,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Ho...
Põlva Ühisgümnaasium Võrkpall Eestis ja mujal Eva Tasso 8b klass Juhendaja Õp Viive Rätsep Põlva 2009 Sisukord : Tiitelleht : 1 Sisukord : 2 Sissejuhatus : 3 Võrkpall Eestis : 4 Rannavõrkpall : 5,6 Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus : 7 Kokkuvõte : 8 Kokkuvõte Eestis kasvab järjest rohkem ja rohkem lapsi, kes tulevikus tahaksid hakata mängima võrkpalli ja seda teevadki. Loodetav...
= 4 = = 14,74 [] = 20,65 Mpa 0,0303 [1 - (0,6)4 ] 3 [1 - ( ) ] Arvutan tegeliku varuteguri [] 20,65 = [] = 8 = 11,21 11 14,74 Tugevus on tagatud kuna vaja oli vähemalt [S] = 8. 7 5. Toruvõlli ja täisvõlli kaalusuhe (2 - 2 ) (302 - 182 ) = = = 144 2 4 4 2 302 ä = = = 225 2 4 4 ä 225 = = 1,56 144 Toruvõll on 1,56 korda kergem kui täisvõll. 8 6. Võlli väändedeformatsioonid Väändenurga valem 32 = 0 4 T vääne momendil G nihkemoodul E295, 73 GPa L lõigupikkus mille võtsin 0,12m ning asukohad on joonisel märgitud I0 polaarinertsimoment
9 9 18 27 36 45 54 63 72 81 90 99 108 117 126 135 144 153 162 10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180 11 11 22 33 44 55 66 77 88 99 110 121 132 143 154 165 176 187 198 12 12 24 36 48 60 72 84 96 108 120 132 144 156 168 180 192 204 216 13 13 26 39 52 65 78 91 104 117 130 143 156 169 182 195 208 221 234 14 14 28 42 56 70 84 98 112 126 140 154 168 182 196 210 224 238 252 15 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270 16 16 32 48 64 80 96 112 128 144 160 176 192 208 224 240 256 272 288 17 17 34 51 68 85 102 119 136 153 170 187 204 221 238 255 272 289 306
VAR# 114: (________) "inst_40>o" GRP# 73: BEG = 177, LEN = 4 ----- 177 0: (I___) ( 2 1) V = 75 "inst_40>from0" 178 1: (____) ( 2 0) V = 74 "inst_40>from1" 179 2: (____) ( 0 3) V = 75 "inst_40>from2" 180 3: (I___) ( 0 0) V = 74 "inst_40>from3" VAR# 115: (________) "inst_41>o" GRP# 74: BEG = 181, LEN = 4 ----- 181 0: (I___) ( 2 1) V = 77 "inst_41>from0" 182 1: (____) ( 2 0) V = 76 "inst_41>from1" 183 2: (____) ( 0 3) V = 77 "inst_41>from2" 184 3: (I___) ( 0 0) V = 76 "inst_41>from3" VAR# 116: (________) "inst_42>o" GRP# 75: BEG = 185, LEN = 4 ----- 185 0: (I___) ( 2 1) V = 79 "inst_42>from0" 186 1: (____) ( 2 0) V = 78 "inst_42>from1" 187 2: (____) ( 0 3) V = 79 "inst_42>from2"
M 175 74 58 43 2-3 3 ei söö tavaliselt ei hommikul jah M 175 77 56 43 0-1 5 muu nii ja naa jah M 178 110 58 42 0-1 3 võileib ei ei M 180 80 56 43 0-1 3 võileib jah jah M 181 88 56 43 0-1 3 võileib nii ja naa ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 184 63 57 44 0-1 3 müsli või helbed nii ja naa ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 193 92 52 45 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei
Kõigepealt vaatasin ma ennast ilma riieteta hoolikalt läbi. Leides kumerusi valedel kohtadel, ütlesin endale, et varsti on neist järel vaid mälestused. Järgmiseks kaalusin end. Otsisin välja oma vanu pükse, mis on pisut kitsas. Riputasin see nähtavale kohale, nii et igal nõrkushetkel näeksin seda seal rippumas ja uuesti kandmist ootamas. Normkaalude tabel naistele Kaal (kg) 38 44,5 51 57 63,5 70 76,5 83 89 95,5 182 1- alakaal 1 2 3 180 2- normaalkaal 177 3- ülekaal 175 Pikkus(cm) 172 170 167 165 162 See tabel näitab, kas naise praegune kaal on vastavuses pikkusega. Mina olen 175cm pikk ja mu kaal on 68kg. Kui vaadata seda tabelit, siis minu kaal on normis vastavalt mu pikkusele kuid ikkagi tahan kaalus alla võtta kuna tean oma probleemsed kohad
3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Peale seda ajajärku asus luuletaja salaja elama Tartusse, kus töötas
ISESEISEV TÖÖ NR 5 Toimetulekuõpe: kellele ja millisel õppetasemel. Üliõpilane on läbi töötanud ja esitab kokkuvõtvalt nii "Toimetulekuõppe õppekava" (Põhikooli lihtsustatud RÕK, lisa 2) kui loetud kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes ko...
2 40 0,08 Intervalli keskminenixi 3 60 0,12 6,8 34 7761,8 Err:509 Err:509 Err:509 80 Err:509 30,3 182 1510,5067 Err:509 Err:509 Err:509 100 Err:509 47,2 283 5,6066667 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 73,4 367 3699,2 Err:509 Err:509 Err:509 96,3 289 7540,0533 Err:509 Err:509 (ui) pi ni' Veerg1
Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv 7. veebruar 2011 Harku ja Murru Tallinna Viru Tartu Kokku vangla vangla vangla vangla Süüdimõistetud vange 356 702 793 839 2690 Vahistatuid 0 416 182 104 702 Vange kokku 356 1118 975 943 3392 sealhulgas: Alaealisi 2 0 33 2 37 Naisi 148 43 14 3 208 Eluaegseid 0 8 17 11 36 Avavangla vangid 44 9 70 0 114
KOOL Nimi VÕRKPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG....................................................................................................................
hommikul kui õhtul.Kuna hooldemehed olid tal abiks vaid laagrites ja võistlustel,tuli kodus suuskadega ise hakkama saada-hommikul vastavalt ilmale määrida,õhtul jälle määrdest puhastada ja parafiiniga katta. Kodus garaazis oli Andrusel ligi 40 suusapaari,erinevate stiilide ja erinevate ilmastikutingimuste jaoks. Süüa tuli Andrusel viis korda päevas-ikka selleks,et kaal liiga kergeks ei muutuks.Ta oli niigi Eesti suusakoondises kõige kõhnem mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992.aasta taliolümpiamängud Albertville`is 10.koht 4x10 km teatesõidus 21.koht 10 km klassikas 42.koht 15 km vabastiilis jälitussõidus 44.koht 30 km klassikas 1994.aasta taliolümpiamängud Lillehammeris 11
zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237) Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959) ...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse. Propageerinud looduse uurimist ning kaitset,
225 1 MA 151 9,3 24,2 24,1 0 0 0 226 1 MA 157,5 9,1 20,2 20,3 0 0 0 227 1 MA 163 9,4 19,7 19,7 0 0 0 228 1 MA 167,5 9,2 21,6 21,7 22,7 16,4 0 229 1 MA 167,5 10,9 17,2 17,2 0 0 0 230 1 KU 166 12,3 17,5 17,6 0 0 0 231 1 MA 155 14,3 21,5 22,3 0 0 0 232 1 KU 146 12,9 19,2 19,1 0 0 0 233 1 MA 182,5 11,7 22,9 22,6 23,2 0 0 234 1 KS 182 9,7 19,6 19,8 0 0 0 235 1 MA 184,5 8,6 20,8 20,7 0 0 0 236 Y KU 192,5 11,2 19,3 19,2 22,7 0 0 237 1 KS 207,5 14 20,2 20,3 0 0 0 238 1 MA 212,5 13,7 22,8 22,5 23,5 0 0 239 1 MA 216 14,7 22,3 22,2 0 0 0 240 1 MA 216,5 12 17,3 17,2 0 0 0
Hoo sisse saanud lennuk olevat küll korraks õhku tõusnud, kuid vajus siis ühele tiivale ja purunes. Ilmselt oli võimsust lendamiseks liiga napilt. Mozaiski taotles seejärel küll, et Obuhhovi terasevalutehases oleks ehitatud kolm 20 hj aurumasinat, kuid tema eluajal(ta suri 1890.a.) need jäidki valmistamata. ESIMESED SÕJALENNUKID POMMITUSLENNUK ,,ILJA MUROMETS" Venemaaa Esmalend detsember 1913 Tiivapindala 182 m² Tiivaulatus 28 m Pikkus 17,1 m Tühimass 3050 . . . 4800 kg Stardimass 4500 . . . 7000 kg Maksimaalkiirus 100 . . . 137 km/h Lennulagi 600 . . . 4600 m Lennukaugus 250 . . . 650 km Meeskonnaliikmed 2...6 Relvastus kuni 8 kuulipildujat, 410 . . . 800 kg pomme Jõuallikad 4 kolbmootorit ,,Argus", ,,Salmson", ,,Renault"jt. Kuni 220hj Aastail 1913. .
Tallinn Õismäe Humanitaargümnaasium ZEUS JA TEMA JUMALANNAD Referaat Koostaja: Kristel Kiisk Klass: 10 A Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega v...
Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida; On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
81 2 162 13122 1982,52 84 1 B4 7056 1134,34 85 1 85 7225 1202,70 87 1 87 7569 1345,42 90 2 180 1 6200 3149,00 91 2 182 1 6562 33A9,72 93 1 93 8649 1821,58 94 1 94 8836 1947,94 95 1 95 9025 1996,30 I', : 1936 E:. = 50 1',= 17075A {:,'4r'-144,88 F 50,32 Tabel 2. f,,{ -Jg}.JL)L.r4yt{+J
1 6 6 1 1 4) Varrasahela siirete skeem: Baasvarda pööre be,1=1=1 2 lbo=6·3/1=18m lbebe,1= -lbo·bc,1 lbebe,1 3 1 1 bc,1 1 lbo 18 6 -lcobc,1=lcdcd,1 lcobc,1 1/ 6 62 182 cd ,1 1 af ,1 be,1 1 ab,1 0 lcd 32 12 5) Deformatsioonimeetodi kanooniline võrrandisüsteem (mitte arvuline): raaa rabb ra1 1 rap 0 rbaa rbbb rb1 1 rbp 0 r1aa r1bb r11 1 r1 p 0 3 6) Kanoonilise võrrandisüsteemi tundmatute kordajate ja vabaliikme arvutus: a b
2 H2O (v.)«» H3O+ (l.) + OH- (l.) Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH-) ja ühehüdrooniumiooni (H3O+). Selle pöörduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10-14 25 °C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka voolujuhtivust 0,055 µS/cm (25 °C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 k·m 25 °C juures. Kui soola kontsentratsioon ületab piiri 100 "ppt" (üks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta), siis see hakkab märkimisväärselt alandama vee elektritakistust (kuni paari k·m-ni). See juhtub tänu selle, et sool dissotseerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli. Jääs on laengu kandjateks prootonid. 2.2. Elektrolüüs Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise järgnevateks
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine...............................................................................................3 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus.....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs...............................................
sulfaat 305 Külviga 120 kg, peale u külvi 185 kg 3 Oder 2 98 196 Am.sulfaat 288 Külviga 100 kg, peale külvi 188 kg 4 Ristik 2 5 Rukis 2 93 166 Am.sulfaat 274 Kevadel võimalikult varakult 182 kg, kõrsumise algul 92 kg Kokku 10 295 590 867 Tabel 6. Fosforväetiste planeerimine põllukülvikorras Välja nr Kultuur Ha P P väetise Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg, viis
Võtame aastad 1992- 1997 selle aja jooksul vähenes Zhejiang provintsis põllumajanduslik maa 4,7% 1,69 miljonilt hektarilt 1,61 miljoni hektarini. Jiang et al (2011) on veendumusel, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine osa, kus Lõuna- Jiangsu provintsis haihtus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 hektarit haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks umbes 11 405 hektarit, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 hektarit, mis on ääretult kolosaalne number ning paneb nii mõnegi mõtlema, et kuidas on selline asi võimalik. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga aastatel 1990-2000 ligi 37% ning 2000-2006 46%. (Liu et al 2010). Et toita kogu oma elanikkonda vajab Hiina iga elaniku kohta minimaalselt 500 kg toorest
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõtluskeskus Krista Männiste RAY KROCK JA McDONALD'S Referaat Juhendaja: prof. Tõnis Mets Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus...................................................................3 2. Ressursside koondamine, ettevõtte käivitamine............................................................4 3. Edu ja kasvu juhtimine..................................................................................................5 4. Tulu saamine..................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................
ja naa Eesti N 173 80 56 40 1 3 helbed või müsli jah Eesti N 167 61 57 38 2 3 helbed või müsli jah Eesti M 185 100 60 46 1 3 võileib jah Eesti M 182 100 47 1 3 puder jah Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 ei söö tavaliselt jahhommikul Eesti N 173 55 57 39 0 4 muu ei Eesti N 174 75 57 40 2 5 puder jah Eesti N 162 55 57 39 2 4 puder jah
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
Negatiivne: 1)Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv (see omakorda avaldab suuremat survet teenindussfäärile, tööealiste koormusele) 2)Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal 3)lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid 4)kaotatakse haridusinvesteeringuid 18.Suuremad riigid: 1. Hiina 1,3 mld. 2. India 1,1 mld. 3. USA 290 mln. 4. Indoneesia 235 mln. 5. Brasiilia 182 mln. 6. Venemaa 145 mln. 7. Bangladesh 138 mln. 8. Jaapan 127 mln. 9. Filipiinid 85 mln. 10. Saksamaa 82 mln. 19.Rahvastikupoliitika- riigi siseteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise kooseisu ja paiknemise mõjutamisel. Eesti(lastetoetused, tasustatud lapsepuhkused, täiendavad toetused, koolitoetus). Rumeenia(abordid olid peaaegu lubamatud, rasedusvastaste vahendite sissevedu keelati, lahutuse saamine võimatu, illegaalse abordi eest ränk karistus) Hiina(ühelapsepoliitika,
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Johann Gottlieb Fichte referaat Koostaja: Klass: 12 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Johann Gottlieb Fichte oli saksa filosoof, üks tuntumaid saksa idealismi esindajaid, kelle erinevaid filosoofilisi vaateid on referaadis tutvustatud. Lähemalt on süüvitud kahte neist ,,olla tähendab tegutseda" ja ,,kõlblus on ülim reaalsus". Referaat sisaldab endas ka lühikest ent ülevaatlikku kokkuvõtet Johann Gottlieb Fichte nooruspõlvest, haridusest erinevad koolid, ülikoolid, tema vaimsetest juhtidest ja üldisest elukäigust. Referaadi eesmärk on nii ennast kui ka teisi informeerida Fichte elust, mõtetest, vaadetest ja teostest. Ülevaade elust ja loomingust Johann Gottlieb Fichte sündis paelakuduja pojana 19. mail 1762 Rammenaus Ülem-Lausitzi maakonnas S...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
juhendaja, hind: 59 EUR/in delegeerimine, konfliktide tüübid, meeskonnatöö. Tegevjuht (1) Töölepinguseadus Käsitletavad teemad: 8 tundi, praktikas töölepinguseadus olulisemad hind: 182 põhimõtted, EUR/in võlaõiguslikud töötamise vormid, töölepingu eristamine võlaõiguslikust lepingust Miks see on oluline? töökorralduse reeglid
Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the total population was 1.026 (1 026 males per 1 000 females) which is higher than global sex ratio. The global sex ratio in the world was approximately 1 016 males to 1 000 females as of 2014. See also map of the world by sex ratio of total population. Nigeria population 2015 During 2015 Nigeria population is estimated to be increased by 3 465 943 people and reach 182 307 178 in the beginning of 2016. The natural increase is expected to be positive, as the number of births will exceed the number of deaths by 3 478 462. If external migration will remain on the previous year level, the population will be declined by 12 519 due to the migration reasons. It means that amount of people who leaves Nigeria to settle permanently in another country (emigrants) will prevail over the amount of people who moves into the country (to which they are not native) in order to
KOOL Referaat Toitumishäired Tartu 2010 Sisukord Sisu Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kes võivad haigestuda?.......................................................................................................... 4 Kuidas haigestutakse?............................................................................................................ 4 Mis võib olla tõukeks?............................................................................................................. 5 Millised võivad olla inimeste mõtted kes kan...
4,7% 1,69 miljonilt ha 1,61 miljoni ha. Jiang et al (2011) tõdeb, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Nõnda on kujunenud maaressursside vähenemisest ning liig kiirest kadumisest üks Yangtze delta suurimaid probleeme. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine provints, kus Lõuna- Jiangsu provintsis kadus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 ha haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks 11 405 ha, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 ha. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga 1990-2000 37% ning 2000-2006 46%. Jällegi, on sellised muutused kaasa toonud drastilise haritava maa vähenemise ning riisipõldude ja kuivmaa killustatuse (Liu et al 2010). Yangtze jõe delta tootlikkse vähenemine võib Hiinale kaasa tuua suuri raskusi, kuna just sellest
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituut Liivi Hiienurm Füsioteraapia 1 a. SIHTVÕIMLEMINE KÄTELSEISU ARENDAMISEKS Referaat Tartu 2018 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1. KÄTELSEIS.............................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 9 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................
- 0 0 249,621,020 438 1 - 0 0 - 0 0 191,884,563 429 1 - 0 0 16,495,903 27 0 34,293,543 38 0 - 0 0 - 48 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 84,919 5 0 - 0 0 - 0 0 - 0 0 126,361,562 169 0 3,083,310 6 0 73,770,255 182 0 - 4 0 - 0 0 142,171 0 0 54,574,498 103 0 67,672,220 98 0 66 11 0 147,454 8 0 - 0 0 2,135,560 5 0 48,428,372 82 0 - 0 0 634,708,550 1230 1 - 0 0 7,917,112 12 0 32,729 0 0 81,689,156 140 0 - 0 0 18236 Riikide arv, kes ületavad 2% 13 2
1999 116 177 2152 12,1581921 1999 134 73,2 929 12,6912568 1999 135 49 1038 21,1836735 1999 152 41 508 12,3902439 1999 154 103 870 8,44660194 1999 156 341 3787 11,1055718 1999 158 27 562 20,8148148 1999 164 6 45 7,5 1999 165 27,4 182 6,64233577 1999 166 43 635 14,7674419 1999 169 123 4400 35,7723577 1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund ORGANISATSIOONIKÄITUMISE TEOORIA RAKENDAMISE VÕIMALUSED ERIALASES TÖÖS Juhendaja: 2008 Iga organisatsioon saab alguse teadagi ettevõtlikust inimesest, kelle peas sünnib äriidee või mõnikord lausa mitugi. Paljud ideed kahjuks ei realiseeru ja kõigist inimestest ei saa ettevõtjaid. Seda enam tuleb rõõmustada nende inimeste üle, kes ikka ja jälle uute ideedega välja tulevad ja ettevõtlikkust üles näitavad. Nii mõnigi jumekas idee sureb aga enneaegselt just seetõttu, et organisatsiooni kiire kasvuga kaasnevaid ohte ja probleeme ei osata ära tunda ning nad saavad saatuslikuks. Iga ellujäänud idee nõuab üsna pea ettevõtjalt organisatsiooni loomist ja arendamist. Kõige selle jaoks ongi meil vaja teada, või vähemasti olla tuttav mõningate organisatsioonikäitumise teooriatega. Need aitavad kaa...
80 1 80 6400 800,89 73 82 1 82 6724 918,09 74 85 1 85 7225 1108,89 75 86 1 86 7396 1176,49 77 87 1 87 7569 1246,09 79 91 2 182 16562 3088,98 80 94 1 94 8836 1789,29 81 95 2 190 18050 3749,78 83 96 3 288 27648 5887,47 89 98 1 98 9604 2143,69 94 Kokku: 1761 50 2585 189547 55902,5 97
keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 10 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte.
metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Endla järv ja Juta kivi Endla looduskaitseala Eesti Savikaupade muuseum Siimusti, Keraamika tee 6, Eesti keraamika ajalugu, Siimusti
T = 311,3 * 8 / 1000 = 2,490 [kg] L = 734,7 * 8 / 1000 = 5,878 [kg] Killustik jagunes peene- ja jämeda fraktsiooniga killustikuks suhtega 1 : 3. Peen fraktsioon oli terasuurusega 4- 8 mm ja jäme 8 – 16 mm. Kpeen = 1189,1 * 0,25 * 8 / 1000 = 2,378 [kg] Kjäme = 1189,1 * 0,75 * 8 / 1000 = 7,135 [kg] Vee koguse arvutamiseks leiti liiva niiskussisaldus 7 päeva kuivanud liiva koguse kuivamisel: mmärg = 185,3 [g] mkuiv = 182,0 [g] w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 % Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg] 4.3 Proovisegu (N1) koostiskomponendid 8 liitri betoonisegu valmistamiseks: Tsement: 2490 [g] Liiv: 5878 [g] Killustiku peenfraktsioon: 2378 [g] Killustiku jämefraktsioon: 7135 [g] Vesi: 1214 [g]
ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 45. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks. 17aastane AnnaLiisa Põld jääb seatud eesmärgist , Aivi Liiv.Kiili Eesti rekordist 4.52,04 kaugele . Ta tunnistab , et tahaks pea liiva alla ära peita. Tulemus: 35. koht DANIL HAUSTOV Meeste 100 m vabaltujumine 50,92 (51. Koht ) Sünniaeg ja koht: 13. detsember 1980, Venemaa Mõõdud: 182 cm, 85 kg Klubi: KohtlaJärve Veespordiklubi Treener: Aleksandr Abel Õppeasutus või amet: Clean Air OÜ töötaja Saavutused: OMi 49. koht 50 m vabaltujumises (2004), OMi 37. koht 100 m vabaltujumises (2004) Danil Haustov ei suutnud võrreldes teiste Eesti ujujatega ennast ületada, 100 meetri vabalt neljandas eelujumises kaotas ta ligemale kahe sekundiga ja jäi seal viimaseks. Aeg oli 50,92, kokkuvõttes andis see 51.koha. Poolfinaali oleks viinud aeg 48,55.
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut MÄNGU TEOORIAD Essee Mänguelement erinevate inimtegevuste ( sõda, kunst ) vaheliste seoste loojana Jürgen Rooba (TRK-2) Tallinn 2011 Erinevad inimtegevused loovad inimese ning teatud teema puhul mängulise sisu, inimene astub sammu ,,tavalisest elust" ,, mängu maailma", kus ta on keegi ,,teistsugune" ning teda piiritlevad reeglid. Juba mõiste ,,mängu" saab kirjeldada mitmel moel, kuid anda talle kindlat definitsiooni on raske. "Meie arvates võiks seda mõistet defineerida umbes nii: mäng on vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumipiirides, vabatahtlikult omaks võetud, kuid tingimata siduvate reeglite järgi; tema eesmärk...
41 654 . Bilansimaht : 166005 . Omakapital kokku : 35153 . Küsimus 20 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte varude kohta on teada järgmise andmed: algjääk 01.01. 8 000 tk. a’ 12.- ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.- ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: Vali üks: € 182 000 € 117 000 € 135 000 € 70 000 Tagasiside Õige vastus on: € 135 000. Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Majandusarvestuse informatsioni kasutajad jaotatakse kahte rühma: 1) sise- ja 2) välistarbijad. Infost huvitatud isikutest on sisetarbijateks: Vali üks: Omanikud, juhtkond, investeerijad Juhtkond, omanikud, laenuandjad Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud) Juhtkond, ettevõtte töötajad, ostjad Tagasiside
81 € 0.78 € 3/10/2013 SuperMart Leib 452 317.73 € 0.78 € 3/6/2013 SuperMart Pasta 156 333.68 € 2.30 € 3/21/2013 FoodMart Piim 297 337.15 € 1.20 € 3/13/2013 MegaMart Leib 472 339.15 € 0.78 € 3/9/2013 MegaMart Piim 306 340.03 € 1.20 € 4/28/2013 MiniMart Küpsised 182 342.16 € 2.00 € 4/10/2013 SuperMart Pasta 168 359.35 € 2.30 € 4/24/2013 MiniMart Leib 496 364.13 € 0.78 € 1/20/2013 MegaMart Piim 328 364.47 € 1.20 € 3/23/2013 MegaMart Leib 531 381.54 € 0.78 € 1/26/2013 MiniMart Piim 338 383.70 € 1.20 € 4/8/2013 SuperMart Küpsised 226 404
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
