4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikal...
Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat. Juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madal. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid
Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a väljaheidetest. Naerugaasi N2O paiskavad Taevas näib sinine, sest õhumolekulid 1.Sissejuhatus. Meteoroloogia ajalugu Celsius 1742.a atmosfääri tehased. hajutavad nähtavat valgust paremini Thompson (lord Kelvin) lühematel lainepikkustel. Vana-aja meteoroloogid 3. Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus
Näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumisenergiat. Juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madal. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. Temperatuuri mõõtmiseks on aegade jooksul loodud väga mitmesuguse ühiku väärtusega skaalasid. Tänapäeval on neist laiemalt kasutusel kolm -- Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti skaala. Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid
,,Teede korrahoiu seadusele" 1724.a. 1799 muudeti nende välimust, endise punase asemel must-valgeteks. Seni kasutatud puidust postid asendusid 19 sajandi lõpus kivist postidega. Info oli peamiselt saksa ja venekeelne, hiljem ka eestikeelne. (Esimese Vabariigi ajal 1922.a. mindi üle ka meetersüsteemile ja postid ilmusid iga kilomeetri järel.) Teekonstruktsiooniks oli fasiintee, mida ehitati juba standardite järgi. Ent 1730-40 need asendati peagi pinnastäitega teedega. 1742 nõuti Peterburi tänavatele kivisillutist, sealt levisid need ka maanteedele. Suurt hüpet võimaldas Katariina II soov takistamatult reisida, kuid kõik alustatu jäi mingi aja möödudes ikka soikku. Jõgedele ei ilmunud püsivaid tugevaid sildasid. Tartusse rajati Kivisild 1781-1784 mis oli esimene kivisild Baltikumis. Olenemata arengutest 19 saj Venemaa teedearengus, kuhu oli kaasatud ka Prantsusmaa insenerid jäi meie teedeehitus
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Serpentiinsed järved muutuvad looduslikemaks, nt koskedega. Tema uuenduseks on väikest eesaeda, pärast mida algab metsik aed. Gothick-stiili uus nimetus 18.saj teisele poolele; keskaegse kindluse, kiriku ja elamu kokku segamine. (pole kirjaviga). Nt Inverarary Castle, sotimaal kuulub Duke of Argyll'le. William Adam jt. Sanderson Miller. Hagley Hall, kunstlikud varemed ehk folly. Fermee Ornee ornamenteeritud farm ehk talumaja. Idee leiutas Stephen Switzer, 1742. Parimad näited Le Petit Hameau. Robert Adam - Pitoreskne klassitsism ta võtab neo-palladionismi, aga rikastab seda oma käekirjaga. Aiakunstis arhitektuurielementide, aiakujunduse, pildilise või skulpturaalse kompositsiooni korraldamise põhimõte, millega taotletakse maalilist ebakorrapära. Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi.
Böömimaa, ning valdused Itaalias jagatakse Sardiinia ja Hispaania Bourbonide vahel). 1741 kevadel sõlmiti liit Sardiinia ja Baieri vahel ning seejärel liit Prantsusmaa, Baieri ja Preisimaa vahel. Rootsi ründas samas prantslaste õhutusel Venemaad, hoidmaks teda Austria sündmustest eemal. 1741 lõpuks oli Böömimaa (Tsehhi) ja Ülem-Austria okupeeritud, Maria-Theresia positsioon väga halb. Karl Albert krooniti Austria ertshertsogiks ja Böömimaa kuningaks ning valiti jaanuaris 1742 keisriks. Kuid Maria-Theresia suutis kriisist väljuda. Esiteks õnnestus tal saavutada muidu Habsburgide vastu pidevalt mässanud madjakate toetus – tehes ungarlastele konstitutsioonilisi järeleandmisi, õnnestus tal arvestatav vägi kokku koguda. Samuti parandas Maria-Theresia positsiooni Preisimaa väljumine sõjast (mille hinnaks oli Sileesia loovutamine). Sõjast väljus 1742 ka Saksimaa, mis hiljem liitus Austriaga.
Ta tunnistab end olevat "eluvras mees " ja nii on tulnud , et saada nu oma probleemile. Kuigi Holmes tunneb veidi solvunud at Mortimer pingerida teda teisejrguline " tpselt teaduslik" ksimused Monsieur Bertillon , ta ksib ta laiendadaprobleeme , mis on toonud talle seal . 2Peatkk Sir Charles Baskerville has died three months previous, leaving a manuscript with his friend and doctor, James Mortimer. Holmes dates it at 1730; its actual date is 1742, and it was written down by a Hugo Baskerville (not the same one that committed the soon-to-be-discussed crime) from an oral family legend. He intends the paper to be a warning to those in the Baskerville line to watch their temperament and beware of the moor in the dark. Mortimer reads it to Holmes and Watson, which tells of the fate of the wicked Hugo. When a yeomans daughter caught his eye and she did her best to avoid
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks. Ta hakkas kirjutama oratooriume, mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. INSTRUMENTAALLOOMING Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
16.märtsil 1792 tehti Gustav III-le atentaat kuninglikul maskiballil; Jacob Johan Anckarström Kuninga tapja, kuningas suri 2 nädalat hiljem tüsistusse. Piinarattal võeti pea maha ja käsi millega ta kuningat tulistas, samuti piitsatati teda 3 osas linnas; 27.01.2017 4.Soome: Venemaa või Rootsi. Soome sai Põhjasõjas rängalt kannatada; Langes rahvaarv; Asjaajamiskeelena kinnistus rootsi keel; 1742 teatas Venemaa valitseja, et Venemaa võiks toetada Soomet iseseisva riigina; Rootsi pidi hakkama Soomet rohkem kindlustama; Rootsi ja Vene sõjad toimusid Soome territooriumil; 5.Island 18.sajandil Island oli muust Euroopast eraldatud; Kaubandussuhted käisid Taani kaudu; Aastas käis üks postilaev Taani ja Islandi vahel; 18.saj. algul elas Islandil 50 000 inimest, sajandi lõpul 40 000 inimest;
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Maasse paigutatakse kaitsetorud, milledes puitvarraste otsas ripuvad spetsiaalsed sügavustermomeetrid, mis vaatluse hetkeks tõstetakse maapinnale. Termomeetrite läheduses ei tohi maapinda ega lund tallata. Vaatleja peab termomeetritele lähenema termomeetrite rivi kõrvale ehitatud purret mööda. Temperatuuri skaalad. Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat. See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel. Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C. Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri
rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks. Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming. Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda kapellmeistriks. Arenes efektne orkestristiil, peen dünaamika. Teostes rahvalaulu lähedane meloodika, mis tugineb harmoonilisele põhifunktsioonidele, tundeline efektirohke kirjaviis. Klassikaline orkestratsioon (klarnetid, metsasarved). Aegamisi
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 s...
Vennastekoguduse liikmeid oli sel esimesel perioodil arvatavasti 12000-13000, millest Eestimaa kubermang koos Tallinnaga võis hõlmata 4000-5000. Maakondades levis liikumine ebaühtlaselt. Vähem oli vennakseid Järva- ja Virumaal (välja arvatud Kadrinas). Nende rohkusega paistis silma Läänemaa, kus liikumine algas varakult, ja kus nagu Saaremaalgi paljud mõisnikud seda toetasid. Vennastekoguduse suhted ametliku võimuga hakkasid halvenema pärast aastat 1742. Vastasteks olid ms. Kubermanguvalitsus ja rüütelkonnad, kes saavutasid mõjuvõimu Eesti- ja Saaremaa konsistooriumides, samuti Tallinna linnakonsistoorium. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas. Osa juhtivaid pastoreid, nagu Mickwitz tallinnas, tõmbusid osalt isiklike vastuolude tõttu liikumisest tagasi. Kardeti ka kiriku töövälja siirdumist vennastekoguduse kätte. Vennastekogudust süüdistati selles, et ta oli saanud usulise sekti iseloomu; et
TELK Kogus - - - - 6 25 45 30 18 - - - 124 Hind - - - - 7 7 7 7 7 - - - 7 Maksumus - - - - 42 175 315 210 126 - - - 868 4 Müük 400 400 600 1150 1742 3000 4169 3610 2201 1150 640 800 19853 100 kokku 39 9.5 Majutuse prognoos 2014 aastal Müügiplaan 3000 2500 2000 Eurodes 1500 Maja
rüütelkondadesse mittekuulunud aadlikud võisid mõisaid pidada. Jacob von Dohren, ka Dohrn (u. 1707--1756) kuulus ilmselt Saksamaal sündinud ja 17.--18. sajandi vahetusel Pärnus tegutsenud raehärrade suguvõssa. Partikkel ,,von" näib osutavat tema aadliseisusele, aga see pole päris kindel. 1729. aastal sai temast Pärnu kodanik, hiljem oli ametis raehärrana, olles ühtlasi ka mõisaomanik. Peale Voltveti ja Kärsu omandas ta 1742. aastal Vahenurme ja 1747. aastal ka Roodi, viimase pidi ta aga loovutama. Raehärradest mõisnikke võis kohata juba Rootsi ajal. 1710. aasta kapitulatsioonides oli rõhutatud aadli ainuõigust mõisatele. Ainult jõukas Riia bürgerkond suutis endale välja kaubelda mõisapidamise õiguse. Oma positsioonide kindlustamiseks asusid rüütelkonnad 1720. aastatel koostama aadlimatrikleid. Ainult matrikliaadlisse kuulujad võisid saada eramõisa omanikuks
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
aastal puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Kreenholmi manufaktuur. 20 Üldiselt jäi aga manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Mõisates rajatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, lubjaahjud, telliselöövid. Laiemale turule mõeldes asutati kaks paberiveskit, üks Läänemaale Haimre mõisasse, teine Räpinasse. Räpina paberimanufaktuur läks ajutiselt 1742. aastal riigi kätte. Räpinas valmistatud paberit kasutati Tallinna trükikojas, Tartus, Peterburis, Pihkvas jne. Vt. Manufaktuuritööstuse tekkimine Põllumajanduse arengusuunad 19. sajandi teisel poolel. Eesti jäi endiselt põllumajndusmaaks, kus 2/3 rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Domineerima jäi mõisamajandus. Mõisnikule kuulus 42% põllumajndusmaast. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu vajadusteks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Mõisnikud
piiskopkonnaga - Aadli võim säilis konsistooriumites ja maakogudustes kuni Eesti iseseisvumiseni VI Linnade omavalitsuskorraldus 18 saj (kuni 1877) · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj 12 linna(5% rahvastikust) A. Keisri kinnitatud privileegid ja suuremad õigused olid(tänapäeva Eesti aladel) 6 linnal: - 1710: Tallinna ja 1731: Tartu, Pärnu, Narva ja 1742: Kuressaare ja 1764: Valga B. Lisaks linnaõigused säilitas Haapsalu C. Katarinna II asehalduskorra ajal 1783-84 said linnaõigused vanad Viljandi, Paide ja Rakvere ja uued Paldiski ja Võru Jätkus traditsioon, saksapärane haldus(va 1785-96): · Kodanikuõigustega: traditsiooniliselt linnapead, eluaegsed raehärrad, suurgildi kaupmehed, väikegildide tsunftidesse kuuluvad käsitöölised
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
999 943 Vaalma Morten Tartu 03:55:49 M17 277 1058 Vahtra Verner Tartu 03:17:08 M17 1760 2888 Veltbach Risto Harju 04:34:58 M17 196 390 Vidder Kristjan Lääne-Viru 03:11:28 M17 709 1879 Vilipõld Kristjan Tallinn 03:41:40 M17 1634 2533 Vingris Martins Läti 04:28:05 M17 1154 2717 Vodi Peeter Võru 04:03:39 M17 1367 1742 Vuks Gert Tartu 04:13:01 M17 342 906 Välk Martti Viljandi 03:20:32 M17 1606 2575 Ääro Martin Harju 04:26:18 M17 1737 1056 Aavel Sten Harju 04:33:28 M20 2323 1639 Alasoo Kert Tartu 05:36:03 M20 26 68 Andrijanovs Reinis Läti 02:50:29 M20 29 44 Ao Silver Tartu 02:50:31 M20 1514 961 Arrak Tõnu Tartu 04:21:28 M20
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Vennastekoguduste asutajaks krahv Nikolaus Ludvig v. Zinzendorf 1727. aastal - Eestisse 1736. aastal ning siia tuli ~50 vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tööd jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks. Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid, kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18
iluasjade hävitamisega. Toimub ka riiete hävitamine. Tuleb loobuda ka igasugusest seksuaalsest läbikäimisest. Abielul kui sellisel pole nende meelest enam mingit mõtet. Lihahimu vastu võitlemiseks võeti end alasti ja nüpeldati nii kuis jaksati peksti iseend ja vastastikku, peaasi, et lihahimu välja läheks. Kuna sellised tüübid välja ilmusid, hakkas ka ametlik kirik asjale teise pilguga vaatama. Esimeseks karistusaluseks ongi Talima Paap, süüdistatakse rahutuste õhutamises. 1742. aastal mõistetakse süüdi, mõneks ajaks vangistatakse, 1745. aastal lastakse vabaks, selleks ajaks oli tema grupp lagunenud. Kirjanduse põhjal ca 12 000 inimest liikumisest haaratud. Lätlased on eestlastest aktiivsemad, ka Saaremaal ja Läänemaal on liikumine üsna tugev olnud, väidetavalt Järva- ja Virumaa üsna leiged. Kirikuringkondadele olevat eelkõige pahameelt tekitanud võltsprohvetid. Kirikule ei
13 285 722 0,11 0,12 2231 38,1 1749 0,27 6 142 76 0,01 0,10 1231 13,4 1322 0,14 8 172 111 0,02 0,14 1456 31,9 1223 0,19 7 159 116 0,01 0,13 1766 25,7 1742 0,18 6 163 54 0,01 0,10 2142 44,7 1084 0,14 14 298 834 0,12 0,12 2511 40,1 1951 0,27 3 98 62 0,01 0,10 1159 13,7 1205 0,13 7 145 168 0,02 0,15 1317 23,0 1503 0,21 8 173 192 0,02 0,11 2526 31,4 1425 0,17
Ta räägib kolmest võimust: kuninga, parlamendi ja föderaalsest võimust. Locke leiab, et võimu kuritarvitamise vältimiseks tuleb luua eraldiseisvad institutsioonid kuningas kui täidesaatev võim ja tähtajaline seadusandlik võim. Jean-Jacques Rousseau (1712-1780) Rousseau sündis Genfis, hiljem kolis Pariisi. Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski neist talle hästi ei istu. 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau oma kirjutises väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga [eestikeelses tõlkes Europeia 1995. a. väljaanne] pälvis Rousseau esikoha. Rousseau sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete
Seitsmeaastane sõda 1740. aastal suri Karl VI ning pragmaatilise sanktsiooni alusel tuli Austrias võimule Karl VI tütar Maria Theresia. Olukorda kasutas äsja Preisimaa troonile saanud Friedrich II, kes tuues ettekäändeks keeldumise pragmaatilist sanktsiooni tunnustamast, okupeeris Austria enamarenenuma piirkonna Sileesia. Alternatiivseks troonipretendendiks kuulutati Baieri kuurvürst Albrecht, kes oli abielus Karl VI eelkäija Joseph I tütrega. Albrecht hõivas Praha ja krooniti 1742 Karl VII nime all keisriks [174245]. Inglismaa, kellele Austria liigne nõrgendamine tundus sedapuhku juba tasakaalu rikkumisena, saatis Maria Theresiale appi ,,pragmaatilise armee". 1745 vastne keiser suri ning kuna uus Baieri kuurvürst loobus keisritroonist, valiti uueks keisriks Maria Theresia abikaasa, endine Lotringi hertsog Franz I [174565]. 1748 sõlmitud Aacheni rahuga tunnustas ka Preisimaa pragmaatilist sanktsiooni, Maria Theresia oli aga sunnitud ülima
Veel vähemaks jäi juute siis, kui maa sattus Rootsi võimu alla. Rootsi kirik nõudis, et kõik juudid tuleb ristida, kes ei olnud nõus, saadeti maalt välja. Rootsi riiki võisid juudid elama tulla alles 1774. aastal. Luba anti ainult rikastele, vaeseid sisse ei lastud. Kui Balti alad liideti Venemaaga, anti juutidele ajutisi elamislube, kuna Peeter I ja Anna Ivanovna kasutasid neid vahendajatena saksa aadliga suhtlemisel. Aga keisrinna Jelizaveta Petrovna ajas 1742. aastal kõik juudid maalt välja. Alles Katariina II (1762–1796) taipas, et juudid, kelle hulgas oli palju andekaid käsitöölisi ja kogemustega kaupmehi, võivad riigile kasulikud olla. Pärast Poola riigi likvideerimist ja suurte Poola alade liitmist Venemaaga said venelased „päranduseks“ ka ligi pool miljonit juuti. Ametlikult lubati neil elada ainult läänes asuvates kubermangudes, tegelikult rändasid nad mujalegi, sealhulgas vähesel määral Eestisse
nii, et võimu teostamine pole kunagi kontrollimatu. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Rousseau sündis Genfis (ema suri sünnitusel, isa jättis maha), hiljem kolis Pariisi (30 a.). Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat. Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski neist talle hästi ei istunud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkisid konfliktid. 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau oma kirjutises väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga [eestikeelses tõlkes Europeia 1995. a. väljaanne18] pälvis Rousseau esikoha. Rousseau sai kuulsaks, kuid tema vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
tend to discover the Art or Mystery of Decyphering." It was resolved in the affirmative, the solutions were accepted, and Atterbury, largely on this evidence, was found guilty, deprived of office, and banished from the realm. Willes, on the other hand, became Canon of Westminster the next year. His salary more than doubled to £500. He succeeded to ever more important posts every four or six years thereafter, and finally, in 1742, when the oldest of his three sons, Edward, Jr., obtained a patent as a Decypherer, he was created Bishop of St. David's, being translated the next year to the more prestigious see of Bath and Wells. The bishop and his son shared the substantial salary of £1,000 a year. In 1752, he brought another son, William, into the business at an eventual £200, and six years later a third son, Francis, who for some reason served without pay.
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
