Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale Talupoega kaitses pigem mõisniku majanduslik huvi. Talupojad üritasid ka pageda....
· Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · Kohtunikuks mõisnikud · Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral. b. Pärast Põhjasõda langes talurahva õiguslik seisund absoluutsesse madalseisu 1739 nn Roseni deklaratsioon: · Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. · Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. c. Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. d. Katariina II reformikatsed: · Tema poliitikat viis ellu Liivimaa kindralkuberner George von Browne....
ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse koolidest üsna juhuslikke ning nappe F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, protestantlikus vaimus. Rootsis oli kuningaks andmeid. Kõige põhjalikumad on Tartu Valgus. Gustav Adolf II (16111632). Alates 1739 . justiitsbürgermeistri F. K. Gadebuschi aastast on Eestis koolikohustus. 1802. ,,Liivimaa aastaraamatud". Selle kroonika aastal avatakse taas Tartu ülikool. 1816. ja andmestik algab 11. sajandist ja annab 1819. toimus talupoegade vabastamine olulist teavet eeskätt Tartu haridusoludest pärisorjusest. 1857. aastal hakkas ilmuma 1761. aastani. kroonikalaadne on ka...
Alles Katariina II sekkumine kergendas talupoegade olukorda. Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739 . ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine....
Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima uus usuvool pietism. 1720-1730-ndatel aastatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Nad lähendasid ka luteri usku rahvale. 1739 ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge Anton Thor Helle poolt. Talurahva olukord Poola aeg: Kuna pärast Liivi sõda oli majandus langenud, siis püüti talupoegadelt võtta, mis võtta andis. Talupojad olid ikka pärisorjad. Jesuiitide gümnaasiumis ja seminaris õppis ka eestlasi. Rootsi aeg: 1645 fikseeriti sunnismaisus ja toonitati pärisorjuslikku seisundit. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Reduktsiooniga läks...
sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat...
Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike (vaimu-likke laule, rahvapäraseid ütlusi, ülevat luulet, pilkelaule, vanasõnu jne). Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud väljendid: A ja O, Saagu valgus, Hiiobi sõnum, oma risti kandma, meie igapäevane leib jne. Piibel on kirja pandud heebrea, aramea ja kreeka keeles. Piibli tõlkimise töid Eestis juhtis Jüri kogu-duse pastor Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739 . a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus. Seoses usupuhastusega muutus kiriku laulu- raamat eesti talupoja jaoks järjest tähtsamaks. 17. saj tekkis kirikulaulu kõrvale ka ilmalik luule. Au- torid olid esialgu saksa päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad. Esimene eestikeelne luuletus oli ladi- nakeelse pealkirjaga pulmalaul...
Katariina II andis 1765'l aastal välja talurahva kaitsemäärused milleks olid õigus vallasvarale, õigus mõisnike peale kohtusse kaevata ning määrati koormised kindlaks. Kaitsemäärused kehtisid Liivimaa kubermangus, kuid Eestimaa kubermangus mitte. Eestimaa ja Liivimaa liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuurielu. Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luterliku kiriku hooleks. Aastal 1739 ilmus Eesti keelne piibel Anton Thor Helle tõlkimisel, ning Ilmuma hakkasid ka kalendrid nõuannetega põllupidamisest ja ravimistest....
Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
It was in the possession of the AngloNorman Butler family for 500 years The Irish National Heritage Park an openair museum. Provides a good introduction to the country's history Cork and Kerry Lakes of Killarney one of the main attractions Splendid scenery Rich in ruined castles and abbeys The town of Cork a city built on water. Boasts the lively October jazz festival and a bohemian spirit Bantry House the home of the White family since 1739 . It houses an eclectic collection of art and furnishing from all over Europe The Lower Shannon Covers the counties of Clare, Limerick and Tipperary The Rock of Cashel a fortified abbey on a limestone outcrop. It was the seat of the Kings of Munster for over 700 years Bunratty Castle built in the 15th century by the local Gaelic clans The Burren a vast limestone plateau Cliffs of Moher rise to a height of 200m and extend for 8 km The West of Ireland Sparsely populated...
aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured...
saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Iseseisvusmanifesti koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, ning see kiideti heaks maapäeva nõukogu poolt 21. veebruaril 1918. Esimene ettelugemine oli 23. veebruaril ja 24. veebruaril tehti seda juba igas suuremas Eesti linnas. Seda päeva tähistame Eesti sünnipäevana. Eestlased nägid oma riigi nimel vaeva ,neil oli tahtejõudu ja lootust vabadusele. 1924. aastal tuli välja Perno Postimees. 1869. aastal toimus 1. üldlaulupidu Tartus. 1739 . aastal tõlgiti piibel Põhja-Eesti murdesse ja piibli lugemine muutus luterlastele kohustuslikuks. See näitas ,et eestlased on kultuuriliselt edasi arenenud. Ilma majanduse kasvuta poleks saanud midagi sellist toimuda ,on ju vaja riigil rahlist- ja inimresurssi. Tööstuse areng ja majanduse kasv olid heaks eelduseks. Kas Eesti iseseisvumine oli juhus ? Ma võin kindlaks jääda oma arvamusele, et...
Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast talupoegade olude kohta tuleb välja, et talupoeg oli pärisori ning mõisnik võis temaga oma suva järgi ümberkäia. Talupoeg ja tema varandus kuulusid mõisnikule ning koormised polnud seadusega piiratud. (Laur, M 2000, lk 146-147) See, 1739 . aasta Roseni deklaratsioon, on Balti erikorra õigustus. Selle deklaratsiooni väljakäimise juured ulatuvad Virumaa möldri ja mõisniku vahelise konfliktini, mille käigus mölder andis asja kohtusse, kuid mis ei saanud Peterburis lahendust ning saadeti tagasi provintsi arutlusele. Võib öelda, et kuni 18. sajandi keskpaigani riik ja keskvõim siinse talupoja vastu huvi ei tundnud. Riigi huvi talupoja vastu hakkas kasvama kui ilmnes, et varasem olukord hakkab takistama majanduse arengut...
1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts (EkmS), mille eesotsas oli Jakob Hurt, kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik, alaealine J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja ,,Eesti keele grammatika", mis oli normatiivne. Ta ei soovitanud paralleelvo...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739 , selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2...
· Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda · Esimene teatritrupp Eestis August von Kotz Ebue Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud. · 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa) · Üle poole talurahva oskas Liivimaal 18. saj lõpul lugeda. Maakeelne kirjasõna: · 1739 Põhja Eesti keelne piibel, Anton Thor Helle · Esimesed juturaamatud - Gustav Arreliuse jutukesed =pilkealused - F. W. W jutukesed = loeti räbalaiks...
sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...