Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti l...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
4. Tema osavõtul asutati 1784 Tallinnas Revaler Liebhaber-Theater. 5. Kirjutanud üle 200 näidendi (peamiselt ajaviitetükid), luuletusi, romaane ja mälestusi. Viimastes meenutab ka Eesti olusid. Näidend ,,Isalik ootus" (1789) sisaldab eestikeelseid dialooge ja laule. Slaid 13 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 1. saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees 2. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. 3. Oli aastast 1713 Jüri ja aastast 1740 Kose pastor, aastast 1742 Ida- Harjumaa pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. 4. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. Slaid 14 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 5. Koostas keelekäsiraamatu , mille toimetas 1732 Halles trükki Eberhard Gutsleff noorem. See sisaldab lühikese grammatika (80 lk), ulatusliku eesti-
usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus pietiste sai piiritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele hernhuutlaste elluviijaks talupojad rajab 1720. aastatel Zinzendorf Saksamaal keskpunktiks sellel liikumisel on hernhuuti nimeline linn, mis asub zinzendorfi maadel vennastekogudusteks nimetatakse eestis 1740. algul kuni 12 000 liiget paari aastaga talupoegade seas on tegevus haaranud üle 12 000 isiku 1739 on vennastekoguduses väga plahvatuslik aasta ja asi hakkab arenema talupojad tulevad kokku, moodustavad ise kogududse, ei löö ametlikust kirikust lahku ega eraldunuks vaid moodustavad luteri kiriku kõrvale oma koguduse ja rajavad üle eesti sadu palvemaju vennastekoguduses usuga tegelemine meeldivam, sest selle sisest tegevust on
academia.edu). Kuningas Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates, kas musketi kuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra sõjakäik lõppenud (Beazley 2002:252). Pilt 3: Rootsi kuningas Karl XII 3. Maria Theresia, Austria hertsoginna ja Ungari kuninganna (1717- 1780) Maria Theresa sai troonipärijana Austria alade valitsejaks 1740. aastal. Ta oli sunnitud pidama pikki ja edukaid sõdu, et saada tagasi Sileesiat, mille Friedrich Suur oli Maria Theresia troonile astumise aja hõivanud. Keisrinna reformid tugevdasid Austria riiki, ehkki tema konservatiivsed ja katoliiklikud vaated välistasid liberaalsemad reformid (Beazley 2002:266). 9 3.1 Dünastia Maria Theresia oli Habsburgide soost pärinev monarh (et.wikipedia.org)
Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks · Otto I peetakse keisrivõimu taastajaks- Saksa-Rooma keisrite aeg (...
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst • Vaimne puhtus kunstis • Eriti hinnatud fedossejevlased (G.Frolov) • Puitalus (pärn ja mänd) • Munatempera • Taust – rõivad – katmata kehaosad – detailid ja heledused rõivastel, näol jm osadel Фролов(1854-) Одигитрия
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
tegemiseks, mida inimene teostab seistes. Ratasliides kujutab endast kaherattalist seadet, mis kinnitatakse aiatraktori külge ja ühenduses aiatraktoriga muudab see kogu konstruktsiooni 4-rattaliseks minitraktoriks. Antud juhul tekib võimalus töötada istudes, s.t. teha istudes põllumajandustöid, mida tavaliselt tehakse 4-rattalise põllumajandustehnika abil. [2] Joonis 1. Kaherattaline aiatraktor MB-2 [2] 2.1 Tehnilised andmed Gabariitmõõtmed: 1740 650 1300 mm Mass: 88-98 kg Rattaroobas: 320 mm, pooltelje pikendustega..... 570 mm Jõuülekanne: kiilrihmaülekanne pingutusrulliga ja kett-hammasratta ülekandemehhanism Käikude arv: 4 edasi, 2 tagasi Kultiveerimise sügavus: 20 cm Freeside pöörded: 20-160 p/min Kiirus kündmisel: alates 1,8 km/t Transportkiirus: 12,3 km/h 3. KÄIDELDAVUS 3.1.Lisaseadmed MB-2 on komplekteeritud 4 freesiga, aga alati on võimalik eraldi tasu eest soetada
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina ja õukonna kapellmeistrina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kiriku...
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
Tallinna Tehnikaülikool 2009/2010 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Kodutöö aines Materjalitehnika Üliõpilased: Rühm: Esitatud: 16.12.09 Detaili töötingimused Detailiks valisime sumoroboti saha. Saha üldised mõõtmed on 200x35x3mm. Seega sahk ei ole eriti paks, aga kuna ta töötab 16 kraadise nurga all maapinna suhtes, siis võtab suurema koormuse vastu ikkagi 35mm külg. Omadustelt peaks sahk olema võimalikult tugev, see peaks taluma teistelt robotitelt saadud lööke ja sealjuures mitte purunema. Sellest lähtuvalt on sahal vaja teatavat kõvadust ja löögisitkust. Kuna enamik konkurente kasutab alumiiniumist sahka, siis võiks meie...
elanud enam mitte kunagi oma vanematega. Elu Frankhi juures ei olnud lihtne. Ta oli pidevalt näljane ja teda narriti tihti tema viletsate riiete pärast. Peale mõningast koolitust suutis Haydn juba mängida viiulit ja klavessiini. Georg von Ruetter, kes oli Viini Püha Stephani Katedraali muusikaline direktor oli see, kes tõi Haydni tähelepanu keskele. Ta tuuritas provintsides ja otsis andekaid kooripoisse. Haydn läbis Reutteri prooviesinemise ja 1740. aastal kolis ta Viini. Viinis töötas ta 9 aastat kooripoisina ja 1745 aastal koos oma noorema venna Micheal ´iga. Haydn elas Reutteri kodus koos veel viie poisiga. Ta õppis ladina keelt, viiulit, klahvistikku ja sai hääleõpet. Reutter andis ainult kaks tundi terve selle aja jooksul mil Haydn oli kooripoiss. Kuna Püha Stephan oli üks euroopa juhtivaid muusikakeskusi, siis suutis Haydn õppida töötades seal professionaalse muusikuna. Nagu Frankhki, ei vaevunud Reutter
avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19. sajandi esimesel poolel tehakse püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud. 1781 esimene kokaraamat, „Köki ja Kokka Ramat”, mille on rootsi keelest tõlkinud
rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise järeltulijad asutasid 1722. aastal Saksamaal Herrnhutis oma
1721 aastal valmis kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükke l"Brandenburgi kontsertite" nime all. Leipzig (1723 -1750) Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor Aastatel 1723- 1725 valmistas ta peaegu iga nädal ühe kantaadi. Samal ajal valmis kaüks säravamaid vokaaliteoseid ning esimene oratooriumlik suurteos " Johannese passioon". Kuid selle ajajärgu sügavam teos oli " Matteuse passioon" , mida loetakse ka üheks peateoseks. 1740 aastate lõpus hakkas loomingulisest elust kõrvale tõmbuma.Oma viimastel aastatel esitas ta sageli teiste heliloojate loomingut. Ka kirjutas ta siis teoseid, mille ettekandmine tol ajal võimatu olid ,,Hästitempeeritud klaviir" ja ,,Goldbergi variatsioonid" ning lõpetamata jäi"Fuugakunst".Bachi teine peateos oli tema hiiglaslik Missa h- moll.Teos oli koostatud varemloodud osadest elulõpul 1748 -1749.
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega
Mg on litosfääris levinud keemiline element (7. koht). Mg ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises (karanlliit, asbest, dolomiit, mõrusool jt). Mg kuulub roheliste taimede klorofülli koostisse. Merevees on Mg metallidest 2. kohal. 1 m3 mereveest võib saada enam kui 1 kg magneesiumi. Omadus Mg Sulamistemp, 649 Keemistemp, 1107 Tihedus, kg/m3 (25) 1740 Kõvadus Mohsi j. 2 Maailmatoodang, tonni 3,3 aastas Omadused Mg on hõbevalge läikiv, väikese tihedusega, paramagnetiline ja plastiline metall. Õhus kattub metallipind õhukese, kuid tiheda oksiidikihiga, mis takistab metalli edasist oksüdatsiooni. Süütamisel põleb Mg ereda pimestava leegiga, mille kiirgusspektris on oluline UV kiirguse osa. Seda reaktsiooni kasutati varem laialdaselt fotograafias
augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740. Saksa keelde tõlgiti teos esmakordselt 1747/1753, eesti keelde 188183 (J. Jung), läti keelde 1883 . https://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika · Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse. Ohrdur...
Native Americans. ¤ over 500 nations/tribes ¤ closeness to nature ¤ europeans came for the free land ¤ less civilized ¤ they lived in teepee's ¤ they hunted buffalos for food, clothing BERENGIA- Land Bridge connecting Asia (Siberia) to Alaska 1500 km wide North to South 65 000 B.P (before the present) rised out of the sea to 40 000 B.P a wave when people came from west. 36 000-32 000 B.P arrived people CHEROKEE. Southeast U.S- their heartland, not on the ocean. Lanuage + customs + weapons-> related to IROQUIS family of nations (Iroquis lived around Great Lakes) 1300 A.D. established in South East U.S Classical Cherokee Civilization 16th-19th centuries MATERINEAL-(,,mother line") women controlled home, family, children, inheritana, clan membership. Men hunted and made babies. Cherokee Wedding Ceremony- ¤groom brings meat(,,hunter") ¤ bride brings other food (grains, berries etc.) -> prooves that she's ,,homemaker" They step on the Cere...
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). 16. Kuidas sai loss ja park oma nime? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea. 18. Kuidas ja millal sai Tallinn vanalinna ümbritseva haljasalade vööndi?
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu Mõiste "barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus "barroco" tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Ajaliselt on muusikalist barokki kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750. Barokiajastu täpsemad ajalised piirid võiksid olla järgmised: 1580-1630 varajane periood, 1630-1680 keskmine periood ja 1680- 1740 - hiline periood. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokiajastut peetakse uuenduste ning vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastuks ning selles essees arutlen ma selle üle, kas see väide ka tõele vastab. Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti mitmed uued zanr...
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusi...
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich II, kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Prantsusmaa hugenotid ja teised vähemused leidsid Preisimaal pelgupaiga. 1806. aastal tegid keisiriigile kiire lõpu Napoleoni sõjad. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt koalitsioonisõdadesse, seejärel Napoleoni sõdadesse
Kõige suurem grupp oli vanuseliselt 50-59 aastat(22 isikut).Alla 30-aastaseid ning üle 60-aastaseid oli võrreldes teiste vanuserühmadega vähe. UURINGU TULEMUSED Antud artikkel ei kajastanud kõiki tulemusi,mis uurimise käigus saadi.Kuigi kodutuse põhjuseid on mitmeid ja väga erinevaid,on paljudel juhtudel oluliseks aspektiks inimese institutsioonaalne minevik . Laiaulatuslik kaudnekodutuse põhjuste selgitamiseks tehtud uuring (Mäe 2003; eksperdihinnangute põhjal saadud andmed 1740 kodutu ,,loo"põhjal) andis järgmise elukoha kaotuse pöhjuste loetelu: - 85%-l juhtudest on peamiseks põhjuseks töötuse tõttu kaotatud elukoht(töö kaotus või võimetus pärast vanglat tööd leida); - 60%-l juhtudest on kodutuse põhjuseks alkoholism ( esmane või kaasnev ) - 25%-l kodututest on taustaks vanglas viibimine - 20%-l on elukoha kaotuse põhjuseks perekonna lagunemine (Mäe 2003)
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705 tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tugev orelil j...
Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
eest, ametlikult Maria Theresia kätt. Naine pidi kinnitama, et keisrile järeltulija sünnitamise korral ta loobub kõigist Austria keisrikoja pärilikest õigustest. Nad abielluvad 12. veebruaril 1736, mil Maria Theresia oli 18-aastane ja Franz Stephan 27-aastane. Aastaks 1736 oli neil sündinud juba kaks tütart. Väärib märkimist, et neil puudus sel ajal oma õukond, sest nad ei saanud seda endale lubada. 1740. aastal oli Maria Theresia jälle rase, ootamas oma neljandat last. Keiser panustas poisi peale, ent sündis taas tütar. Keiser Karl VI suri samal aastal, mille järgselt Maria Theresia määrati valitsejaks. Kui Karl IV suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumit himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda. Maria Theresial õnnestus saada Ungari aadlike toetus
Valitsejad jagasid heldelt lääne, millele rajati uusi mõisamajandeid. Vaivaras rajati Auvere, Samokrassi, Härmamäe ja Vaasa jt. mõisad. Kokku on näiteks ajaloolises Vaivara kihelkonnas teada andmeid umbes 20 mõisa kohta, millest osa olid väikesed karjamõisad. Suur näljahäda 17. sajandi lõpus, Põhjasõda ning sellega kaasas käinud katk hävitasid palju rahvast. Pärast Põhjasõda etendasid piirkonna uusasustamisel tähtsat osa soomlased, kelle juurdevool kestis ligemale 1740. aastani. Vaivara alade kohta on Taani Hindamisraamatus, mis on koostatud 1241. aasta paiku, mainitud ainult kolm küla: Narva, Sirgala ja Udria. Iseseisvaks kihelkonnaks sai Vaivara 18 sajandi alguses. Põhjasõja ajal, 1704. a., moodustati Alutagusest Peterburi kubermangu koosseisu kuuluv Narva kreis, mis hõlmas ka Vaivara. Sõja lõpul liideti Vaivara kihelkond Rakvere kreisiga, kuhu ta kuulus järgneva kahesaja aasta vältel.
Leht 20 / 24 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaažiks(valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis). Jekaterina samastus ka nimedega nagu Katariina Suur, Jekaterina II. Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. Leht 21 / 24 17. Mis on bastion? Kuhu ja milleks neid Eestis tehti? Bastion on eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Tallinna vaade 19. saj lõpukümnendil. Ees vasakul Skoone bastion, kaugemal Toompea. 18
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Kõigepealt veeti toorsiirup Põhja-Ameerikasse, kus see rummiks ümber töödeldi, seejärel purjetati Mustale Mandrile, kus rumm võimalikult soodsalt värske orjalaadungi eest maha müüdi. Orjad viidi aga otseteed rummisaarte istandustesse tööle. Tänu Inglise meremeestele, kelle igapäevasesse toiduratsiooni kuulus seaduse kohaselt 1½ pinti kanget rummi, levis jook 18. saj ka mujal maailmas. Seadus ise kehtis kuni 20. sajandi 60ndateni, kuid 1740. aastal käskis admiral Vernon rummi veega (vahekorras 1 : 4) lahjendama hakata. Tänu sellele sai admiral üldlevinud sõimunime Old Grog (grogram kanga järgi, millest tol ajal laevastiku tarbeks rõivaid tehti) ega võitnud iial meremeeste poolehoidu, kes veega lahjendatud rummi samuti grog'iks ümber ristisid. Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid: näiteks arvatakse, et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Viimastel aastatel tundis Bach üha vähem huvi kooli vastu. Ta tõmbus vähehaaval eemale ka teda varem köitnud avalikusest muusikalisest tegevusest. 1740. aastal lahkus ta Collegium musicum'ist, mida oli juhtinud üle kümne aasta. Ta hakkas ka üha harvem lahkuma kodukohast Leipzigist. Bach jäi vanaks. Üha enam eemaldus ta elust, taandudes oma loomingulisse "laboratooriumi". Ta andus nüüd ainult muusikale, viimistles eelmiste aastate töid ning lõi oma viimased instrumentaal- ja vokaalteosed. Neil aastail kirjutas ta rea kantaate, mitmed motetid ning üsna rohkesti suurepäraseid teoseid orelile ja klaverile.
aastal kuulutati see rahvusvaheliseks standardiks. Ameerika Ühendriigid ja Jamaica on ainukesed riigid, kes kasutavad veel hollandi-saksa füüsiku Daniel Gabriel Fahrenheiti skaalat. Võitlus Gregoriuse kalendri eest Celsius toetas aktiivselt Gregoriuse kalendri kasutusele võtmist Rootsis. Põhjuseks oli asjaolu, et Juliuse kalendri aasta oli liiga pikk ning seetõttu nihkus kevadine pööripäev iga aastaga tahapoole. Üleliigsed päevad kavatseti kaotada ajavahemikus 1700 kuni 1740, mil otsustati loobuda üheteistkümnest järjestikusest liigaastast ehk siis mitte lisada kalendrile 29. veebruari. Selle aja jooksul oleks Rootsi kalender olnud erinev nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalendrist ning see erinevus oleks iga nelja aasta järel olnud erinev. Uue kalendri kasutuselevõttu Celsius ei näinudki, sest see toimus alles pärast tema surma. Aastal 1753 jäeti ära kõik üleliigsed 11 päeva, kui kolmapäevale, 17. veebruarile järgnes neljapäev, 1. märts.
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
Viini klassikud 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid er...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
