15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420 28 30
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl Friedrich Ulrich loobub Venemaa troo...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17.sajandi alguses oli Eestimaal elanikke ligikaudu 100 000, sellest katastroofist aitasid rahuli...
siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks enam pattu jumala vastu, nende linnade hävitamine, meeste tapmine ja riisumine on igati õigustatud. Uus Testament keelab aga igasuguse vägivalla (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse jne), sest ülim kohtu mõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad nii kui nii karistatud. 2.Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
pole sellist vaeva nähtud. Pole täpselt kindel, millal arhitektid ja inimesed hakkasid vaatama rauda, kui esteetilist materjali, kuid võib arvata, et see toimus tänu raudsildade ehitamisele, just sai oluliseks nende sildade nõtkus ja elegants, mida eelnevate materjalidega poldud saavutatud. Kaarsildade arenguga kais käsikäes ka rippsildade areng. Kuid päris täpselt tundsid hiinlased rippsildu juba palju enne seda, kui neid Euroopas või Ameerikas kasutama hakati. 1740. Aastal rajati rippsild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaale. Seda silda kasutasid peamiselt kaevurid, et minna/tulla tööle. Nemad kirjeldasid seda silda küll, kui ebaühtlast ja ebaturvalikku. Väga palju hakati kasutama rauda ja klaasi koos. Seda siis näiteks katuse või võlvide näol. Samuti kirikuakende ees, kuid sellel ajal leidis see nii poolt- kui ka vastuargumente. Prantsusmaal asuv Madeleine'I turuhoone ehitati aastal 1824 ja see oli väga algeline
põhirepertuaar toetus 1704. aastal Halles ilmunud pietistlikule Freylingshauseni lauluraamatule.41 Vennastekoguduste liikmed lõid ka ise hulganisti laule. Ka krahv Zinzendorf oli viljakas laulukirjutaja, oma eluajal lõi ta umbes 2000 laulu, millest paljud avaldati ka vennastekoguduse lauluraamatuis. Zinzedorfi ja tema kaaslaste laulud ei piirdunud üksnes vennastekogudustega vaid tungisid aja jooksul ka luterlikku üldkirikusse, saades selle põhivaraks.42 Alates 1740. aastast liideti ka siinsetele luteri kiriku ametlikele lauluraamatutele eraldi lisana sadakond hernhuutlikku laulu. Hernhuutlikke laule anti aga välja ka eraldi kogumikena. Varasematest kogumikest on vähe säilinud, sest raamatud hävitati, kui liikumine oli keelatud (1743-1760ndad). J. Marraschi ,,Waimolikkud laulud" (1794) sisaldab 160 laulu põhjaeesti keeles. Lõunaeestikeelsete kogumike ,,Monne wastse Waimolikko Laulo" (1802) ja
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus........................................................................................................
I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) · Vallad, linnad II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase) A. Seadusandlus: alamkoda (assembly), valimised B. Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu (council), kuningas nimetas C. Kuberner: Inglise trooni esindaja, kellel veto-õigus (reaalselt võim kahanes) Populatsiooni areng koloniaalperioodil Elanike arvu kasv: · 1664: 27000 · 1665: 100 000 · 1700: 250 000 · 1720: 470 000 · 1740: 1milj · 1763: 2.milj · 1776: 2,5 milj (570 000 neegrit) · 1790 veidi alla 4 milj Majanduse üldine raamistik · Hoogne rahvastiku juurdekasv, samas pidev tööjõu puudus ! · Sündivus oli kõrge ja väikelaste suremus oli madal + sisseränne · 1775 üle poole ameeriklastest olid nooremad kui 16. aastast · Tavainimeste elatustase oli kõrgem kui Euroopas · Majandus oli agraarne: põhjas perefarmid, lõunad (orjanduslikud) istandused
armastusstseenid 6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit. 1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega.. Värvidest on kasutatud taevasinist, sidrunkollast, kuldset ja näha ka natuke hõbedat
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumaj...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
01.05.2011 1166 336 02.05.2011 888 1572 03.05.2011 792 1476 04.05.2011 720 1404 05.05.2011 516 1200 06.05.2011 1411 1367 07.05.2011 1183 1139 08.05.2011 1027 983 09.05.2011 943 899 10.05.2011 907 863 11.05.2011 1675 1631 12.05.2011 1483 1439 13.05.2011 1272 1956 14.05.2011 1212 1896 15.05.2011 1056 1740 16.05.2011 960 1644 23
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokk...
a) baltisaksa kontseptsioon, Baltisaksa seisukoht eestlaste ajaloo kohta alates Henriku "Liivimaa kroonikast" kuni 18.19. sajandi vahetuse paiku ilmuma hakanud pöördeliste seisukohtadeni. Eestlaste maa geograafilise Eesti) ajalookirjutus hakkab pihta üleskirjutuse tähe all Henrik tähendab üles kaasaegseid sündmuseid. Eesti ja BS ajalookirjutus sai alguse Vana-Liivimaa esimesest kroonikast, 12241227 ladina keeles kirja pandud preester Henriku kroonikast. (Esmatrükk 1740.) See avatakt määras järgneva ajalookirjutuse ideoloogia terveteks sajanditeks: punase niidina läbib seda usk kristlikku ettehooldusesse ja saksa ristirüütlite algatatud hingepuhastusaktsiooni põhimõttelisse õigsusse. Balti ajalookirjutuse juhtmõtteks saab: pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Sellest tuleneb ka suhtumine pärisrahvasse. 15
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat va...
"Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (1624-42 Louis XIII peaminister). Eiras positiivseid seadusi. Õigustas seda nii, et tuleb eristada avalikku huvi erahuvist. Valitseja huvi võrdustas avaliku huviga. Tavainimeste huvid seevastu ebakõlas terviku huvidega. ??? Friedrich II - Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti- Machiavell", "Essee valitsusvormidest", tihe suhtlus Voltaire'iga. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. "Leiutage ettekääne!"- Voltaire jt valgustajad väga pettunud. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Israelliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Jagab õpetusi sõjapidamiseks. Võidetud saak on Jumala and, mille võib endale kasutamiseks saada. Julgustab minema vallutusele ja hävitama kaugemaid rahvaid. Uus Testament: keelab sõja ja tapmise üsna üheselt. Isegi rünnakule reageerimine on keelatud. Kätte maksab Jumal
Sissejuhatus Oma referaadis annan ülevaate religiooni levikust ja levitajatest Eestimaal. Kui suure jälje on nad jätnud eestlastest talurahva traditsioonidesse ja uskumistesse. Samuti annan ülevaate muinasusu levikust ja püsivusest läbi kogu ajaloo. Töö sisaldab veel rahvakooli ja rahvahariduse algust ja arengut ning lõpuks nende väljakasvamist kiriku võimu alt. Käsitlen veel nõiaprotsesside levikut, kus saab ülevaate ristiusu ja muinasusundi kokkupõrgetest. Oma referaadi olen koostanud teose ,,Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis" põhjal. Peatükid on jaotatud vastavalt iga autori osale raamatus. 1 Hendrik ja tema aeg Ajal, mil preester Henrik tegutses ja kirjutas oma Liivimaa kroonikat, põrkasid Läänemereruumis kokku kaks maailma. Üks neist oli Euroopas universaalseks kujunenud kristlik maailm, teine oli paganlik ilm, mis ulatus laplastest preislasteni. Liivimaa oli teatud tasakaaluala- eikellegima, mis jäi Ida- ja L...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale (Friedrich Wilhelm I) ning kuna ta olla "saatust õpetanud" ning eitavat seega inimese vaba tahtemääratlust, ei sobivat W. tema riiki. 1723.a. saadeti W. poomisähvardusel maalt välja. Hesseni krahv võttis ta kohe vastu ning W-st sai matemaatika ja filosoofia korraline professor Marburgis. Seal kasvas ta kuulsus veelgi ning Preisi kunigas kutsus hiljem korduvalt teda tagasi, ent W. ei soostunud naasema. Alles kui 1740 noor kuningas Friedrich II troonile tõusis, pöördus W. tagasi Hallesse. W. võeti vaimustunult tagasi (1743 nimetati ülikooli kantsleriks), ent ta sai pettumuse osaliseks: W-i õpetus oli muutunud kõigi ühisvaraks, nii et tal ei olnud omas ajas enam midagi uut öelda. Mõistusõigusliku ühiskonnaõpetuse suur matemaatikaülesanne oli lahendatud. Ometi ulatus tema mõju XIX sajandisse. [20]1749 lõpetas teose Institutiones iuris naturae et gentium, mis võttis kokku 8-köitelises
Kui kaugel üksteisest asuvad kuuli augud teise lennuki keres, kui kuulipilduja teeb 600 lasku minutis. 25. 200 meetri kõrgusest tornist lasti horisontaalselt püssiga ning kuul lendas 1 km kaugusele. Leida kuuli kiirus. 26. Pall visati 40o nurga all ja see pall tõusis maksimaalselt 10 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele pall lendas. 27. Arvutada vabalangemise kiirendus Kuu pinnal teades, et Kuu mass on 7,3·10 22 kg. Ja Kuu raadius on 1740 km. 28. Poiss massiga 50 kg kiigub kiigel. Kiige nööride pikkus on 3,2 meetrit. Kui suure jõuga rõhub poiss istmele tasakaalu asendi läbimise momendil, kui kiirus on siis 4 m/s. 29. Arvutada 1 kg-se massiga keha kaal kasutades Newtoni 2 seadust ja seejärel gravitatsiooni seadust. (Maa mass on 6·1024 kg ja raadius 6400 km) 30. Kiirusega 43,2 km/h sõitev auto läbis pärast mootori välja lülitamist veel 144 meetrit. Leida kiirendus,
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament: Iisraeliidid sõdivad Jumala käsul oma naabrite vastu. Uus Testament keelab üsna üheselt sõjapidamise ja tapmise. Nt `Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!' 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile, kuna senine motivatsioon (maapealse
varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena. Balti kroonikates tulevad ilmsiks saksa ajalookirjutuse traditsioonid, sest Eesti asus saksa kultuuri piirkonnas. (Läti) Henriku Liivimaa kroonika 1227 (13saj)- Läti Henrik- sakslane, töötas lätlaste (latkanite) maal. (S.Vahtre sõnul pigem ristisõjajutustus) on Eesti ja Läti vanema ajaloo tähtsaim allikas ja Balti ajaloo tüvitekst, mis tõenäoliselt kirjutati aastail 1224- 1227 ja anti esmakordselt välja Saksamaal 1740 aastal ladinakeelsena. Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. See on tüüpiline misjonikroonika, mis kirjeldab eestlaste ja lätlaste ristiusustamist ning maa vallutamist. Kroonika pole erapooletu jutustus, vaid saksa ristisõdijate ja Riia piiskopi tegevust igakülgselt ülistav kirjatöö. Originaalkäsikirja pole leitud, säilinud on 16 ärakirja, millest vanim pärineb 14. Sajandist. Ühelegi
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250 130 1300 1560 1820 2080 2340 2600 2860 3120 3380 135 1350 1620 1890 2160 2430 2700 2970 3240 3510 140 1400 1680 1960 2240 2520 2800 3080 3360 3640 145 1450 1740 2030 2320 2610 2900 3190 3480 3770 150 1500 1800 2100 2400 2700 3000 3300 3600 3900 155 1550 1860 2170 2480 2790 3100 3410 3720 4030 160 1600 1920 2240 2560 2880 3200 3520 3840 4160 165 1650 1980 2310 2640 2970 3300 3630 3960 4290 170 1700 2040 2380 2720 3060 3400 3740 4080 4420
Olof (von) Dalin (1708- 1763), var en svensk skald, prosaskriftställare och hävdatecknare. I och med moralisk veckoskriften (essäpress) Then Swänska Argus som han grundade anses den yngre nysvenska perioden ta sin början. (Ark I:45) [ur Then Swänska Argus] - tematiserar 9 svenska språkets situation. Han var son till prästen, stod nära kungahuset och blev adlad. Sagan om hästen är en allegori från 1740 . En sådan har (liksom en metafor) dels ett sakled (Sveriges historia, omfattar drygt 200 år), dels ett bildled (häst Grolle som bytar ägaren, omfattar kortare tid). Sakledet skulle vara det som allegorin egentligen, på ett djupare plan, handlar om; bildledet är det som berättelsen på ett ytligt plan handlar om . Negativ mot Erik XIV, Sigismund; hyllar Gustav II Adolf och Karl XII. Är missnöjd med politisk situation (2 partier som bryr sig mer om egen prestige)
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Uue monarhi võimuletulles kinnitas ta mitmesuguseid privileege, toimus kuni 1881.aastani, Aleksander III võimuletulekuni. Luterlik usutunnistus pidi jääma kehtivaks, aga lisati tingimuslik säte – vene õigeusul takistamatu levikuõigus. Saaremaa rüütelkonna privileegid kinnitas alles 1731 keisrinna Anna, samuti ka Pärnu ja Narva, Tartu linnade privileegid, Uusikaupunki rahus küll üldsõnaliselt seda öeldud. Uusikaupunki rahuga Rootsi loobus Balti provintsidest, 1740.a alguses Rootsi tegi katse, 1741-43 Rootsi-Vene sõda, 1743 Turu rahulepinguga taas kinnitati Balti provintside privileegid. Põhjasõja tulemused. Heinrich Claus von Fick – algselt Rootsi armees, 1715 läks üle Vene teenistusse, Peeter I olulisim lähikondlane, soosik, otseselt seotud Vene keskvõimu ümberkorraldamisega, võimuaparaadi moderniseerimisega. Peeter I jaoks oli Rootsi võimukorraldus eeskujuks. Ümberkorralduste läbiviimisel oli suur roll Fickil, kes
Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele." · Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). Head põhjust polnud "Leiutage ettekääne!" ( ,,Eesmärk pühendab abinõu.")Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud IX loeng 23.11.12 Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused Põhiprobleem · Tapmine lubamatu sõjas tapmine lubatud? Kuidas sõda moraalselt õigustada? · Selle küsimusega tegeleb "ius bello" (,,sõja õigus"). Jaguneb kaheks:
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles. Pealkirjata ja tiitelleheta on säilinud ,,Hansu ja Mardi jutt" (1739) - mis samuti õhutab vaimuliku kirjanduse lugemisele. Vennastekoguduse liige Tallinna toomkiriku pastor Albert Anton Vierorth 1740. avaldatud jutukogu sisaldab pastori ja uskliku talupoja dialooge, arutlusi Piibli sisu ja tähenduse üle. Piibli selgitamisega oli algne jutukirjandus astunud sammu edasi. Samuti oli oma panus Mango Hansu, Michael Ignatiuse jt hernhuutlaste tõlkelistel ja käsikirjades levinud vagadusraamatutel. Rajasid aluse eestikeelse jutukirjanduse laiemaks arenguks. 18. sajandi teisel poolel rajas teed juba ilmaliku sisuga jutukirjandus. Abiks kalender, ajakiri.
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
ja mingil moel sattus tol ajal Mitavis olnud leskhertsoginnana Anna õukonda. Anna tegi tast oma isikliku sekretäri ja oma armukese, Biron hakkas etendama kuramaaõukonnas suurt rolli, anna soovil Biron maitus ühe Anna õukonna daamiga., venemaa keisrinnaks kroonituna võttis ka peterburi kaasa Bironi ,sai tema kantselei ülem , annetati kõik vene ordenid, temast sai ülem õuemeister, annetati mitmeid mõisu ja maavaldusi, ja krooniks 1737 aastas mil anna tegi tast kuramaa hertsogi.Anna suri 1740 , Anna peog Peeter II. Biron saadeti välja Siberisse. 02.04.14 Kuramaa rahvastikuprotsessid Kuramaa jäi korduvalt sõdade tallermaaks ka hertsogiriigina, mis tähendas suuri rahvastikukaotusi, korduvalt laastasid maad katk ja muud epideemiad. Aga tänu Kuramaa majanduslikule rollile – Kuramaa tolleaegsest Lätist enimarenenud osa – sai oma rahvastikukaotustest suhteliselt kiiresti üle. Kuramaa rahvastik oli pidevas kasvus.
kivisütt põletades said päris head separauad. Nende rakendatud leegiväli hoidis ära lisandite ülekandumise kivisöest metalli. Et raud sulatamise jooksul vajas pidevat segamist, hakati võtet kutsuma pudeldamiseks. Üsna samasuguse tulemuseni jõudis ka ameeriklane John Cokhutt (1783). Lõpliku lihvi pudeldamismenetlusele andis 1784 laevamaakler Henry Cort. Nuputati teistegi võimaluste kallal. Tiigelraua saamise lahendas silmaarstist kellassepp Benjamin Hunstman, kes 1740 asutas Sheffieldi lähedal vabriku kellavedrude tootmiseks. Algas rauatööstuse kiire areng, juurde tuli uusi rauatöömasinaid. Rootslane Christopher Polhem võttis raudlattide tegemiseks kasutusele soonvaltsid (1745). J. Bramah ehitas esimese hüdraulilise pressi (1797), hakates sellega tinast torusid suruma. Olukord keemias Metallide sulatamine viis edasi keemiat. Maapõuevarade kaevandamine tõi päevavalgele
Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele", teostas ta pragmaatilist välispoliitikat: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). "Leiutage ettekääne!" Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament ütleb, et enne sõdimist tuleb pakkuda rahu. Kui rahu vastu võetakse (linna poolt) ja väravad avatakse, siis peab kogu see rahvas olema vallutajale töökohustuslik ja teenima teda. Kui rahvas aga rahu ei tee, vaid valmistub sõjaks, siis tuleb teda piirata
Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, Reiman, Tõnisson) olid hernhuutliku taustaga. Urvaste pastor Quandt andis välja esimese hernhuutliku lõunaeesti lauluraamatu (21 laulu). Teos ilmus aastal 1741, kuid keelati ja hävitati. Quandti kõrval esinesid vennastekoguduses kirjameestena juba eestlasedki, esimesed nimeliselt tuntud pärast Käsu Hansu. Neist tuntuim Urvaste kihelkonnakooli õpetaja ning köster Mango Hans, kelle käsikirjad olid 1740. aastail laialt levinud. Mango Hans tõlkis saksa keelest palveraamatuid ja jutlusekogusid, ning kirjutas ja tõlkis umbes 60 laulu, mis leidsid tee vennastekoguduse lauluraamatusse. Mango Hans tõlkis saksa keelest veel inglase John Bunyani kuulsa vagadusraamatu ,,The Pilgrim` s Progress". Tartu köster ja koolmeister Michael Ignatius, kes oli talupoja poeg, tõlkis lõunaeesti keelde H. Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J
Rukkijahu jaguneb neljaks sordiks: Rukkipüül tüüp 815 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse suurem osa kesti ja iduosakesi nii, et neid jääb jahusse 3%. Jahu on peeneteraline, hallika varjundiga. Rukkikroovjahu tüüp 1370 on jahu, mille jahvatamisel eraldatakse osaliselt kestad ja iduosakesed nii, et neid jääb jahusse 15%. Jahu tera on ebaühtlase suurusega, kuid jämedam kui rukkipüülijahul, värvus on helehall. Rukkilihtjahu tüüp 1740 on jahu, mis sisaldab kuni 25% kesti ja iduosakesi. Jahu tera on jämedam kui rukkikroovjahul, värvus on hallikas. Rukkitäisterajahu tüüp 1800 on koorimata teradest jahvatatud kliiderikas jäme jahu, värvus hall. Kliid on teradelt eemaldatud seemnekestad koos nende külge jäänud toitekoe ja iduosakestega. Linnasejahu saamisloost loe www.uno.ee Õlletegu. Selle järgi kui palju sisaldab leib rukkijahu jagatakse leivad kaheks:
folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!" Varsti tuldki kohe üks must tõld hooste ja kutsariga nende juure ja viidudki poiss ära seitsme oasta peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
