Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka ...
A.Mozart ja L.van Beethoven. Neid mõjutasid valgustusajastu humanistlikud vaated. L.van Beethovenit innustasid ka Suure Prantsuse rev-i ideed. Viini klassikute loomingus kujunesid instrumentaalmuusika tsüklilised suurvormid: sümfoonia (ka sümfooniaorkestri nn. klassikaline koosseis), sonaat, kontsert, trio, keelpillikvartett jms. Viini klassikute eelkäijaks peetakse ooperireformijat C.W.von Glucki. · Joseph Haydn ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
Märksõnade alla on koondatud ka nendega mõisteliselt seotud leksikat, nt Kal (=kala) all on kaalikad, kalju ja kala; kala all on toodud kalaliigid. Vestring esitab olulisemaid sõnavorme, põhiliselt genitiivi, harvem akusatiivi. Helle - väga hea eesti k tundja, kellele usaldati põhjaeestikeelse piibli suurema osa tõlkimine ja väljaandmine. Tema ajaks olid juurdunud Forseliuse-Hornungi kirjaviisi põhimõtted. Tema suurim teene on põhjaeesti k grammatika 1732 "Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine. Ta oli grammatika tegelik autor, kuigi tiitellehel kirjas vaid väljaandja Gutsleff. Raamat on mahukam kui kõik senised grammatikad, I osa on grammatika, II osa on sõnastik, ülejäänud osa on muu materjal (vanasõnad, mõistatused, religioossed proosadialoogid). Grammatika näitab, et Helle tundis hästi rahvakeelt. Grammatika on mõeldud praktiliseks keeleõpetuseks pastoritele, kes vajasid ametitalitustes
26 1731 paigaldus 8 Parkla ja autotee 773,9 TEE-03-00 120 m 0,3 36 100,91 78,00 12 109,20 178,91 27 1732 äärekivi paigaldus 2 Väikeehitised maa- 18 alal 181 Piirded 9 PIM-08-14 Võrkaed koos postidega 306 jm 0,5 153 428,40 130,00 150 980,40 649,4 558,40
1924 The Estonian quota fixed at 116; even this small annual quota was not used up *After World War II = In the post World War II years, all three Baltic nations maintained consulates in the United States · About 15,000 Estonians came to the United States · This group was strongly anti-Communist and nationalistic 3. Russian colonization of America. What has preserved from this period to the present? The Russian colonization of the Americas covers the period, from 1732 to 1867, when the Tsarist Imperial Russian Empire laid claim to northern Pacific Coast territories in the Americas. The Russians were primarily interested in the abundance of fur-bearing mammals on Alaska's coast, as stocks had been depleted by overhunting in Siberia. By the middle of the 19th century, profits from Russia's American colonies were in steep decline. Faced with the reality of periodic Indian revolts, the political ramifications of
Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas). Saada teada, milline oli ellujäänud inimeste-loomade-talude-inventari arv. Neid hakati siis kirja panema. Kirja pandi ka eelnev seisukord (mitte nii täpne, palju pandi kirja emotsionaalsel tasandil). Revisjone hakatakse korraldama regulaarselt, et muutusi välja selgitada. Järgmised revisjonid toimusid 1725-26, 1732, 1739, 1744, 1758, 1765, 1774. Pärast seda lõppesid revisjonid ära, kuna selleks ajaks oli saavutatud Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58. Saaremaal: 1716, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756. Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Voltaire üritas dialoogi viia tavakõne tasemele. Kutsus üles mitte ehitama teose teksti üles ühes keeles(ühes kontseptsioonis), nt madalate asjade puhul kasutada madalat karakteristikat. Nt talutüdruk rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei- tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt. On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse. Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire
10. Virginia 1587/1607 (vt eelmine loeng) 11.-12. Põhja- ja Lõuna-Carolina algus 1650.aastatel, poolitati 1729 · Rajasid Inglise aadlikud majandusliku kasu saamise eesmärgil · Puhvertsoon Hispaania vastu · Põhiseaduse üks autor J.Locke · usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik: inglased, waleskased, sotlased, sakslased, prantslased · Riisiistandused · USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta 13. Georgia 1732 · Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid · Esialgu taotleti ideaalühiskonna rajamist (mh. orjus ja alkohol olid keelatud): nt võlavanglast vabanenute pelgupaik · Hernhuutlased,metodistid · Istandused PA kolooniate haldus kolmel tasemel · Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees)
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
Konseptsioon: inimeste ''asjad'' on inimeste loodud, jumal ei mängi surt rolli. Lugu sellest, kuidas talutüdruk nägi sõjaajal jumalikku ilmutust, astus Prantsusmaa vägede etteossa ja viis riigi võidule. See aga ei sobinud Prantsuse poliitikutele ja raamat konfiskeeriti. Voltaire üritas dialoogi viia tavalise jutustava kõne tasemele, nt see sama talutüdruk rääkiski talutüdruku keeles. Voltaire' puhul märgata ka huvi idamaade vastu, 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Tema arengus märgata ka kriisiolukordi, see väljendub selles, et paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust".
reuna-aluje ,,ääreala", reuno/s ,,(kinga)rant". Sama sõna esineb ka karjala, aunuse, lüüdi ja vepsa keeles ning tuleneb baltikeelest sõnast briaun. ,,rand, kant, serv". Sama sona on säilinud ka eesti murdekeeles: rõun, -a rõunak, -u ,,mäekülg" (vastu rõuna ,,vastu mäge ülesse"). Mainitud rannaastang läbib Edise mõisa keskuse, mille kohal muinasajal asus küla. Selle nimi esineb 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Eteus (hiljem 1346 Ettis, 1506 Ettes, 1732 Eddise). Keeleteadlane L.Kettunen tuletas nime tähenduse sõnast edine: edise ,,millegi ees asuv". Nime oenäoline ajalooline areng toimus lühenemise suunas: eti/n/use eti/use etise. Soome keeles tähendab sona esi ,,eespool olev" ning edine ,,esimene"; vadja keeles esi, ete ,,esimene, eespool"; liivi keeles eddi ,,esimene, eespoolne,,. Udmurdi keeles seevastu tähendab eda ,,joud", millega seondub eestikeelne ede/nema ,,arenema" ning esi/ti ,,alguses".
-) Koolmeistritest oli puudus ning need, kes oskasid veidigi, võisid saada koolmeistriteks. -) Aastal 1765 avaldati Browne koolipatant, kus korrati kõike, mis oli kirjas Liivimaa konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715. -) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739. -) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732. -) Aastast 1766 kuni aastani 1767 ilmus ajakiri Lühike õpetus, mida ilmus 41 tükki ja mida kirjutasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel. 19. sajandi talurahva reform * Reformideni viis: -) Aadel elas üle võimete ja oli võlgades, mis tõttu oli tarvis üha rohkem toota suurendati koormisi, et niiviisi oleks sissetulek suurem ning seega saab võlgasi paremini likvideerida. *) Saadava rahaga tehti ka juurde põldusi.
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
Meditsiin ja õigusteadus näisid Preisimaal jm Saksa riikides valitseva kameralismi (ratsionaalse riigivalitsemise) kontekstis lähedased olevat, mõlemad pidid olema valitseja võtavad. 18 ,,Suurim heaolu suurimale arvule inimestele!" oli utilitarismi loosung. 30 teenistuses ning tooma kasu rahvale. Arendati riigiteadust (Staat = riik = statistika). Preisi sõjaväekaplan Johann Peter Süssmilch (1707-1777) avaldas 1732 teose Göttliche Ordnung (Jumalik kord), millest sai esimene põhjalik Saksa populatsioonistatistika (sisaldas mh andmeid hügieenitingimuste ja epideemiate kohta). Meditsiinipolitsei kontseptsiooni autoriks oli J. P. Frank, tema teos System einer vollständigen medicinischen Polizey (ilmus 9-köitelisena 1779-1827). Franki lähenes teemale nö hällist hauani meetodil, tema idee oli, et riik ja kohalik võim peavad aktiivselt
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Tema nimest on tulnud ka sapfism, mis tähistab lesbilist armastust (Homoseksuaalsus 2007). Sapfism on tänapäevases tähenduses kasutusel olnud hiljemalt 18. sajandist (Wikipedia 2008). Algselt tähendas lesbi Lesbose saare elanikke, kuid Sappho andis sellele uue tähenduse. Sõna on tänapäevases tähenduses kasutuses hiljemalt 17. sajandist. Esimene kirjalik tõend selle kasutamise kohta pärineb inglise poeedi William Kingi 1732. aastal avaldatud raamatust ,,The Toast" (Norton 2002). 1.2.5 Gei Inglisekeelse sõna gay varaseim teadaolev kasutus, siis tähenduses ,,täis rõõmu või lusti", pärineb aastast 1178. See tuleneb vanaprantsuse sõnast gai, mis tähendab ,,lustlik, lõbus"(Online Etymology Dictionary 2001). Tähenduses ,,muretu; lõbus" oli gay laialt kasutuses. 17. sajandil hakkas sõna omandama seksuaalset kõrvaltähendust ning 19. sajandi lõpuks tähendas gay prostituuti. Seda kasutati ka
2243 1706 Ojaperv Ranno Harju 05:20:03 M40 2068 2038 Ootsing Tiit Tartu 04:57:44 M40 1701 2748 Orlov Kalju Tallinn 04:31:28 M40 2221 1874 Orunurm Urmas Harju 05:17:04 M40 1390 1164 Osijärv Toomas Viljandi 04:14:26 M40 67 28 Ositis Dzintars Läti 02:58:32 M40 1806 1607 Paal Aivar Tallinn 04:38:09 M40 1512 1732 Paas Aivar Viljandi 04:21:04 M40 857 1015 Palk Esko Tallinn 03:49:15 M40 1752 1137 Palu Indrek Harju 04:34:17 M40 1553 1243 Palu Vahur Järvamaa 04:23:20 M40 1617 2244 Palumaa Rein Viljandi 04:26:52 M40 1915 1467 Parksepp Priit Tartu 04:46:39 M40 1663 1224 Pastors Andris Läti 04:29:20 M40
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
Zopf - stiil levis kõige enam Preisimaal, talle on omane rokokoost pärinev graatsiline kergus ( eriti dekooris ), üldine arhitektuurne kompositsioon viitas aga juba uute ideede sissetungile. Varaklassitsismile omased puht - antiikarhitektuurist lähtuvad ehituspõhimõtted ilmnevad aga kõige selgemini 1780. - 90. aastate Berliini arhitektuuris. Siin on kõige silmapaistvamaks varaklassitsismi mälestiseks Brandenburgi väravad ( 1788 - 91, arh. K. G. Langhans, 1732 - 1808 ). Langhans on otseselt pöördunud antiik - Kreeka arhitektuuripärandi poole, luues võiduväravad Ateena akropoli propüleede eeskujul. Brandenburgi väravate rangelt loogiline kompositsioon ja dekoor ( dooria stiilis sambad ) mõjutas suuresti klassitsismi edasist arengut Saksamaal. Langhansuga ühel ajal töötanud arhitekt W. Erdmanshoff jt. rakendsid oma ehitustes järjekindlalt antiigile tuginevat lakoonilist laadi. Taandus kiriku ja lossiarhitektuur, suurt tähelepanu hakati
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
teine isik nad kaasa võttis ja edasi toimetas. Kindralkuberner George Browne kehtestas, et iga kihelkonna esindaja pidi kaks korda nädalas tooma posti kohale. Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732. a tuli maksta 24 kopikat. Sõiduaeg sõltus teeoludest kui ka postihobuste vahetamise kiirusest. Peterburi-Riia postiteel, ühest postijaamast teise jõudmiseks kulub 5-6 tundi. 5) Asehalduskord: Katariina II suurim siht oli impeeriumi haldus-ja kohtupidamise reformide rakendamine. Venemaa sisekubermangudes ta alustas 1775. a kubermangu reformiga. Löödi kõik politsei ja valitsusasutused laiali. Uue hoolekande süsteemi loomine
Eestimaal oli esimene adramaa revisjon 1712. Selle eesmärgiks oli välja selgitada olukord, milles riik pärast Vene riigi koosseisu minekut oli (katk oli just lõppemas). Saada teada, milline oli ellujäänud inimeste-loomade-talude-inventari arv. Neid hakati siis kirja panema. Kirja pandi ka eelnev seisukord (mitte nii täpne, palju pandi kirja emotsionaalsel tasandil). Revisjone hakatakse korraldama regulaarselt, et muutusi välja selgitada. Järgmised revisjonid toimusid 1725-26, 1732, 1739, 1744, 1758, 1765, 1774. Pärast seda lõppesid revisjonid ära, kuna selleks ajaks oli saavutatud Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58. Saaremaal: 1716, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756. Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Kirjutab kuningas Oidipusest. Voltaire võitleb fanatismiga palju. Ükskõik millise tõe fanaatiline kaitsmine, ületab tõe piirid.Toob valgustusliku ideoloogia konteksti. Neid antiikteemadel kirjutatud draamasid ja tragöödiaid on tal üsna palju. Järgmised draamad on pühendatud Rooma ajaloole. Klassitsistlik suund palju kasutas Rooma ajalugu oma loomingu aluseks vms. (antiikmüüdid , Rooma suurkujud). Brutus, Cesari surm, (idamaateema- )Zaire- tragöödia 1732. Zaire on V tragöödiatest üks kuulsamaid. V toob tragöödias sisse uue teema- tolerantsi.Teos on suunatud ka religioosse fanatismi vastu ja tegevus viiakse läänest itta. Algab huvi idamaade vastu. Idamaade teema ka oluline. Need olid absoluutse monahia idee teenistuses. Voltaire teene- idateema tuleb sisse. Ja jätkuvalt on Euroopa kultuuris sellest ajast. See on V teene. Selles teoses fanaatikuteks osutuvad kristlased. See on sootuks huvitav. Seda
318 755 417 7970 3130 2762 682 559 167 16027 7021 4660 509 800 447 13457 3745 5330 187 744 390 5931 1627 2558 277 427 113 7872 2825 2506 295 1776 155 8743 4400 2760 1000 10927 1023 14893 6549 4791 348 1717 122 10954 4330 3987 284 869 434 9235 2698 3762 370 1775 115 12043 4578 4858 389 964 396 8028 3412 2749 225 871 448 4103 1732 1252 343 623 296 8695 2304 3284 205 686 357 6255 2234 2104 286 1589 150 9256 3364 3320 293 358 89 8123 3387 2808 299 1571 146 10089 2574 4414 335 387 111 12375 3169 5206 334 526 228 9035 3360 3695 176 553 216 3397 1217 994 191 910 479 3925 1253 1320 363 542 254 10915 4419 3635 200 496 210 6683 2730 2154
Tsaari õde Natalja osutus teatrilembeliseks ja hakkas oma palees korraldama teatrietendusi. Sellest ajast hakkasid Vene õukonnas toimuma igasugused etendused. Kord oli see ooper, kord nukuteater, kord commedia 7 dell arte. Paralleelselt sellega tegeles ka kooliteater, mis tegutses tolleagse ainsa vene kõrgkooli juures. Vene õukond kolis Peterburi u 1715. aastal. Siis hakkasid ka seal tekkima teatrid. 1732. aastal asutati Peterburis esimene priviligeeritud sõjaväekool kadetikorpus, kus õpiti lisaks sõjaväedistsipliinidele ka kirjandust, keeli, tantsu, kombeid jmt. Kadetid hakkasid ka omavahel etendama prantsuskeelseid lugusid. 1735. a hakkasid nad juba mängima Voltaire'i tragöödiaid. Selles kadetikorpuses õppis Aleksander Sumarokov. Sealt sai ta esmased kogemused teatrist. 1740ndatel hakas Sumarokov kirjutama teatri jaoks originaalseid näidendeid. Nad olid
üliõpilasliikumistele ja terrorismi sünnile. Dostojevski teoseid tasub selle mõistmiseks lugeda. Sellel taustal on ehk selgem, miks Nikolai I valitsemisajal ei saanud ka eestikeelsest ajakirjandusest laiemalt rääkida. Masing sai Maarahva Nädala-Lehe loa puhtalt tutvuste kaudu, kuid pärast seda lehte jäi järgmise rahvale mõeldud ajalehe sünnini üle 30 aasta. Varasem ajakirjanik Eestis Peter Ernst Wilde 1732-1785 Oli sündinud 24. augustil 1732 Saksamaal Taga-Pommeris (praeguse Poola territooriumil) mõisniku perekonnas. Õppis Königsbergi gümnaasiumis, siis Königsbergi ülikoolis usuteadust, sealt läks Hallesse õigusteadust õppima. Halles võis noore Wilde vaateid kujundada õigusteadlane ja filosoof Nettelbladt, kes luges üliõpilastele loodusõigust, mis oli vastuolus feodaalriigi ja feodaalõigusega. Loodusõigus sisaldas võrdsusideid inimese sünnipärasest võrdsusest ja õigusest õnnele
318 755 417 7970 3130 2762 682 559 167 16027 7021 4660 509 800 447 13457 3745 5330 187 744 390 5931 1627 2558 277 427 113 7872 2825 2506 295 1776 155 8743 4400 2760 1000 10927 1023 14893 6549 4791 348 1717 122 10954 4330 3987 284 869 434 9235 2698 3762 370 1775 115 12043 4578 4858 389 964 396 8028 3412 2749 225 871 448 4103 1732 1252 343 623 296 8695 2304 3284 205 686 357 6255 2234 2104 286 1589 150 9256 3364 3320 293 358 89 8123 3387 2808 299 1571 146 10089 2574 4414 335 387 111 12375 3169 5206 334 526 228 9035 3360 3695 176 553 216 3397 1217 994 191 910 479 3925 1253 1320 363 542 254 10915 4419 3635 200 496 210 6683 2730 2154
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Ka Eesti ajaloos olulist osa etendanud August Hermann Franke Halles rajatud koolid ja hoolekandeasutused Frankesche Stiftungen alustasid tegevust just kuninga soosingul. Friedrich Wilhelm I isikuomaduste juurde kuulus sügav vagadus, kristlik eluviis, abielutruudus, vähenõudlik riietus, töökus ja kohusetunne. Veendunud luterlasena ei toetanud kuningas usuvabadust. Küll aga pakkus ta asüüli 20 tuhandele Salzburgi peapiiskopi poolt 1732 välja saadetud luterlasele. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [174086] oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest. Veel troonipärijana sai alguse Friedrichi kirjavahetus Voltairega. Tulnud võimule, keelustas Friedrich II juba esimesel nädalal riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust: Jeder muß nach seiner Façon selig werden ,,Igaüks saagu õndsaks omal viisil".
18.SAJAND Aastal 1703 Methuen asutamislepingus kehtestati kaubandussuhted Portugali ja Inglismaa vahel. Portveini tootmine arenes järk-järgult Inglismaal. Et hoida ära nimetatud inglise domineerimine peaminister Marquis Pombal kehtestas Portugali äriühingu veinid Douro orus monopoli. Ta piiritles tootmise piirkondi sadamas, et tagada veini kvaliteet, see oli esimene katse kontrollida veini kvaliteeti ja tootmist Euroopas. Aastatel 1732 ja 1763, itaalia arhitekt Nicolau Nasoni kavandatud barokk-kirik, mille torn, muutus tema ikooniks: Torre dos Clérigos (inglise keeles: vaimuliku torn). Ajal 18. ja 19. sajandil linnast sai tööstuspoliitika keskus ja elanikkond kasvas. 19. SAJAND Vallutamine Napoleoni vägede poolt Portugalis Portos. 29. märtsil 1809, kui elanikkond põgenes pealetungivate vägede eest ja üritas üle Douro jõe üle Ponte das Barcasesse (Ponttonisilta), sild varises raskuse all
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
184 2200 1 2200 1 2380 2 2440 1 2380 21 2380 1 2440 1 2380 1 2120 1 2440 2 2440 1 2380 2 2440 1 2380 2 2440 1 2440 2 2533 1 2362 1 2725 1 2456 1 2589 1 2754 1 2666 1 2754 3 2754 2 2754 1 2250 1 2684 1 2684 1 2495 1 1732 1 2122 1 1850 1 2077 1 2650 1 2650 1 255 3010 1 2150 1 2150 1 2159 1 1914 1 1914 1 2304 1 2165 1 2300 1 164 2505 1 2505 1 2505 1 2670 1 208 2800 1 168 2110 1 168 2340 1 2110 1 2110 1 2340 2 168 2110 3 168 2330 1 172 2110 1 172 2330 13 2110 2 2340 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
