Õppetööst osavõtt oli kohustuslik. Üliõpilased olid vägagi erinevad, rikkus ei olnud peamine. 1. osad kerjasid või elatasid kerjamisest. 2. osad pidasid teenija ametit 3. ränd üliõpilased üliõpilasi võeti vastu kogu aasta jooksul ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks lõõmine, mis oli küllaltki alandav ja mõnitav. Üliõpilaste moraal oli küllaltki madal joodi ja pidutsetti palju. Inglismaa 16saj oli inglismaa isoleeritud riik. Kuid 17saj juba muutus ta euroopa keskpunktiks. Pärast rooside sõda oli võimule saanud tuudorite dünastija ja valitsema hakkas kuningas henri 7mes. Kehtestas range kokkuhoiu poliitika. Parandas siseriiklike suhteid asutas tähekoja ,kuninga kohus poliitiliste vaenlaste vastu ja tugevndas kuninga võimu. 1. 1509 päris trooni henry 8sas jätkas kuningavõimu tugevndamist on üks olulisemaid inglismaa valitsejaid. Oli äärmiselt karm julm kuid sammas mõjutatud humanismist ja renesansist
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Uuema kirjanduse kordamiseks 1)Millal arenes välja trükikunst? Mis olid esimesed raamatud, mida trükiti? Tööstusliku puukoltsidega trükkimise algus 1609 a. Hideyoshi rüüsteretkedga Koreasse toodi kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnak...
Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata.
Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata.
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
Põllumajanduse arengut püüti soodustada – kuna väiketootmine ei rahuldanud enam kaubandust, tekkis vajadus suurtootmise järele. Uute väliskaubanduse elustamise meetoditega soodustati manufaktuuride arengut. 5) Merkantilistlike/varakapitalistlike suhete erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne- Euroopas ja Venemaal? Iseloomusta lähemalt peamisi ühiskondlikke muutusi nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse
vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid
1) Merkantilism( 15-17saj) sotsiaalalal.Ebarentaableidriigiettevõtteid Peamine eesmärk oli rahvusriigi kaitsmine ja kaub.arend 7) saksa poliitikud kaitsesid feodaale. Nad väitsid et feodaal antierakätesse.Ringluses olevraha peab olema stabiilne. kord ei kao üleöö ning see kord tuleb sujuvalt kaotada. Nad Monetarismi rakendasid mitmed valitsused(70+80):R.Reagan 1) Majandust reguleerib riik püüdsid säilitada traditsioonilisi keskaegseid suhteid, sest seal oli USA(reaganoomika),M.Thatcher(thatcherism)Suurbtitannias,Pin 2) Rikkus = raha (seega tuleb seda hoida.ringlus rikkuse (nende arvates) kapitalism välja kasvanud. 8) Eraomandit ei tohi ochet Tsiili,Kanadas,SchlüterTaanis. ...
Esiaja kunst Kiviaja kõige vanem skulptuur 25000 a ekr Willendorfi veenus. 20000 a ekr koopamaalingud, tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele...
· Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid.
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema ...
olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine) 28Olulisemad sündmused, mõjutused, mis on mõjutanud eestlaste usku maailmanägemust: Kristluse tulek Eestisse. 17saj inkvisitsioon (nõidade põletamine) 1730 hernhuutlus. Suur näljahäda tõi kaasa vaikse kristlusest loobumise. Nõukogude võimu poolt peale sunnitud ateism ( igasugune jumala eitamine)
Rubensi ettevõtlik ja rõõmus elu kajastus ka tema fantaasiaküllases loomingus. Tihti kujundas piltidele lapsingleid, kelleks olid tema lapsed. 17.saj. üks edukamaid portretiste oli flaamlane Anthoins van Dyck, keda peetakse paraadportree rajajaks. Barokiajastu Hisaanias- Hispaania maalikunsti õitsengu esimeseks kuulutajaks oli El Greco. Selle hüüdnime sai ta oma kreeka päritolu tõttu. Ta maalis usulisi pilte ja suuresilmseid portreid väga meeldejäävas laadis. 17saj. Hispaania ja kogu maailma üheks andekamaks meistriks kujunes Diego Velazquez. Ta sündis Sevillas, kus juba noorena lõi kunstiküseid maale lihtrahvast. 24 aastaselt läks madridi, kus tänu ta hakkas õuekunstnikuks.ülesandeks jäädvustada kuningat (30 maali) ja tema perekonda. Maalijatalent avaldus paremini figuraalkompositsioonides.(,,Õuedaamid"). Hollandi maalikunst- rahvale meeldis et kodus oleks maale mis kujutaks ta enda elu, tema asju või hollandi maastiku
Kihelkonna vaimulikud seda ka ei teinud. Kui asemele tulid protestantlikud preestrid, olid nad kehvemini haritud jne. Seega, usuelu ja misjonitöö langes maarahva seas. 16sajandil ilmuvad taas panustega matused. Lihtrahva religioonitunnetus oli maagiline ja katolik usk toimib sellega paremini. Ülemkihid võtsid kiiresti omaks uued tõekspidamised. Ordumeistrid tõlkisid/lasid tõlkida katekismusi jne. Teravaks läheb olukord alles 16saj lõpus ja 17saj alguses (30-aastane sõda nt). Luterlusega seotud ka kirjasõna areng. Tõlgiti katekismus eesti keelde (Wanradt-Koell, oe=oo alamsaksas). See keelati ära, vastuolu Tallinna raega. Luther nõudis kooli edendamist. 1552 Tallinna vaeste koolilaste institutsioon. Kindlasti reformatsioon edendas vaimset kultuuri. Aga reformatsiooni murrangulisus on siinmaal ületähtsustatud. Sarnased arengud ka varem: kohalikud kirikud emantsipeerunud paavstist jne. Usuküsimus jäi üsna tähtsusetuks.
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
Barokk- vastandite kunst, teoses lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalsus/irratsionaalsus, illusioon/tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik. 24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku Keerulises poliitilises olukorras kasutati ühe inimese mõjutamise vahendina kunsti. Barokk- kunstnik ei teadnud, et ta on barokk-kunstnik, tal puudus teadmine uude kunstiajastusse kuulumisest. Eesmärgiks kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu. Paljudele kunstnikele eeskujuks 17saj. oli suursugune õukondlik Raffael. Kujutati tähtsaid inimesi suuri tegusid tegemas. Kunstnik oli kõrgel ühiskondlikul positsioonil, tema töö oli enamasti seotud poliitilise võimu keskusega ning tasuks loomingu eest sai ta raha ja prestiizi. Kunstnik tõi kuulsust valitsejale. Pildid sidusid valitseja linna või riigi traditsioonilise dünastiaga, andsid tunnistust tema usust ja pühadusest. Selline kunstniku ja võimu suhte mudel töötati välja renessansiaegsetes
gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu muutus oluliseks võimu- ja hariduskeskuseks Rootsi Läänemereprovintsides, lisaks sellele, et seal resideerus toona Liivima kindralkuberner, asutati sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata läbi ka eestikeelne kirjasõna ning rahvaharidus. Viimast teotas muuhulgas 1686.a Rootsi riigi kirikuseadus, mille järgi pisis köstrid talurahva lapsi lugema õpetama. Eristaatus Vene impeeriumi koosseisus Riia ja Tallinn mängisid 18.saj Vene impeeriumi jaoks erilist rolli. Keiser Peeter I avaldas soovi , et kõik Vene impeeriumi linnad kujundada Tallinna ja Riia eeskujul. Ta tahtis küll näha Vene
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
eesõigused. o Liivimaad käsitleti aga teist moodi. 1629 aastal seati Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte, kes sai ülesandeks liivialade kiire rootsistamise- rootsivõimu ja kohtukorralduse sissesadmine. o Johan Skytte kutsuti aga 1634a tagasi tänu Gustav II Adolfi surmaga seoses. o Rootsi kõrgaadel ja sakslased oli huvitatud balti privileegide säilitamisega. o Liivimaa aadel ja linnad saavutasid 17saj keskpaigani samasugused eesõiguses nagu eestimaalasedki. o Aadli omavalitsust hakati kutsuma landesstaatiks, maariigiks, mida iseloomustas: siinsete rüütelkondade poolt endi kätte võetus õigused ja vabadused. o Selline kord kehtis kunii Karl XI valitsema asumiseni. RAHVASTIK o 1629a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu.
Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses;
väärtused. Ka kunstisse suhtumine oleneb (esteetilisest) ideoloogiast ja hinnangutest ei ole õiget ega valet suhtumist, vaid lihtsalt eri arvamused. Teooria selleks et setada fakti; Ideoloogia selleks et hinnata fakti. Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas üks igavene ja muutumatu ilu mille poole kõik püüdlevad (kõige lähemal sellele olid Vana- Kreeka kunstnikud). Kui maalikunst oli alates renessansist kujutanud 3mõõtmelist nähtavat
Parlamentarism = riigijuhtimisvorm, mille puhul seadusandlik võim ja täidesaatev võim on üksteisest lahutatud ning täidesaatev võim on seadusandliku kontrolli all (sellest sõltuv=valitsusel peab olema parl. enamuse usaldus). 18.saj. alguse Inglismaal Saksamaalt pärit Hannoveri dünastia esimesed kuningad ei vallanud hästi inglise keelt.Tulemuseks oli see,et nad jätsid valitsusasjad parlamendi ja peaministri hoolde ning jäid ise kõrvale. NB! 17saj. Euroopas loodusteaduste revolutsioon! - Inglismaal Empirismi isa Francis Bacon , Isaac Newton. Absolutismi areng Prantsusmaal sisekaosest suurriigiks (1562-1661) Taust: - Peale saja-aastast sõda algab kõrgaadli mõju piiramine Prantsusmaal. (1453) - Kuninga võimu tugevnemine Charles VIII (1483-1498) Itaalia: sõdade algus 1494 burgundia pärandi tõttu. - Francois I (1515-1547) - Sisepol. kat kiriku allutamine: 1516 kuningas paneb ametisse piiskopid. - Välispol
aladele. Kui Saksamaa hakkab 1890'tel välispoliitiliselt agressiivselt käituma saavad teised riigid aru ka ohust mis sealt tuleb. 1806 likvideeriti Saksa-Rooma keisririik, Saksamaa killustus. 1871 Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel, Saksamaa Prantsusmaa sõja lõppfaas. Saksamaa 1871-1914 Saksamaa keisririik tegemist on Suurpreisi-Väikesaksa riigiga. Preisimaa oli esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis. Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel)
,Kuressaare 1645,Viljandi1622, Valga, 1626, Haapsalu, Rakvere. Erandi moodustavad Haapsalu ja Kuressaare, lähevad erakätesse. Haapsalus raad kui selline jääb tegutsema. Ära kaob Vana-Pärnu, 1599 Sigismund III otsustab et kõik selle elanikud peavad elama asuma Uus- Pärnusse -> Pärnu. Teisele poole jõge jäävad varemed, kivid tuuakse sealt samuti ära, neist ehit uus-Pärnu.Rootsi võimu ajal ei teki siia ühtegi uut linna. 16 saj lõpus 17saj I pooles on siin intensiivne linnade rajamine,1 632 Nyeni linn rajatakse. Tallinn, Rakvere, uue linnana läheb Lübecki õiguse alla Haapsalu. Riia õigus säilib Tartus, Pärnus, Kuressaares. Uus õigus on rootsi igus, mis reguleerib narva linna elu. Seaduse mõttes kehtestatakse see a paides. Paide omapära see, et paide on erakätes, siis ei oma rootsi õigus enam tähtsust. Rae võimu säilitamine. 1680ndate a alguses maaomandiküsimuse probleem. Tihedalt seot privileegide ülevaatamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
