1765. a alustas Browne Katariina II nõudmisel talurahva olukorra parandamist (kodukariõiguse piiramine, õigus vallasvarale). Sellega oleks riigimaade talupoegade õigused laienenud eratalupoegadele. Talurahvas hakkas sellega nägema Vene võimu vastukaalu baltiaadlile. 1784. a oli pearaharahutused (pearahamaksu kehtestamisest tulnud segadused): ei mindud teotööle jne. Talurahva korrale kutsumiseks saadeti kohale sõjaväeosad, millega puhkesid kähmlused. 1784. Räpina puuaiasõda 5 talupoega hukkusid. 18. saj lõpus suurenes vastuseis pärisorjusele (valgustusliikumine). 1796 kirj G. H Merkel raamatu Liivimaa talurahva olukorrast, jõudis troonipärija Aleksrandri lauale. 1802.-1804. talurahvaregulatiiviga jääb pärisorjus püsima, kuid antakse seaduslik kaitse mõisniku ülekohtu puhul. 6. Talurahvas 19. saj Talurahvareformid Eesmärgid: kriis mõisamajanduses 19. saj. lõpus > osade mõisnike soov olukorda
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse.
neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid alles 1722. aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel. Abraham Darby kasutas oma tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes) puusöe asemel hoopis koksi. Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem. Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist
Schiller "Röövlid" Merilyn Rander 10B Johann Cristoph Friedrich von Schiller Eluaastad 17591805 Sündinud ja elanud Saksamaal Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin...
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida- India kompanii. Euroopalikud teadmised ja kombed hakkasid tungima India ühiskonda peamiselt ristiusustamise ja misjonikoolide kaudu. Katoliiklased alustasid Indias tegevust juba 15. sajandi lõpul, protestandid 1706. aastal. 18. sajandi lõpukümnenditel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keeli, kirjandust ja ajalugu ning kunsti. 1784. aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud Bengali Aasia Selts, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. 1780. aastal hakkasid Indias ilmuma esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide
Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort. Esimesed baltisaksa draamad: Lilienfeld "Uusaastasoov" (1758), Lenz "Haavatud peigmees" (1766) ja "Koduõpetaja" (1774); Klingeri näidendi "Torm ja tung" nimest kirjandusepohhi nimetus; Kotzebue asutas Tallinnas 1784 harrastusteatri, esimene etendus Kanuti gildis "Igal narril oma müts"; 1789 "Isalik ootus" eesti keel esimest korda laval; Lenz näitekirjanik, viljeles ka muid zanre. Balti romantism ja eesti rahvapärimus; Teemad: igatsus, üksildus, loodus, muistendid; eesti pärimust koondati ("Kalevipoeg" jäädvustas eestlaste ajaloo kindlamalt kui taotluslikud ajalooallikad, kuna väljamõeldis oli selle loomulik keskkond; "Estnische Sagen" "Koit ja Hämarik", "Keelte keetmine" jm),
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapärast...
Kapitoolium "Heinavanker" ,,Leedi sinises"1777-79 1745-1747 1793 Canova"kolm graatsiat" Valge maja Tartu Ülikooli peahoone Peterburi Paleeväljak 18141815 1792 Krause 180409 18191829 David"Horatiuse vanne" David"Napoleoni Parlamendihoone Londonis "Salisbury katedraal" Turner"Matus 1784 kroonimine" 1805-1807 886 1820 Constable merel" 1842 Delacroix"Vabadus viib Millett"viljapeade Courbet"Matus Ornans ´is"Daumier"Kolmanda klassi Rahva barrikaadidele" korjajad" 1857 1849-1850 vagun" 1763- 65 1803 Köler"Ema portree" Monet"Impressioon. Monet"Roueni katedraal" Renoir"Suplejad"
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning Reekviem. Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus". Mozart oli sünnilt katoliiklane. Sisimas eelistas ta siiski vabamüürlust, mis rõhutas universaalset headust ja inimeste vendlust. Vabamüürlane sai temast 1784.a. Kuna vabamüürlus on salaselts, kasutavad nad palju sümboleid ja märke. Mozarti 1791.a. kirjutatud ooper “Võluflööt” põhineb vabamüürlaste salajasel pühitsustseremoonial ja on sedasorti salasümboolikat täis. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven sündis Bonnis. Varajases nooruses oli Beethoven Prantsuse - revolutsiooni ja kõigi selle ideede fanaatiline pooldaja. Tema hiigelsümfoonia
- ga s.t. säilis oma kultuur jms. 1783 kehtestas Katariina II Baltikumis uue asehalduskorra, mis kehtis kuni 1796. Muutused administratiivses jaotuses: · Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond · Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa · Tartu maakonnast lahutati Võrumaa · Narva linn jäi Peterburi kubermangu · Setumaa jäi Pihkva kubermangu Maakonnalinnad said linnaõigused: Võru 1784 Paldiski 1783 Viljandi 1783 Kokku linnu 12: Tln., Trt., Narva Pärnu, Paide, Haaps., Kuress., Vilj., Valga, Võru, Rakv., Paldiski. Poliitilised ümberkorraldused: · uus aadli ja linnade omavalitsus · kõik mõisnikud võrdsed · 1783 pearahamaks · Balti provintside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Majandus. Põllumajandus vili - tollivaba väljavedu Rootsi
Barokk ja klassitsism Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti. . Kauniks barokkarhitektuuri näiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool- klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur on Eestile andnud terve rea kauneid mõisaansambleid ja enam-vähem tervenisti klassitsistliku Tartu linna. 1784. a valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja Kivisild. VABAKSLASKMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Pärisorjus hakkab murenema Ajastu vaim- maad hakkas võtma seisukoht, et olukord, kus üks inimene on ametlikult teise omand ehk ori, 19.saj künnisele jõudnud Euroopasse enam ei sobi. Reformide alustamist tõukas tagant ka 1801.a troonile tõusnud liberaalsete vaadetega keiser Aleksander I. 1802.a võeti Eestimaa päeval vastu esimene talurahvaseadus, nn
korraldus sarnastati Venemaaga.Muudeti maksukorraldust,Eesti-&Liivimaal kehtestati pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi. *Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks.
Brienne'i linna sõjakoolis Ida-Prantsusmaal. Brienne'i sõjakoolis jäi Napoleon süngeks ja kinnise iseloomuga poisiks. Ta ärritu kergestija pidas viha, ei lähenenud kellelegi, suhtus kõigisse lugupidamatult, poolehoiuta ja kaastundeta ning hoolimata oma väikesest kasvust ja noorusest oli ta väga enesekindel. Tema kallal noriti ja teda narriti tema korsika pärase häälduse pärast. Ta õppis suurepäraselt. Eriti Kreeka ja Rooma ajalugu. Talle meeldis palju lugeda. 1784. aastal lõpetas viieteistkümneaastasena edukalt koolikursuse ja läks Pariisi sõjakooli, mille lõpetajad võeti armeesse. Tema siinsed õppejõud olid esmajärgulised. Näiteks kuulus matemaatik Monge ja astronoom Laplace.Napoleon kuulas ahnelt loenguid ja luges palju. Siin leidus, mida ja kellelt õppida. Isa surm 1785. aasta veebruaris suri tema isa Carlo Buonaparte samasse haigusesse millese ka Napoleon hiljem suri- maovähki
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse
Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk. 5 Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et asustuse juured lähiümbruses ulatuvad sajandite ja aastatuhandete sügavusse. Ajalooline Võrumaa
ja Davidile ilusa naise ning 3 last. Charlotte oli ka Davidi kõige tugevaim moraalne tugi. Charlotte oli Davidi truudust vaid ühel korral ühe Davidi õpilasega murdnud. Pärast seda ennast leidvat reisi läks värske klassitsismi järgija 1780 aasta suvel tagasi Pariisi, kust leidis eest tema Roomas ja Itaalias omandatud klassitsistlikule stiilile vastuvõtliku kunsti avalikkuse, kuid isikupärase stiili leidis ta lõplikult oma teisel reisil itaaliasse 1784. aastal, kui Roomas valmis ta kuulus maal "Horatiuste vanne". Revolutsiooni puhkedes oli Davidi hoiak selge - ta ühines kolmanda seisusega ja selle nõudmistega. Ta pühendas kogu oma talendi ja oskused revolutsioonile, muuhulgas epaazi, mis1791. aastal tõi Voltaire´i põrmu läbi mitme provintsi Pariisi Pantheoni. 1790. aastal tellis Asutav Kogu Davidilt maali, mis kujutaks kolmanda seisuse vandeandmist Pallimänguhoones 20. juunil 1789. Säilinud on väga palju
E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon neis oli peamiselt korduv. Vanemate allikate puhul oli tekst kohati raskesti loetav 1800ndatel kasutatava vana kirjaviisi tõttu. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. augustit 1784. Linna juubeli tähistamine muutus läbi aja üha suuremaks ning uhkemaks. Kui 100. sünnipäeva kestuse puhul piirduti mõne augustikuu päevaga, 150. sünnipäeva puhul juuli algul peetud laulupeo ja augustis kahepäevase peoga, siis 200. juubelil oli linnarahva jaoks korraldatud terve rida üritusi alates 1984. aasta algusest. Suurimad sarnasused kolme juubeli puhul olid need, et iga sünnipäeva läbivaks teemaks oli
Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga
· mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur · maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda siinse valitseva kirikuna. Peale sõda levis kirikuõpetajate seas pietism · luteri süveneva vanameelsuse vastu
stronghold Montreal. At the present day more than five million French-speaking peole live in the Quebec province. Even today there are tensions bettween the British people and the French people and it threatens the unity of Canada. When the British took over they didn't change much in French traditions. They allowed the French peole to keep their religion, civil law system and language. The British didn't want any French people to try to break away from Britain. From 1775 to 1784 many British came to Canada from American colonies. It was so because of the American Revolution. Americans were fighting for their independence from Britain. So the British people fled from America to the north were was Canada. With so many new settlers Britain had to create two new colonies: New Brunswick nad Upper Canada. There was also an act in 1791 that divided Quebec into Upper and Lower Canada. They were reunited in 1841. Upper
Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt. Saksamaal algas see 1880. USAs 1850. Töösusliku pöörde puhul hakati kasutama auru ja vett. 1765 leiutas James Watt aurumasina. Aur tõrjus lõpuks vee kõrvale ja seda kasutati ka kõikjal. Tööstuslikku pööret võib ka nimetada uueks raua ajaks, kuna söe ja raua tööstus tõusis uuesti esikohale. Juba 1709 avastati kuidas kivisöe asemel saab kvaliteetset rauda. Esimene rauast sild ehitati Inglismaal. 1784 leiutati menetlus, millega malmist hakati terast tootma. Muutused elulaadis 18-19 sajand läks tootmine väiketööstusest üle suurtööstusele. Selle tulemusena hakati suurte vabrikute juurde ehitama kahe kuni kolme korruselisi barakke ehk tööliste ühiselamuid. Seal olid tööliste elamistingimused oled viletsad. Lisaks sellele hakkasid masinad ka inimesti tööstusest välja tõrjuma. Laste tööjõud oli valdav. See jõudis nii kaugele, et 19
teadmatuses tunnete väljendamise kasumlikkusest. Kuid, olles saanud võimaluse ja loa jagada ning uurida meeste oma rolli abordis ning mõju mida abort avaldab nende elule, on mehed tihti erakordselt ausad ja otsekohesed ning tänu nende leina läbi töötamisele on saavutatud suuri edusamme. Abortion Grief Australia Inc. PO Box 904 Canning Bridge WA 6153 Admin: Ph/Fax 08 9313 1784 Abortion Grief & Pregnancy Crisis Line 1300 363 550 Men & Abortion Trauma Line 1300 887 066 Website: www.abortiongrief.asn.au AGA is a tax deductible charity
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
a laiendati ka Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja- asehalduri järgi nimetatakse seda ajajärku asehalduskorra ajajärguks (1783-1796). 1) Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne-, Harju-, Järva- Virumaa) lisandus Paldiski maakond, mis püsis vaid lühikest aega 2) Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa + Tartu maakonnast lahutati selle lõunapoolne osa, mis 1784 sai nimeks Võrumaa 3) Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas kokku 5 maakonda 4) Narva linn koos oma lähiümbrusega jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu 5) (osa tänapäeval lõunapiiri äärde jäävatest Ee aladest asusid Volmari ja Valga maakonnas, viimane hõlmas peamiselt Lätit. 6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne)
Loo Keskkool Napoleon Bonaparte Uurimistöö Ajaloos Loo, 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Elulugu............................................................................................................................... 4 2. Sõjategevus.........................................................................................................................6 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist................................................................................6 2.2 Sõjategevus keisrina ..................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................................
arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg
millest osad võidakse paigutada ka publiku sekka. Kõige selle eesmärk on saavutada vaatajatega tihedam kontakt, et muuta teater rohkem kogemuslikuks. 9 Eesti teateri ajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16 sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad" 1784 . aastal rajati August Von Kotzebeu eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1807. aastal avatud Tallinna Linna teater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870 aastat, kui
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Riigipööre Seesuguses olukorras sepitseti õukonnavandenõu, mida juhtis kuninga ema. 1772.aastal viidi läbi riigipööre, kus kuningas oli sunnitud alla kirjutama 17 inimese, sealhulgas Struensee arreteerimiskäsule. Järgnes poliitiline arveteõiendamine, kus Struensee ja tema lähim abiline hukati ning kõik reformid tühistati. Uued reformid 1780. aastatel kujunes välja uus aadlike rühm, kes seadis sihiks Taani uuendamise. 1784. aastal viisid nad läbi veretu riigipöörde. Nõrgamõistuslikult Christian VII võeti ära tegelik võim, jättes ta ametlikult kuningaks. Asevalitsejaks võeti kroonprints Fredrik, kes sai kuningaks 1808. aastal Fredrik VI nime all. 1788. aastal võeti vastu seadus pärisorjuse kaotamise kohta, fikseeriti teotöö suurus, keelati orjakaubandus. 1814. aastal kehtestati 7-14 aastastele lastele kohustuslik alghariduse omandamine.
II nõudmise parandada talurahva olukorda. Ettepanekud: tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale; piiritleda teokoormiseid; anda õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Kuigi Liivimaa rüütelkonnale polnud riigi sekkumine meeltmööda, oli nõus neid vastu võtma kui nn positiivseid määruseid. Kuid tänu nendele määrustele, said talupojad tugevama juriidilise kindlustunde. Samuti oli see esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused 1784.a pearahamaksu kehtestamisega, tekkis talurahva seas suuri arusaamatusi. Arvati, et enam ei pea teotööd tegema. Puhkesid rahutused üle 60 Liivimaa mõisas. Tuntuim neist nn Räpina puuaiasõda, kus 5 talupoega said surma. Valgustusideed jõudsid Eestisse 18. saj lõpul. Tänu Merkeli raamatule, sai Aleksander I selgeks, et pärisorjus tuleb kaotada. Garlieb Merkel Liivimaa koduõpetaja, kes kirjutas 1796.a raamatu, milles esitatud
talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure- Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga. 17) Iseloomustage rahvahariduse arengut 18. sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool.
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas R...
· Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust · Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. a. Browne Positiivsed määrused: · Talurahvas sai õiguse vallasvarale · Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul · Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) · Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi · Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse Pearaharahutused, Puuaiasõda · Puhkesid 1784 a. peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist · Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist · Paljudes mõisates jäeti tööle minemata · Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad · Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel · Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega VeneRootsi sõda (1788 1790) · Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...
tähtis sõjavägede peatumis- ja vaatluspunkt. Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti
Positiivsed määrused (al 1765): · talurahval õigus vallasvarale; · mõisakohustused täitnud talupojal oli õigus oma ülejäänud vilja müüa jne; · mõisnik ei võinud enam määrata ega tõsta koormisi oma suva järgi; · karistamise ülempiiriks 30 vitsa- ja kepihoopi; · talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud. Talupoeg oli aga ikkagi jäänud mõisniku meelevalda ning riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. aastal, kui seati sisse pearahamaks (70 kopikat iga meeshinge pealt) ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda, kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 19. sajand Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus, mis tähendas, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati ka koormisi. 1816
kodus tehtud, rauda kasutati vähe. Peatoiduseks olid aganaleib, puder ja leem. Mõisakoormistele lisandusid 18. sajandi lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust. 1781 korraldati Eesti alal esimene (kogu Vene riigis neljas) hingeloendus, 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I 1724 kehtestatud pearahamaks, 1796 hakati võtma Vene väkke nekruteid (teenistusaeg 25 aastat). Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis (Räpinas, Karulas) 1784 esile vastuhakud, nn pearaharahutused. Peeter I ja tema roll Eesti ajaloos Peeter I lasi Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada, et raskendada sellega Eesti-ja Liivimaa valduste tagasivallutamine. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. 19.sajandi Eesti ülevaade Eesti talurahva olukord ja pärisorjusest vabastamine Vene keskvalitsuse surve ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude
("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab".
dialooge (Rosenplänter, Holter) ja eestlaste kirjutatud kirju. 16.Eesti teatri alged 1830-ndateks aastateks oli eestikeelesel ilmalikul proosal seljataga juba sajandipikkune, luulel koguni kahe aastasaja pikkune ajalugu. Draamateose loomine ei tulnud seevastu kaua arvesse nende rakendusliku iseloomu tõttu - puudus rahvakeelne teater. Eestikeelse näitemängu alal on siiski mõningaid katseid tehtud juba saksa näitekirjaniku August Fr. F. v. Kotzebue(1761-1819) poolt 1784. aastal rajatud Tallinna saksa teatris. 1810- 1820-ndail aastail seisis selle ürituse eesotsas eesti päritoluga näitleja P. A. J. Steinsberg. Aga juba ammu enne Steinsbergi teatrisse astumist leiame Kotzebue näidendis "Die väterliche Erwartung"("Isalik lootus", 1789) eestlastest tegelaste omakeelset dialoogi ja laule. 1794. aastal püüdis Fr. G.Arvelius ettetellimise korras välja anda oma ühevaatuslikku rõõmu ja õpetuse mängu "Ramma Josepi Jubilei", mis aga jäi ilmumata. 1816
Ta andis ka tunde ning palju klaverikontserte, kuna Viinis elasid nad üürikorteris. Aastal 1783 sai Wolfgang sai esimest korda isaks. Laps nimetati Mozarti isa järgi Leopoldiks, kes suri mõne kuu vanusena. Wolfgang ja Constanze olid samal ajal Mozarti isa ja õe juures Salzburgis külas. Samal aastal valmisid ka sümfoonia nr. 36 ja missa c-moll. Mozarti Viinis olemise ajal sündisid tema loomingu kõige geniaalsemad teosed. Aastal 1784 valmisid tema järjekordsed klaverikontserdid, mille ta kõik ise ette mängis ja seetõttu erilise au ja kuulsuse osaks sai. Majanduslikult oli ta üsna ebastabiilne, sest ta ei osanud rahaga hästi ümber käia, kuid tema naine õnneks oli tagasihoidlikum ning suutis mitmelgi korral päästa nad tänavaleviskamisest. 1785-dal aastal alustas ta koos Da Pontega ooperi ,,Figaro pulm" kirjutamist, kuigi samateemaline näidend oli keelatud liigse revolutsioonilisuse tõttu
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see...
· talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse, kui too rikub määrusi 13. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool? Esita üks konkreetne näide vastuhakust. Osa talupoegi sai asjast hoopis nii aru, et maksu maksavad nüüd nemad ning on siitpeale mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikem neist leidis aset 1784. aasta juulis ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. 14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa keelsed nimed. Keskaeg Rootsi aeg Kõik linnad asusid Lääne-Euroopa ja Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed Venemaa vahelistel kaubateedel ning muutusid ning Eestimaa linnad jäid neist eemale. osalesid aktiivselt väliskaubanduses
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
