Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud,
Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi. Ja rahwas nurrisesid Mosesse wasto ja ütlesid: Mis peame joma? Ja ta kissendas Jehowa pole, ja Jehowa näitis temmale ühhe pu, ja ta heitis sedda siñna wette, ja se wessi sai maggusaks: seälsammas teggi Ta temmale ühhe seädmisse ja kohto-seädusse, ja seälsammas kiusas Ta tedda. Ja ütles: Kui sa wöttad öiete Jehowa omma Jummala sanna kuulda ja tehha, mis öige on temma silma
aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis. Esimese Piibli hind oli oma aja kohta küllaltki soodne: umbes rublast kuni nelja rublani (hind sõltus sellest, kas see oli
Peamiseks Venemaale veatavaks kaubaks oli viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti viidi Venemaale. Sellega sai alguse ka ulatuslik loomakasvatus mõisates. Talurahva olukord Vene võimu ajal: Talupojad üritasid tagakiusamise vastu abi leida Peterburist. Ühel talupojal Jaanil õnnestu kaebekiri ka keisrinnale üle anda. Seletuse saamiseks pöördus valitsus rüütelkondade poole. Sealt sai kuulsaks O.F Roseni seletus kiri 1739. a mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsioonina. Selle järgi on siinne talupoeg pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. Ka talupoja enese vara kuulus mõisale. Sellist korda asus toetama ka riigivõim. Eesti talupojad langesid õigusteta pärirsorja seisundisse.Talupojad põgenesid nii Soome ja Rootsi, Lõuna-Eestisse ja Pihkva kubermangu. Kaubandus, tööndus ja käsitöö: Kaubandus hakkas taas elavnema. Venemaa tühistas paljud kaupade
Covent Gardenis avatud teatrimajas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1739 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on
manifesti rahvastele. Iseseisvusmanifesti koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, ning see kiideti heaks maapäeva nõukogu poolt 21. veebruaril 1918. Esimene ettelugemine oli 23. veebruaril ja 24. veebruaril tehti seda juba igas suuremas Eesti linnas. Seda päeva tähistame Eesti sünnipäevana. Eestlased nägid oma riigi nimel vaeva ,neil oli tahtejõudu ja lootust vabadusele. 1924. aastal tuli välja Perno Postimees. 1869. aastal toimus 1. üldlaulupidu Tartus. 1739. aastal tõlgiti piibel Põhja-Eesti murdesse ja piibli lugemine muutus luterlastele kohustuslikuks. See näitas ,et eestlased on kultuuriliselt edasi arenenud. Ilma majanduse kasvuta poleks saanud midagi sellist toimuda ,on ju vaja riigil rahlist- ja inimresurssi. Tööstuse areng ja majanduse kasv olid heaks eelduseks. Kas Eesti iseseisvumine oli juhus ? Ma võin kindlaks jääda oma arvamusele, et
· Publiku maitse muutus, ballaadooperite populaarsus · Ooperiteatri 3 pankrotti · Kuninglik Muusikaakadeemia lõpetab tegevuse · Konkureeris teiste teatritega · Vastuolud lauljatega · Ränk kriitika ajakirjanduses · Ajurabandus, tervis halveneb ORATOORIUMID · Majanduslikud raskused, avaldab trükis oma varasemaid teoseid. Katsetab oratooriumiga. · 1732 Esther, ingliskeelne tekst Vanast Testamendist · 1736 John Drydeni luulele Aleksandri Pidu · 1739 Saul; Israel Egiptused · 1741 Messias, esiettekanne Dublinis, 1750 publiku menu · 1743 Simson · 1744 Joosep ja tema Vennad; Semele · 1745 Belsatsar; Herakles · 1747 Juudas Makabeus · 1751 Jephta "How dark, O Lord,are thy descrees" Orkestrisüit:Tulevärgimuusika 1749 Music for the Royal Fireworks ·Kirjutatud Kuninga tellimusel ·Tähistas Aacheni rahulepingu sõlmimist ·2 versiooni:puhkpillidele ja keelpillidele 28
ning majutas isegi linna loomaaia esimesi asukaid. Westminster Palace · 1097 William II alustas Westminster Hall-i ehitust, millest pidi saama uue Westminster Palace-i alus. · Viimane plaaniti aga peamiseks kuningate residentsiks kogu keskajal. Westminster Hall Westminster Palace tänapäeval Sillad · 1176 alustati esimese silla ehitamist üle Thames-i jõe. See sild oli ainukene, mis Londonis oli kuni 1739. aastani, kuna ülekäik oli kitsas ja inimesed kasutasid pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid. Londoni sild Kirik · Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim, mis peegeldub kirikute arhitektuuris. · Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280) peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks (puust torn hävis pikselöögijärgses tulekahjus 1561). · Samuti Westminster Abbey, mille William III restaureeris 1269. Old St. Paul's Cathedral
kirjakeel on olnud väga murreterohke, jaotatakse kolmeks põhimurdeks(põhja-,lõunaeesti ning kirderanniku). Ühtse kirjakeele kujunemisele aitas kaasa piibli tõlkimine ja ilmumine. Piibli tõlkimine võttis aega üle 100 aasta ja oli tähtis eelkõige sisu poolest- pani aluse laialdase sõnavara loomisele, sisaldab kõige erinevamaid tekste, mida kirjakeel on suutnud edasi anda. Eestikeelse piibli käsikiri ilmus 1736 ja valmis piiblit ilmus 1739 trükiarvuga 6015 ja selle tõlkimisel oli suur panus A.T.Hellel. Anton Thor Helle(1683-1748) eesmärgiks oli luua asjakohane ja ulatuslik ülevaade eesti keele ehitusest ja sõnavarast ning korrastada kirjakeele normid. On koostanud sõnaraamatu erinevate lausenäidistega ja omas suurt rolli piibli tõlkimisel, tõlkis nii Uue kui Vana Testamendi. Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid
· Pole konkreetset autorit · 1500 aasta väitel neljakümne autori poolt · Vana testament - Kirjutati enne Jeesuse sündi. ( Vana-juudi e. Heebrea keeles) · Uus testament 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles) · Jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimeste pattulangemisest, Israeli rahva ajaloost, prohvetikuulutustest. Eestikeelne piibel: Esimene Eesti keelne piibel trükiti 1739 Tallinnas J. Köheri trükikojas. Tõlkis seda rida inimesi, keda juhatas Anton Thor Helle. Rootsi ajal rajati sinna majja Gustav Adolfi Gümnaasium. Kreeka mütoloogia ajalugu: Kreeka mütoloogia ime on see, et kreeklased lõid hirmumaailmast ilumaailma: austasid jumalaid, kuid ei kartnud neid. Jumalate tegudest jutustavadki Kreeka müüdid. Eeposed: Homeriidid kirjutasid eeposeid. Kuna kreekas oli tohutult eeposeid, jagati neid temaatilisteks sarjateks, mida nimetati
Türgi suurvõimu langus ja Krimmi sõda Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumi laienemisest. Asutati aastal 1307 · 1393 vallutati Põhja-Kreeka. · 1453 vallutati Konstantinoopol, 1466 Albaania. · 1514 vallutati Iraan, 3 aastat hiljem Egiptus ja Süüria. · 1521 vallutati Jugoslaavia. · 1526 vallutati Ungari. · 1529 toimus ebaõnnestunud Viini vallutamine. · 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. · Passarowitz'i leping, mille käigus loovutatakse Põhja- · Serbia, Põhja-Bosnia ja muud alad Austriale. 1739 saadakse enamik eelnevad alad tagasi. · 1798-1801 Napoleon siseneb Egiptusesse ja Palestiinasse. · 1829. aastal Kreeka saab autonoomseks alaks · 1830...
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1...
mõisnikud kirikule kingitusi. See näide toob esile looduse loomulikku kulgu, keemias öeldakse selle kohta madalama kontsentratsiooniga tasemelt minnaks üle kõrgema kontsentratsiooniga alale ehk madalamalt palgalt suuremale palgale. Kas eestlastest äratajate eesmärk oli hea palga peale saada? Mina seda ei usu. Kuid samas tõid baltisakslased meile ka palju positiivseid „valguskiir“.1715. aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse Uue Testamendi ja 1739 ilmus täielik Piibel. Üheks põhilisemaks tõlkijaks oli hilisemal perioodil Anton Thor Helle, kes samuti andis välja eesti keelse õpiku. Põhjaeestikeelne piibli tõlkega kujunes just see keel eesti kirjakeeleks. Tõlkelt hea põhjaga, üpris mahukana pakkus Piibel eestlastele väga hea lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid. Kas just põhjaeesti keel kõige parem variant oli, ei oska seletada. Nüüd
Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (lk 141) Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis eesti tlp oma lootused pärisorjuse kaotamisest mõneks ajaks maha matta. Kuid tlp säilisid elementaarsed õigused. Roseni deklaratsiooni andis tulemuseks Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud lugu 1739.a. (õp lk 141) · Roseni d kirjeldab balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest: mõisnikul on tlp üle kõik õigused, kuid oma suuremeelsuses annab ta viimasele aeg-ajalt mõne õiguseraasukese tagasi. · Tlp olukord jäi raskeks, kuid mõneks ajaks saadi rahu sõjategevusest ja katkutaudidest. 18. saj lõpuks oli rahvaarv kuni pool miljonit. Roseni deklaratsioon Browni määrused Tlp koormised normeerimata ..
poolt läkitatud sõna esimestele kristlastele ja kogu inimkonnale. Uus Testament lõpeb Ilmutusraamatuga see on jutustus sellest, mis toimub maailma lõpuaegadel. Piibli keskne teema on Jeesus Kristus, Jumala poeg, maailma päästja ja valitseja. ___________________________________________________________________ PIIBEL KUI KIRJANDUSTEOS Piibel on ka esimene trükitud raamat maailmas (Gutenbergi piibel 1452 1455). Eesti keelde tõlgiti piibel tervikuna 1739. aastal põhjaeestikeelsena, mis pani aluse põhjaeesti keele kujunemisele eesti kirjakeeleks. Piibli tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kes oskas nii heebrea, kreeka kui eesti keelt. Seoses kirjaoskuse ja ristiusu levikuga on piibel muutunud järjest populaarsemaks. Tõlgete arvult teistesse keeltesse on piibliraamat maailmas esikohal. 19. saj alguses oli piibel tõlgitud 70 keelde; 19. saj jooksul ilmusid piiblitõlked juba 400 keeles. 1986
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
Anton Thor Helle 1683 Tallinn 13. aprill 1748 Jüri Elulugu Saksa päritoluga vaimulik, keele ja kirjamees. Helle tundis elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. Õppis esialgu Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale end täiendama. 1713. aastast Jüri koguduse õpetaja. Tänu vaimulikule kõrgharidusele Kieli ülikoolist ning oma isale ehk Tallinna kaupmehele. 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Esimene eestikeelse Piibli tõlkija. Isiklikku 1713. aastal abiellus Helle Jõhvi kirikuõpetaja tütre Catharine Helene'ga. Neil oli üks tütar. 1724. aastal abiellus Helle teistkordselt, Tartu bürgermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega ta sai viis poega. Helle järglastest pole siiani midagi teada, seega arvatakse, et tema suguvõsa on välja surnud....
Sõda tõi kaasa Rootsi poliitika, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse- mis tähendas aga siinsetele talupoegadele koormiste kasvu. Talumehi oli tihti appi vaja ka kindlustustöödele. Lisaks sellele langesid nende õlgadele ka kurnavad sõjavägede majutus -ja küüdikohustused. Vene aeg ei pakkunud talurahvale samuti kergendust, sest siis lages eesti rahvas õigusteta pärisorjusesse, kuna eestlased kaotasid kõik rootsi ajal saadud kergendustest. See oli tingitud 1739. aastal Fabian Roseni seletuskirja pärast. Mis on saanud nimetuse Roseni deklaratsioon. Kuna Roseni järgi oli talupoeg pärisori, keda mõisikul oli õigus pärandada, vahetada või müüa nagu kõike muud mõisa vara. Rootsi võimu all olek ei toonud samuti kergendust talurahvale, kuna koos põldude suurenemisega suurenesid ka talupoegade teokoormised, mille mahukuse ja suuruse otsustas mõisnik. 1645. aastal fikseeriti sunnimaisus ja pärisorjus. Toimusid
T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik, mis tegutseb ka tänapäeval · 1737 algas Vana Testamendi trükkimine · 1737 avaldas Urvaste pastor Johann Christian Quandt esimese talupoegadele mõeldud lõunaeestikeelse juturaamatu · 1738 sai Eestimaa kindralkuberneriks Gustav Otto Douglas · 1739, 30. november allkirjastas Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Rosen ulatusliku seletuskirja talupoegade õiguste kohta Baltikumis, seega toimus eesti talurahva lõplik pärisorjastamine. · 1739 - ilmus täielik ,,Piibli-Ramat" esmakordselt eesti keeles. · 1740-1743 - vennastekoguduste liikumine Eestis saavutab oma haripunkti, 1743 see keelustati, keeld lõdvenes mõnevõrra aasta l1764, kaotati lõplikult 1817
aadlimartilid- eesmärk kaitsta põlisaadlit uusaadli eest???!?!?; Maapäev - sõnaõigus vaid aadlimartiklis kirjas olevatel aadlikel, otsustati eluoluga asju ja valiti haagi- ja sillakohtunikke - Katariina II ja tema mingi pask Viljandimaa Pärnumaast nahhui Paldiski Võru Linnaõigused (Vilx 1783) 12 linna pearahamaks TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada;
Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj. algul hakkas tsaarivalitsus pöörama rahvaharidusele suuremat tähelepanu.1802.a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette:
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega
Ulatuslikum loomakasvatus mõisates Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul
....................................................................................................... .................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 4. Millal tõlgiti eesti keelne piibel ja kelle poolt? Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. KESKAEG 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Algas 476 (Rooma Impeeriumi lagunemine) ja lõppes 1492 (Kolumbus avastas Ameerika). 2. Millise arengu tegi läbi Euroopa keskajal? Kujunesid välja erinevad rahvused, oma keele, kirjanduse ja kultuuriga. 3. Nimeta suurimad tekkinud rahvus- ja keelterühmad. Romaani keeled kujunesid välja itaalia-, prantsuse-, hispaania- ja portugali keel.
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
ning eestikeelsed missatekstid. ● Raamatud kästi põletada kui „luterlik jõledus”. Esimene aabits ● 17. sajandi lõpul levis ● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits ● lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ● tema rakendatud kirjaviis sai üldkasutatavaks. Esimene eesti keelne piibel ● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. ● Maailmakirjanduse tähtteos. ● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid ja sõnu. ● Pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti kirjakeele kujunemisele. Kasutaud materjalid http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522 http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2 http://keelkirjandus.weebly
omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · Kohtunikuks mõisnikud · Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral. b. Pärast Põhjasõda langes talurahva õiguslik seisund absoluutsesse madalseisu 1739 nn Roseni deklaratsioon: · Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. · Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. c. Talurahva protest väljendus sageli pagemises mere taha, enamasti aga Venemaale, kus õigeusku läinud talupoegi välja ei antud. d. Katariina II reformikatsed: · Tema poliitikat viis ellu Liivimaa kindralkuberner George von Browne.
Peeter I (Suur) Peeter I sündis 9.juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...
põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit. Periooodid täpsemalt: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_keele_sotsioperioodid.h tm 2. Esimesed kirjalikud tekstid (teada aastaid ja seda, mida tekst endast kujutab; missugust keeleainestikku sisaldab)
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
Piibel ja kirjandus Mis on piibel? Piibel (kr biblion raamat, kiri) on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju nii kultuurile, inimestele kui ka paljudele hilisematele kirjandusteostele. Piiblist on Euroopa rahvaste kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse kandunud nii sümboleid, lendsõnu (saagu valgus! A ja O algus ja ots, läbi sõrmede vaatama, peseb oma käed puhtaks; Saalomoni tarkus, oma risti kandma, meie igapäevane leib, uskmatu Toomas; kes ei tööta, see ei pea ka sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruu...
3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist 4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1. korda) 4.1.1. Tallinna-lähedase Jüri kiriku õpetaja ANTON THOR HELLE VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste ehk HERNHUUTLASTE kaudu 1.1. propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2. 1740-1745 ei registreeritud Saaremaal mitte ühtegi kuritegu 3. tõid rahva religioonile lähemale 4. samaväärsusnõue (keelas jõukuse v seisuse järgi vahet teha) 5
maksusüsteem. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus halduskorraldus, millega muudeti Balti provintside valitsemine sarnaseks Venemaa omaga. Kaotati tollipiir Eesti-Liivimaa ja Venemaa vahel. Anton Thor Helle Asutas 1721.aastal Jüris köstrikooli, kus koostas keelekäsiraamatu, mis sisaldas kõnekäändu, vanasõnu, grammatikat ja eesti-saksa sõnaabi. 1728. aastal juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem 1739. aastal selle väljaandmist. Piibli tõlge avaldas olulist mõju eesti kirjakeelele ning mõjutas nii vaimuliku kui ka ilmaliku kirjanduse keelt. Helle tõlge oli kasutusel rohkem kui 200 aastat. Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel
kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli
Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon 1909 lõpetas Jakob Westholm 1912 võimla vahepeal oli hobusetall 4. jaanuaril 1919. EESTI KEEL 1920. jalgpalliturniir, Reaalkooliga kohtumine korvpallis, korvpalliajaloo algus Aktuste avamäng on G-F- Händel ''Tulevärgimuusika'' 1918-1942 legendaarne ajalooõpetaja Villem orav Teine maailmasõda oli meie kool kommertskoolis, reaalis, westholmis 1950/1951. TÜDRUKUD
Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine
Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24. kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal...
Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli tähtis viljakaubandus. Seda veeti Rootsi, kuid hiljem keelati, et seda saaks tarbida Vene sõjavägi.Venemaale veeti viina, millest saadi suuri kasumeid. *Talurahva olukord - 1739.aastal Roseni seletuskiri sai laia tuntuse ning oli läinud ajalukku Roseni deklaratsioonina.Talupojad kuulusid mõisinikele nad olid vähimagi õigusteta pärisorjad.18sajandi keskel hakasid talupojad põgenema. *kaubandus,käsitöö - 18.saj keskel hakkas elavnema merekaubandus,see tõi suuri tulusid,kuid siis Venemaa hakkas palju keelama,et suurendada Peterburi kaubakäivet. Väljaveeti: vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveeti: sool, raud, tubakas, heeringas, riie. Räpinas asutati
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2
KLASSITSISM VARAKLASSITSISM Arhitektuur u.1770-1800 Prantsusmaa Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Pantheon Pariisis. 1758-1789. Eesti Tartu Raekoda. Arhitekt J.H.B. Walther Kõrgklassitsism u. 1800 - 1830 Prantsusmaa Pierre Vignon (1763-1828). Madeleine kirik Pariisis. 1757-1842. Prantsusmaa Jean Francois Chalgrin (1739-1811) Tähe triumfikaar Pariisis. 1806-1836 Venemaa Andrejan Zahharov (1761-1811). Admiraliteedi hoone Peterburis. 1806-1823. Venemaa Paleeväljaku ansambel Peterburis. Lõpetatud 1837. Väljaku keskel asub Aleksandri sammas. Ameerika Ühendriigid James Hoban. Valge Maja - USA presidendi residents Washingtonis. 1792-1829. Ameerika Ühendriigid William Th...
· Reisikirjad: - ,,Volgal" · On tegelenud tõlkimisega: ,,Don Quijote" KÜSIMUSED: 1. Liivimaa kroonika (kes, millal, mida sisaldas) - Ajalugu, misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juurde kuni Saaremaa allaheitmiseni. 2. Esimene eestikeelse trükise ilmumine - 1525.a. 3. Esimese eestikeelse säilinud trükise ilmumine - 1535.a. 4. Kes ja Millal tõlkis Piibli eesti keelde? - Anton Thor Helle 1739.a. 5. Kes on Käsu Hans? - Esimene Eesti luuletaja
sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel
2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. osast: 1. Tartu rikkus ja õnneaeg 2. Patuelu 3. Linna hävitamine ja
Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors.
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
