ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last. Samal aastal sai temast ka Königsbergi Ülikooli erakorraline professor. 1821. aastal sai temast zooloogia korraline professor, 1826. aastal lisandus sellele ka anatoomia professori koht. Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides avastas Karl Ernst von Baer 1826. aastal munaraku. See avastus pani aluse võrdlevale embüoloogiale teadusharuna ja
Balti aadlikud Vene riigi teenistuses NIKITA ILLE MARIA DÜNA 11A Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises ...
Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, Paide lähedal. Pärast isa surma tõi Kreutzwald ema Anni elama Võrru, oma perekonna juurde. Haridus 1815 1818 aastal õppis ta Rakvere saksakeelses linna-algkoolis ja kreiskoolis. Õpingud Rakveres katkesid majanduslike raskuste tõttu. 1819 aasta algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreisikooli lõpetamist aastal 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poiste algkoolis. Pärast õpetajadiplomi saamist aastal 1823 siirdus ta Peterburi, kus ta oli koduõpetaja. Tagasi Eestisse jõudis Kreutzwald 1825 aasta sügisel. Pärast Peterburi elu asus
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon:...
eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele, korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis seetõttu kõigest poolteist aastat
teene Eestile on rahvaluule kogumine. 9 CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 Tartus ja surnud 19. märts Kurgjal. Osalenud Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses. Vanemuise seltsis pidanud kolm isamaakõnet. Ehitas Kurgjale esindustalu. 10 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ja surnud 13. juuli 1890. Esimese järjepideva lehe "Perno Postimees" ja "Vanemuise" asutaja. Võttis avalikult kasutusele esimest korda väljendi "eesti rahvas". 11 "Vanemuine" loomine 1865 Tartus Carl Robert Jakobsoni esimene isamaakõne "Estonia" loomine 1866 Tallinnas 1870 Eesti Põllumeeste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk tö...
Ferenc Liszt oli ... · ajastu suurimaid pianiste · viljakas helilooja · pedagoog · muusikakirjanik · dirigent · organisaator · kunstilise tõe eest võitleja Liszt oli ... · pikk ja kõhetu · kahvatu näoga · suurte merevee värvi rohekate silmadega · kõnnak oli tal ebakindel · rääkis ta kiiresti ja katkendlikult · arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta
Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann
Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) 16(4).05.1819-13.06.1890 Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal VanaVändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannsen oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastaselt valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid
Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E.Tammiksaare uurimuse põhjal eelistada kuju Wrangell. Sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates (Joosu, Võru, Nursi). Kaotas varakult vanemad ja kasvas sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales 1817 1819 Vassili Mihhailovits Golovninijuhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtsatka". 1820 1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni (nn. Kolõma ekspeditsioon), kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas saare olemasolu Põhja-Jäämeres.1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks.
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale
1820 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn ,,Iggaüks..." Talude kasutusõiguste pärandamine 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa ,,Iggaüks.." uue seadusega Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise Talupoegadele anti õigus talu kasutusõigust pärandada Mõisniku kodukariõigust piirati 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentjaks Teoorjus säilis Talupoegadele priinimede panek Ülesanded 1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud
Gustav Courbet Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväär...
määrasid pisemaid karistusi ning jälgisid koormiste täitmist. Vallakogukonnad polnud sõltumatud, koosolekutel vastuvõetud otsused jõustusid vaid juhul, kui mõisnik need kinnitas. 1804. aasta Liivimaa ja Eestimaa uue talurahvaseadusega määrati talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust. Täielikult kaotati see 1865. aastal. Eestimaal vabastati 1816. aastal talupojad pärisorjusest, Kuramaal tehti seda 1817. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll vabaks, kuid maa kuulus endiselt mõisnikule, seega pidid nad ikka mõisnike heaks tööd tegema. Teokoormised kohati sageli isegi kasvasid. Talupoegade vabastamisega anti neile ka perekonna- ehk priinimed. Mõningates piirkondades läks nimepanek visalt, aastal 1836 anti ka kõigile perekonnanimeta talupoegadele sundkorras priinimed. Aastal 1825 tuli Venemaal võimule Nikolai I. 1832. aastal võeti vastu uus luteri kiriku seadus.
2/d 1650 23,685 2/e 1384 23,951 1/e 1819 23,516 1/d 2508 22,827 1/c 1860 23,475
nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2...
nüüd keelustati talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis olid mitmes punktis talupoegadele ebasoodsad: ei näidanud maade mõõtmist. Talurahvaseadused olid oluliseks sammuks mõisnike ja talupoegade vahel, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud see ühtki osapoolt. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu
kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. 10 aastat oli tema kõige viljakam ajajärk pärast aastat 1802, sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Ta sai ka tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Sellesse ajajärku jäävad ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. 1812. aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: "Missa Solemnis" ja 9. sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile Piiratud liikumisvabadus - talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes pas...
Tairo Jürisson 10A Balzac "Isa Goriot" Teos "Isa Goriot" võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene, kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima. Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterli...
Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne
1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse "Iggaüks...". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819. Talupoeg polnud enam mõisniku omand ta oli nüüd talurahvaseisuses. Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule järgmiste seadustega (Eestimaal 1856, Liivimaal 1848/täiendati 1860) Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu
Eduard Ahrens E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tu...
Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885)
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, mütoloo...
Laeva nimi oli ,,Clermont".Ta laenas idee teiselt ameerika leidurilt John Fitch`ilt,kes ehitas esimese auriku Delaware jõele juba 1787.aastal. Jutt aurikus: Aurikud ei sündinud kohe "puhtatõulistena". Et kallist sütt säästa, sõitsid laevad soodsa tuule korral ka purjede abil nagu olid seda teinud sajandeid. Võimalike rikete kartuses sõideti aurikutega algul vaid suurematel siseveekogudel ja rannikumeres. Esimese purjeaurikuna söandas Atlandi ületada Savannah 1819. a maikuus. Reis New Yorgist Liverpooli kestis 27 päeva, 53 kW-st aurumasinat kasutati vaid 8 (teistel andmetel siiski 85) tundi. Sellega ei avatud veel regulaarset laevaliiklust aurikutega see laev lihtsalt müüdi ookeani teisele kaldale. Omas ajas muljetavaldav oli Taani purjeauriku Curaao julgus ookeanile väljakutset esitada. Aastail 1827 29 sooritas ta kolm reisi Surinami ja tagasi, kasutades enamasti aurujõudu. Et aurumasin oli uus asi, juhtus nende laevadega halenaljakaid asjugi
tähtsus. Tema peateos on rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg,,. ,,Kalevipoeg" sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas köstrina ja hiljem koolmeistrina. Köster oli ta Vändras ja kihelkonnakoolis. Vahepeal kolis Pärnusse, kus oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega. Neil oli eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht
Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich Philipp Otto Runge Kaks meest mõtisklevad kuu üle.1819 Peter kõnnib vee peal. 1806 MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Nimelt hukkus 1816. a-l Aafrika läänerannikul laev "Meduusa". Hukkuvalt laevalt pääses parvele umbes 140 inimest. Kui 12. päeva pärast sattus parve lähedusse juhuslikult laev "Argos", oli pääsenutest elus veel 15 inimest
lõikeparalleeliga (59º09´/58º23´) Delisle’i kooniline projektsioon. Kartograafilise lähtematerjalina kasutati põhiliselt mõisaplaane mõõtkavades 1:5200 ja 1:10 400; mis seoti Liivimaa triangulatsioonivõrgu punktidega. Umbes 10% Liivimaast tuli uuesti mõõdistada, kuna paljudel riigimõisatel puudusid plaanid, lisaks oli vaja ligi 2000 mõisaplaani kohapeal kontrollida ning üle täpsustada. (Potter, Treikelder 2011) Rücker asus kaarte koostama 1819. aasta sügisel. Esmaseks tööks oli Valgas Liivimaa mõõdu- ja revisjonikomisjonis leiduvate mõisakaartide kopeerimine uues mõõtkavas, millele järgnes mõisakaartide kogumine, vähendamine ja kaardile kandmine sektsioonide järjekorras. Kihelkondade kaupa koguti kokku kaardid, kirikuõpetajatele saadeti ankeedid, milles paluti teatada igasse kihelkonda kuuluvate mõisate, külade ja talude nimed ning need kanti kaardile koos kihelkondade piiridega. Olemasolevaid
most dominant characters of British history, a source of fascination to historians and the general public alike. Victoria Victoria (queen) (1819-1901), Queen of the United Kingdom of Great Britain and Ireland (1837-1901) and Empress of India (1876-1901). Born Alexandrina Victoria on May 24, 1819, in Kensington Palace, London, Victoria was the daughter of Victoria Mary Louisa, daughter of the Duke of Saxe-Coburg-Saalfeld, and Edward Augustus, Duke of Kent, the fourth son of George III. She ascended the throne on June 20, 1837, on the death of her uncle, William IV, who had no legitimate children
Test on Romantic Poetry and Prose 1. Approximate dates of romanticism: in the second half of the 18th century. Major events on world history at that time: · Industrial revolution · In America the Declaration of Independence, July 4, 1776 · The French Revolution, 1789 · The King of England was George III, after him George IV and then Queen Victoria Outcomes: · Revolution did not bring welfare · Lives of the lower-classes worsened · Extended the distance between the lower and upper class · The rich got richer, the poor got poorer 2. Romanticism is a reaction against classicism, science and atomic (aesthetic ideal of order and unity) worldview. Romantic ideal is the organic world. Romanticism: · Returns to nature and belief in the goodness of mankind · Exaltation of the senses and emotion overcome reason and intellect i...
Uurimistöö alused Sissejuhatus ainesse. Nõuded teadustööle. Teadustöö etapid Lektor Anne Roosipõld MIS ON TEADUS? · Teadusloolane D.J. da Solla Price on kirjutanud: "Teadus ei ole üksnes teadmiste puu vili, vaid puu ise." (Leikola 1980: 18) MIS ON TEADUS? · 1)Kitsam arusaam: teadus kui teadmiste süsteem; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatiline tervik (e teaduslike uurimuste tulemused). · 2)Laiem arusaam: teadus kui teadmisi loov tegevus, protsess; teadus on loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste saamisele suunatud eesmärgipärane ja süstemaatiline tegevus (e teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate tea...
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. ...
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
Christoph Adam von Stackelberg Järgnevas essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777.a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal. Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis. Tema suurimateks panusteks Eesti hariduse- ja kultuurilukku on Kuuda seminari idee väljatöötamine ja selle rajamiseks sihtasutuse asutamine 1818. aastal, ning 1821.a Tallinnas eestikeelse tütarlaste vaestekooli ja saksakeelse vaeste poeglaste töökooli algatamine. Lisaks nendele olulistele panustele...
Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos
ROMANTISM Oktoober 2018 ROMANTISMI TEKKIMINE ·Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789-1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. ·Romantism tekkis kirjanduses umbes 1795. aastal, muutus kõigis kunstivaldkondades domineerivaks 1820.1830. aastatel ning lõppes muusikas 20. sajandi alguses. ·Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. ROMANTISMI TUNNUSED ·Romantismi iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine. ·Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. ·Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. NAISTE MOOD ·19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. ·Varrukad puhviti hästi kaharaks. ·Rikka...
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupoj...
Johann Voldemar Jannsen ja tema tegemised. Johann Voldemar Jannsen sündis 16. Mail 1819. Vana-vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. Aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa."
• 19. sajandi teisel poolel hoogustunud industrialiseerimise käigus rajati Eestis suuri tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. • Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed hakkasid eestisse investeerima, samas eesti enda kapital oli tagasihoidlik Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Kõige olulisem muudatus toimus 1816. - 1819. aastatel, kui kaotati pärisorjus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus • Talude päriseksostmine algas 1850. aastal • Ehitati välja raudteevõrk (Tallinn–Peterburi liin valmis 1870. aastal) • Lisaks laiarööpalisele raudteele ehitas erakapitalil rajanev aktsiaselts sajandivahetusel kitsarööpalised raudteed, millega olid kõik tollased linnad saanud endale raudtee ühenduse. • Tekkis laevandus ja paadikaubandus
kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool!; 1819 esimene eestlane K.J.Peterson ülikoolis. EESTLASTEST KIRJASÕNA ARENDAJAD nimi elust, tegevusest looming Valgustuslik tegevus Kristjan Jaak *sündinud 14.märtsil *oodid ,,Kuu" ja *üritas luua eesti Peterson 1801 Riias ,,Laulja" keeles nõudlikku *eestikeelsed *"Jaagu laul. Ta istub kunsti
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
