Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
eestikeelse veduri vasteks lokomotive, locomotive, lokomotiv mis tuleneb ladinakeelsetest sõnadest loco motio - kohalt liikumine. Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 3 ESIMESED VEDURID Alguses kasutati vagunite vedamiseks nii inimjõudu kui ka hobuseid James Watt'i leiutas 1782 aastal kasutuskõlbliku aurumasina Inglise insener Richard Trevithick leiutas 1802. a. oma esimese maanteel liikuva auruvankri 1804. aastal katsetas Trevithick oma esimest auruvedurit Inglise inseneri Georg Stephensoni vedur Rocket võitis 1829. aastal toimunud vedurite võidusõidu, arendades kiirust kuni 56 km/h Auruvedurite hiilgeajal, 1930. aastail arendasid kiiremad vedurid juba kuni 200 km/h Suurimad ameerika vedurid arendasid võimsust üle 3000 kW, kuid auruveduri kasutegur jäi väikeseks, harilikult 4...8% vahele.
Alexandre Dumas Referaat Oma Nimi ?. klass Oma asukoht 2010 Sisukord 1.Tiitelleht 2. Sisukord 3. Alexandre Dumas 3. Dumas ja pere 4. Dumas ja ta kirjutised 5. Dumas père teosed 5. Pildid 6. Kasutatud kirjandus 2. Alexandre Dumas Alexandre Dumas (sünninimega Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie) sündis 24. juulil 1802, Villers-Catteretsis ja suri 5. detsembril 1870, Pariisis. Ta oli prantsuse kirjanik ja ta jõudis oma elujooksul kirjutada mitmeid ka tänapäeval tuntud romaane. Tema raamatute alusel on lavastatud ka mitmeid näidendeid, filme ja ballett. Dumas ja pere Dumasi vanaema Marie-Cestelle Dumas oli mustanahaline ori ja ta vanaisa Marquis Antoine-Alexandre Davy de la Pailleterie teenis Prantsuse parlamendis. Nad abiellusid ja said poja Thomas-Alexandre
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitu...
kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad
Pärisorjast peremeheks Eesti rahavaajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Ametlikult jõuti sellele otsusele sammhaaval. Pärisorjuse kaotamisel oli kaks külge positiivne ja negatiivne, mis on tüüpiline omadus iga ajaloo sündmusele. 18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsiona...
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
§21 Talurahva omavalitsus 1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvasead...
§ Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioonist ei piisa kerakujuliseks muutumiseks. § Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. SUURIMAD ASTEROIDID Ceres § Läbimõõt 1003 km § Avastamise aeg 1.jaanuar 1801 Pallas § Läbimõõt 608 km § Avastamise aeg 28.märts 1802 Vesta § Läbimõõt 538 km § Avastamise aeg 29.märts 1807 KOMEET § Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. § Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. § Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba.
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest. Need üksikud eestlased, kes oleksid võimaldanud endale ülikooliharidust, ei saanud seda, sest ülikool puudus, kuid samas baltisakslased omandasid endale Lääne-Euroopas parema hariduse ja paljud neist tulid Baltikumi tööle tagasi, kus valitses suur puudus intelligentsetest pastoritest, juristidest, koduõpetajatest, ning see omakorda parandas Eesti- ja
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi...
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802. Ülikool oli saksakeelne, kõik professorid peale vene keele ja kirjanduse õppetooli olid luterlased ja enamuses pärit Saksamaalt. Riik koolitas eeskätt arste ja pedagooge. (Salupere 2004: 45) Tolleaegseks rektoriks oli Gustav Ewers, tänu kellele tõusis Tartu ülikool Euroopa ülikoolide esirinda. (Salupere 2004: 47) 7 1893
Pärnu suunas, võttes kaasa mõisavalitsejalt ähvardustega välja pressitud viis mõisa hobust. Ülevaataja Jüri Miku palvele maja mitte põletada maha vastasid kurjategijad, et see maopesa tuleb ära kaotada. Valitseja tütar Maria Aron tundis kurjategijate seas ära talupoja Johannes Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri 19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine. 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht” 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda.
19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine stagnatsioon, stalinism, sula järgneb rahvuslikule liikumisele, raudteede rajamine
19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus, nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid
masinana. Surve suurenemisega tuli ka suurem plahvatusoht, sest masinad ei suutnud sellele suurele survele vastu pidada ja lõhkesid. Kõige tähtsam viimistlus selle suure survega aurumasina juures oli ohutusventiil, mis lasi välja üleliigse surve. Nicolas-Joseph Cugnot demonstreeris esimest niiöelda automobiili, mis liikus auru jõul. Auto küll ei olnud eriti edukas, kuid kasulikuks osutus see mootor hoopis aurutraktorite peal, mis osutus suureks abiks farmitöödel. 1802. aastal ehitas William Symington esimese praktilise aurupaadi ja 1807. aastal kasutas Robert Fulton Watti aurumasinat, et liikuma panna esimene kommerts aurupaat. 21. veebruaril 1804. aastal demonstreeriti esimest auru jõul liikuvat vedurit Lõuna-Walesis. Seda demonstreeris Richard Trevithick. 5
Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajastab probleeme ja selle vahelist armastust,kus armutakse ja tunnetele ei vastata. 3 Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802.aastal Ida-Prantsusmaal väikeses Besanconi linnas.Victori isa teenis kindralina Napoleoni armees ja poiss reisis juba lapsepõlves palju.Peagi läksid vanemad lahku ja 1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo
osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad mis Rootsi ajal: arsti;õigus;usu ja filosoofia teaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles. Kuulsamaid õppejõude oli Karl Ernst von Baer-embrioloog. Hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust nt. Otto Wilhelm Masingu nädala leht ning ka FR.R.KREUTSWALD-"Maailm ja mõnda, mis seal on". Ilmus ka eesti keele grammatika 1843.aastal kuusalu kirikuõpetaja poolt. "Perno Postimees" hakkas ilmuma JAnnseni poolt 4.EELDUSED:
2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati
Ruunavere). Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli
Tallinna Humanitaargümnaasium Sõjandus Euroopas 19. Sajandil referaat Eduard Kamenski 11a 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule 3. ,,Sõjakas sajand" 4. Massiarmee loomine 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamise põhitegurid 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele 7. ,,Sõjapidamine muutub humaanseks" 1. Sissejuhatus 19. sajandi kogu Euroopa oli korrastatud: riikide piirid olid selged, riigi juht oli absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett. Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestat...
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vab...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus Balti-saksa mõisnike kunstikogud: Neffide kogu Piira ja Muuga mõisas Esimesed avalikkusele suunatudkogud; 1802 Johan Burchardti kogu ,,Mon Faible" (,,Minu nõrkus"), 1803 Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse muuseum (hariduslikel eesmärkidel). Eesti muuseumid: · Tartus ; 1838 Õpetatud Eesti Seltsi muuseum, 1843 Kodumaa asjade muuseum · Tallinnas ; 1842 Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum (Eestimaa Provintsaalmuuseum) · Muuseumid väiksestes keskustes; Narva, Kuressaare, Viljandi · 1909 EÜS avas Eesti Muuseumi Idee rahvusmuuseumist:
alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad.
In 1786–87 the family returned to England and lived at Wem, in Shropshire Education Hazlitt was educated at home and at a local school At age 13 one of his letters was first published In 1793 his father sent him to a Unitarian seminary at Hackney College He suffered a loss of faith and left Hackney At puberty he became unapproachable and introverted He read a lot, laying the foundation of his education He turned to painting and in 1802 traveled to Paris to work in the Louvre In 1805 he turned to metaphysics and the study of philosophy, publishing his first book: On the Principles of Human Action Marriage In 1808 he married Sarah Stoddart, They went to live at Winterslow on Salisbury Plain Critic, journalist and essayist By the end of 1811 Hazlitt was penniless He then gave a course of lectures in philosophy in London Began reporting for the Morning Chronicle,
1) Victor Hugo *Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. *Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. *Algatas Prantsuse kirjanduses romantismi, kirjutas näidendeid, luulet ning ajaloolisi ja ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr
Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal. Karl Friedrich Schinkel. Teatrihoone Berliinis. K.F. Schinkel. Muuseumihoone Berliinis. Brandenburgi väravad Berliinis (1791). Klassitsism Eestis 1780-1850 Loss ja aadlielamud Toompealt. Stenbocki maja Toompeal. Nikolai kirik Vene tn. Tallinnas, Võru ja Valga kirik. Tartu raekoja plats (parempoolne aadlielamu 1793). Tartu raekoda. Tartu Kivisild (1774-1784). Johann Wilhelm Krause. Tartu Riikliku Ülikooli peahoone 1802. Gustav II Adolfi kuju, Tartu Ülikooli fassaad. Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv
1) SÜNDMUSED Eesti esimene üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Reformatsioon Usupuhastus mis algas Saksamaal Marin Lutheri eestvedamisel. Põhiideedeks olid, et inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja ainus usulise tõe allikas on Piibel. Reformatsiooni käigus tulid eesti keelde uued sõnad. Esimene eesti keelne piibel Ilmust 1739 ja tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Esimene eesti keelne raamat Ilmus 1525 ja see pole säilinud kuid esimene raamat mis on säilinud ilmus 1535 ja see oli Wanradt-Koell´i katekismus. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal reformide kaudu. Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud se...
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid sisemiselt tühine ja pealiskaudne. Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad...
Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati
Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. See oli kasulik taljupojale, sest tema järeltulija sai elada samas talus. See oli kasulik ka mõisnikule, sest talupoeg hakkas talu, põldude ja loomade eest paremini hoolt kandma. 1804. astal võeti Liivimaal samalaadne seadus vastu. Mõõdeti ja hinnati
See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid (viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele
järved ja jõed olid jäätund ja vahemaad olid lühemad. Rootsi ajal märgati, et olukord on riigile majanduslikult väga halb, pärisorje hakati vabastama redutseeritud mõisates, aga see jäi pooleli. Talupojad arvasid, et on vabad, kuid nii see ei olnud. Vene ajal lisandus talurahvale pearahamaks, mis tähendas iga meespereliikme pealt maksmist. See tõi kaasa ka hingeloendused, mille säilmed annavad meile aimu, kui suur oli elanikkond tol ajal. Eestimaal 1802. aastal võeti talurahvaregulatiiv vastu, selle olulisim regulatiiv oli talude pärandatav kasutamisõigus, vaid sel juhul kui kõik kohustused mõisa ees on kaetud. Talupoeg hakkas rohkem tööd tegema ja maa eest hoolitsema- see oli kasulik nii talupojale kui ka mõisnikule. Liivimaal kehtestati samalaadne seadus 1804. aastal, teokoormised normeeriti- selleks mõõdeti ja hinnati talumaad üle ning keelati talupoegade müümine ja võõrandamine
puitu kasutati mööbli tegemiseks, ehituseks; lambavillast tehti vaipu, kudumeid; linast tehti kangast. Suurim turg tööstuse jaoks oli Venemaa. 3. Balti raudtee, raudteede tähtsus. Esimene Balti raudtee valmis 1870. aastal, mis ühendas Paldiskit Tallinna , Narva ja Peterburgiga. Tänu raudteele suurenes kaubavahetus, inimeste liikumine hõlbustus ning raudtee äärde tekkisid uued asulad. IV Vaimuelu 1.Tartu Ülikooli taasavamine ja selle tähendus. Tartu ülikool taasavati 1802 a. , õppetöö toimus saksa ja ladina keeles, üliõpilasteks olid enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e. algkoolid, mingit eriala sai
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J.Petri). Seadused: · 1802.a ,,Igaüks" Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud. · 1804.a talurahvaseadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 1)täpsustati teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk. · 1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang 1) Eesti- ja Liivimaa
rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid
16110-6 112. Suurim nihkepinge: QS 01 113. max = Is 114. s seinapaksus 115. S 01 - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes 116. Q ristlõike põikjõud 117. I ristlõike inertsimoment 118. S 01 = ( h2 -t ) s ( h4 - 2t )+ tb( h2 - 2t )=( 1802 -10,4) 6,9( 1804 - 10,42 )+10,482( 1802 - 10,42 )=¿ 94,18 cm3 119. I= I x =1450 cm 3 9 QS 01 1010394,1810-6 120. max = = = 7920943 Pa = 7,9 MPa Is 145010-88210-3 121. 122. Joonis 12: INP tala ristlõige 123. Tugevuse kontroll 124. Tugevuse kontroll normaalpinge järgi: y 235 125
Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja samuti Gustav Teichmüller, kes sai tuntuks inimese Mina substantsiaalsust ja
pärisorjusega, 3)talurahva olukord kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas, sest Lääne- Euroopas oli pärisorjus kaotatud, Aleksander I otsustas läbi viia reformid baltikumis, sest nii ei läinud ta tülli vene aadliga ning baltikum oli Euroopale lähemal. Baltikum oli reformidele nagu betatest, 4)talurahva rahulolematus oma olukorraga. Esimene katse talurahva olukorda parandada tehti Liivimaal Brahmi patendiga, EM-l sellist polnud. 1802. anti välja seadus EM kohta, 1804.a mõlema kohta, mõlema sisu oli pmtselt sama. Nende sisu: 1)talude pärandatav kasutamisõigus, 2)koormised tuli vastavusse viia maa majandusliku kandevõimega, LM toimus maade hindamine ja kaardistamine ja sai seda teada, aga EM seda ei toimunud, 3)rõhutati talupoja õigust vallasvarale, 4)piirati kodukariõigus (mõisnik ei võinud kehaliselt karistada nii palju), keelati talupoegade müümine maast lahus,
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
sõjakäigu (1798- 1799) ning juhtis seda. Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsiooni- järgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga kui Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada Prantsusmaad juhtiva Direktooriumi ja asuda ise valitsema. Tal kulus kaks aastat, et Direktooriumist lahti saada ja pärast seda asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest
Vallavolikogu kehtestas maksud ja määras valla kulutused. Eestlased õppisid ise oma esindajaid valima ja valla poliitikat ajama. Need kogemused võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem. Tartu Ülikool asutati aastal 1632 ja õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli asutamise aktidele kirjutas alla Gustav II Adolf. Põhjasõda (1700-1721) katkestas Ülikooli tegevuse ja see avati taas aastal 1802. Seal oli neli teduskonda: Usuteaduskond Arstiteaduskond Õigusteaduskond Kunstiteaduskond (Need teaduskonnad olid ka enne.) Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
