Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
Müügitulud 24 000 27 500 32 000 39 500 44 000 49 500 Omakapital 70 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 20 000 0 0 0 0 0 EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700 Väljaminekud: Kütus 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 1 720 Töötajate palgad (koos 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 maksudega) Elekter 250 250 250 250 250 250 Marketingikulud 5 000 5 000 4 500 4 500 4 000 3 000 Telefon 500 500 500 500 500 500
Ülesanne 0 Vastus Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 30 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 39 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 6 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 81 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 22 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 42 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 309
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviirus...
Kokku käibevara 149 219 237 566 Põhivara Materiaalne põhivara 63 995 70 908 Kokku põhivara 63 995 70 908 Kokku varad 213 214 308 474 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 154 467 250 525 Eraldised 13 710 16 155 Kokku lühiajalised kohustused 168 177 266 680 Kokku kohustused 168 177 266 680 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 51 000 51 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -9 206 -10 666 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 243 1 460 Kokku omakapital 45 037 41 794 Kokku kohustused ja omakapital 213 214 308 474 LISA 2 OÜ Ultex Haldus bilanss
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain..........................................................................
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237
mahla saamiseks 169 74 100 - 100 Õun õunad südamikuta 114 12 100 - 100 küpsetatud südamikuta 142 12 125 20 100 kooritud ja südamikuta 143 30 100 - 100 keedetud kooreta ja südamikuta 179 30 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pähklid arahiis röstitud 141 25 106 6 100 kreeka pähkel röstitud 236 55 106 6 100 mandel röstitud 177 40 106 6 100 puhastatud mandel 118 10 106 6 100 röstitud pistaatsia pähkel 212 50 106 6 100 Allikas: 1982 11. Köögiviljade külmöötlemiskadu protsentides Tabel 3 Köögivilja nimetus eemaldatavad osad kaalukao % kartul sept.- dets. koored 25 kartul jaan.- veebr. koored 35 kartul alates märtsist koored 40
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ 21 72 H 122 z 172 ￊ 222 ￊ 22 73 I 123 { 173 ￊ 223 ￊ 23 74 J 124 | 174 ￊ 224 ￠ 24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤ 28 79 O 129 ﾁ 179 ￊ 229 ￥ 29 80 P 130 ﾂ 180 ￊ 230 ￦ 30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ 31 82 R 132 ﾄ 182 ￊ 232 ￊ 32 83 S 133 ﾅ 183 ￊ 233 ￊ 33 ! 84 T 134 ﾆ 184 ￊ 234 ￊ 34 " 85 U 135 ﾇ 185 ￊ 235 ￊ 35 # 86 V 136 ﾈ 186 ￊ 236 ￊ
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 299 813 Dessert 25 910 51 820 129 549 138 169 233 188 Kokku 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 aasta algus lõpp kokku 2012 01.01.2012 31.12.2012 366 2013 01.01.2013 31.12.2013 365 2014 01.01
5.ptk Ringjoon ja korrapärane kolmnurk 8.klass Õpitulemused Näited 1.Ringjoone kaar ja kõõl - kaar: ringjoone osa, Ül.1060 saadakse vähemalt kahe punkti märkimisel Ringjoone punktist on joonestatud kaks ringjoonele; tähistamine: kirjuatatakse raadiusega võrdset kõõlu. Leida kõõlude otspunktide tähised (vajadusel lisatakse veel vaheline nurk. kolmas täht vahele) ja tõmmatakse kohale joonestada kõõlude otspunktidesse raadiused kaareke; mõõdetakse kaarekraadides; kõõl: tekivad kaks võrdkülgset kolmnurka ringjoone kaht punkti ühendav lõik, kõige iga nurk on 60° pikem kõõl on ringjoone diameeter kõõlude vahele jääb kaks sellist nurka seega kõõlude vaheline nurk on 2 60°=120° NB kesknurk suurusega 1° toetub kaarele, mis moodustab ringjoonest 2.Kesknurk - ring...
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
Bevölkerungs- Landes- Fläche Einwohner Land dichte hauptstadt (km²) (× 1000) (EW/km²) Baden-Württemberg Stuttgart 35.752 10.749 301 Bayern München 70.552 12.520 177 Berlin ¹ -- 892 3416 3834 Brandenburg Potsdam 29.479 2535 86 Bremen ² Bremen 404 663 1640 Hamburg ¹ -- 755 1770 2344 Hessen Wiesbaden 21.115 6072 288 Mecklenburg- Schwerin 23.180 1679 72 Vorpommern
10 Joonis 4. Analüüsitava kinnistuga seonduvad kitsendus põhjustav objektid ( kinnistu on tähistatud kollasega ning kitsendus roosaga) [4]. 11 4. EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD Alljärgnevad andmed on pärit ehitusregistri päringutest. Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Kood: 114003479 Hooned: pereelamu, korruseid kaks, tube kuus, ehitusalune pind 177 m2, suletud netopind 174,2 m2, maht 529 m3. Materjalid: Vundament – madalvundament, kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk. Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke. Rajatised: kasvuhoone, puukuur ning garaaž [4].
Linna elanike arv on alates sellest ajast alaliselt kasvanud ja asula maa-alaliselt kui füsiognoomselt suurenedes on Tartu tänaseks saavutanud keskmise suurusega linna staatuse. Tabel 1 Tartu linnaelanike arvu kasv 1774-1922. Kui mitme Aast Elanik Juurdeka Keskmine Suhtarvulis aasta a ke sv juurdekasv elt jooksul 177 4 3300 224 28 8 10 180 2 3524 3876 14 276 345 181 6 7400 1099 8 137 171 182 4 8499 2301 11 209 261 183 5 10800 1827 16 114 143 185 1 12627 8373 16 523 654 186 7 21000 9000 20 450 563 188
PIKAP 1980 Diisel 34 1950 PIKAP 1981 Diisel 34 1950 PIKAP 1981 Diisel 34 1951 KAUBIK 2010 Diisel 220 2993 KAUBIK 2012 Diisel 230 2993 SIHTOTSTARBELINE 1994 Bensiin kat. 138 5733 PIKAP 1949 Bensiin 68 3100 PIKAP 1949 Bensiin 69 3548 PIKAP 1950 Bensiin 69 3548 PIKAP 1957 Bensiin 177 7445 PIKAP 1955 Bensiin 92 4300 PIKAP 1959 Bensiin 180 5700 KAUBIK 1985 Bensiin 112 4200 KAUBIK 1986 Bensiin 112 4300 KAUBIK 1986 Bensiin 119 4300 KAUBIK 1987 Bensiin 112 4292 KAUBIK 1987 Bensiin 112 4300 KAUBIK 1989 Bensiin 112 4292 KAUBIK 1989 Bensiin 112 4292
17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
166. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud e N e M a c = F M ac = k =1 Fk 167. 168. 169. 170. p = m v Liikumishulga teoreem 171. korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks. 172. 173. 174. 175. 176. 177. 178. 179. 180. Impulss, jõuimpulss 181. 182. 183. 184. Impulsi jäävuse seadus V m V + m2V2 u= u= 1 1 185. m1V1 + m2V2 = (m1 + m2 ) 2 m1 + m2 Isoleeritud süsteem-puuduvad välisjõud või nad on kompenseeritud. Olgu kahest kehast koosnev süstem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavali...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Kadi Pihlak VÄLISRIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJATE DISKRIMINEERIMINE EUROOPA LIIDU RIIKIDES PENSIONI MAKSMISEL essee Juhendaja: lektor Kari Käsper Tallinn 2015 Sissejuhatus Antud teema on valitud kuna pension on tänapäeval väga aktuaalne teema tulenevalt Euroopa Liidu rahvastiku vananemisest, mille on põhjustanud madal sündimus. Lisaks siseriiklikele pensioniga seotud muredele on Euroopa Liidu kodanikel tekkinud probleeme eri riikides töötades diskrimineerimisega pensionimaksmisel, eriti kui pensionit saadakse mitmest riigist. Kuna globaliseerumine ja ka välismaal töötamine on muutunud üha tavalisemaks ning tulevikus on väga tõenäoline, et paljud Euroopa Liidu kodanikud saavadki oma pensioni mitmest rii...
Ülesanne 4.23 Ettevõte toodab toole. Tabelis on toodud ettevõtte kogukulud (TC) erinevate tootmiskoguste korral: TP 0 100 200 300 400 500 600 700 800 TC 10000 24000 36000 48000 64800 82500 103800 128100 154400 AC 240 180 160 162 165 173 183 193 MC 140 120 120 168 177 213 243 263 1) Arvutage(L), ning kandke tabelisse ja joonisele toolide tootmise keskmine ja piirkulu; 2) Täitke lüngad, valides variantidest õige; Alguses toodab ettevõte (mastaabisäästu/negatiivse mastaabisäästu/püsivate kulude) tingimustes, alates (300/400/500/600) ühiku tootmisest toodab ettevõte (mastaabisäästu/negatiivse mastaabisäästu tingimustes 400 350 300 250
840 0,858 4290 169 16,708 70 4,248495242 845 0,858 4290 170 16,79133 70 4,248495242 850 0,858 4290 171 16,87467 70 4,248495242 855 0,859 4295 172 16,958 65 4,1743872699 860 0,859 4295 173 17,04133 65 4,1743872699 865 0,86 4300 174 17,12467 60 4,0943445622 870 0,86 4300 175 17,208 60 4,0943445622 875 0,86 4300 176 17,29133 60 4,0943445622 880 0,86 4300 177 17,37467 60 4,0943445622 885 0,86 4300 178 17,458 60 4,0943445622 890 0,86 4300 179 17,54133 60 4,0943445622 895 0,86 4300 180 17,62467 60 4,0943445622 900 0,861 4305 181 17,708 55 4,0073331852 905 0,861 4305 182 17,79133 55 4,0073331852 910 0,862 4310 183 17,87467 50 3,9120230054 915 0,862 4310 184 17,958 50 3,9120230054 920 0,863 4315 185 18,04133 45 3,8066624898
3 10.07.2009 194 538,00 kr 2 758,00 kr 1 297,00 kr 4 055,00 kr 4 10.08.2009 191 780,00 kr 2 777,00 kr 1 279,00 kr 4 055,00 kr 5 10.09.2009 189 003,00 kr 2 795,00 kr 1 260,00 kr 4 055,00 kr 6 10.10.2009 186 208,00 kr 2 814,00 kr 1 241,00 kr 4 055,00 kr 7 10.11.2009 183 394,00 kr 2 833,00 kr 1 223,00 kr 4 055,00 kr 8 10.12.2009 180 561,00 kr 2 852,00 kr 1 204,00 kr 4 055,00 kr 9 10.01.2010 177 709,00 kr 2 871,00 kr 1 185,00 kr 4 055,00 kr 10 10.02.2010 174 838,00 kr 2 890,00 kr 1 166,00 kr 4 055,00 kr 11 10.03.2010 171 948,00 kr 2 909,00 kr 1 146,00 kr 4 055,00 kr 12 10.04.2010 169 039,00 kr 2 928,00 kr 1 127,00 kr 4 055,00 kr 13 10.05.2010 166 111,00 kr 2 948,00 kr 1 107,00 kr 4 055,00 kr 14 10.06.2010 163 163,00 kr 2 968,00 kr 1 088,00 kr 4 055,00 kr 15 10.07
w 0 112 -640 112 0 w -16 144 -16 944 0 w 64 944 -16 944 0 w -16 144 -640 144 0 w -32 176 -32 1376 0 w -32 1376 64 1376 0 w -640 176 -32 176 0 w -640 240 -48 240 0 w -48 240 -48 320 0 w -48 320 128 320 0 w 128 320 128 240 0 w -640 272 -64 272 0 w -64 272 -64 544 0 w -64 544 128 544 0 w -640 304 -80 304 0 w -80 304 -80 976 0 w -80 976 128 976 0 w -640 336 -96 336 0 w -96 336 -96 1408 0 w -96 1408 128 1408 0 x -791 66 -765 69 4 24 a0 x -796 105 -770 108 4 24 a1 x -797 144 -771 147 4 24 a2 x -797 177 -771 180 4 24 a3 x -797 239 -771 242 4 24 b0 x -797 274 -771 277 4 24 b1 x -797 307 -771 310 4 24 b2 x -794 344 -768 347 4 24 b3 w -640 80 -640 -48 0 w 272 -48 -640 -48 0 w -640 176 -656 176 0 w -656 176 -656 -80 0 w -656 -80 272 -80 0 w -640 144 -672 144 0 w -672 144 -672 -112 0 w -672 -112 272 -112 0 w 272 -144 -688 -144 0 w -688 -144 -688 112 0 w -688 112 -640 112 0 150 2016 -288 2144 -288 0 2 0 5 150 2016 -224 2144 -224 0 2 0 5 150 2016 -160 2144 -160 0 2 0 5
TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Ained kokku 39 Esimene täht Majandusainete hulk I 33 T Majandusainete protsent T 85% T EAP kokku T 204 T Majandusainete EAP hulk H 177 I Majandusainete % N 87% T T T Y T T T T T T H T T T T T T T T T T T T T T T T T T T Population on 1 January Persons geotime 2006 2007 EU (28 countries) 496436597 498300775 EU (27 countries) 492124110 493987245 Euro area (19 countries) 329684938 331204579 Euro area (18 countries) 326395103 327954596
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
Alustame mudeli ja selle liikmete olulisuse hindamisest. Mudeli olulisus on p=0,013, seega mudel on oluline (vt. Tabel 37). P-value tunnusel test on 0,013. Kasutades mudeli liikmete koefitsente, koostame valemi prognoosi jaoks: Kood = 0.204hinne +2.250 ± 1.088 Kirjeldatuse aste on 4%. Standardiseeritud jääkide summa läheneb nullile. Standardiseeritud jääkide hulgas polnud ühtegi liiget, mille väärtus oleks üle 3 olnud ning ühtegi vaatlust polnud tarvis välja visata. Vaatlusi on 177. Nüüd jääkide analüüsi juurde. Jääkide analüüsis on kaks olulist punkti, millest lähtuda: jääkide summa peab lähenema nullile ja jääkide jaotus peab lähenema normaaljaotusele. Standardiseeritud jääkide summa on 7.017E-14. seega esimene tingimus on täidetud. Graafik (vt. Joonis 9) näitab, et jääkide jaotus on enam-vähem lähedane normaaljaotusele ja teinegi tingimus on täidetud. Kasutades saadud mudelit leiame prognoosi (vt. Tabel 10): Tabel 10. Prognoos.
n. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites 1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis 1995. aastal: SKP moodustasid: SKP 177, 3 miljardit USD põllumajandus: 2% SKP aastane kasv 3, 5 % tööstus 27% SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. Rootsi kuulub majandusorganisatsioonidesse nagu OSCE, Euroopa kosmoseagentuur, ÜRO,
N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Lämmastiku fikseerimine 2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3- Denitrifikatsioon NO3- NO2- NO N2O N2 FOSFORIRINGE · Varud peamiselt kivimites Fosfor on: oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA) oluline komponent rakumembraanides oluline komponent luudes ja hammastes osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana VÄÄVLIRINGE
172. 1 1 3 2 173. 1 1 10 174. 1 1 2 2 175. 1 1 2 176. 1 1 2 1 177. 1 1 1 178. 1 1 1 179. 1 1 4 2 20 Kes panustavad oma raha õnnemängudele
2006 ja 2007.) ja otsustas 17.01.2006. a toimunud alamprogrammi hindamisrühm moodustada programmi vabadest vahenditest 2006. a välisõhu kaitse alamprogrammi reserv mahus 4 764 658.- krooni. Eelarve tabel on antud lisas 3 Alamprogrammide projektide arv ja taotletav rahaliste vahendite maht on: Alamprogramm Rahastamiseks esitatud Summa taotlusi Riiklikud kohustused ja 12 14 177 769 prioriteedid, keskkonnaministeeriumi haldusala Energeetika negatiivse 0 0 keskkonnamõju vähendamise alamprogramm Välisõhu alamprogramm 7 10 846 571 Ei vasta prioriteetidele 3 6 527 163 Alamprogrammide taotluste hindamistulemused on esitatud lisana töörühma 17.01.2006. a nõupidamise protokollile ja taotluste pingerida koos märkuste ja
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
Aktiva kokku 666 22,03 -607 -12,71 365 7,10 545 9,15 920 12,23 318 2,68 Passiva Lühiajalised kohustused kokku 395 29,95 -201 -10,52 144 7,39 153 7,31 414 16,55 -193 -5,50 Pikaajalised kohustused 163 29,13 -132 -13,42 165 14,49 24 1,62 -24 -1,20 389 16,70 Kohustused kokku 558 29,70 -333 -11,51 309 10,01 177 4,96 390 8,62 196 3,35 Omakapital 209 14,46 -170 -7,52 169 6,12 611 18,93 459 9,98 122 2,02 Passiva kokku 768 23,07 -504 -9,76 478 8,17 788 11,59 849 9,31 318 2,68 Analüüsitud on bilansi mitme perioodi näitajate väärtusi. Muudatus on välja toodud absoluutsummas ja protsentides. Varad kokku on absoluutsummas olnud kõige suurem
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. ...
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
korral soovitan seda külastada. 20 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka2.htm 21 http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.htm ENE, 4. köide, Tallinn, trükikoda "Punane Täht",1972, lk 177 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
