Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja. V [062] Jakob on 9 aastat Abnerite juurest töötanud, nende tütar Elsa meeldib talle. Tekib lootus, et ta võib saada Abnerite rikka maja ...
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Sisse- ja väljaränne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Eluiga .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Linnarahvastiku suurus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 Saksa ja mittesaksa elanikkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 Maamajandus ja külarahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatam...
98,72 1098,72 182,73 183,57 0,84 1,28 1100,00 182,74 183,57 0,83 100,00 1200,00 182,60 183,27 0,67 94,44 1294,44 181,92 182,76 0,84 5,56 1300,00 181,88 182,73 0,85 100,00 1400,00 181,02 181,90 0,88 100,00 1500,00 179,86 181,08 1,22 100,00 1600,00 178,67 180,50 1,83 100,00 1700,00 176,96 179,91 2,95 100,00 1800,00 176,62 179,47 2,85 100,00 1900,00 179,00 179,88 0,88 28,57 1928,57 179,14 179,98 0,84 71,43 2000,00 179,50 180,24 0,74 100,00 2100,00 179,45 179,95 0,50 28,57 2128,57 179,04 179,88 0,84
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5 Häädemeeste naine lehekülg 5 Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kait...
X Variable 10,01967 0,00026 75,7408 5,3E024 0,02021 0,01912 0,02021 0,01912 U= 30 i01= 212,00 0,42 i, A i/i0 ln(i/i0) Jrk nr Aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 1 5 203 161 0,95754717 0,75943396 0,0433802956 2 10 178 141 0,83962264 0,66509434 0,1748027244 3 15 155 127 0,73113208 0,5990566 0,3131611578 4 20 137 113 0,64622642 0,53301887 0,4366053488 5 25 120 101 0,56603774 0,47641509 0,5690945319 6 30 105 91 0,49528302 0,42924528 0,7026259245
alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. " Lk. 174 · " Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju. " Lk. 176 · " See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk aga on see, kui tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. " Lk. 177 · " Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest. " Lk. 178 · " Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed- aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut- peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukkuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin
..12mm pikad, hele või- oranzpruunid, vaiguta. Okkad: 1,6...3cm pikad, nõelja tipuga, tugevad, jäigad, kaetud vaha kihiga, kinnituvad oksale harjasjalt ( radiaalselt). Okka kõigil külgedel rohkelt õhulõheridu, misstõttu okkad näivad hõbedastena. Vanemad, puu sisemuses olevad varjuokkad sinakasrohelised. Käbid: noorelt rohekad, valminult helepruunid, 5...11cm pikad, seemnesoomused õhukesed, elastsed, piklirombjad ja saagjaservalised.Registreeritud sorte maailmas 2004. Aasta seisuga 178. Enamus meil praegu parkides kasvavatest suurtest hõbekuuskedest valitud külvatud seemikute seast, misstõttu esineb haljasaladel varjeeruva okkavärviga taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai.
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
Qtava 0,1350 m3/s = 135 l/s Htava 23,4600 m n1 980 p/min Qtava ntava Q *n ntava tava 1 = 973 p/min Q1 n1 Q1 Kontroll: 2 H1 n1 H 2 * n12 n2 = 973 p/min H 2 n2 H1 e) Leian pumba vajaliku pööremiskiiruse tulekahju olukorrale, kui Q1 0,1780 m3/s = 178 l/s H1 20,7800 m Qtuli 0,1650 m3/s = 165 l/s Htuli 17,8500 m n1 980 p/min Qtuli ntuli Q *n ntuli tuli 1 = 908 p/min Q1 n1 Q1 Kontroll: 2 H1 n1 H 2 * n12 n2 = 908 p/min H 2 n2 H1
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Mihkel Veske Koostas: Egerd Enok Klass: 10. C Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2017 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Mihkel Veske...................................................................................................... 4 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane...........................................4 Kokkuvõte.............................................................................................................. 5 Kasutatud allikad................................................................................................... 6 Sissejuhatus Mihkel Veske tegevus jääb eesti ajaloos ärkamisaja perioodile. Veske sündis 1843 aastal Villim...
STDEVP STDEVP(A1:A100) Lineaarne korrelatsiooni- CORREL CORREL(PLOKK1;PLOKK2) Kordaja Regressioonisirge tõus SLOPE SLOPE(PLOKK1;PLOKK2) Regr.sirge vabaliige INTERCEPT INTERCEPT(PL1;PL2) Kell 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 20 tänaval jalutanud 7 inimese pikkused 167 169 178 145 165 144 177 168 176 178 189 149 189 145 165 178 173 128 176 190 148 177 189 129 134 145 156 178 188 146 169 156 127 174 178 144 165 167 144 200 177 168 128 154 190 166 168 178 178 179 178 189 178 206 167 159 155 149 149 148 123 155 167 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Keskväärtus 164,6 Mood 178
Harju Riisipere 84 26 142 305 888 3292 2147 Harju Saida 84 23 151 203 691 3238 2083 Harju Saku 84 28 202 277 1569 4414 2363 Harju Sommerlingi 84 28 174 243 1645 3326 242 Harju TNLV 84 30 255 237 1722 4085 178 Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198 Harju Alavere 85 20 187 286 936 3963 3027 Harju Arukula 85 24 169 240 1636 4174 3332
R radiaalrehv (diagonaal) 15 tolli (rehvi sise mõõt veljele) V kiirusklass, mis määrab selle rehviga sõites suurima lubatud sõidukiiruse Mis on vesiliug/veekiil ? Sõiduki valgusseadmed Esituled - lähituled (sõidutuled, päevatuled) - kaugtuled - gabariidituled (ääretuled) - suunatuled Tagatuled - gabariidituled (ääretuled) - pidurituled (stopptuled) - numbrituled - suunatuled § 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. § 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: -tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses; -vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit; -need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni. * Inglastest vaalapüüdjad kutsusid sinivaala ,,väävlipotiks", kuna põhjapoolsetes vetes ujudes katab vaala rohekaskollaste ränivetikate kiht, mis tema looduslikku värvust varjutab. * Korsettide valmistamiseks kasutati kunagi nn. vaalaluid, mis tegelikult olid vaala kiusplaadid. Armastan ise vett ja ujumist, seepärast on sinivaal minu jaoks väga huvitav. ELUKOHT Sinivaal (Balaenoptera musculus) elab kõikides maailmamere osades, välja arvatud
2,5 333 2,5 209 3 290 3 179 3,5 254 3,5 155 4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah N 166 56 54 38 >3 3 muu jah jah N 169 70 55 40 2-3 3 võileib ei ei N 169 73 56 38 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 170 56 55 39 0-1 4 võileib jah ei N 171 70 54 40 0-1 4 võileib jah jah M 178 59 58 42 2-3 4 ei söö tavaliselt jah hommikul ei M 180 80 57 43 2-3 3 võileib jah ei M 183 150 63 46 0-1 3 ei söö tavaliselt jah hommikul ei
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
1954 abiellus ta Alexina Sattleriga ja see abielu jäi püsima kuni Duchampi surmani. Etant donnés 19461966 Tegeles sellega 20 aastat ilma kellelegi, Muutke teksti laade Teine tase peale oma naise, Kolmas tase ütlemata Neljas tase Viies tase Ukse suurus: 242 x 178 cm Uks on teose osa ning ülejäänut näeb ainult läbi piiluaugu Etant donnés 19461966 Muutke teksti laade Kolmemõõtmeline Teine tase konstruktsioon Kolmas tase Neljas tase Enne töö esitamist olid
Kreekas on maanteetranspordi olukord kehvem ning selle arendamisse ei panustata piisavalt, kuid see-eest on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid. Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79 Linnastumine: Lääne-Euroopa linnastumise tase on väga kõrge, näiteks Austrias elab linnades 67% ja Sveitsis 73% rahvastikust. Lõuna-Euroopas on linnastumise tase regiooniti erinev: Hispaanias 79, Itaalias 70, Kreekas 63, Portugalis 55, Horvaatias 56, Makedoonias 59, Albaanias 48.
Аннотация Защитная речь - Обращение: Austatud (или lugupeetud) lõputööde kaitsmisekomisjoni esimees, liikmed ning head kursusekaaslased! Mina, (Anna Ivanova), esitan kaitsmiseks oma lõputöö (или – второе предложение - Mina, (Anna Ivanova), asun kaitsma oma lõputööd.... Введение в проблему (1-2 предл.) Введение в проблему (1-2 предл.) - Исследовательская проблема Исследовательские вопросы Цель Гипотеза (если она есть) – не используйте в пед. проектах (Задачи не пишут) Задачи Краткое обобщение содержания Краткое обобщение работы: ...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
22 Prantsuse kirjanik Honore de Balzac on küsinud: "Milline elukutse on kõige auväärsem?" Ja vastanud ise: "Politseinik" . 1918 -1940.aasta Eesti Politsei suutis hoida oma mainet ühiskonna silmis. Jääb ainult loota, et seda suudab ka taasloodud politsei. Lugupidamisega KASUTATUD KIRJANDUS 1. Herbert Lindmäe 1990. Eesti Politsei - Edasi 170 - 178 2. Eesti Politsei.. Loomine ja areng 1918-1940 3. Ivar Aimre. Politsei tegevus ja elanike hinnangud. Tallinn 1998 4. Ivar Aimre. Õigus.Kriminaalpoliitika.Politsei. Tallinn 1998 5. Eesti Riigiarhiivi fondi S 1 säilikud 23
12.2008 31.12.2007 Ostjate tasumata summad 4 072 749 3 554 557 Ebatõenäoliselt laekuvad summad -147 751 -178 001 Kokku 3 924 998 3 376 556 2008. aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks ja kanti kuluks nõudeid summas 147 751 krooni (2007. aastal 178 001 krooni). Lootusetuna kanti bilansist maha varem kuluks kantud nõudeid summas 100 001 krooni (2007. aastal 63 450 krooni). Varasematel perioodidel ebatõenäoliseks hinnatud nõuetest laekus aruandeperioodil 78 000 krooni (2007. aastal 12 500 krooni). Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded 31.12.2008 31.12.2007 Arvestuslik nõue tellijatele (lisa 14) 150 000 -
VÄÄR VÄÄR 3 2 4 5 Väärasid Väärasid Hinnang Sugu Pikkus Kaal Hinnang N 167 57 Normaalkaal Anda iga tabelis toodud isiku kohta hinnang: M 185 85 Normaalkaal "Normaalkaal", "Alakaal" või "Ülekaal". Nesting IF M 178 77 Normaalkaal Normaalkaal (kg): pikkus (cm) - 100 ± 10 N 166 55 Alakaal Värvilistesse lahtritesse sisesta valemid nõuta M 182 85 Normaalkaal suuruste leidmiseks;
rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus. Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks. Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena 1941
1 479,8 299 2650 2 523,4 327 2662 3 549,6 342 2649 Keskmine tera tihedus on 2650 kg/m³ 4 Tabel 5-3 Terastikuline koostis malg ( Sõel Osajä Kogujä Peenusmoo mi (m äk äk dul g) (g) m) (%) (%) (%) 1000 16 15,2 1,52 1,5 178, 1000 11,2 17,86 19,4 6 261, 1000 8 26,16 45,5 6 1000 5,6 287 28,7 74,2 5,2 155, 1000 4 15,56 89,8 6 1000 2 44 4,4 94,2 1000 1 14,4 1,44 95,6 ’1000 0 43,4 4,34 100 Joonis 5-1 Osajääkide tabel 35 30
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
noormeeste jalanumbrid on: 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, antud Moodustada 40, 41,andmete 43, 44 põhjal sagedustabel ja jaotustabel. 11 12 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166, 158, 169, 178, 169, 164, 171. Moodustada sagedustabel jaotades andmed 5 klassiks. 13 Tunnuse keskväärtus on tunnuste aritmeetiline keskmine. Kui objekte on palju, siis on mõistlik kasutada sagedustabelit 14 Aritmeetilise keskmise eelised: 1) kasutab kogu infot 2) on aluseks paljudele teistele näitajatele 15 Aritmeetilise keskmise puudused:
Tugeva happe ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 456 0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused. Nõrga happe tiitrimine tugeva alusega: Vekv = 4,8 ml M(NaOH) = 0,1010 mol/l Tugeva happe tiirimine tugeva alusega:
Kaivo Arnold Kris tjan Elvi Erki Raili Arnold Ando Selma Meelis Irma Aasa Margus Erno Kristel T iina J uulia tulumaks = 0, kui summa <= maksuvaba tulumaks = tulumaksu_protsent * (summa Nimi Palga aste Tariif Tunde Palk Kuusik Kaivo 8 78 178 13884 Merilaid Arnold 9 90 160 14400 Mets Kaivo 5 54 182 9882 Mägi Kristjan 5 54 190 10530 Männik Elvi 11 105 180 18900 Männik Erki 6 60 170 10200 Müürsepp Raili 13 143 178 25454 Norak Arnold 13 143 179 25597
2003 144 46,96 2004 152 61,18 2003 149 44,02 2004 158 66,84 2003 152 61,19 2004 159 57,20 2003 158 66,87 2004 162 51,50 2003 159 50,72 2004 168 51,58 2003 162 50,60 2004 172 54,46 2003 168 43,68 2004 181 60,84 2003 172 53,54 2004 201 53,14 2003 178 50,36 2004 202 65,03 2003 181 56,86 2004 214 55,47 2003 201 50,03 2004 215 56,09 2003 202 56,32 2004 217 61,00 2003 208 63,11 2004 218 50,24 2003 210 44,58 2004 219 57,79 2003 211 59,79 2004 220 48,35 2003 214 44,80 2004 222 52,74
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi ajas neid vette toiduküllus, mis sundis neid kohandama oma anatoomiat elutingimustega. Vaalalised saavad vabalt ookeanis ringi liikuda, kuid nad eelistavad tänu planktoni küllusele Arktika ja Antarktika ligidust. Vete kinnikülmumine põhjustab nende rännaku troopikapiirkondadesse. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad nad üle tänu kogutud rasvakihile. Suguküpsuse saavutavad sinivaalad 4.-5. eluaastal
400. v Nad said korraliku väljaõppe, mille käigus moodustati veebruaris 1944 eestlastest koosnev jalaväerügement JR 200. Kes olid soomepoisid ? v Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. v Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST. v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v
Toiduseadus Toit peab olema kvaliteetne ja ohutu EÜ 852/2004 EÜ 853/2004 EÜ 178/2002 Ülesanne on saada nõutekohane, ohutu toit. Tarbjakaitseamet, veterinaat- ja toiduamet, maksuamet Käitleja õigused : · Kui käitleja ei nõustu järelvalve ametniku otsusega võib ta esitada vaide, selle järelvalveastuse peadirekotrile. Käitleja kohustused: · käitleja vastutab käidledava toidu ja käitlemise nõuetele kohasuse eest · käilteja peab järgima toidupakendil või saatepakendil olevaid säilitamisnõudeid · Käitelja ei tohi vastu võtta käitlemisel kasutada ega väljastada nõuetele mitte vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist · Käitleja peab korraldama töötaja hügi...
erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse ka keskkonnaajastu alguseks. Ja Eestiski tegutsev Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus on oma nime saanud just selle konverentsi toimumise koha järgi, kuna instituudi üle maailma asuva 4 keskuse missiooniks on kaasa aidata säästva arengu elluviimiseks maailmas, sh. ka Eestis. (2) Jätkuna Stockholmi keskkonnakonverentsile järgnes ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents Brasiilias Rio de Janeiros 1992. aastal, kus kohtusid 178 riigi tippjuhid.(2) Mis on Agenda 21? Agenda 21 pole midagi mud, kui 21. Sajandi tegevuskava toimetulekuks olukorras, kus kasvavad keskkonna- ja sotsiaalprobleemid on muutnud küsitavaks inimese kui liigi ellujäämise planeedil Maa.(9) Agenda 21 käsitletakse väga laia teemaderingi alates "Põhi- Lõuna" vastuoludest kuni inimeste suhtumiste, hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise
#NAME? NV21 0,29 #NAME? #NAME? NV24 0,40 #NAME? #NAME? NV30 0,35 #NAME? #NAME? NV33 0,35 #NAME? #NAME? NV56 0,32 #NAME? #NAME? 5 Hind /L #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? Inimese andmed Isikukood 48901128976 Pikkus cm 178 Kaal kg 101 Sugu Naine Sünnikuupäev 12.01.1989 Vanus päevades 12.12.1923 Vanus aastates 23 Ideaalne mass kg 64,575 Rasvasus 58,0643564356 Keha indeks 31,8772882212 Tihedus 978,0648514851 Ruumala 103,2651360967 Pindala 2,2675114698 y 0,6343172674 Hinnang ülekaal Viktoriin Küsimused 1. Mis aastal algas I Maailmasõda? 2
VAR# 113: (________) "inst_39>o" GRP# 72: BEG = 173, LEN = 4 ----- 173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1" 175 2: (____) ( 0 3) V = 42 "inst_39>from2" 176 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_39>from3" VAR# 114: (________) "inst_40>o" GRP# 73: BEG = 177, LEN = 4 ----- 177 0: (I___) ( 2 1) V = 75 "inst_40>from0" 178 1: (____) ( 2 0) V = 74 "inst_40>from1" 179 2: (____) ( 0 3) V = 75 "inst_40>from2" 180 3: (I___) ( 0 0) V = 74 "inst_40>from3" VAR# 115: (________) "inst_41>o" GRP# 74: BEG = 181, LEN = 4 ----- 181 0: (I___) ( 2 1) V = 77 "inst_41>from0" 182 1: (____) ( 2 0) V = 76 "inst_41>from1" 183 2: (____) ( 0 3) V = 77 "inst_41>from2"
Fiji covers a total area of some 194,000 square kilometres (75,000 sq mi) of which around 10% is land. Fiji is the hub of the South West Pacific, midway between Vanuatu and the Kingdom of Tonga. The archipelago is located between 176° 53 east and 178° 12 west. The 180° meridian runs through Taveuni but the International Dateline is bent to give uniform time to all of the Fiji group. With the exception of Rotuma, the Fiji group lies between 15° 42 and 20° 02 south. Rotuma is located 400 kilometres north of the group, 670 km from Suva, 12° 30 south of the equator. Fiji consists of 322 islands (of which 106 are inhabited) and 522 smaller islets. The two most important islands are Viti Levu and Vanua Levu. The islands are mountainous, with peaks up to 1,300 metres (4,250 ft), and covered with thick tropical forests. Viti Levu hosts the capital city of Suva, and is home to nearly three quarters of the population. Other important towns incl...
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
