4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
alates 10 inimesest Lisatasu eest söögitellim isel lisanduv kohaletoim etamise tasu 250 200 58 42 83 82 100 125 117 167 Kahekohal ine tuba 443 475 507 285 665 697 570 253 317 443 Kolmetoali ne tuba 333 380 285 380 333 380 333 190 333 428 Neljatoalin e tuba 633 570 380 697 633 760 950 507 507 823 Pesumasin a kasutamin e (üks pesu) 167 177 223 173 293 257 273 300 167 157 Müügikul ud kokku 4 593 3 882 2 887 3 053 4 101 4 427 4 614 2 722 2 999 4 438 18 Hostel Mulk 3. FINANTSOSA 3.1 Käivituskulud Majutusettevõtte loomine on kulukas ja seega käitvituskulud suured. Kõige suurema osa käivituskuludest moodustab põhivarade ost
Liigne kasutus, vähem inimesi vaja, et säästa. Loomadele elupaik. Vihmametsad ->farmaatsia,
õhku vaja
5. Optimaalsemaks ja vähem liigseid kulutusi tegema.
Bioloogia Page 168
Öko
2. detsember 2010. a.
10:57
okotegurid
Inserted from:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine Vajalikud materjalid: pesuvahendi kontsentraat, vesi, pipetid koos otsikutega, falcon tuub, aukudega plaadike Töö käik: 1. Kasutades 1 ml pipetti tegin 15-ml falconisse 5,5ml 30% homogeenset pesuvahendilahus...
neÄlle Töö 1. osa = tõlge EST ing.k. Töö 2. osa = mõistete selgitamine = vt harjutused õpikust Sõnad/tõlked * U6 1. citizenship kodakondsus 2. state riik 3. lawful relationship- seaduslik suhe 4. determines mutual rights and obligations määrab vastastikused õigused ja kohustused 5. questions of citizenship are first of all regulated by kodakondsuse küsimused on eelkõige reguleeritud ... abil/kaudu/alusel 6. the Constitution of the Republic of Estonia EV PS 7. the Citizenship act kodakondusseadus 8. according to § 8 - § 8 alusel/järgi 9. right to õigus millelegi 10. shall be acquired by birth omandatakse sünniga 11. proceeds from the principle tuleneb ... printsiibist 12. any child found in Estonia iga Eestist leitud laps ...
kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. möödumist, arvates nende dokumentide kätteandmisest kohtualusele sama Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu kehtib ka erasüüdistuse puhul. Kui ilmneb rikkumine, siis lükatakse asja tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal arutamine edasi (KrMK §-d 169 lg 2, § 173, § 200, § 202 lg 2, § 2299 lg 2, § olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja 237, § 394). võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava TsMS § 26 lg 2.
(2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema möödumist, arvates nende dokumentide kätteandmisest kohtualusele – sama kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. kehtib ka erasüüdistuse puhul. Kui ilmneb rikkumine, siis lükatakse asja Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu arutamine edasi (KrMK §-d 169 lg 2, § 173, § 200, § 202 lg 2, § 2299 lg 2, § tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal 237, § 394). olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava TsMS § 26 lg 2. menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata Kohtukutse tuleb protsessiosalisele ja tema esindajale kätte anda
687 1037 Elster Ivo Tallinn 03:40:32 M21 1688 1252 Elviste Kaur Tallinn 04:30:29 M21 1084 2559 Eomõis Andre Tallinn 04:00:27 M21 101 221 Erikson Toomas Tallinn 03:02:00 M21 332 2820 Evarts Romans Läti 03:20:02 M21 1871 2864 Fedosejev Roman Harju 04:42:48 M21 438 2514 Flaksis Martins Läti 03:27:35 M21 2357 2427 Fuks Eero Soome 05:44:39 M21 173 83 Gaurilka Vaidas Leedu 03:08:29 M21 1271 1283 Germanis Artis Läti 04:08:34 M21 537 447 Girnys Marius Leedu 03:33:08 M21 41 13 Gliaudelis Arunas Leedu 02:52:00 M21 1597 2677 Goba Edgars Läti 04:25:37 M21 1191 979 Grants Edijs Läti 04:05:03 M21 1089 1627 Greenbaum Janno Harju 04:00:35 M21 549 378 Greenbaum Marko Tallinn 03:33:44 M21
1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ...
-Kooli nimi- -koostaja- 12. RL klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Juhendaja: -juhendaja- Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1 Avastamise ajaloo järgi: ...................................................................................................4 1.2 Koostise järgi: .................................................................................................................. 4 1.3 Suuruse järgi: ................................................................................................................... 4 1.4 Kauguse järgi Päikesest: ...
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
ühineda. 7 382 Vähene eesdastest liikmete43,6arv süvendas Moskvas 1950 17 639 uue liiduvabariigi usaldamatust 7 549 suhtes. 42,8 Ent 1950. aastatel hakkas 1951 EESTIMAA 18 897 7 954 PARTEI LIIKMESKOND KOMMUNISTLIKU 41,8 1945-1953 1952 21 173 8 799 41,6 1953 22 320 9 729 43,6 Johannes (Ivan) Käbin, kes taotles Karotamme kohta. 1949. aasta lõpus saadeti Mosk- vast Nõukogude Eesti olukorraga tutvuma kontrollkomisjon. Kohapeal saadud ja Käbini edastatud andmete põhjal käsitles ÜK(b)P Keskkomitee 1950.
13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ 21 72 H 122 z 172 ￊ 222 ￊ 22 73 I 123 { 173 ￊ 223 ￊ 23 74 J 124 | 174 ￊ 224 ￠ 24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤ 28 79 O 129 ﾁ 179 ￊ 229 ￥ 29 80 P 130 ﾂ 180 ￊ 230 ￦ 30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ 31 82 R 132 ﾄ 182 ￊ 232 ￊ
planeeritakse tegevuskava rakendamise jooksul Jrk Priori- Võimalik Võimalik Aasta nr Tegevus teetsus korraldaja rahastaja Kokku 2015 2016 2017 2018 2019 5.1 Seniteadmata II KeA KIK 31 49 31 31 31 173 pesapaikade otsimine 5.2. Pool-looduslike koosluste KeA PRIA, 1. taastamine ja hooldamine KIK suur-konnakotka elupaikades I X X X X X X 5.2. Pilootprojekt liigikaitselise KeA KIK, 2 põllumajandusmeetme Muud
hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks; 3) hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli (vt näidis); 4) juhatus saadab hääletusprotokolli koopiad laiali osanikele. Juhatus määrab sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest tähtaja, mille jooksul osanik peab avaldama oma seisukoha otsuse eelnõu suhtes. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu (ÄS § 173 lg 2). ÄS § 173 lg 2 kohaselt peab hääletamine toimuma kirja teel, so vastavalt ühelt poolt juhatuse ning teiselt poolt osanike omakäeliselt (sh digitaalse allkirjaga) allkirjastatud dokumentide vahetamisega. Kirjalik vorminõue ei ole täidetud, kui kirjavahetus toimub faksi või e-posti teel. Ainuosanik ei pea oma otsuste vastuvõtmisel koostama koosoleku protokolli. Praktikas vormistatakse vajadusel ainuosaniku otsus, kus tuleks tulenevalt ÄS § 171 lg-st 5 märkida osaühingu nimi, otsuste
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
vähemalt 3-liikmeline juhatus või nõukogu. See on valik, mis ette antakse. Tuleb lahendada põhikirjaga osanike poolt. Osanike pädevus: AS § 298 on suletud loetelu. OÜ lubab phikirjaga anda teatud küsimusi osanike pädevusse. Võib ette nha, et teatud juhtudel on vaja osanike nõusolekut, et juhatus ei saakspäris vabalt tegutseda. Juhtimise võib teha vähem formaalseks. Enamus otsuseid tehaks ilma koosolekid kutsumata. Siin on võim teha kirja teel hääletamine. § 173 lg 7 kirjalik otsus. Võimali otsus võimalik kirjalikult, et allkirjastavad kõik osanikud. Kirjaliku otsus epuhul pole mingeid nõudeid kui kõik otsus eallkirjastavad, võib kõiki vorminõudeid rikkuda. Menetlusnormid siin puuduvad. Kas selline otsuse tegemine on hea? Vutt soovitab sellist viisi. Sest siin pole tähtaegu nt. § 173 lg 2 ära eksita end. Kirjalik seisukoht loe teist lauset ühesõnaga. Juhatuse üldine tegevus pm erinevusi ei ole. KAPITAL
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soo...
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 86. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike suhted võlausaldajaga? Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist (vt VÕS § 65 lg 1). Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kui aga võlausaldaja on ühe solidaarvõlgnikuga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (vt VÕS § 66 lg 2). 87. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlgnike omavahelised suhted? Kui üks solidaarvõlgnikest täidab võlausaldaja nõude täielikult, läheb talle üle võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi...
Isiklikud huvid Hirm ebaõnnestumise ees Usaldamatuse õhkkond töötajate Kaaslaste surve Kultuurilised eripärad ja juhtkonna vahel Info puudulikkus Isiksuste vahelised konfliktid Mittemotiveeritud tasustamissüsteemid 172. Õppiva organisatsiooni sisu 173. Iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed kui org on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist: 1) Teadmised, oskused ja võimed 2) Teadlikus ja vastuvõtlikus 3) Suhtumine ja veendumused 174. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud 175. Toetavad: Konkurentsist tulenev surve Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ette...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ..................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. ...
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
-18 124 123 122 121 120 119 117 116 115 114 -17 137 135 134 133 132 130 129 128 127 126 -16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. (3) Kui võlgniku ja senise võlausaldaja vahelises kohtumenetluses on nõude kohta jõustunud kohtuotsus, kehtib see ka uue võlausaldaja suhtes, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohtumenetluse algatamisel nõude loovutamisest teadis või pidi sellest teadma. § 173. Nõude üleminek seaduse alusel (1) Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. (2) Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut. (3) Nõue läheb seaduse alusel üle: 1) isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks;
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
N Tallinn H1: Sooline jaotus on erinev (erinevates linnades) N Tallinn N Tallinn N Tallinn Count of Sugu Sugu N Tallinn Õppekeskus N M Grand Total N Tallinn Jõhvi 13 1 14 N Tallinn Kuressaare 13 2 15 N Tallinn Kärdla 5 5 N Tallinn Pärnu 129 44 173 N Tallinn Rakvere 13 1 14 N Tallinn Tallinn 319 94 413 N Tallinn Tartu 25 3 28 N Tallinn Võru 21 1 22 N Tallinn Grand Total 538 146 684 N Tallinn N Tallinn N Tallinn N Tallinn Õppekeskus N M Grand Total
... NB! Karistusseadustiku § 380: rahaline karistus 3 aastane vanglakaristus Protsess: · Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine (ÄS § 202 lg 2); · Lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt ... Vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häälest; ... Vähemalt 2/3 kõigi osanike häältest kui kirja teel hääletamine ... Ühehäälne kirjalik otsus koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg 3) · Võlausaldajatele teatamine ... Teade võlausaldajatele + teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 kuud aega nõude esitamiseks. Seejärel peaks juhatus esitama Äriregistrisse avaldus likvideerimise kohta. Enamasti likvideerijaks juhatuse liige. Sundlikvideerimisel määrab likvideerija kohus. Likvideerimismenetlus · Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine ... Juhatuse avaldus äriregistrile (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1)
tulekahi Pulletopi Uus-Lõuna- 9,000 ha 6. veebruar 2006 0 2,500 lammast tulekahi Wales 2006-2007 Sept 2006- jan Austraalia 2007 metsatulekahju hooaeg Kangaroo saarte Lõuna- 95,000 ha 6-14 dets 2007 1 tulekahi Austraalia 2009 Victoria Victoria 450,000+ ha 7. veebruar 173 2,029+ maja, tulekahi 2009- kestab 2000 ehitist Metsatulekahi 09. Valge pilt on suits tekkinud tulekahjust 4. PINNAMOOD Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
Vaadeldava punkti liikumist liikuva taustsüsteemi (, , ) nim relatiivseks liikumiseks. Liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes on punkti jaoks kaasaliikumine. 171. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? 172. Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? 173. Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Punkti absoluutne kiirus liitliikumisel on võrdne geom summaga selle punkti kaasaliikumisest ja relatiivsest liikumisest. Punkti abs kiirendus liitliikumisel on võrdne geomeetrilise summaga selle punkti kaasaliikumise kiirendusest, relat liikumise kiirendusest ja Coriolise kiirendusest. 174
Kaitstavateks objektideks on biosfäär, bioomid, ökosüsteemid, kooslused, populatsioonid, liigid ja isendid. 172. Millega tegeleb ja mida peab tagama keskkonnakaitse (kitsamas mõistes)? Keskkonnakaitse kitsamas mõistes tegeleb keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhas joogivesi jne.) lahenduste leidmisega. Keskkonnakaitse peab tagama elukeskkonna kaitse ja säilitamise. 173. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 174
Vaadeldava punkti liikumist liikuva taustsüsteemi (, , ) nim relatiivseks liikumiseks. Liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes on punkti jaoks kaasaliikumine. 171. Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? 172. Mida nimetatakse punkti jaoks kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? 173. Mida nimetatakse punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Punkti absoluutne kiirus liitliikumisel on võrdne geom summaga selle punkti kaasaliikumisest ja relatiivsest liikumisest. Punkti abs kiirendus liitliikumisel on võrdne geomeetrilise summaga selle punkti kaasaliikumise kiirendusest, relat liikumise kiirendusest ja Coriolise kiirendusest. 174
172. Millega tegeleb keskkonnaseire? Millised on erinevad meetodid? Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjekti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärgiks on info kogumine ja tulevikuprognoos. Eesmärkideks on keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite hindamine, jälgimine ja prognoosimine, keskkonnaseisundi hindamine ja muutuste prognoosimine jne. 173. Kuidas rakendub keskkonnakaitse järelvalve? Millised on võimalused? Keskkonnakaitse järelvalvega tegelevad keskkonnainspektsioon, maa-amet, omavalitsused, päästeteenistus, politsei, piirivalve, keskkonna audit, avalikkus jne. Võimalusteks on määrata karistusi, teha ettekirjutusi jne. 174. Kellele ja kuidas tuleb teatada keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest? Keskkonnaprobleemidest tuleb teatada eelkõige keskkonnainspektsioonile (tel: 1313)
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 170. Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 6. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? 171. Nominaalse grupi tehnika 172. ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 173. Delfitehnika 174. Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. 175. Ajurünnak 176. Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. 177. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk. 178
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajan...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
