me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kandsid seda edasi. Protestantis oleks tulnud ka ilma sakslasteta, kuna see oli vool mis levis üle maailma. Baltlased kinnitavad, et nende tööga kuulutati meie maal välja isikuvabadus 1819, varem kui kuskil Venemaal. Tegelikult saime vabaduse täna Prantsuse revolutsioonile. Sakslased küll harisid eestlasi, mis oli hea. Baltlased on selle jutuga ülepingutanud, kui väidavad, et ilma nendeta meid ei oleks eksisteerima jäänud. Eestlastel on suur tahtejõud, et saada kätte, mida tahetakse.
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
Gustave Courbet (1819-1877) Sihiteadlikuim ja enesekindlaim. Maalis suuri pilte mille motiiv rõhutatult argipäevane. Kujutas eelkõige inimesi kelle elu ja töö on talle lähedased. Näiteks: ,,Matus Ornans'is" üks tema kuulsamaid töid, mis kujutab väikelinna tüüpe ja ...
. ( ) 1282 . 174 , - , . XVI XVIII . , . ( 200 ) , . 1596 . «, ». - ( , ). «...» 1061 , . , . , , 1627 . « - » (. 7000 ), . 1704 . « , , . » -. . . . . . . 1731 . «- . ». «» . 1765 . « , , , » . 1773 . « , , ...» . 1773 1819 . 20000 , , . 7 1. . . , , . , , « » . : , , , , , , , , ; , , , , ; , , . ( . con «» notatio «», .. «, ») - , . , , () . , , , . ( «») , . 2. . . , , . . , - . . (, , ). . , . .
• Karastusjookides (nt Coca Cola) • Kosmeetilistes nahahoolduskreemides • Valuvaigistites • Kohviubades • Taimedes (~60s taimes) – kohvipuu lehtedes, tee lehtedes Kasutamine • Kasutatakse laialdaselt meditsiinis – ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust • Kuulub paljude arstirohtude koostisse • Paljudes toituainetes (nt tee, kohvi, gaseeritud joogid, šokolaad) Ajalugu • Kofeiini uurimise ajalugu algas 1819. a, kui saksa keemik Runge isoleeris esmakordselt puhta kofeiini. • Väidetavalt soovitas tal kohvit uurima hakata Goethe Kofeiinisisaldus Kofeiinimürgitus • Suurte kofeiiniannuste tarbimine võib põhjustada mürgitust • Sagedamased kofeiininmürgituse nähud: rahutus, närvilisus, unetus, näo punetus, südamepekslemine, suurenenud uriinieritus • Rasked mürgitusnähud: lihaste tõmblused, südame rütmihäired • Veelgi suuremate annuste nähud: krambihood,
QUEEN VICTOR IA family Father: EDWARD AUGUSTUS Mother: PRINCESS VICTORIA OF SAXE-COBURG-SAAFELD She had nine daughters, most important of them was queen Elizabeth. Husband: PRINCE ALBERT life She was born on 24 May 1819 at Kensington palace , in London. Her coronation was on 28 June 1838 and she prevailed England for 63 years. She married at 1840. Victorias husband died on 16 March 1861, at the age of 74. Victoria fell into deep depression. She died on January 22, 1901 at age 81. She is buried in the Duchess of Kent's Mausoleum at Frogmore, Windsor Home Park, near to the royal residence Windsor Castle. england at her reign During Queen Victorias reign, British empire became the most powerful
Realism Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantsismi kõrval. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset. · Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" · Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale n...
Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõl...
Mandrid ja Maailmajaod Maailmajaod: 1. Ameerika 2. Aafrika 3. Euroopa 4. Aasia 5. Austraalia ja okeaania 6. Antarktika Mandrid: 1. Põhja-Ameerika 2. Lõuna-Ameerika 3. Aafrika 4. Euraasia 5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külas...
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4
allergiline aspergilloos allergiline kontaktdermatiit allergiline riniit allergiline sinusiit allergiline dermatiit allergiline konjuktiviit allergiline laup�letik allergiline nohu Ja palju teisi. S�MPTOMID: Allergiahaigusel on palju v�imalikke s�mptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmap�letik ja l��bed nahal. ALLERGIA AJALUGU: Esmakordse allergias�mptomite kirjelduse andis inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta kirjeldas 16. m�rtsil 1819 Londoni kuningliku Meditsiini ja Kirurgia �hingu koosolekul heinanohu kliinilisi s�mptomeid.
Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem
b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus:
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
FERENC LISZT (1811-1886) Ferenc Liszt oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta avastas Ferenc Liszti andekuse Viini klaveripedagoogi Czerni, kui ta suutis mängida lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel...
Kogukonna keskseks institutsiooniks saVallakohus, kus oli 3 liiget 1 mõisnik, 1 talumees ja 1 sulaste valitud Lahendati tülisid, tegeleti mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. 5) Talurahva koormised * 1 teorent * 2. Riiklikud koormised pearaha, nekrutiks andmine * Mõisnik võis maksta vaesemate eest pearaha teotöö eest * Nekrutitõmbamine * Alates 1819 võis end vabaks osta väeteenistusest * Kirikumaksud 6) Passikorralduse seadus Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud liikumivabadus. Ilma passita ei tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform.
Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945). 1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA. Pitsat (vapp) Esiplaanil künnab põldu farmer, kõrval musket ja püssirohusarv, tagaplaanil ratsutab koiduvalgel läbi preeria indiaanlane; männid ja veejuga kujutavad osariigi looduslikke ressursse.. Selle kohal osariigi moto. Kogu pilti ümbritsevad sõnad: THE GREAT SEAL OF THE STATE OF MINNESOTA (Minnesota osariigi suur pitsat) ja aastaarv 1858.
3.Kultuurilised põhjused -pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi valgustusideedega -olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud saksa haritlased Talurahva seadused: I "Igaüks" 1802.a -talupoeg sai õiguse vallasvarale -talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised on täidetud II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal
teotööd ja tasusid mitmesuguseid rahalisi makse ning naturaalandameid.Riigitalupoegade olukord oli mõnevõrra kergem,kuna neil tuli täita üksnes kindlaksmääratud riiklike koormisi. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel,et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud.1804.a. määrati kindlaks talupoegade koormised.Piirati mõisnike kodukari õigusi.1816a. Eestimaal said talupojad vabaks ,1817a. Kuramaal said talupojad vabaks ja 1819.a.said Liivimaal talupojad vabaks.Maa jäi mõisniku omaks,talupoeg pidi maad rentima, nad said endale perekonnanimed. 5.Vastavalt seadusele võeti vastu Eestimaal 1816.,Kuramaal1817.ja Liivimaal 1819.aastal.Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse.Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata.Maa jäi mõisnike ainuomandiks.Talupoeg pidi seda mõisnikult nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja selle eest
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
TALURAHVASEADUSED AEG KOHT SEADUSESISU MÕJU TALUPOEGADE ELULE 1802 Eestimaa ,,Iggaüks...'' · Andis kindlustunde, talupoegadel · Talusid sai pärandada, kui kõik maksud (koormised) olid makstud. polnud hirmu tuleviku ees. 1804 Liivimaa · Talude pärandamine. · Positiivne mõju, sest koormistest · Teokoormiste normimine (maad hinnati, mõõdeti ja arvutati välja, kui ülejäänud saak jäi neile endile. palju selline talu üldse toota võib). · Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast...
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Ettekanne Victor Hugost Victor Hugo sündis 26. veebruar 1802 Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. ja suri 22. mai 1885 Pariisis Noorukina oli tai isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Oli Prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas
Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Ta...
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
Kristjan Jaak Peterson Eesti rahvuskirjanduse looja Kes oli Kristjan Jaak Peterson? • Ta sündis 14.märtsil aastal 1801 Riias nimega Christian Jacob Petersohn • Ta suri 4. augustil aastal 1822 Riias • Teda peetakse Eesti rahvakirjanduse loojaks Elulugu • Ta sündis kirikuteenri pojana • Kristjan sündis kolmanda lapsena • Kristjan õppis Riia kubermangugümnaasiumis • 1819-1820 õppis ta Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas • Oskas vähemalt 16 keelt • Kirjanik suri tuberkuloosi Looming • Hakkas juba gümnaasiumis kirjutama proosat ja luuletusi • Tõlkis nii Rootsi kui Saksa keelsed tekstid Eesti keelde • Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust Mälestamine • Tema auks on püstitatud Tartu Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema sünnipäeva (14. märts) emakeelepäevaks mis sai aastal 1999 riiklikuks tähtpäevaks • Aastal 2014 tekkis Tartus kolme gümnaasiumi liitmisel uus ...
Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel Uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja, sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lä...
Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri 19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine. 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht” 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9. Iseloomusta Aleksander I valitsejana tema ajal toimus palju reforme, liivi- ja eestimaal kaotati pärisorjus, valitsemisaja lõpus pääses võimule tagurlus. 10. Milliseid talureforme viidi läbi Eestimaal ja Liivimaal erinevatel aastatel? 1802. Eestimaal võeti vastu talurahvaseadus,1816. kaotati eestis pärisorjus, 1819. kaotati see Liivimaal, 11. Iseloomusta klassitsismi ja romantismi Klassitsism: pöörati suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele, hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsaid rütme. Romantism: Kasvas huvi keskaja vastu, vaba ja julge tunnete väljendamine, kirglik vabaduse. Ja õiglusejanu. Pehkinud kohad inimtühjad asulad Reservaat Indiaanlastele eraldatud ala Rahva Harta tööliste nõudmised
Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel,
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait. Endale, kui talupojale parema elu kujundamine näis füüsiliselt võimatu. Pärisorjuse o...
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed
Ameerika romantism Koostas: Kristiina Laksa Ameerika romantism Koostas: Kristiina Laksa Sisukord : Edgar Allan Poe Looming Teosed James Fenimore Coope Looming Teosed Walt Whitman Looming teosed Edgar Allan Poe (1809-1849) rjanik, luuletaja ja kirjandus kriitik - ja põnevusjuttude autorina e kriminaalromaani leiutajaks, samuti andis oma panuse t Looming se ja pettumuse meeleolud terlikult ülesehitatud süzee, teravmeelsed ning loomingulised kon utustused kolmeks: ostes on õudust tekitavad kummitavad majad, maniakaalsed mõr Tuntuimad teosed: ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ,,Kaaren ja teisi luuletusi" ,,Must kass" ,,Mõrv Rue Morgue´il" ,,Näpatud kiri" ,,Usheri maja hukk" ,,Kaev ja pendel" James Fenimore Cooper (1789-1851) ...
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...
said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud ja 1819. Aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega otsustati kaotada pärisorjus; talurahvas võus omandada ka kinnisvara, koormisena tuli kasutusele raharent ning loodi talurahvakogukonna- vallad. 1849. aasta Liivmaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade kasutuses, tunnistati talumaaks, mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856
Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult...
..", see määras talupoegadele pärimisõiguse. Asutati ka valla- ja kihelkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati näiteks perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusega lubati talupoegadel ka maad osta, müüa ja pärida. Kõige olulisem oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal hakkas kehtima 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Vene aja kehtima hakkamine Eesti aladel muutis talupoegade elu väga keeruliseks. Talupoegadel ei olnud enam mingeid õigusi ja mõisnikud omasid täielikku kontrolli talupoegade elu üle. Alates aastast 1802, muutus talupoegade olukord natukene paremaks, sest neile määrati õigused. Tähtsaim muutus oli otsus talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta, aga kuna maa kuulus siiski mõisnikule, pidi talupoeg seal elamiseks ikka töötama.
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rah...
REALISMIAEGNE KUNST Kes kuulusid kuulsasse Barbizoni rühmitusse ja mida nad maalisid? · Kuulsasse Barbizoni rühmitusse kuulusid maastikumaalijad, kes elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal; · pühendasid end looduse ilu ülistamisele, loobudes väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima vaid seda, mida nad nägid; · nende meelest pidi kunstis kõige tähtsam olema tõde seega maalisid nad oma maale tegelikkusele vastavalt ja tõetruult. · loodusest võeti üksikasjad, värvid ja kompositsioon. Kirjelda Gustave Courbet teoseid! · Gustav Courbet (1819-1877) oli kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist. · tema tuntumad teosed on ,,Kivilõhkujad", ,,Matus Ornans´is" ja ,,Tere, härra Courbet"; · tema teosed olid kohati liigagi realistlikud, ta maalis väga julgelt akte ja maastikumaale. Mille poolest oli kuulus Honore Daumier? · Honore Daumi...
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektaris...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta ...
REALISM PRANTSUSMAAL Cristhel Kraav 10.a Eemaldumine romantismist Realism tekkis Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni romantism leidis üha enam ametlikku tunnustust Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetul...
The industrial revolution The Industrial Revolution, which took place from the 18th to 19th centuries, was a period during which predominantly agrarian, rural societies in Europe and America became industrial and urban. By mid-century, many people worked for small businesses or on farms, laboring in fields that would yield barely enough food to feed the family. New inventions and technology began to change that, however. Larger factories opened and produced new farm equipment, such as the steel plow and the tractor, which allowed farmers to cultivate bigger fields and produce more food that cost much less. Developments in the iron industry also played a central role in the Industrial Revolution. In the early 18th century, Englishman Abraham Darby (1678-1717) discovered a cheaper, easier method to produce cast iron, using a coke-fueled (as opposed to charcoal-fired) furnace. In the 1850s, British engineer Henry Bessemer ...
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
docstxt/14581672239553.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
