II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
ee süsteemide ehitus Peeter Amaks AS Põlder 505 6893 489 2651 [email protected] vee-, kanalisatsioonitööd Kivitööd Aleksander AS Kivitööd Suur 5054573 [email protected] tänavakivide paigaldus tänavakivide, äärekivide Kiviexpert OÜ üld 551 1750 672 4588 [email protected] paigaldus Kaveko Grupp OÜ üld 506 3587 [email protected] kivitööd tänavakivide, äärekivide Merilyni Grupp AS üld 655 0136 655 0137 [email protected] paigaldus tänavakivide ja äärekivide
kriketimängust.(1) Mängus toimusid suured muudatused 18. sajandil ja ta oli selle sajandi lõpuks muutunud Inglismaa rahvusspordiks. Panustamine mängis selles suurt rolli ja rikkad patroonid hakkasid moodustama oma "selekteeritud XI-neid". Kriket oli Londonis tähtsal kohal juba nii vara kui aastal 1707 mil mängu kogunesid vaatama suured rahvahulgad Finsbury Artillery Ground'ile. "The Hambledon Club" loodi mõni aeg enne 1750 aastat ja nemad alustasid ka kõrgliiga mängudega aastal 1756. Järgneva kolmekümne aasta jooksul kuni MCC klubi moodustamiseni 1787 aasta Lords'i väljaku avamiseni oli Hambledon selle mängu parim klubi ja keskus. MCC muutus kiiresti selle spordiala parimaks klubiks ja Laws of Cricket (kriketi reeglite) järelevaatajaks.(1) 19. sajandil muudeti altkäe vise ära "üle käe" viske vastu millest omakorda kujunes välja tänapäevane pallimistehnika
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
145 × kg 1/2!1 0,44 × kg 0,34!0,56 × kg 105 × kg 80!135 × kg 1!3 5,5 3,8!7,1 1300 900!1700 4!6 7,1 5,3!9,0 1700 1250!2150 7!10 8,2 5,9!10,5 1950 1400!2500 Mehed 11!14 9,9 7,4!12,4 2350 1750!2950 15!18 11,6 8,2!14,9 2750 1950!3550 19!30 11,8 10,7!12,8 2800 2550!3050 31!60 11,3 10,5!12,2 2700 2500!2900 61!75 9,7 8,8!10,5 2300 2100!2500 üle 75 8,4 7,5!9,2 2000 1800!2250 Naised 11
Forest of Symbols (1967), The Ritual Process (1969) Sotsiaalne draama koosneb neljast etapist: 1. algse korra rikkumine 2. kriis 3. kriisi leviku piiramine 4. tasakaalu taastamine Liminaalne, lepitaja roll. Struktuur liminaalsetes ühiskondades väga liikuv 8.Kirjandusteadus ja teised teadused-filosoofia ja kirjandusteadus põimuvad omavahel Esteetika- filosoofia haru, teadus meelelisest tunnetusest Alexander Gottlieb Baumgarten "Aesthetica" (2 köidet: 1750, 1758) Esteetika kategooriad (ülev, kaunis, traagiline,koomiline, hirmus,madal) Kunsti olemuse probleem Mõjukamad esteetilised süsteemid: Platon ja neoplatonism Jumalik hierarhia: ideed, elusolendid, asjad (ideede koopiad). Kunst kui koopiate koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F. Schelling)
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
93 = 650 kg 94 = 670 kg 95 = 690 kg 96 = 710 kg 97 = 730 kg 98 = 750 kg 99 = 775 kg 100 = 800 kg 101 = 825 kg 102 = 850 kg 103 = 875 kg 104 = 900 kg 105 = 925 kg 106 = 950 kg 107 = 975 kg 108 = 1000 kg 109 = 1030 kg 110 = 1060 kg 111 = 1090 kg 112 = 1120 kg 113 = 1150 kg 114 = 1180 kg 115 = 1215 kg 116 = 1250 kg 117 = 1285 kg 118 = 1320 kg 119 = 1360 kg 120 = 1400 kg 121 = 1450 kg 122 = 1500 kg 123 = 1550 kg 124 = 1600 kg 125 = 1650 kg 126 = 1700 kg 127 = 1750 kg 128 = 1800 kg 129 = 1850 kg 130 = 1900 kg 131 = 1950 kg 132 = 2000 kg 133 = 2060 kg 134 = 2120 kg 135 = 2180 kg 136 = 2240 kg 137 = 2300 kg 138 = 2360 kg 139 = 2430 kg 140 = 2500 kg 141 = 2575 kg 142 = 2650 kg 143 = 2725 kg 144 = 2800 kg 145 = 2900 kg 146 = 3000 kg 147 = 3075 kg 148 = 3150 kg 149 = 3250 kg 150 = 3350 kg 151 = 3450 kg 152 = 3550 kg 153 = 3650 kg 154 = 3750 kg 155 = 3850 kg 156 = 4000 kg 157 = 4125 kg 158 = 4250 kg 159 = 4375 kg 160 = 4500 kg
Tihedus- nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Metallid liigitatakse tihedusest lähtuvalt: kergmetallid ja -sulamid: tihedus on alla 5000 kg/m3 (Mg, Al, Ti jt.) keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000 kg/m3 (Fe, Cu) raskmetallid ja -sulamid: tihedus ületab 10 000 kg/m3 (Pt, W, Mo, Pb, jt.) Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeim on magneesium, raskeim aga plaatina. Näiteid metallide tihedusest: magneesium: ρ= 1750 kg/m3; alumiinium: ρ= 2700 kg/m3; titaan: ρ= 4540 kg/m3; tsink: ρ= 7140 kg/m3;raud: ρ= 7870 kg/m3; vask: ρ= 8930 kg/m3; plii: 11340 kg/m3; kuld: 19320 kg/m3; plaatina: 21400 kg/m3. Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi: kergsulavad: sulamistemperatuur ei ületa plii oma (tina 232 °C, plii 327 °C, elavhõbe -39 oC)
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
• Reduktsioon tühistatakse • Kehtestub Balti aadli isevalitsus • Kehtestatakse Balti erikord o Saksa keel, luteri usk, rootsi seadused, tollipiir 1739 Roseni deklaratsioon Muutuste taustasüsteem • Reisimine 17-18.sajand o Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene o Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori • Elustandardite tõus/orjatöö vähetootlik • Levivad valgustusideed - humanism ja romantist • 1750 Inglismaal tööstusrevolutsioon 1762-1796 aeg Katariina II ajal Seadused: • 1765 Browni määrused o Kinnitati õigus vallasvarale o Õigus müüa ülejääke o Peksule seati ülempiir 30 hoopi o Koorimiste ülempiirid o Linnakodanike õigused • 1802-1804 – “igaüks” o Koorimised o Peksul ülempiir 15 hoopi o Vallakohtud • 1816,1819 – pärisorjuse kaotamine
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas li...
1900 2000 6000 3000 2000 1000 1550 1650 1750 1850 1950 2050 2100 2150 arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur
Tema peateos on 1748 a ilmunud "Seaduste vaim". M analüüsis peamiselt 3 valitsemisvormi,mis tema arvates olid absolutistlik monarhia,monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Jean-Jacques Rosseau (1712-1778). Oli Pr filosoof ja kirjanik,kelle vaadetele tugines suuresti jakobiinide ideoloogia. Oli valgustajate vasapoolse suuna suurim esindaja.Jäi 10-aastaselt vaeslapseks. Ühiskonna probleemide käsitlejana ärastas R tähelepanu 1750.a traktaadiga "Arutlus teadustest ja kunstidest". Ta põhiteosed on "Arutlus inimestevahelise abavõrduse tekimise põhjustest" ja "Ühiskondlik leping". Entsüklopedistid Eriline tähendus valgustusideede levitamisel haritlaskonna seas oli väljaandel "Entsüklopeedia e teaduste,kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". "Entsüklopeedia" alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot (1713-1748), kelle toimetamsel ilmuski 1751.a esimene köide.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud
territooriumi puhul.Tema raamat tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemisel, hiljem aga mõjutas see paljude maade riigikorda. Montesquieu vaadetes oli kesksel kohal võimude lahususe teooria. Tema meelset pidid seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim olema eraldatud.Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ning seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. 1750. aastal ilmunud traktaadiga "Arutlus teadusest ja kunstidest" äratas Jean-- Jacques Rousseau tähelepanu kui ühiskonna probleemide käsitleja. Tema põhiteosteks on aga "arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimiste põhjustest" ja "Ühiskondlik Leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Rousseau mõistis aga väga hästi, et ideaali juurde ei saa inimkond tagasi pöörduda
ajastule nime; u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. kindlustatud asulad asulaid piirati paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseintega, nt Asva Saaremaal kivikirstkalmed matmisvorm, 3-8 m läbimõõduga ring, märgiti põhja-lõuna suund, nt Jõelähtmes laevakalmed surnukeha põletati ja maeti, kivid laoti laevakujuliselt, nt Sõrve poolsaarel väikeselohulised kultusekivid 1750 rändrahnu, millele on uuristatud lohuke, tähendus teadmata alepõllundus algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega söödiviljelus mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis o...
leht 49 leht 51 leht 29 leht 2 pakk 19 tk 2 tk 2 tk 9 tk 8 tk 1 pakk 12 pakk 13 pakk 45 pakk 8 tk 27 tk 27 tk 40 tk 20 tk 10 tk 14 tk 8 tk 12 tk 5 tk 8 tk 9 tk 1 tk 1 tk 9 tk 8 pakk 11 tk 1540 tk 1490 tk 1890 tk 1660 tk 2150 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 1750 tk 999 tk 1130 tk 920 tk 930 tk 1190 tk 1590 tk 1420 tk 1810 tk 2690 tk 1540 tk 1520 tk 1890 tk 1660 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 920 tk 1590 tk 1810 tk 2690 tk 1900 tk 1880 tk 1990 tk 1400 tk 1300 tk 990 tk 1300 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 490 tk 490 tk 550 tk 480 tk 510
Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alged on olnud väga juhuslikud. Ühiskond ei toeta. Kuni 1750. aastateni orjus üldiselt aktsepteeritud, pärast suur kriitika periood tänu valgustusajastule. Teine faas valgustusaeg suur vastuseis kuni 1850. aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes
Linna keskväljak on Place du Champ-de-Mars. Selle ääres on Rahvuspalee ja kasarmud, väljakul on iseseisvussõdade kangelase Jean-Jacques Dessalines'i mälestussammas. Vaatamisväärsused on ka Rauaturg, Notre Dame'i katedraal (basiilika; pärast maavärinat varemetes), Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Rahvusmuuseum (pärast maavärinat varemetes) ja sadamakai. Linna rajasid 1749 prantslastest suhkrurooistanduste omanikud ning panid sellele nimeks L'Hôpital. 1750 ja 1771 sai linn kannatada maavärinates. 13 1770 toodi Prantsuse koloonia Saint-Domingue'i (praegune Haiti) pealinn Cap- Hatienist L'Hôpitali üle. 1804 sai linn vastiseseisvunud Haiti riigi pealinnaks. 1807 avati sadam väliskaubandusele. 1861. rajati Port-au-Prince'i piiskopkond. 1987. aastal, enne vabasid valimisi, oli linnas vägivallapuhang, milles hukkus sadu inimesi. 2004
1600 1650 1700 1750 1800 1850 1900 1950
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Need kalmed on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Pea oli kividega kaetud, muu osa pealt võeti võib-olla vahepeal kivid ära. Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms. Luudega peeti ka pidu, osades kirstudes on luud läinud vahetusse. Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega
Puritans imposed their own beliefs Not lettin religion interfere politics No joy allowed · Quakers Religious society of friends Founded by George Fox They were treated as witches Big role in creation of other colonies Were up for tolerance Against slavery III Colonial life · Settlements by 1773 Christopher Columbus 1493 Puerto Rico Colonies along the east coast in 1607 Spain, France, Russia, England, Germany, the Netherlands High birth rates, low death rates By the 1750 living standard as high as in England · New England Group · Rhode Island Dutch for ``Red Island´´ Religious freedom America's first Baptist church in Providence in 1639 Different people get along well- Quaker, Puritan, Baptist, Anglicans, Jewish, Catholic · Connecticut Native Americans and Dutch traders (1614) By the year 1633, they had purchased land from the Pequot Tribe and made a permanent settlement. English settlers 1636 Trade and growing crops
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega). 18. saj Palmse mõis, restaureeritud loss, kõrvalhoone, park. Maal kivimõisad (Peeter I keelustas uute kivihoonete ehitamise linnadesse). - Suuremõisa Hiiumaal - Luua mõis Tartumaal - Õisu mõis Viljandimaal, tervikuna säilinud Ilusad kirikud Pärnus - Pärnu Elisabeti kirik, luteri kirik, arhitekt teadmata, tagasihoidlikum stiil, 1750 õnnistati sisse. - Jekaterina kirik Pärnus, uhkem, õigeusukirik 1760ndatest. Uus nähtus linnadest välja rajatud linnakalmistud (varem maeti kirikute juurde), 1770 Katariina II annab korralduse, et linnadesse ei tohi kalmistuid rajada. Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu. KUJUTAV KUNST Barokkaltarid- altaril suured raamid, keskel väiksem maaling. Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit.
Neid kõiki asulaid on kaevatud. Need on maasisse kaevatud, säilinud palgijäänuseid jne. Primitiivne rehielamu eelkäia oli pronksiajal olemas. Pronksesemete valuvormide katked (võrud, kirved, ehtenõel) Tehumardi peitleid koosnes pronksesemete katketest. Kivikirstkalmed Jõelähtmes Pronksiajal rajati Eestis skandinaavlaste eeskujul mõned laevkalmed: Saaremaal Sõrves (all) ja Harjumaal Vaos Lohukivid (e väikese-lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Oder, nisu ja kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud teraviljadä
Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen. [1][6] Keskmine temperatuuur on juulikuus 17,0⁰C ning veebruaris -7⁰C. Sademeid on alla 600 mm/a, lumikatet on 110-115 cm ning domineerib läänetuul. Külmavaba perioodi kestvus on Karijärvel keskmiselt 120 päeva aastas. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri summa on üle 10⁰C ilma juures 1750. Aastas on 125 päeval ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10⁰C. Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva. Aastas on 170 päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 5⁰C. Karijärve hüdrograafilise võrku kuuluvad Karijärv, Elva jõgi, Keeri järv, Kevila jõgi ja Peipsi järve vesikond. Viimane kuivendussüsteem rajati 1988. aastal, see on kehtiv ka praegusel hetkel. [6] Taimestiku poolest on uuritav maa-ala ümbritsetud kuusikute ja kuusesesegametsadega.
talurahvakalendrid saavutasid märksa laiema leviku. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses ilmus kolm erinevat eestikeelset kalendriseeriat. Esimene kindel teade vanima eestikeelse Tallinnas trükitud ,,Eesti-Ma Rahwa Kalendri" kohta pärineb 1731. aastast. Töenäoliselt hakkas esimene eestikeelne kalendrisari ilmuma juba 1720. aastatel. Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid. Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
1500 1550 1600 1650 1750 1850 1900 1950 2000
regionaalsed päevalehed on Bergens Tidende, Stavanger Aftenblad ja Adresseavisen. Suurim majandusleht on Dagens Næringsliv. Riiklikul ringhäälingul NRK on kolm telekanalit: NRK1, NRK2 ja NRK3 ning lastekanal NRK Super. Suurimad eratelekanalid on TV 2 ja TVNorge. Haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia Krigsskolen. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005),Agderi Ülikool (2007). Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa, praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%. Riigikaitse Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni
● Kõrge moraal, kõlblus ja karskus ● Lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine ● Sotsiase eneseteadvuse tõus ● Usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine ● Eneseteostuse võimalused Vennastekoguduste negatiivne mõju eestlastele: ● Rahvakultuuri vaenulikkus ● Usulised äärmused ● Teatud vastandumine ühiskonnale Teoloogiline ratsionalism ja valgustus ● 1750. aastate paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism ● Ratsionalism rõhutas asjalikkust, õpetust, praktilisust ● Ratsionalistid nägid ühiskonna probleemida allikana sotsiaalset ebavõrdsust Johann Georg Eisen von Schwarzenberg ● Propageeris talupoegade hulgas puuviljakasvatust ● Õpetas välja rõugete vastu kaitsepookijaid ● Tegeles juurviljade kasvatusega ● Oli äge pärisorjuse vastane
aadlimatriklid *Kirik läks täielikult rüütelkonna kontrolli alla *Säilis ja tugevnes rüütelkondade süsteem ehk Balti maariik *Aadelkond ja linnakodanikud olid saarile truud *Majanduslikult olid vene aeg maa-aadlile: I Suured tellimused Peterburi ja vene armee varustamiseks(toit, viin) *Mõisnikud ehitasid uhkeid Barokk stiilid maju ehk villasid. *Rõivamaterjalina kasutati siidi ja sametit. *Talupoegade olukord oli suhteliselt hea. 1750 *Piisavalt vabu põllumaid *Talupoegadel vabu kariloomi *Heaolu lõppes kui tekkisid loomataudid, rahvaarv kasvas, vabad põllumaad said otsa. Linnad *Linnades säilisid keskaegsed õigused ja piirangud *Transiitkaubandus kuivas kokku *Mõned linnad muutusid provintsideks *Linnaelanike arv rahvastikust kahanes *Tartu hävines 2/3 tulekahjudes *Uuesti taastus tartu areng 1802 *Narva oli Eestist sõltumatu(Kuulus Peterburi kubermangu) *Suurim uuendus 18saj
1500 1550 1600 1650 1750 1850 1900 1950 2000
normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr). Kavatuse keskset tähendus ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal
1) Venemaal talurahva ülestõus (1773-1774), 2) Austria madalmaades (Belgias) mäss, Joseph II reformide vastu (1790) (kehtestas saksakeelse asjaajamise, kohalikud keeled olid aga prantsuse ja flaami keel), 3) Poolakate mäss (1795) taheti oma killustatud/jagatud riiki taastada ,,Rahvastikurevolutsioon": 18saj keskpaiku algas rahvastiku oluline juurdekasv Euroopas: 1) 18saj alguses Euroopas u 120 miljonit elanikku 2) 1750.-tel 140 miljonit elanikku 3) 18saj lõpul 180-190 miljonit elanikku Juurdekasvu taga on suremuse vähenemine (eriti väikelaste puhul), ja polnud niipalju sõdasid kui oli olnud 17.sajandil. Katkuepideemiad lõppesid, kliima soojenes ja toitumine paranes. Sellel hoogsal juurdekasvul on palju sotsiaal-majanduslikke tagajärgi: Vana seisusliku ühiskond mõranes (vaeste arv kasvas kiiresti) ja ergutas majanduselu.
Kirstu ümber on ring ja pealt väiksemate kividega kaetud, oli seega nähtav, maastikule jäetud objekt. Üritati oma esivanematega suhelda ka siis kui neist olid alles vaid luud. Sarnanevad ka mõned laevkalmed (eestis kolm). Suuremad kivid on paigutatud ümber laevakujuliselt ja sees on põletatud surnuga laip. Tõenäoliselt Ojamaa (Gotlandi) eeskujul. Lohukivid on kivid, mille pinnal on väike lohuke (asuvad seal, kus kivikirstkalmed). Ei tea, mis jaoks neid lohke tehti. Lohud on enam kui 1750 kivil Eestis, ümberkaudsetel aladel aga väga vähe. Tol ajal oli juba pintsette ja habemenugasid, tihti esinevad koos. Ainus eestis leitud pronksmõõk leiti Vajangust. 1975. aaastast alates oli rakvere muuseumis see mõõk, ükski arheoloog ei teadnud. Alles 2000 a paiku avastati. Pärineb Kesk – Euroopast. 11. LOENG Eelrooma rauaaja kultuurid Rauaaja esimene periood on eelrooma rauaaeg. Raua kasutuselevõtt on tähtis kogu inimkonna arengule. Raud on materjal, millel tugineb kogu
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
vajadusel kaasavad kustutustöödele metsakustutusplaanis märgitud täiendavaid jõude. Lisaks on metsatulekahjusid võimalik avastada seirelendude käigus ning elektronvalve abiga. Lennuseiret tulekahjude avastamiseks korraldati viimati 2007. aastal ning omaaegset spetsiaalselt tulevalveks ehitatud tornide võrku selle amortiseerumise tõttu enam ei eksisteeri. Elektroonse metsatulekahjude avastamise süsteemi katsetustega alustati pilootprojektina Nõva-Vihterpalu piirkonnas 2008. aastal. 1750 km2 hõlmav elektroonne tulevalvesüsteemi tarkvara võrdleb digipiltide muutusi ja võimaldab avastada tulekahjusid juba algstaadiumis. Seiresüsteem koosneb 5 seirepunktist (4 mobiilimasti Läänemaal ning 1 Harjumaal), kus valvekaamerad on paigutatud EMT, Elisa ja Elioni sidemastide tippu. 360o pöörleva kaamera tööraadius on kuni 20 km ja põlengukoha määramise täpsus 10-20 meetrit. Kaamerad teevad
Lisaks 1710. aastal maad laastanud katku tõttu oli olukord väga raske. Sellegi poolest kasvas rahvaarv jälle, seda tänu soodsaile majandusoludele ja Muinasajal suuremate epideemiate puudumisele. Rootsiaegne rahvaarv saavutati 1750. aastatel. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Erinevate sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg Ordu ajal: Pärast MVV seoti maarahvas mitmete lepingute ja maksudega. Jüriöö ülestõusule järgnes järjekordne karistamine olukord ja nõudmised muutusid veelgi karmimaks. Nende õiguslik
250 8010 8010 250 16020 16520 S e in 1 ( 6 - 1 1 k o r r u s ) 8260 8260 130 250 120 1750 1500 1500 S e in I 250 8010 8010 250 16020 16520 Koostas N.N 2011 46
Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400 1790 705 600 1920 3 147 600 1800 832 700 1930 3 462 700 1810 863 300 1940 3 695 617 1820 1 177 500 1950 4 029 803
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
