Mõtleb galaktikast ja keskpunktist. Nägi Theod ja üht naist. Mõtles, et äkki naisel ongi siukse mölakaga mingi lugu. “Maurer ei armastanud õnnetusi. Ta vältis kõike, mis võis teda kurvaks teha. Ta kartis Kurbust. Ta eelistas näha head. Ta pöördus ära ja läks koju. Juba eemalt kuulis ta kiirabiauto sireeni, seda kaasaaegset viimsepäevapasunat, mis peab kõigile kuulutama, et kellegi viimane tund on käes.” lk 176 all + lk 177 ülal 3 lk 177 (Eero) Ta ei saanud rahu. Sõi isutult jne. Siis mõistis, et armastab Laurat (keep in mind et ta ikka ei teadnud tema nime). Eero teadis ainult ta nägu. Kõndis tänavatel ja siis pidurdamise heli saatel nägi kuidas 10m eemal oli inimene auto alla jäänud. Arvas enda kuuenda meelega, et oli napilt ise sellest pääsenud. 4 lk 179 (Laura) Laura ruttas Peetrile lasteaeda järele ja vaatas kodus jällegi seda seriaali. Laura jäi ristteele
tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Suure panuse säästvle arengule andis 1992. aastal toimunud ÜRO konverents Rio de Janerios. Sellel olulisel sündmusel osales 177 riigi juhid ja sellest sai alguse üle maailmne säästva arengu strateegia. Teiste riikide hulgas osales konverentsil ka Eesti ja sellest alates on säästva arengu ideed arendatud. Praeguseks on Eestis välja töötatud Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia, mis seab eesmärgid aastani 2030. Selliseid konseptsioone on välja töötanud kõik riigid, kes kirjutasid alla Agenda 21 dokumendile. 15 Kasutatud materjalid: www.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_2.pdf www.envir.ee/2853
Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt. Siseviimistlemisel võtta arvesse RYL-de nõudeid siseviimistlusele. Viimistlusvariant on ruumide kaupa välja toodud Tabel 2. Värvitoonid on valitud Tikkurila värvikaardilt MONICOLOR NOVA. Keraamilised tsehhi seinaplaadid TENA 177 20x25 cm kõrgusteni h=2000 mm. Keraamilistest plaatidest kõrgemal kuni laeni värvida seinad nendes ruumides pesukindla poolmattvärviga Interior valgeks. 7 Tabel 2. Viimistlus Ruumi nimetus Lagi Põrand Sein Vestibüül Ripplagi 600x600, valge Ker
Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9 764 874 6 791 907 7 782 597 Pikaajalised laenud 4 818 155 6 483 818 7 563 308 Muud pikaajalised võlad 4 327 288 0 0 Kapitalirendikohustused 619 431 308 089 219 289 Pikaajal. KOHUSTUSED KOKKU9 764 874 6 791 907 7 782 597 KOHUSTUSED KOKKU 14 089 579 14 189 977 12 177 319 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 000 000 3 700 000 3 700 000 Ülekurss 2 710 800 2 710 800 2 710 800 Kohustuslik reservkapital 123 500 123 500 123 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum27 795 729 25 244 368 24 458 615 Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879
Report Theatres of Tallinn Student: Supervisor: Tallinn 2008 Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................2 Introduction.................................................................................................................................3 The Estonia National Opera........................................................................................................4 Russian Drama Theatre...............................................................................................................5 Tallinn City Theatre.................................................................................................................... 6 Estonian Drama Theatre....................................
võistluste jaoks 361 poksikinnast on mängude ajal kasutuses 74 000 taime istutati olümpiaparki 45 000 toiduportsu serveeritakse olümpiakülas iga päev 30 uut silda ehitati olümpiaparki ja selle ümbrusesse 150 000 kondoomi jagatakse olümpiamängude ajal välja 22 000 patja on olümpiaküla tubades 203 000 kohvrit läheb 13. augustil, päev pärast mängude lõppu Heathrow lennujaamast lendu 110 miili ehk 177 kilomeetrit liigub olümpiatuli päevas 1018 erinevat kohta läbib tõrvikujooks teel Londoni olümpiastaadionile 8000 miili ehk 12 875 km, 3 tiiru ümber Eesti joostakse olümpiatõrvikuga 50% olümpiatõrviku kandjatest on 1224-aastased 27 000 000 naela ehk 34,4 mln eurot maksab olümpiamängude avatseremoonia 23 000 kostüümi on õmmeldud olümpiamängude ja paraolümpiamängude erinevat kohta avatseremooniaks 12 956 rekvisiiti on õmmeldud/ehitatud avatseremooniateks
mitmed miljonid inimesed tähistavad seda. Kuid samas võib juutidega tehtut võrrelda ka eestlaste enda küüditamise ja töölaagritesse saatmisega. Seal surid ka mitmed tuhanded inimesed kas nälga või haigustesse. Väga paljud pered viidi teineteistest lahku. Kuid eestlased pole nendega juhtunut reklaaminud nii palju üle maailma. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Tiit Madisson. Holokaust. Lk 59-73, 81. 2. Richard Holmes. Teine Maailmasõda lk 42, 106, 107, 138, 176, 177. 3. Stephanie Bruchfeld, Paul A. Levine. Jutustage sellest oma lastele... lk 14, 16, 24, 56
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Hispaania pulm Koostaja: Ly Rähn Juhendaja: Helina Haljaste TARTU 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Pulmariided............................................................................................................................4 3. Pulmatoidud...........................................................................................................................5 4. Tavad.....................................................................................................................................6 5. Tseremoonia..........................................................................................................................7 6. Kokkuvõte............................................
Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutama, kui see toob puuduse majja. Näide lk 165. Kuna Jürka ei suutnud Mallele palka ja Antsule renti maksta, siis müüdi Jürka loomad ära. Näide lk 177. Lõpuks, kui Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt üldse ära ajada saab Jürka vihaseks ja paneb kõigele tule otsa ja saab ka ise surma. Näited lk 178, 180,169. Põrgupõhja eest tuli maksta hingehinda. 2. Jürka perekond Perekond: Lisete läheb põrgusse tagasi. Naine Juula- Lapsed: Kaksikud (Noor Jürka ja Joosu), Kusta, Maia, Riia 1. Jürka algul elab koos oma naise Lisetega, neil pole lapsi. Nad võtavad endale kassi.Nad saavad omavahel hästi läbi
Norma AS 874 986 1047 1264 Tallinn Elcoteq Tallinn 3200 1586 1034 ABB Eesti AS 993 800 993 1698 Jüri, tuulegeneraatorid Harju Elekter 378 271 454 622 732 Keila, elektriseadmed Keila Kaabel 96 332 372 606 Loksa Laevatehase AS 696 267 301 520 703 Stoneridge Electronics 177 283 469 449 Tallinn Ensto Ensek AS 250 152 443 516 Keila, tsinkimine, elektriseadmed JOT Eesti 150 263 551 382 Tallinn ML Arvutid 60 281 319 283 Tallinn, arvutid Microlink AS 565 557 280 365 Tallinn, tarkvara
Nüüd on see viimasel 34 aastal taas terviseteadlaste huviorbiiti tõusnud. On kindlaks tehtud, et vaatamata ligi neljakümnekordsele erinevusele eluea pikkuses lööb kõikide imetajate süda sünnist surmani üks miljard korda. Inimese eluiga on 2,6 miljardit südametukset. Seega: mida aeglasem on pulss, seda pikem elu. Sama on ka loomadel. Näiteks merikilpkonna süda lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju. Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saamismeetodid.......................................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused............................................................................................................... 5 Keemilised omadused................................................................................................................. 6 Kasutusalad.................................................................................................................................9 Ohutusnõuded............................
Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 3704,54 -0,23 253 018 +4,48 2000 9,51 +10,82 7,77 3861,19 +4,23 285 272 +12,75 2001 10,06 +5,82 7,93 3748,00 -2,93 299 047 +4,83 2002 10,80 +7,33 7,98 3 753,74 +0,15 323 484 + 8,17 2003 10,00 -7,36 8,19 3,774,50 +0,55 309 269 - 4,39
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
lisaäravoolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub lümfi oma harude kaudu rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka vasaku rangluualuse veeni ja vasaku sisemise kägiveeni ühinemiskohta. · Joonis lk 177 + tv joonis 5 129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne. Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, millest tungivad sisemusse vaheseinad trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Anna Renzina RK170 RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID Referaat Juhendaja: Stella Polikarpus Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID..........................................4 1.1 Ruumipõlengu olemus...................................................................................4 1.2 Sisetulekahju faasid........................................................................................4 ..................................................................................................................................6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS.......................................................
Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3 Eesti N 169 60 56 38 2 4
Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3
Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3 Eesti N 169 60 56 38 2 4
Peamiseks keskuseks Pariis Kuulsaim kujutav kunstnik Jacques Louis David "Tapetud Marat" "Horatiute vanne" "Sabiinitarit" Palju õpilasi (umbes 3000) Õpilastest tuntuim Ingres Kunstis range hierarhia klassitsismis Alasti inimene on lubatud, kui ta on seotud antiikmütoloogiaga Greuze ja Vigee-Lebrun - on paigutatud ka rokokoo alla Greuze - sentimentalismiski 6.12.2007 Barokk Eestis lk174, 177 Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood Rahvaarv oli mitu korda vähenenud Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga,
Rahvaarv on kiiresti kasvav, sest alles 2009. aastal oli üle 38,5 miljoni inimese Kenyas. Rahvastiku tihedus riigis on 67.2 in/km2. 65 aastased inimesed ning vanemad moodustavad kogu elanikkonnast kõigest 2.7%. 14-65 aastased inimesed moodustavad 54.8% ning alla 14 aastased isikud 42.5%. Keskmine eluiga on 63.07 aastat. Meeste kemiseks elueaks jääb 61.62 aastat ja naistel 64.55 aastat. Keskmine vanus on aga 18 aastat. Keskmine madal eluiga tagab maailma keskmise vanuse tabelis 177. koha. Kuna inimesed ei ela väga vanaks, siis rahvastik nooreneb. Rahvaarvu poolest asub Kenya maailma riikide tabelis 31. kohal ning rahvaarv kasvab aastas 2.44%. Kaardilt võib näha, et tihedamini on asustatud Lääne-Kenya, samuti ka rannikualad, sest seal on sobilikum kliima elamiseks. Põhja-, Kirde-Kenyas on vähem asustatud piirkonnas oma väga kuiva kliima tõttu. Selle pildi põhjal üldistades võib öelda, et Põhja-Kenya on vähem asustatud kui Lõuna-Kenya. Suremus on Kenyas 1
Saksa 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Inglise ja USA XS S M M' L XL XXL XXL XXX Euro 44 46 48 50 52 54 56 58 60 Mõõdud: Pikkus 171 174 177 180 183 186 189 193 20 Rinnaümbermõõt 7886 8690 9094 94102 102106 106112 112116 116120 1201 Vööümbermõõt 6280 6785 7290 7798 82105 87121 90126 92131 961 Sammupikkus 79 81 83 84 85 87 89 90 94 Rinnahoidjate ja korsettide suurustähisrus.
eemal, suured kõrvad, kõrge suulagi, palju sünnimärke Klinefelteri Põhjuseks on üks Haigus avaldub kromosoomuuring sündroom üleliigne naissugu- ehk puberteediea alguses. X-kromosoom. See on Poisid on pikka kasvu pärilikkuse info kandja, (keskmiselt 177 cm), mis määrab lapse pikkade käte ja sootunnuste jalgadega, habemekasv väljaarenemise. X väga aeglane, karvade kromosoome võib ka asetsus on tüüpiline rohkem olla, mida naistele, Välised rohkem neid on seda suguelundid on väiksed. enam on haigus Kalduvus on
Eksamitöö rahvalaulust. Millisesse laulutüüpi Te asetaksite teksti tervikuna? Eristada kontaminatsioonid (osutada antoloogia järgi tüübinimele ja ka numbrile) . Põhjendada oma valikuid! Lühidalt võiks ka interpreteerida ning kommenteerida teksti. A: Tekst on segu vaeslapse ja looduse lauludest. Täpsemalt võiks laulu isegi liigitada tüübi alla 158 Vihm, üle vaeslapsest. Tegemist on vihmaloitsuga. Antud tüüp ,,Eesti Rahvalaulu antoloogias" puudub, kuid Interneti allikas http://www.clubrapid.com/song/68623 väidab, et 1908. aastal laulsid Ann Tsingel ja Reet Tahvel ,,Vihmaloitsu" Helme...
Eesti imetajate kohastumised! referaat bioloogias S Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Suurimetajatest on Eestis kõige rohkem metskitsi (üle 55 tuhande isendi). Arvukuselt teisel kohal on halljänes ja valgejänes. Mõlemad liigid on esindatud üle 20 tuhande isendiga. Eesti metsadele on iseloomulikud veel metssiga, põder ja pruunkaru. Haruldased ei ole ka rebane ning kährk. Loomakasvatajate probleemiks on aga alati olnud meie metsades elutsevad hundid. Imetajaid võime leida kõikjalt: metsast, avamaastikult, siseveekogudest, merest ja inimasulatest. E...
alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks, hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll. Ühiskonna seletuse aluseks on majanduslik determinism
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend
2 6 2 8 8 2 2 4 6 8 6 6 2.Kuutasu 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 300 Müügikogus 16 24 26 35 39 42 49 57 59 63 67 71 548 Müügitulu 400 600 650 875 975 105 122 142 147 157 167 177 1370 0 5 5 5 5 5 5 0 3.Liitumistas 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 180 u Müügikogus 16 8 2 9 4 3 7 8 2 4 4 4 71 (klientide arv) Müügitulu 240 120 30 135 60 45 105 120 30 60 60 60 1065 4
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Riigihangete Amet 11 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 4 973 138 775 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 673 975 453 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2009 (kroonides) Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 75 690 739 Rahandusministeerium 1 519 480 177 Maksu- ja Tolliamet 3 546 351 965 Statistikaamet 109 072 575 Riigihangete Amet 11 172 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 5 261 767 456 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 220 825 152 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2010 (kroonides)
Olen märkinud lisadesse ka ära olulisemad külastused üksteise riikidesse, et neid saaks võrrelda, kes rohkem käib või kui tihedalt tehakse visiite välismaale ja mis põhjusel. 1. Eesti üldandmed Kuigi meie isamaa on kõigile teada, on alati kasulik teada põhialused ehk üldandmeid, et juurida järgmisena juba sügavamal olevaid teemasid. Eestimaa pindalaks on 45 227 km², kuhu kuuluvad 15 maakonda, milles on kokku 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla1. Meie pisike põhjariik asub Venemaast läänepool ja Lätist põhjapool. Ka Soome on kiviviske kaugusel üle Soome lahe põhjapool. Elanikke on 1,34 miljonit, millest 404 000 inimest elavad pealinnas nimega Tallinn. Valitsev kord on parlamentaarne demokraatia, kus riigi elanikud valivad iga nelja aasta järel Riigikogu, kus on 101 liiget. Ning Riigikogu teeb hääletuse iga viie aasta pärast otsustamaks, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
positiivseks,kuid jäi taas negatiivseks 2011. aastal.Eesti venelaste iive on eestlaste omast veelgi madalam, seega kasvab aja jooksul eestlaste osatähtsus. Paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla. Riigikord Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227 km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn onTallinn. 1,34 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat ...
Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...
16 616 584 531 360 192 73 22 38 154 17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302 Normaalaasta kraadpäevad on määratud kui 30 aastase perioodi (1975…2004) keskmised suurused antud geograafilisele pun oktoober november detsember Aasta Kütteperioodi kraadpäevad 6 46 120 592 592 10 61 144 717 717
Tsehhoslovakkiast, saabunud Saksamaa läänetsooni 8 miljonit ning idatsooni 3,3 miljonit põgenikku ja pagendatut. Repatrieerumine on jätkunud tänapäevani. Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15-aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (2005). Usutunnistuse järgi on katoliiklasi 26 miljonit ja luterlasi 25,6 miljonit (2004). Muslimeid on üle 3 miljoni ja õigeusklikke u 1 miljon. ÜRO inimarengu aruande järgi oli Saksamaa 2004 maailma 177 riigi seas 21. kohal. Saksamaa on maailma kalleima tervishoiusüsteemiga riike. Tervishoiule tehtavate avalike ja erakulutuste osatähtsus SKT-s on vastavalt 8,7% ja 2,4% (2003). Tervishoiusüsteem toetub kohustuslikule ja vabatahtlikule haiguskindlustusele. Tervishoiu alal töötab 4 175 000 inimest ehk 11% kõigist hõivatuist (2002). 100 000 inimese kohta on 368 arsti ja 660 haiglakohta (2003). Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on
läbi vaatamata jätmises, rikuvad samuti ühenduse õiguse nimetatud sätteid. Esmalt tuleb uurida punktiga 4.29 seotud küsimusi.) Millised oli Iirimaa argumentid? Punkt 40. Tegemist on teenuste vabaliikumisega, mitte kaubade vabaliikumisega. Kohus rahuldas hagi ühes osas, et Iirimaa on rikkunud EMÜ asutamislepingu artiklist 30 tulenevaid kohustusi. 82/77 Openbaar Ministeriev v Van Tiggele Amsterdami Gerechtshof esitas EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel kaks küsimust, mis puudutavad liikmesriikidevahelises kaubavahetuses koguseliste piirangute kaotamist käsitlevate asutamislepingu artiklite 30 kuni 37 ning riigiabi käsitlevate asutamislepingu artiklite 92 kuni 94 tõlgendamist. Esimeses küsimuses on sisuliselt küsitud, kas asutamislepingu artikleid 30 kuni 37 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et nendes sätestatud keeld hõlmab ka kõnealusel juhul käsitletavaid hinnaeeskirju. VASTUS
4.ABIELUD, LAHUTUSED Lääne-Virumaal sõlmiti 2007 aastal 260 abielu, kõige rohkem abielluti juuli ja augusti kuus, kokku 91 abielu ja kõige vähem veebruaris 9 abielu. 2011 aastal sõlmiti 172 abielu, kõige rohkem abielluti samuti juuli ja augusti kuus, kokku 70 abielu, kõige vähem jaanuari kuus kõigest 3 abielu. Võrreldes 2007 aastaga on abielude arv vähenenud 88 võrra, mis on üsna suur protsent. Aastal 2007 abiellus 291 meest ja 276 naist ning 2011 aastal 191 meest ja 177 naist. Naisi abiellus nii 2007-ndal kui ka 2011-ndal aastal vähem kui mehi, mis on näiteks võrreldes Harju maakonnaga vastupidi. 2007 aastal abiellus kõige rohkem 25-29 aastased samuti ka 2011 aastal. Kõige vähem sõlmiti abielusi 15-19 aastaste ja 75 ja vanemate inimeste vahel, kokku 3 abielu. Ilmselt sellepärast, et ilma vanemate loata saab Eesti Vabariigis abielluda vähemalt 18 aastane isik, mistõttu teevad seda vähesed. Kuigi Euroopa riikides ja
1.sept.-31.okt. 193 25 145 31 100 1.nov.-31.dets. 207 30 145 31 100 1.jaan.-29.veebr. 223 35 145 31 100 1.märtsist ... 242 40 145 31 100 Praetud viiludeks(eelnevalt keedetud koorega) : 1.sept.-31.okt. 165 3+25 120 17 100 1.nov.-31.dets. 177 3+30 120 17 100 1.jaan.-29.veebr. 190 3+35 120 17 100 1.märtsist ... 206 3+40 120 17 100 Praetud viiludeks, kuubikuteks pool-valmis raguu jaoks: 1.sept.-31.okt. 160 25 120 17 100 1.nov.-31.dets. 171 30 120 17 100 Praetud fritüüris kangidena: 1.sept.-31.okt
163 0,512126 163 0,512126 164 -0,701586 164 0,701586 165 1,976262 165 1,976262 166 0,318514 166 0,318514 167 -0,606697 167 0,606697 168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861
Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70 0,55 4 2001 Jõgeva 5,00 2 013,00 0,00 2 018,00 0,00 5 2001 Jõgeva 79,00 2 101,00 0,00 2 180,00 0,00
Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on Olavi Ruitlase romaan "Naine" ja autor ise. Valisin selle raamatu, kuna suhteteemad on alati põnevad ja see raamat erineb suuresti teistest, sest autor on mees ja mina-tegelane on samuti mees. Raamatut oli väga lõbus lugeda, sest on äärmiselt ladusalt kirja pandud ja tihti avastasin end üksi naermas. Olavi on teoses loobunud absoluutselt igasugustest nimedest, isegi kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pig...
Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3 Eesti M 177 75 54 42 1 3 Eesti N 175 60 53 39 1 4 Eesti M 185 100 67 45 2 3 Eesti N 176 75 56 41 0 3 Eesti M 193 75 55 44 3 3 Eesti N 169 60 56 38 2 4 Eesti M 185 80 60 43 3 4
organseerind, kui sellest, kui palju materjali te olete pähe õppinud. ( Arden 2009 : 175 ) Jaotage õpitu pikema aja peale, siis ei pea enne tähtsaid koolitöid öösel tuupima. Paljud arvavad, et viimasel minutil tuupimine on hea, sest siis on kogu materjal veel värskelt meeles, kuid tuupimine on vahend unustamiseks mitte meelde jätmiseks. Teine viga mida tehakse on öösel õppimine. Öine õppimine tegelikult halvendab mälu, hea mälu nõuab rohket und. ( Arden 2009 : 177 ) Eralda õppeained üksteisest. Erinevate õppeainete õppimisel ühel päeval, tuleb teha sisse väiksed pausid. Kui asute ühe õppeaine juurest kohe teise juurde, siis riskite sellega, et ei anna 9 endale üleminekuaega. Üleminekuaeg on aga olulise tähtsusega, kuna peate olema valmis omandama uut informatsiooni. ( Arden 2009: 178- 179 )
Västriku ja Tatari Loomakliinikus 470 krooni. Lemmikloomaregistrist www.lemmikloomaregister.ee öeldi Kasule, et seni on nende registrisse kantud 1009 koera ja kolm kassi. Kõiki Eestis kiipidega varustatud loomi need arvud aga ei kajasta, sest kiipimisega tehti algust varem kui lemmikloomaregistriga. Osa varem kiibitud loomadest on küll ka tagantjärele kiibiregistrisse kantud, kuid töö selles osas käib ja seetõttu on tõepäraseid arve raske öelda. Looma registrisse kandmine maksab 177 krooni. Igal juhul tasub leitud koeraga mõnest loomakliinikust läbi astuda, kontrollimaks mikrokiibi olemasolu. Kiibilugeja on lisaks loomakliinikutele olemas ka kodutute koerte varjupaigas, seega on sinna sattunud registrisse kuuluval koeral suur lootus oma pere üles leida. MILLEKS MINU LOOMALE MIKROKIIP 24082006 Milleks minu loomale mikrokiip? · Mis see mikrokiip üldse on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
