VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur rõhuasetus oli moraalil ja kõlblusel. Ühiskonda loodeti parandada üksikisiku k...
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas...
difraktsioon ladinakeelsest sõnast diffringere, mis tähendab 'tükkideks purunemist', vihjates sellega valguse murdumisele erinevatesse suundadesse. Grimaldi vaatluse tulemused publitseeriti postuumselt 1665. aastal.Isaac Newton uuris neid nähtusi ning omistas need valguskiirte muutumatusele. James Gregory uuris linnusule poolt tekitatud difraktsioonimustreid. See oli sisuliselt difraktsioonivõre poolt tekitatud nähtuste esmakordne uurimine.Thomas Young korraldas 1803. aastal eksperimendi, kus tutvustas kahe lähedal asetseva pilu poolt tingitud interferentsi.Thomas Young selgitas vaatlustulemusi erinevatest piludest väljuvate lainete interferentsiga ning järeldas, et valgus peab levima lainetena. Augustin-Jean Fresnel tegi põhjalikumaid uuringuid ja arvutusi difraktsiooninähtustest, mis avaldati 1815. aastal ning 1818. aastal.Augustin-Jean Fresnel toetas sellega märkimisväärselt valguslaine
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni
b klass Tartu 2018 Sisukord: 1. Osmiumi tutvustus 2. Leidumine looduses 3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element. Osmium asub perioodilisustabelis kuuendas perioodis, kaheksandas rühmas (ehk B rühmas). Osmium avastati 1803.aastal Londonis ja tema avastajateks olid Smithson Tennant ja William Hyde Wollaston. Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna.
Idas väga lähedal vene territooriumile, kuid oli venelastele peaaegu tundmatu.Jaapanlased ei tahtnud eurooplastega asju ajada. Ainult hollandi päritolu laevad võisid randuda Nagasaki sadamas.Venemaa soovis samuti sõlmida kaubavahetuslepingut Jaapaniga. Seepärast vene valitsus otsustaski saata jaapani imperaatori juurde vene saadik. Saadikuks hakkas Nikolai Petrovits Rezanov. Lõpuks oli kõik valmis. Kahel laeval - ,,Nadezda" ja ,,Neeva" - asusid kaptenid mereteele. See oli 7.august 1803.a. Algul laevad saabusid Taani, Kopenhaagenisse. Siin laaditi laevadele kaupu: kahurid, püssirohi, relvad, jahu, veini, viina, tubakat, kohvi, teed, suhkrut ja palju muud. Selles sadamas asusid laevale ,,Nadezda" välismaised teadlased: sakslased Tilesius ja Langdorf ja sveitsi astronoom Gorner. Oktoobris läbiti Kanaari saarestik. lk.13 ÜMBER GORN'i NEEME 26.novembril 1803.a. Ületasid vene laevad esimest korda ekvaatori ja jõudsid Lõuna poolkerale
FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANNI (1798 1850) TÄHTSUS 1. Faehlmann oli üks esimesi eestlasi, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Ühtlaselt edukas oli ta nii Tartus arstina töötades kui ka kirjanduses ja teaduses. Sõbrustas Kreutzwaldiga, kes oli samuti erialalt arst. 2. 1838. a. organiseeriti Faehlmanni eestvõttel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastatel 1845 1850. ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. 3. 1839. aastal esines Faehlmann ÕES-is ettekandega Kalevipojast, milles ta ühendas temale tuntud Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Sellele mõttele oli Faehlmanni juhtinud 1835. aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhj...
aastast. 1936.a. aastal elas Luts oma majas Riia tänaval, mis on nüüdsest Lutsu majamuuseum. Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.
ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asutati 1803 aastal linna serva praeguse Tiigi tänava pargi peale.Kõige selle taga oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse.Maa iseenesest oli ennem kuulunud krahvinna A. Rosenkampffile, kes aga otsutas kinkida selle ülikoolie.Esimesed aia planeere tööd tegi J.A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel. 1810. a
1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aastal moodustati 16nest Prantsusmaa võimu all olevatest riikidest Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805
Mai Pfingsten: 27. Mai Pfingstmontag: 28. Mai Nationalfeiertag: 01. August Weihnachten: 25. Dezember Stephanstag: 26. Dezember Geschichte Seit Mittelsteinzeit besiedelt. Kurz vor Beginn unserer Zeitrechnung von Römern errobert. Als ein faktisch unabhängiger Kirchenstaat kommt 843 in die Reichsteilung zu Ostfranken. Der Freistaat gemeiner drei Bünde ist in 1524 geboren. Napoleon verfügt in 1801 die Vereinigung mit der Schweiz. Ab 1803 formell ein Kanton der Schweiz. Geographie Graubünden grenzt an Kantone Tessin, Uri, Glarus und St. Gallen, auch an Liechtenstein, Österreich und Italien Etwa 90 Prozent der Fläche liegt über 1 200 m ü.M. Die Weiden und Wälder betragen beide 25% der 43% der Einwohner Fläche, nur 1,8% kann leben in Höhenlagen landwirtschaftlich
neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja
liige alates: 21. juuni 1788 (9) lühend: NH New Jersey pealinn: Trenton liige alates: 18. dets. 1787 (3) lühend: NJ New Mexico pealinn: Santa Fe liige alates: 06. jaan. 1912 (47) lühend: NM New York pealinn: Albany liige alates: 26. juuli 1788 (11) lühend: NY Põhja-Carolina pealinn: Raleigh liige alates: 21. nov. 1789 (12) lühend: NC Põhja-Dakota pealinn: Bismarck liige alates: 02. nov. 1889 (39) lühend: ND Ohio pealinn: Columbus liige alates: 01. märts 1803 (17) lühend: OH Oklahoma pealinn: Oklahoma City liige alates: 16. nov. 1907 (46) lühend: OK Oregon pealinn: Salem liige alates: 14. veeb. 1859 (33) lühend: OR Pennsylvania pealinn: Harrisburg liige alates: 12. dets. 1787 (2) lühend: PA Rhode Island pealinn: Providence liige alates: 29. mai 1790 (13) lühend: RI Lõuna-Carolina pealinn: Columbia liige alates: 23. mai 1788 (8) lühend: SC Lõuna-Dakota pealinn: Pierre liige alates: 02. nov. 1889 (40) lühend: SD
Tartu 2010 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Maailma 2400 botaanikaaia seas üks vanimaid botaanikaaedu on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri, Bunge jt juhtimisel. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tartu Ülikooli botaanikaaed rajati 1803, kuid oma praeguses asukohas asub aastast 1806. Maatüki oli Tartu Ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia asutaja ja esimene direktor oli G.A. Germann. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning
1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigel...
See Waterloo lahing saigi otsustavaks. 1815 aastal purustasid koalitsioonijõud Napoleoni väed. TA saadeti Atlandi ookeani saarele kus ta suri aastal 1821. Napoleon 1804 aastal kuulutas end keisriks. 1804 aastal võeti kasutusele Tsiviilkoodeks mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ees ning kiriku lahutamine riigist. Katolik usk kuulutati enamiku Prantslaste usuks. Napoleoni sõdadega Lääne- Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist moodustati Reini liit. Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdadesning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid Prantsusmaa vastast sõjategevust.Prantsusmaa suurimaks vaenlaseks oli enim arenenud riik Inglismaa. Kuid Napoolenist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aastal
tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus Õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Ooperile kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio".
, . 4. XVIII . . : 3. XIX . 1. 18011860 . I . 1801 . I. I(18011825). II, « ». I, . , . . , . . , . . , . . . . . . . I () , 1801 . I. . 1802 . . , . . , . . 8 : , , , , , , . , I, . 1810 . , , . , . , 1821 . I 1801 . . 1803 . « », . . 18081809 . , . . , . , , , . 1804 . : , . 1804 . . I . . . (18051807) III ( , , ), 1805 ., IV , . (1805), -, (1807). , ( ) , . () (18041813) . . (18061812), , . . . , ( ). (18081809) . I , . 1801 . . 1803 . . 1804 . , . - 1805 . . 1806 . .
keiser Aleksander I reskriptiga 25. septembrist 1802. Regulatiiviga ,,Iggaüks...", said talupojad omandiõiguse vallasvarale ja jätkusuutlikul talupidamisel, talukoha põlise kasutamise õiguse. Asutati valla- ja kihelkonnakohtud. Aleksander I-e nõusolekul kuulutati regulatiiv välja mõisniku nimelt ja tema hea tahte avaldusena, nii et talupojad arvasid selle vabatahtlikult mõisniku poolt kingitud olevat. Regulatiiv avaldati alles 1803. aasta algul talupoegadele selle järel, kui see Keila Miikaeli koguduse pastori Otto Reinhold von Holtzi poolt oli eesti keelde tõlgitud ja Tallinnas ,,J. H. Gresseli kirjadega" trükitud. 1803. aastal jagasid ülem-kirikueestseisjad äratrükitud regulatiivi, mida selle eestikeelse trüki algussõnade järgi ,,Igga üks" (õigem oleks: ,,Iggaüks") hakati nimetama, kohalikele mõisnikele välja. Viimased kuulutasid selle sisu oma talupoegadele ja
Elu: · Sündis Pariisis kunstnike Novelli tunnused: perekonnas · eksootiline ainestik · Töötas · dramaatilised peasündmused muinsuskaitseinspektorina. · lakooniline kirjeldusviis. · 1844. aastast Prantsuse Akadeemia liige. · Teise keisririigi ajal senaator. PROSPER MERIMEE 1803-1870 Novellid: · ,,Matteo Falcone" Näidendid: Romaanid: · ,,Federigo" ,,Jacquerie" ,,Charles IX valitsusaja · ,,Carmen" ...
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
Töötati välja uus kirjaviis. Otto Wilhelm Masing- sündis 1736 Peipsi ääres. Õppis Narvas, Saksamaal Torgarus ning Helle ülikoolis. Valdas eesti, saksa, vene, itaalia, prantsuse, ladina ja kreeka keelt. Võttis kasutusele õ-tähe. Algselt kasutas ta seda ainult ise. 19saj. Keskel muutus see üldiseks. Tahtis koostada grammatikat, mis ei põhineks saksa või ladina grammatikal, kuid pidas seda üle jõu käivaks. Esimene eestikeelne ajakiri ,,Maarahva Nädalaleht". Eduard Ahrens- 1803. Tallinnas sakslasest maamõõtja poeg. Õppis Tartu ülikoolis usuteaduskonnas. Aastaid koduõpetaja, Kuusalus pastor. Kaheosaline grammatika soome keele alusel. Liigitati astmevahelduse tuginevaks ja kõrgenevaks. Põhjalik lauseõpetus. Tahtis, et lühikest täishäälikut märgitaks ühe tähega, pikka kahega. See tekitas vastuolu. Õpetatud Eesti Selts- 1838. a. Asutas Faehlamm Tartu ülikooli juurde ÕES-i. Eesmärgiks oli
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a
arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833
Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja,
LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aasta...
· Maa jaotatakse ruutudeks ja sektsioonideks : joonlaua meetod 2. Edela (Southwest) territoorium · Metsaala uurimine 1760. Aastatel · I linn 1775, sõjad indiaanlastega · 1790: 110 000 elanikku 3. Esimesed uued osariigid: · Esimesed uued osariigid · 1791 Vermont (Uus Inglismaa tagamaal) · 1792 Kentucky (Southwest t.) · 1796 Tennessee (Southwest t.) · 1803 Ohio (Northwest t.) · USA põhiseaduse ratifitseerimine ja seejärel kongressi heakskiit 4. Louisiana territooriumi ostmine 1803 · 1763 rahuleping oli andnud Hispaaniale senise Prantsusmaa Louisiana ala, mis asus Mississippi jõest Läände · 1783 rahuleping andis Hispaaniale tagasi Florida ja garanteeris Hispaania valdused läänes · 1800 Napoleon sundis Hispaaniale peale lepingu, mis andis
18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega ...
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806. aastal 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Hiljem ühinesid liiduga ka teised Saksa riigid, v.a Austria ja Preisi. III Koalitsioonisõdade jätkumine (lk 85) Sõjad Prantsusmaa vastu jätkusid ka 19. sajandil. TV 74 Milline oli Napoleoni sõdade pealmine eesmärk? Levitada Revolutsiooniideid, suruda neid jõuga...
kus hakati tootma masinatega tekstiili. See levis ka mujale maailma. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju muutusi läbiteinud, pidevalt juurutatakse uusi tehnoloogiad saavutamaks suuremat efektiivsust ning uutele keskkonnareeglitele vastavust. Eesti tekstiilitööstuse ajalugu ulatub üleeelmise sajandi algusesse, kui käsitöö asemel hakati järjest rohkem tootma masinatega. Kudumismasinad hakkasid levima väga kiiresti. Nende arv UKs alates aastast 1803 muutus suuremaks u 80 korda aastaks 1857. Paigutus Tekstiilitööstuse paigutust mõjutavad tegurid: Odava tööjõu paigutus. (Palju lihtsat massilist tootmist) Tarbijate lähedus, et transpordikulud võimalikult väikesed oleksid Tooraine lähedus, et selle transport odavam oleks. Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides. Kreenholmi Manufaktuur Narvas on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid tekstiilivabrikuid.
katalüsaatorina, roodiumi kolloidlahust kasutatakse gripihaiguste raviks. Roodium kujutab endast kõige kallimat ehete kattematerjali, ületades kullahinna üle kolme korra. Roodiumkattega ehted meenutavad värvuse poolest hõbedat, kuid nad ei tuhmu nii, nagu hõbeehted. Juveelitööstuses kasutataksegi roodiumi ehete dekoratiivse ja kaitsva pealiskihina, harvemini ka ühe komponendina plaatinasulamites. Roodiumikihiga hõbe ja kuldehted on väga vastupidavad. Roodiumi avastas 1803. aastal William Hyde Wollaston, pannes koos Smithson Tennantiga Lõuna- Aafrikast pärit plaattinamaagi kuningvette. Samal moodusel avastasid nad ka palladiumi, iriidiumi ja osmiumi. Saadud aines tekkis must sade, kust Tennant leidis iriidiumi ja osmiumi. Wollaston eraldas kuningveelahusest roodiumi ja teised koostisosad tsingipulbri abil. Pärast vase ja plii eraldamist lahjendatud lämmastikhappega ning lisades naatrumkloriidi jäi alles
Geograafia Maailma metsatüübid: Suurima levikuga on parasvöötme okasmetsad, mis kasvavad aeglaselt, on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga (1-2m3ha). Metsad koosnevad vähestest puuliikidest, kuid peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbepuiduna - tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks jm. Peamine osa maailma tarbepuidust saadakse okas metsadest. Parasvöötme leht- ja segametsade pindala on aktiivse põllumajandustegevuse ja asustuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad jagunevad kaheks: niisketeks ja kuivadeks. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad lehtja väärispuud. Aastane juurdekasv on neis suhteliselt suur, 15-20m3/ha kohta aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopika metsi, mis kasvavad Vaheneremaad...
Põhja- Ameerika kaart 1775 USA territoriaalne areng 1783-1898 USA territoriaalne kasv 1803 Orjuseküsimus • Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte. • Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804
R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli
tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb val...
simbolismo Birgit Riimann Click to edit Master text styles Second level Maalikunst Third level Fourth level Fifth level Luule Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Skulptuur Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Proosa Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles ...
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks
Korraldati ümber kogu venemaa haridussüsteem. 1802.a. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine Asutamisaktiga sai ülikoolist ametlikult saksakeelne Vene riigiülikool. Aastatel 1828-1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Tartu ülikooli küllalt dünaamiline areng kestis aastatel 1820- 1890, millest aastaid 1855-1880 on peetud akadeemilise enesekesksuse ajastuks, kuid vilistlaste silmis hoopis teiseks õitsenguajaks. Siin õppisid või õpetasid galvanoplastika leiutaja Moritz Hermann Jacobi, evolutsiooniteooria ja kaasaegse
Neeruti maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=193 Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas. Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa, Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev
Igal suvel veetis ta suurema osa ajast pikkadel rännakutel mööda maakohti, alati kaasas vihik, et üles kirjutada pähetulevaid mõtteid. Tema "Pastoraalne sümfoonia" on üks armastatumaid, tõeliselt maalilisi loodusidülle. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Varajases nooruses oli Beethoven Prantsuse revolutsiooni ja kõigi selle ideede fanaatiline pooldaja. Tema hiigelsümfoonia "Eroica", mis valmis aastal 1803, oli algselt pühendatud just Napoleonile. Beethoveni enda veendumuseks, nagu ta ühele sõbrale on kirjutanud, oli : "Aidata, kui iganes suudad, pidada vabadust kallimaks kõigest, mitte taganeda tõest isegi kuninga ees. " Oma ema, kelle nimi oli Magdalena, Ludwig jumaldas. Ema töötas hommikust ööni, et kuidagi perekonda toita. Viletsus, raske töö ja tuberkuloos laastasid varakult ta tervise. Ema ei naernud peaaegu kunagi, sest liiga harva sai ta millestki rõõmu tunda
metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele jpm.[95] ORATORIAALSED SUURVORMID: Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga.[96] Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid.[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. Rahul polnud ka Beethoven, kes kritiseeris Franz Xaver Huberi libretot, aga ka teost esitanud koori ja orkestrit. [98] Beethoven on kirjutanud kaks missat: Missa c-moll ja "Missa solemnis", mis on loodud vastavalt vürst Esterhàzy ja helilooja õpilase ertshertsog Rudolfi peapiiskopiks pühitsemise auks
populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas, LääneVirumaal, Kadrina kihelkonnas ja suri 25. augustil 1882 Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja arst. 1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi
metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
