krõõt suri. Marile aga sündis tütar, kuid oma emaliku hoole alla võttis ta ka Krõõda poja, Andrese. Imetas teda, nagu oma last. Mari ja Jussi suhted halvenesid, ning Krõõda soov hakkas aegamööda täituma. Juss tappis ennast ära, ning Andres ja Mari muutusid lähedamaks, naine oli lastele ema eest. Kahe pere lapsed elasid nüüd koos. LK 182 XXI - Mari ja Andres lasid end laulatada, et nende ühine laps sünniks abielus. XXV Andres tundis, nagu algaks ta elu uuesti. LK 208 Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kuid peagi said nad terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade,
Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida; On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev
haigestub rakesse palavikku, mis nõrgestab tervist. Pettunud karbonaaride vandenõudes ja intriigides, müüb 1823 oma jahi, soetab laeva ,,Herkules" ja seilab Kreekasse, et võtta osa kreeklaste ülestõusust türklaste vastu. Byron asub kreeklasi ühendama. Revolutsiooniline valitsus nimetab ta Vabastatus Kreeka Kindralkuberneriks. Annetab suuri summasid vägede ülalpidamiseks, relvase ja arstimite ostmiseks. Ta külmetab teel mägedesse ja sureb 19.aprillil 182. Tema süda maetakse Kreekasse, põrm viiakse kodumaale. Kui kodumaale jõuab teade tema surmast , ostetakse ühe päeva jooksul ära kõik tema teosed ja ka raamatukogudest laenutatakse ära kõik tema raamatud. Looming Esimene loominguperiood (1807-1809). Luulekogu ,,Jõulutunnd" (1807) avameelsed (ka piklikud) muljed nooruse armuelamustest. Luulekogu lüüriline kangelane arvustab kõrgseltskonda, tahab põgeneda silmakirjalikkuse ja vale eest koduse Sotimaa mägedesse
tekstiil kõik teised materjalid kaetud nahk Tapeedi märgistus Itaalia 38 40 42 44 46 48 50 52 54 Euroopa 32 34 36 38 40 42 44 46 48 USA XXS XS S M M L XL XXL XXL Inglise 6 8 10 12 14 16 18 20 22 Mõõdud: Pikkus 155 160 164 167 170 174 178 182 188 Rinnaümbermõõt 5864 6472 7285 8592 9299 99105 105111 111118 1181 Vööümbermõõt 5462 5967 6369 6773 7181 7989 8795 93101 9910 Puusaümbermõõt 7890 8395 8698 89101 92108 100116 109121 114126 1191 Rõivaste suurus märgistused Meesterõivad
Turja kõrgus 134,4 127 Kere põikpikkus kepiga 155 149 Rinna üm 194,5 182 Laudja laius 1 50,2 46,9 2 47,6 43,7 3 30,2 29,1
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 ...
1100000 1000000 900000 800000 700000 600000 1970 1979 1989 RAHVASTIKU RAHVUSLIK KOOSSEIS AASTA ALGUSES, 1989, 1990, 1995, 19982000* Rahvus 1989 1990 1995 1998 1999 2000 KOKKU 1 565 662 1 571 648 1 491 583 1 453 844 1 445 580 1 439 197 Eestlased 963 281 965 808 957 948 946 646 942 526 939 310 Venelased 474 834 478 182 428 360 409 111 406 049 403 925 Ukrainlased 48 271 48 674 39 585 36 929 36 659 36 467 Valgevenelased 27 711 27 843 23 088 21 589 21 363 21 125 Soomlased 16 622 16 513 14 522 13 317 13 027 12 762 Juudid 4 613 4 428 2 864 2 423 2 338 2 275 Tatarlased 4 058 4 126 3 484 3 271 3 246 3 232
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Käesolevate olümpiamängude kavva võeti poks 1904.a. St. Louis ´is. Võisteldi kuues kehakaalus ja osavõtjateks olid peamiselt ameeriklased, ka mõni kanadalane. Pronksmedali eest tuli võistelda. Oma kehakaalu võitja sai võistelda ka järgmises kaalus. Nii tuli Oliver Kirk kahekordseks Kullavõitjaks. Kavas oli ka naiste poks demonstratsioonalana. 1924. a. Pariisi olümpial võis riik viimast korda välja panna igas kaalus 3 poksijat. Eestist võistles Valter Palm. Startis 27 riiki. 182 osavõtjaga. 1936. a. Berliini mängudel oli 32 riiki 242 poksijaga. Eestlane Nikolai Stepulov saavutas hõbemedali, olles ühtlasi viimaseks eestlaseks, kes olümpiamängudel on osalenud.2004.a ja 2008.a oli tallinlane Aleksandr Rubjuk väga lähedal olümpiakoha võitmisele, jõudes mõlemal korral kvalifikatsioonimatšidele, kus paraku pidi vastu võtma kaotuse. 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid 2012
06 180 55.7167 2.02626795 3.15809086 116.096602 PP3 179º28'57'' 116 5.78 teoreetiline 179 28.95 2.01723587 3.13256058 115.579102 PP4 182º15'39'' 115 34.73 182 15.65 2.05669485 3.18105164 117.839935 RPV 17 117 50.40 Koordinaatide juurdekasvud Punktide Joonte Koordinaadid pikkused arvutatud lõplikud
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa Nimi Palga aste Tariif Tunde Palk Kuusik Kaivo 8 78 178 13884 Merilaid Arnold 9 90 160 14400 Mets Kaivo 5 54 182 9882 Mägi Kristjan 5 54 190 10530 Männik Elvi 11 105 180 18900 Männik Erki 6 60 170 10200 Müürsepp Raili 13 143 178 25454 Norak Arnold 13 143 179 25597 Nõmmik Ando 12 117 182 21411
88,9% Cu , 11,1% Fe 104. 1,24 mol H2SO4 , 139. 18,5% NaOH , 178. C3H8 218. 47 dm3 3,2 mol H2O 18,5% KOH 179. C4H8Br2 219. 0,05 mol 105. 0,154 mol 140. 200,4 g 180. C2H5I 220. 0,72 g Al , 6,3 g HNO3 106. 80 cm3 141. 168 g 181. C3H6 107. 68,3 kg 142. 5,6 dm3 SO2 , 182. N2O4 108. 16,4 kg 16,8 dm3 SO3 183. 80,6% 109. 52,3% Ag , 47,7% Au 143. 80 g 184. 0,96 m3 CO2 , 110. 720 g 144. 156,8 dm3 1,54 kg H2O 111. 9,1% NaOH , 145. 40 dm3 H2 , 60 dm3 CO2 185. 112 dm3 CO2 , 90,9% CaCO3 146. 52,3% Sn , 47,7% Zn 112 dm3 NH3 112. 6,02 1024 aatomit 147. 1,28 kg 186. 10,25 mol 113
Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis 1942 määrati pataljoni ülemaks kapten A. Rebane. Julgestusgrupp 182 (hiljem Idapataljon 659) formeeriti 1941. a. augustis Viljandis kapten R. Tammemägi juhtimisel. Pataljoni staap ja 5. kompanii asusid Tartus. Selle 6. ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem
16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 + 62 = 144 82 * 7 = 574 62 - 13 = 49 + 36 = 85 49 * 5 = 245 36 - 5 =
ka nende lapsed, samuti mujal kiirgustsoonis töötanud isikud ja Eesti Vabariigi nende alade elanikud, kus on tõenäoline radioaktiivne saastatus; 4) Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute rehabilitatsiooniks ja psüühilise stressi kõrvaldamiseks näha ette IV Vabariikliku Haigla Pärnus ja Pirital asuvad taastusraviosakonnad. 8. Teha Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990. a. määrusega nr. 182 moodustatud ametkondadevahelisele ekspertkomisjonile ülesandeks käesoleva määruse punktis 1 loetletud isikute haigestumise, invaliidistumise ja surma põhjusliku seose kindlakstegemine Tsernobõli katastroofiga. Komisjoni otsused on tervishoiu ja sotsiaalhooldusasutustele ning ametiühinguorganisatsioonidele aluse Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute töövõime ja selle kaotuse astme kindlaksmääramisel ning toitja kaotanud
Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 432 200 93 952 Puebla Puebla 5 070 400 33 902 Querétaro Santiago de Querétaro 1 402 000 11 449 Quintana Roo Chetumal 873 800 50 212 San Luis Potosí San Luis Potosí 2 296 400 63 068 Sinaloa Culiacán 2 534 800 58 238 Sonora Hermosillo 2 213 400 182 052 Zacatecas Zacatecas 1 351 200 73 252 Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016 Veracruz Xalapa 6 901 100 71 699 Yucatán Mérida 1 655 700 38 402 Liiduringkond Cuauhtémoc 8 591 300 1479 Nimi
14 2 75 150 553,78 147,29 276,89 16 2 79 158 852,02 176,04 426,01 18 1 82 82 558,85 99,64 558,85 19 1 85 85 709,69 111,97 709,69 20 1 86 86 763,97 116,25 763,97 21 2 91 182 2130,74 277,62 1065,37 23 1 95 95 1342,49 158,30 1342,49 25 2 96 192 2833,54 326,75 1416,77 25,00 58,36 1029,83 1719,89 22560,72 Leida selle valimi: Keskväärtus: Hinnang: Dispersioon: Hinnang: Standardhälve: Mediaan:Me = 74 järjestatud arvukogumi keskmine arv Haare: 2
Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju. Hannibal- Hannibal (247 eKr Kartaago 182 eKr Bitüünia) oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Ta sai 221 eKr Kartaago sõjaväe ülemjuhatajaks Hispaanias ja kutsus 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvep...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
10 5 7 4/12/2010 187 16 172.40 6 7 8/1/1999 27 18 3,111.60 2 4 1/25/2009 11 41 23.50 5 4 1/24/2000 260 12 5,456.00 7 2 4/12/2010 46 4 461.20 3 4 2/11/2009 23 55 56.00 5 7 6/5/2009 19 9 715.10 2 7 6/5/2009 32 7 599.40 5 6 10/17/2011 16 6 17.50 4 6 7/1/2007 32 20 2,325.30 7 6 2/12/2009 182 41 968.80 4 6 8/29/2007 6 47 532.00 6 7 8/29/2011 7 13 109.10 2 2 1/1/2010 1020 1 127.40 5 6 11/1/2000 44 115 8,263.40 5 5 3/3/2004 881 37 5,797.50 3 5 5/11/2000 354 98 12,519.60 3 5 6/1/2006 1186 2 2,535.20 5 6 1/17/2003 458 112 2,327.00 5 5 3/1/1999 20 37 3,057.60 6 4 6/7/2006 169 49 970.10 4 5
168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861 192 -1,312264 192 1,312264 193 -0,268589 193 0,268589 194 1,327035 194 1,327035 195 0,23797 195 0,23797 196 -0,08869 196 0,08869
Nüüdis ajal osalevad Bulgaaria väed Varssavi lepingu Organisatsiooni ühendatud relvajõududes sotsialismimaade kaitsevõime tugevdamises. 8 Tervishoid 1979 oli Bulgaarias 185 nii nimetatud suurhaiglat ja neis kokku 73 033 kohta, laste meditsiiniasutusi oli 1051. Arste töötas 1980 aatal 26 000. 10 000 elaniku kohta 30 kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest. Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Druzba ja Albena. Turism Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks
75 1 75 5625 523,49 76 1 76 5776 570,25 78 1 78 6084 669,77 82 1 82 6724 892,81 87 1 87 7569 1216,61 90 2 180 16200 2869,79 91 2 182 16562 3023,31 93 1 93 8649 1671,17 95 2 190 18050 3677,39 Summa 50 2606 173364 37539,28 Osa A. 1 1. x= n x i i x = 52,12 n Dx=750,79 DX =
Eesti N 181 74 56 41 2 3 Eesti M 191 70 59 46 2 3 Eesti M 160 65 56 42 1 5 Eesti M 173 67 55 42 1 4 Eesti N 172 65 53 37 0 4 Eesti N 167 61 57 38 2 3 Eesti M 185 100 60 46 1 3 Eesti M 182 100 47 1 3 Eesti N 174 75 57 40 2 5 Eesti N 176 70 46 39 1 4 Eesti N 172 55 53 38 3 3 Eesti M 176 66 55 43 2 4 Eesti M 188 95 59 44 2 4 Eesti M 188 80 48 48 1 3 Eesti N 173 59 58 40 0 4 HOMMIK PUDER LEMMIK HAIGE SPORT SUUSK AUTO OLU ei söö tavaliselt hommikul
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.....................................................
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
European Society for Clinical Nutrition and Metabolism. 10 Kasutatud allikate otsingustrateegia Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Artiklite Kasutatud arv artiklid Ebscohost: Medline, Linked Full text Elderly and 182 1 Health Source: Date of nutrition and Nursing/Academic publications leisure Edition, Academic 2015-2019 and nursing Search Complete Google Scholar Custom range Elderly and 708 2 2015-2019 nutrition disorders Sort by relevance and nursig Search English
Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku 0 suremus on 28,08 /00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 - 1995): 1930. 450 000 000 1950. 552 000 000 1960. 686 000 000 1970. 827 000 000 1980. 982 550 000 1986. 1 060 000 000 1995. 1 200 000 000 Hiina rahvastik vananeb. On palju vanureid. Elatakse üha kauem
normeeriti. Kuigi mittekindlustamise (Omanik) korral on kindlustusmakse 0€, kasutati 0,01€ suurust makset, et oleks võimalik kaale omavahel võrrelda. Tabel 13. Kindlustusmakse arvulised väärtused. Alternatiiv Omavastutus 1 / hind Norm. kaal A Salva 138 € 0,0072 0,007 B If 120 € 0,0083 0,008 C Swedbank 182 € 0,0054 0,005 D Omanik 0,01 € 100 0,980 Ʃ 100,02 1,000 Joonis 11. Kindlustusmakse hinnangute kaalud. Kuna mitte kindlustamise korral pole iga aastast kindlustusmaksu, on ka „omanik“ kõige suurema kaaluga. 4.7. Lepingu sõlmimise mugavus Joonis 11. Kindlustusmakse hinnangute kaalud. CM = 0,153. Järgnevalt antakse hinnang 5 palli süsteemis, toetudes reaalsele kogemusele.
e paku -deva- tule- nr. stardi- heline mus joonest kaugu (cm) s 1. 7. Sapeja HSVL 175 52 28 10,0 2. B. Ozolin RSVL 185 30 37 10,2 3. J. Sinjaev KSVL 177 58 37 10,1 4. A. HBVL 179 45 25 10,2 Hlopotnov 5. H. Ivanov SSVL 182 55 35 10,1 6. S. Figuerola Kuuba 171 55 29 10,1 7. H. Cobian Kuuba 170 45 37 11,4 8* V. Popkova 1EVL 169 42 33 11,4 9. L. Board Ingl. 167 35 50 11,6 Käskluse "kohtadele!" järel asub jooksja stardipaukude ette. Toetunud kätega maha, surub ta jalad vastu stardlpakkude tugipinda. Reeglina kuulub esimene pakk tugevamale jalale. Pakkudele toetudes peavad kinganinad rada puudutama
22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242
75 1 75 5625 523,49 76 1 76 5776 570,25 78 1 78 6084 669,77 82 1 82 6724 892,81 87 1 87 7569 1216,61 90 2 180 16200 2869,79 91 2 182 16562 3023,31 93 1 93 8649 1671,17 95 2 190 18050 3677,39 ∑ ∑ ∑ ∑ ∑ 2009 50 2606 173364 37539,28 Tabel 1 Osa A. Hinnangud, usaldus vahemikud, staatilised hüpoteesid ja jaotused x
moodustavad Pakistani tähtsaima põllumajanduspiirkonna. Rammusa mulla niisutamiseks saab vett Indusest, mis annab ka joogivett ning elektrienergiat. Indusel on viis lisajõge Jhelum, Chenab, Ravi, Sutlej ja Beas , mis on andnud nime kogu piirkonnale, sest Panjab tähendab viis vett. Riigi teistesse osadesse on rajatud hiiglaslikud irrigatsioonisüsteemid, mis aitavad kuiva poolkõrbe viljakandvaks põlluks muuta. Haritav maa moodustab ¼ maa territooriumist, niisutatavat maad on 182 300 km2. Igal pool pole kindlasti võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Pakistan on üsna kuiva pinnasega maa ning seal on ka palju mägist maad. Ligikaudu 40 protsenti elanikest saab oma sissetuleku põllumajandusest. Peamised põllumajanussaadused on puuvill, nisu, riis ja suhkur (kokku 75% põllumajanduskultuuride kogusaagist), puuviljad, õlitaimed, datlipalmid, piim, liha (sealhulgas lambaliha) ja munad. Kõige olulisem põllumajanduskultuur on nisu; 2005. aastal
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
