Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uu...
: , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ( ) . : 1. 2. 3. 4. 5. 1804 « » «» -- ( . vacca -- ) -- , - - 14 1796 . - - 8- . 1881- , 1885 -- . : : 1. http://ru.wikipedia.org/wiki/ 2. http://ru.wikipedia.org/wiki/ 3. « »; ..; 1979 .
George Sand 1804-1876 · Täisnimi on Armandine-Lucie-Aurore Dupin · Üks tuntumaid prantsuse naiskirjanikke · Sündis Pariisis · Abiellus 18-aastaselt, hiljem läks lahku · Elu jooksul kirjutas ta 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja · Tegeles ka poliitikaga · Kuulsaks said tema teine romaan ,,Indiana", kunstnikuromaan ,,Consuelo", romaan ,,Krahvinna Rudolstadt", külaromantika ,,Väike Fadette"
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvasead...
, , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ( ; . - XVIII ). 1700--21 - . 1730- , (, , ). 1780- . ( , - , ; 1786). - ( ). . 1804 - . I (1812) - 1814--15 . . ; - , , . 1818 - . . . - ; . - XIX . 1874--83 . , , . 10 1917 -- . 7 1918 . . . . « », 1950 . 1918 ( 7 1941, , -- 24 1945). ( , , . ). 1924 . . ( 1930 , . . ). 1930- . , , (( 1994--96)), , . 1938 . 1946--47 , ; 1973--74 , , . 1990- . , , .
Sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel Rudkjobingis vaeses apteekri peres. 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. 1794. aastal astus Kopenhaageni ülikooli. 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. Sai meditsiinidoktori kraadi. Reisis palju. 1804.a naases Taani. 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. 1812. lahkus uuesti Taanist. 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. 1820. aastal avastas juhuslikult elektrivoolu toime magnetnõelale. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825. aastal kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit. Kirjanik ja luuletaja.
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror
mitmehäälset koorilaulu, milleni jõuti 18. sajandi lõpul. 18 saj. teine pool - Baltisaksa kultuuri tekkimine 1784 rajati esimene asjaarmastajate teater Tallinnas. Esitati laulumänge ja ballette. Külalisesinejad - Madam Tilly. 1804 Tallina professionaalse trupi asutamine. 1860 toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperi etendus. Gertrud Elisabeth Mara Mitmehäälse koorilaulu tulek Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule, oli Kanepi kihelkonnakool. Rajati 1804. Muusikahariduse laiem levik sai võimalikuks tänu kihelkonna kooli õpetajate tegevusele Kool, kus valmistati ette külakooli õpetajaid, rajati aastal 1822 Laiusele. Aasta hiljem rajati laulukoor, mis suutis laulda mitmehäälseid koraale, lauldi isegi Bachi ja Händeli loomingut.Peale Laiuse said muusikakeskusteks veel Torma ja Põltsamaa. Arvukalt tekkis koole Tartu, Võru- ja Viljandimaal. Esimene teadaolev laulupäev koraaldati Saaremaal 1863 Anse külas, korraldajaks M.Körber.
· Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati talupoegade isiklik pärisorjus 3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19
mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23
mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati ümber talumaad ja koormised mõisa ees viidi vastavusse talu võimekusega. Keelati ära ka talupoegade müümine ja võõrandamine. Seati sisse vakuraamat ja sinna pandi kirja koormiste hulk arvestades maa suurust, headust ja töövõimeliste inimeste arvu. 1804. aastal võeti ka Eestimaa kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23
Pärisorjuse kaotamine I Pärisorjusliku majanduse kriis 18.saj lõpul milles väljendus? - mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt. EAL, dok. lk.298, 294) - vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeer...
tähendas iga meespereliikme pealt maksmist. See tõi kaasa ka hingeloendused, mille säilmed annavad meile aimu, kui suur oli elanikkond tol ajal. Eestimaal 1802. aastal võeti talurahvaregulatiiv vastu, selle olulisim regulatiiv oli talude pärandatav kasutamisõigus, vaid sel juhul kui kõik kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati ning seati sisse vakuraamatud, mis sisaldasid maksude nimekirja. 1804. aastal võeti seadus vastu ka Eestimaa kubermangus. Seal talumaade ümberhindamist ei toimunud, seetõttu seal piirkonnas ei olnud see niivõrd hea seadus talurahva jaoks. 1816. kinnitas Aleksander I uue Eestimaa talurahvaseaduse ja 1819. aastal Liivimaal
Nad moodustasid esimese koalitsiooni. Teine koalitsioon moodustati Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi vahel 17.Revolutisooni mõju revolutisoonikalender(ajaarvamine 22.sept 1792) kümnendsüsteemi kasutuselevõtt kõnetlusvormi muutmine muutus moes üritati vähendada kiriku mõju 18. Revolutsiooni tagajärjed: aadli ja vaimulike eesõiguste kaotamine kapitalistlike suhete areng rahvustunne, rahvusliikumiste algus valgustusideede levik terrori eeskujuks võtmine 19.Keisririik 1804 20.Napoleoni ümberkorraldused: kohtupidamise ja seadusandluse ümberkorraldus 1804-Napoleoni tsiviilkoodeks-inimeste võrdsus seaduste ees, eraomanduse puutumatus, kiriku lahutamine riigist majanduse areng keskpanga loomine, uued tööstusettevõtted katoliku usk kuulutati enamike prantslaste usuks 21.Reini Liit- 1806 suvi - Prantsuse kontrolli all olevad 16 Saksa väikeriikide liit, mis kohustus osalema impeeriumi vallutusõdades 22. 1802 // Kontinentaablokaad kehtestati 1806
Orest Kiprenski -sündis 24.märts 1782 Nezinskaja mõisas Koporje lähedal ja suri 17.oktoober 1836 Roomas. Ta oli vene maalikunstnik, romantismi esindaja, Peterburi KA akad. Õppis 1788-1803 Peterburi KA-s. Töötas Venemaal ja 1816-22 ning aastast 1828 Itaalias. Loonud aadlisoost haritlaste, 1812.a. isamaasõjast osavõtnute, dekabristide ja nende mõttekaaslaste portreid. Neis väljenduvad ajastu eesrindlike inimeste mõtte- ja tundemaailm, patriotism ja humanism. Tööd: A.Schwalbe portree (1804), autoportree (u. 1808 ja 1828), J.Davõdovi (1809), J.Rostoptsina (1809), D.Hvostova (1814), V.Zukovski (1816), S.Uvarovi (u. 1815) ja A.Puskini portree (1827). Alexander Puskin Orest Kiprenski
loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine. Riikliku kaitse korraldamine. Louvre kunstimuuseumiks. Avalikud raamatukogud. Rahvusarhiiv Uued koolid ja kõrgkoolid Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. Napoleoni sise- ja välispoliitika . V: Põhjalikult korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus. 1804. Aastal õeti vastu ,,Tsiviilkoodeks". Napoleon parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
In 1813 a path was discovered through the Blue Mountains, that enabled them to spread inland. By 1825 the White population of Australia was about 25,000 with Tasmania having 4,500. The transportation location was again changed to Western Australia and it continued till 1868. The system of granting land ended in 1831. From then on land was sold. The rebellions in Australia started in the beginning of the 19th century in March 1804. Some Irish convicts led by Philip Cunningham took part in a rebellion at Castle Hill. The rebellion quickly collapsed upon a battle with government soldiers and the leaders were hanged. A second rebellion occurred in 1808. William Bligh was made governor in 1806 and at that time rum was used as currency, which he forbade. A group of soldiers led by Major George Johnston arrested him. He was held prisoner until he agreed to leave Australia, however soon after Johnston set sail, he
Daatum Kubermang Muudatus 1802 Eestimaa kubermang Seadus ,,Iggaüks". Talupoja luba vallasvarale. Mõisnik ei saanud talupoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed
väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine) Taluperemeest ei tohi lüüa, nekrutiks anda ning kodukariüiguse korras karistada 3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS:
järgmise aasta jaanuaris.1 Eestimaa talurahvaseadus avaldati kahes osas. Esimene – „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ – sisaldas määrusi uue seaduse järkjärgulise teostamise kohta ning teine – „Eestimaa Tallorahwa Kässo-Ramat“ – käsitles talurahvaseisuse kogukondlikku, politsei- ja kohtukorraldust ning eraõigust.2 1816. aasta talurahvaseadus on koos 1802. aastal kehtestatud regulatiiviga kolmas Eestimaal kehtestatud talurahvaseadus. Sellele eelnenud, 1804. aastal vastuvõetud talurahvaseaduses esinesid olulised puudused. Veel enne kui 1804. aastal Eestimaa talurahvaseadus keisri poolt kinnitati, võrreldi seda Liivimaa omaga, mis oli juba kinnitatud, ning leiti, et Eestimaa talurahvaseaduses sätestatud punktid on talurahvale vähem kasulikumad. Seetõttu kinnitas keiser Eestimaa talurahvaseaduse vaid tingimusel, et seda pidevalt täiendataks. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse vastu võtmine oli oluline eelkõige pärisorjuse kaotamise
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal-
o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus · Esimene asjaarmastajate teater moodustati 1784 a · 1795 a kõlasid Tallinnas esimesed ooperid · 1804 a asutati esimene professionaalne teatritrupp · 1860 a esitati esimene ooper spetsiaalselt eestlastele - Saksa ooper. Weberi "Nõidkütt" · Võeti kasutusele palju uusi pille o torupilli asemel sai populaarseks viiul
Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks
Itaalias, mis sundis Prantslasi andma alla suure osa poolsaarest. Prantsusmaal rahutused järkusid ja 1799. a. juunis riigipöörde tulemuseks võtsid Jacobiinid direktooriumi üle kontrolli. Oktoobris pöördus Napoleon tagasi Prantsusmaale. Samal aastal korraldasid Napoleoni ustavad väed Pariisis järgmise riigipöörde, mille käigus kukutati direktoorium täielikult ning täidesaatev võim läks üle kolmele konsulile. Sellega algas Prantsusmaal konsulaadi ajastu, mis valmistas ette 1804 aastal Napoleoni ainuvalitsemise algust. Algselt esimene ning alates 1802.aastast eluaegne konsul Napoleon, kuulutati 1804 Senati poolt keisriks e imperaatoriks. Kuna Napoleon soovis olla võrdväärne monarh teiste Euroopa valitsejate hulgas, rajas ta endale hiilgava õukonna. Probleeme tekitas ainult troonijärglase küsimus. Seetõttu senine lastetu abielu esimese abikaasa Josèphinega lahutati ning Napoleon kosis 1810 Austria keisri tütre Marie-Luise. Sellest abielust sündis ka poeg.
Iggaüks 1802 Eestimaa Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis tähendas, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele Talurahva seadus 1804 Liivimaa ---.---- , teokoormiste normeerimine. Vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Uus Eestimaa 1816 Eestimaa Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talurahvaseadus 23.mai talupoegade isikue üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistatu maa
pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. ... Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal." Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Tsitaat: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika.
Andre Aafrika a Nigol VÕITLUS ORJAKAUBANDUSEGA Eurooplased alustasid Aafrikas massilist orjakaubandust 16. sajandil Orjade püüdmisega kaasnes linnade ja külade purustamine, majanduse allakäik ja kultuuriväärtuste hävitamine 18. sajandil muutus orjade väljavedu takistavaks teguriks Orja kaubandust hakati keelustama: Taani tegi seda 1804. a., Inglismaa 1807. a. ja USA 1808. a EUROOPLASTE UURIMISREISID AAFRIKAS 19. sajandi algul olid eurooplastele tuntud vaid Aafrika rannikualad Üksikutel uurijatel oli õnnestunud tungida kaugele sisemaale Tõeliselt avastas Euroopa enda jaoks Aafrika 19. sajandil Aafrika avastamises osalesid sakslased, prantslased, portugallased jt AAFRIKA JAOTAMINE EUROOPA RIIKIDE VAHEL Suurem osa Põhja-Aafrikast kuulus 19. sajandil
Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhb...
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt
Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8....
Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfooni...
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne...
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik.
18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist Napoleoni loodud keisririik oli Prantsusmaa esimene keisririik ning seda perioodi iseloomustab lakkamatu sõjategevus Euroopas. Napoleon toetas absolutistliku
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
14. peatükk Prantsuse revulatsioon 17891799 18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI ,, pärast mind tulgu või veeuputus" REVULATSIOONI PÕHJUSED 1.ÜHISKONDLIK maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad. 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid. 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis. 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele. 1.seisus : 1% vaimulikud 2.seisus : 2% aadlikud 3.seisus : 97% lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadlis...
· Negatiivsed: 1. sõjad 2. Pr maine langes/juhtroll vähenes 3. kultuuriväärtuste hävimine. Õppetund inimkonnale: tõestas, et masside ühine koostöö viib sihile. Napoleon ja SPR 1796 sõjakäik Itaaliasse 1798 sõjakäikk Egiptusesse, samal ajal Prl: võimuvõitlus, majraskused Inglismaa blokaad, direktooriumi ebapopulaarsed otsused. Napoleoni populaarsus: teda toetasid kõik ühiskonnakihid, sõjaväe tohutu usaldus, rahvustunde tekitaja, leppis kõigiga ära. 14 juuli 1804 keisririik Napoleoni ümberkorraldused: absolutistlik valitsemisviis tugev keskvõim, hiilgava õukonna loomine, konkordaat Rooma paavstiga katoliiklus, kaotati revolutsioonikalender, range tsensuur ajakirjandusele, töötati välja politseiaparaat, rajati Prantsuse pank, 1804 ,,Tsiviilkoodeks," vabaturumajandus, jätkas vallutussõdu. Napoleoni sõjad Napoleoni edu saladus: Pr sõdurid arvasid end sõdivat SPRi eest, oskus juhtida vägesid, andekad abilised, vastaste nõrkused.
Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802 õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära 1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806. aastal 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Hiljem ühinesid liiduga ka teised Saksa riigid, v.a Austria ja Preisi. III Koalitsioonisõdade jätkumine (lk 85) Sõjad Prantsusmaa vastu jätkusid ka 19. sajandil. TV 74 Milline oli Napoleoni sõdade pealmine eesmärk? Levitada Revolutsiooniideid, suruda neid jõuga...
USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, 1802 Napoleon eluaegne konsu l viidi läbi põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes rahvahääletus; sai määrata järglase asutatavatesse osariikidesse 1804 Prantsusmaa keisririik senat kuulutas Põhjaosariigid olid edukad tööstuses, Lõunaosariigid Napoleoni keisriks edukad põllumajanduses Tsiviilkoodeks 1802 kodanikud juriidiliselt Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, suhtes, isa ja laste suhtes
2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a. UUS VALLASEADUS-paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus
Orjuseküsimus • Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte. • Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides osariikides • Osariikide õigused • Tugev keskvalitsus • Demokraatia • Orjuse vastased • Orjus (iga osariigi siseasi) • Tööstus, kaitsetollid
süvendatud. Reljeef pangahoonel. Nové Msto, Praha. Paul Kerese reljeef Malemajal. B. Thorvaldsen ,,Apollon ja muusad" 1804. Thorvaldseni Muuseumis, Kopenhaagenis. 13.Mosaiik- on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. Mosaiik 6. sajandist Ravennas. Comnenose mosaiik
suurtükiväeleitnandina. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma ka vapruse ja määratu tahtejõuga. Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu, nn. Napoleoni koodeksi, mis tühistas sünnipärased õigused ning tagas kõigi prantslaste ühetaolisuse seaduse ees. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Sõjakäik Venemaale 1812. aasta Isamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Napoleoni võitmiseks ühinesid siis Preisi, Venemaa, Rootsi ja Austria. Napoleon sai
Globaalprobleem? On ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Rahvaarvu kasvu suurenemine Vaesus Õhusaastumine Osoonikihi hõrenemine Veereostus Happevihmad jne. RAHVASTIKU ARVUKASV Rahvaarv hakkas kasvama 18. sajandil LääneEuroopa riikides. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi jaoks kulus aega 123 aastat. Kolmas miljard täitus kõigest 33 aastaga. Rahvastik kolmekordistus 20. sajandil. 2050. aastaks ennustatakse 9 miljardit inimest Maale. TAGAJÄRJED RAHAVASTIKU KASVULE Toidu puudus (eriti arengumaades) Üle linnastumine ja piirkonniti üle rahvastumine. Tööpuudus Üha suurenev majanduslik ebavõrdsus. Suurenev koormus looduvaradele. TOIDUPUUDUS ... Nälg tähendab
Res Mis on ballet? Muusikaline lavateos. Tants, muusika, kirjanduslik süzee jne on ühendatud üheks kunstiliigiks. Kuidas väljendatakse tundeid? Tunded tantsitakse välja pantomiimi abil. Mis on koreograafia? - Balletietenduste ja tantsude loomise kunst. Kes on Ballettmeister ehk koreograaf? Tema loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Kes on balleriinid ja priimaballeriinid? - Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Kust tuli ballet? Balletil on pikk ajalugu. See kujunes välja juba aastatuhandeid tagasi, aga siiski tuleb ballet tänapäeva kujul Prantsusmaalt. Mis on tuntumad balletitantsijaid, keda ma pean teadma? Maria Taglioni (1804-1884), August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Kes on tuntumad ballettmeistrid, keda ma pean teadma? Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901),...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
