Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud ...
Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km2 Rahvaarv: 24 302 000 Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km2 Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Rahvastiku kogutoodang: 210 $ elaniku kohta *Pakistan* Pakistani Islamivabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Islamabad Pindala: 796 095 km2 Rahvaarv: 138 123 000 Rahvastiku tihedus: 173 inimest/km2 Riigikeel: urdu keel Rahvuspüha: 23. märts (vabariigi aastapäev, 1956) Linnaelanikke: 36% Keskmine eluiga: 64 aastat Kirjaoskamatus: 62,2% Tööpuudus: 5,4% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *Sri Lanka* Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Colombo
Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167. Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122. Egiptus, Kairo 172. Senegal Dakar 123. Liibüa, Tripoli 173. Sierra Leone 124. Alzeeria, Alziir 174. Somaalia Muqdisho 125. Maroko, Rabat 175. Sudaan Hartum 126. Sudaan, Hartum 176. Svaasimaa 127. Tansaania, Dodoma 177. São Tomé ja Príncipe 128. Kenya, Nairobi 178. Tansaania Dodoma 129. Kongo DV, Kinshasa 179. Togo 130. Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria 180. Tuneesia Tunis 131. Alzeeria Alziir 181. Tsaad N'Djamena 132
36 343 0,2 343 0,1 343 0,3 162,28 -552,01 36 88 52,4 I 88 52,4 564,14 11,10 564,03 0,00 11,10 0,00 564,03 37 sum(d): 675,66 173,38 12,02 37 sum(b)pr 1254 58,1 1255 -216,88 ### sum(b)tr 894 57,2 895 sum(d) -182,55 55,72 ok -43,5 -155,45 99 f(b) 360 0,9 360 0,9 f(d) -0,10 -0,27 f(b)avg 60 0,15 60 ok
Ameerika Ameerika asukad: Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000-10000. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses puudusid seal kõrgkultuur ja riigid. Elati hõimudes ja sugukondadena. Elatist teeniti küttides ja korilusega. Maajad Kesk-Ameerikas: Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites. Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna...
keskmine liige) (Me = ½(xi+xi+1), kus i = N/2, kui N on paarisarv – variatsioonirea 2 keskmist liiget liidad ja jagad 2-ga.) 20. Mediaanvahemik – vahemikes esitatud sagedus- või jaotustabelit kasutades saadakse mediaanvahemik (kuhu kuulub mediaan) 21. Mood – tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus 22. Bimodaalne – kui moode on kaks, öeldakse, et tunnus (vaadeldav jaotus) on bimodaalne Ül. 158, 162,164,165, 170, 171, 173 23. Variatsioonirea ulatus – tunnuse muutumispiirkonna pikkus (valem: xmax - xmin; maksimumväärtus miinus miinimumväärtus reas) 24. Hälve – tunnuse üksiku väärtuse kõrvalekalle keskmisest, tunnuseväärtuse ja aritmeetilise keskmise vahe xi-x (hälvete summa 0) 25. Dispersioon – hälvete ruutude (saame positiivsed arvud) 2 x x
17. 184 90 33856 8100 16560 ∑ X iY i i =1 XY = 18. 186 73 34596 5329 13578 N 19. 189 68 35721 4624 12852 20. 187 80 34969 6400 14960 21. 169 70 28561 4900 11830 22. 173 68 29929 4624 11764 Pikkuste ja kaalude vaheline ko 23. 181 62 32761 3844 11222 24. 174 102 30276 10404 17748 25. 185 80 34225 6400 14800 26. 189 92 35721 8464 17388 27. 182 62 33124 3844 11284 pikkuste ja 28. 186 88 34596 7744 16368 140 29
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Merkuur Roland Pikhof Merkuur Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilome...
Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763
Vanuatu Vabariik Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias. Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. Pindalaliselt on tegu Eestist neli korda väiksema riigiga ning elanikke on seal umbes 220 000. Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli elanike kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud. Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel. Vanuatul on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4 tuhat aa...
6,25 mM 9 0,56 88,9 0,089 81,5 158,2 0,064 86,3 113,8 0,117 76,4 208 Kontroll 0,166 68,2 0,306 49,4 0,068 85,5 Aine K2Cr2O7 KMnO4 Lainepikkus, nm 310 350 525 310 350 525 keskväärtus 173 408 -3 157 120 205 standardhälve 7,51 25,81 7,70 18,10 13,92 8,51 SSH% 4,34 6,32 -259,96 11,51 11,56 4,16 Kokkuvõte: Saadud katseandmete põhjal koostasime kalibreerimisgraafikud KMnO 4 ja K2Cr2O4 jaoks lainepikkustel 310 nm, 352 nm ja 525 nm. Lamberti Bugeri Beeri seadusest leidsime kontrolllahuse kontsentratsioonideks CK2Cr2O7 = 0,65 mM ja CKMnO4 = 0,34mM
27 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku numb 999902 Varian 2 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind €/m3 Liik Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 2 Napoleoni keisriks kroonimine: Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid
maapakku.Lootes nii reformiprogrammi tõhusamat elluviimist saavutada, tegi rahandusminister Brienne ettepaneku asendada kõik parlamendid üheainsa koguga.Tugev vastuseis ettepanekule sundis Louis XVI kavandatud meetmeid tühistama ja Brienne`i tagasiastumispalve rahuldama.Reformid olid blokeeritud ja üha suureneva rahutuse olukorras püüti lahendada tekkinud ummikseisu, kokku kutsudes generaalstaadid, mis polnud kogunenud enam 173 aastat.Generaalstaatidesse kuulusid kolme ühiskonnakihi aadli, kirikutegelaste ja lihtkodanike ehk kolmanda seisuse esindajad.Valimisviisis mitte eriti kindel Louis XVI lubas kolmandale seisusele kahekordse esindajate arvu, 300 asemel 600, et tasakaalustada ülejäänud kaht seisust, kuna kuningas nähtavasti aimas, et need hakkavad hoidma ühte.Aga avamistseremooniale järgnenud esimestel istungitel 4. Ja 5. Mail 1789 sai selgeks, et aadlikud ja vaimulikud kavatsevad hoiduda eraldi
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga. Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad. Miinimumpalk on meil 290 eurot kuus ja see on ka enamasti see summa, mida tööandjat pakuvad. Sellest järeldades, jääb neile kätte palka reaalselt vaid veidi üle 100 euro. Seega ongi neil mõttekam istuda kodus ja saada töökaotus toetuseid. Sellel samal põhjusel põgenevad paljud noored eestlased välismaale tööle, kus palgad on tunduvalt kõrgemad, mis jällegi
Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele. Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi
Toomas Hendrik Ilves on valitud presidendiks juba teist korda järjest. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. President Ilves andis ametivande Riigikogu ees 9. oktoobril 2006. See kõlas nii: ''Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Toomas Hendrik Ilves, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.'' 29. augustil 2011 valiti Toomas
vanuse kaupa 2529 70 41 111 3034 38 20 58 3539 23 4 27 4044 11 8 19 4549 9 5 14 5054 5 3 8 55–59 1 1 60–64 2 2 65–69 1 1 Teadmata 3 1 4 Kokku 244 173 417 § 2. Nakkushaiguste loetelu, mille vastu immuniseeritakse immuniseerimiskava alusel Immuniseerimiskava alusel immuniseeritakse järgmiste nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) hemofilus influenza b-tüüp. Kasutatud materjalid: • http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page • http://www.healingdaily.com/conditions/cirrhosis-liver.jpg • http://www
Millennium Development Goals). Arengu eesmärkide saavutamiseks seati kindel tähtaeg (2015). Üheks eesmärgiks lepiti kokku ülima vaesuse ja näljahäda vähendamine maailmas, mis tähendas siis vähendada poole võrra inimeste arvu, kes kannatavad nälga. Kahjuks on aga ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Probleemi lahendus on mitte raha, vaid poliitiliste prioriteetide taga näiteks kulutati sõjalistel eesmärkidel 2005. aastal kokku 1,1 triljonit USD, mis on umbes 173 USD ehk ligikaudu 153 eurot elaniku kohta. Kui saaks kasvõi poole sellest summast suunata arengumaade toidupuuduse leevendamiseks, muutaks see näljahäda kõvasti. Vaesuse tõttu puudub ka paljudel arengumaade elanikel võimalus toidukaupu ise osta, kuna ligi 2,7 miljardit inimest elab vähemaga kui 2 USD päevas. Paraku on maailma kaubandussüsteem arenenud riikide poolt selliseks kujundatud, et vaesematel arengumaadel on neis tingimustes väga raske hakkama saada ja oma elanikkonda
NÄRIMISKUMM Liisa Sammelselg 11 klass Ajalugu Tuhandeid aastaid tagasi näriti naturaalseid aineid: vaigu tükke, terasid, magusat rohtu, lehti ja vahasid 1848 a. lõi ja müüs esimest kaubanduslikku närimiskummi John Bacon Curtis, see koosnes kuusevaigust, maitseainest ja parafiinist 1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja parema maitse jaoks piparmündi ekstrakti, see aitas maitsel kauem püsida 1880 a. lisas Dr. Edward Beeman juurde veel pepsiinipulbrit ja lõi sellega seedimist parandava nätsu, mis on täna...
Soome N 158 65 56 37 4 3 võileib Eesti N 170 57 57 39 8 4 ei söö tavaliselt hommikul Eesti N 170 58 56 37,5 2 3 võileib Eesti N 162 57 52 38 3 4 võileib Eesti N 169 63 56 39 1 4 võileib Eesti N 176 67 54 41 0 5 võileib Eesti N 173 64 54,5 41 1 5 helbed või müsli Eesti N 170 63 54 38 2 4 võileib Eesti N 167 73 56 39 1 3 võileib Eesti N 167 58 56 39 2 4 muu Eesti M 178 80 59 42 1 4 võileib Eesti M 189 71 60 47 2 3 helbed või müsli
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (kuni 50 töötajaga) moodustavad põhimassi linnas tegutsevatest ettevõtetest, kusjuures lõviosa moodustavad mikro- ettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 10 inimest. Registreeritud töötud Aasta Juuni Detsember Jaanuar 6 1998 2 255 1 833 2 462 1999 2 659 3 434 3 421 2000 3 505 3 791 4 226 2001 4 536 4 173 3 533 2002 4 223 3 910 4 025 2003 4 055 4 041 3 940 2004 4 100 4 178 4 047 2005 3 693 3 647 2 880 2006 3 130 2 360 1 645 2007 1 450 1 272 1 311 2008 1 385 1 718 2 854 2009 3 322 5 232 7 119 Eesti Töötukassa Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku numb 165240 Varian 40 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253
Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil (1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine isiklikku varalist kasu taotlemise eesmärgil karistatakse rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses või arestiga 12 kuud. § 437. Rakendussäte (1) Käesolev seadus jõustub 12. augustil 2003. (2) Käesoleva seaduse § 173 kohaldatakse alates 14. novembrist 2001. Vastus: Selles ülesandes on esimeseks asjaks see, et kuna ülesande kirjelduses on
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
Pinnamood Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on
Sündimu Suremu Migrat- Loomuli Rahvaarv Sündid Surmad e- Loomuli Rahvaarv s s sioon( k u e arv e arv saldo k iive u muutus () () ) iive(%) kasv(%) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) (tuh) Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 568 173 -94 394 301 134 Maailm 19,3 8 1,13 1,12 189 55 671 78 519 77 529 Lõuna- Ameerik a 18,1 6,2 -0,4 1,19 1,15 7 229 2 469 -175 2 760 4 585 Rahvaarv kasvab kui sünnib palju lapsi ja ka laste suremus on samal ajal madal, kui
322 / naissoost 635409) 25-54 aastased: 37.5% (meessoost 1056779 / naissoost 1243220) 55-64 aastased: 6,6% (meessoost 182937 / naissoost 224019) 65-aastased ja vanemad: 6.7% (meessoost 187664 / naisoost 235331) (2014a ülevaade) Keskmine vanus: Kokku: 25,6 aastat Suremus: meessoost: 24,1 aastat 5,67 surmasid / 1000 elanikkonnast (2014) naissoost: 27,1 aastat (2014) Riik võrreldes maailmaga: 173. koht Iive: Rändesaldo: 0,27% (2014) Rändesaldo on negatiivne, 1000 elaniku Riik võrreldes maailmaga: 174. koht kohta 8,44 lahkuvad riigist (2014) Riik võrreldes maailmaga: 208. koht Sündimus: Sündimus on 16,79 1000 elaniku kohta Linnastumine: Riik võrreldes maailmaga: 115
8 145 146 2 Yes Yes 48 86 146 4 Yes Yes 8 145 149 2 Yes Yes 47 146 149 1 Yes No 8 145 152 2 Yes Yes 45 117 152 1 Yes Yes 41 111 155 1 Yes Yes 47 146 155 1 Yes No 48 86 155 2 Yes Yes 7 131 156 1 Yes No 47 146 161 1 Yes No 8 145 167 4 Yes Yes 47 146 167 2 Yes No 48 86 167 6 Yes Yes 14 130 168 1 Yes No 15 129 173 1 Yes Yes 18 96 173 1 Yes No 39 106 173 1 Yes Yes 41 111 173 1 Yes Yes 45 117 173 1 Yes Yes 47 146 173 1 Yes No 48 86 173 4 Yes Yes 5 44 179 1 Yes No 43 57 180 1 Yes No 16 124 181 1 Yes No 14 130 183 1 Yes No 40 82 183 2 Yes No 43 57 183 1 Yes No 8 145 185 2 Yes Yes Notes For a birthday party-- cake should read, "Happy Birthday, Daddy!"
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
NV07 #VALUE! (/2 ) Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku numb 155398 Varian 48 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253
puhastatud koorega 108 7 100 - 100 puhastatud koortest 133 25 100 - 100 valge redis puhastatud koortest 154 35 100 - 100 Rõigas värske 143 30 100 - 100 Naeris keedetud kuubikud, kangid 145 25 100 8 100 hautatud kuubikud, kangid 173 25 130 23 100 passeritud ribad, kuubikud 173 25 130 23 100 Lehtslat 149 33 100 - 100 Kresssalat 139 28 100 - 100 Punane peet puhastatud kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 alates 1 jaanuarist 133 25 100 - 100 puhastatud ja keedetud tervena kuni 1
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Tarbijakäitumine Iseseisev töö EMT vs Tele2 Kristiina Tammik EMT lühitutvustus 1991 Eesti juhtiv mobiilsideoperaator nii era- kui ka äriklienditurul, kõnesides ja mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoom...
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
- materjali tihedus [kg/m3] p materjali absoluutne tihedus [kg/m3] Katsed toimusid 8.09.2014 ebakorrapärase kehade tiheduse ja poorsuse määramine, ja 15.09.2014 korrapärase kehade tiheduse määramine kell 16:00-17:30 3. KATSETULEMUSED 3.1.Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Katsematerjal: kips Keha mass: 145,2 g Proovikehamõõdud: a: 37mm /38 mm /38 mm b: 172 mm / 173 mm / 173 mm h:37 mm /38 mm /38 mm Aritmeetilised keskmised on Proovikeha maht (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): Katsematerjal: vahtpolüstpreen Keha mass: 21,8 g Proovikeha mõõdud: a: 46 mm /47 mm /47mm b: 97 mm / 96 mm / 95 mm h: 146 mm / 145 mm / 147 mm Aritmeetilised keskmised Proovikeha math (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): 3.1.1. Katsetulemuste tabel
168 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_37>from3" VAR# 112: (________) "inst_38>o" GRP# 71: BEG = 169, LEN = 4 ----- 169 0: (I___) ( 2 1) V = 50 "inst_38>from0" 170 1: (____) ( 2 0) V = 54 "inst_38>from1" 171 2: (____) ( 0 3) V = 50 "inst_38>from2" 172 3: (I___) ( 0 0) V = 54 "inst_38>from3" VAR# 113: (________) "inst_39>o" GRP# 72: BEG = 173, LEN = 4 ----- 173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1" 175 2: (____) ( 0 3) V = 42 "inst_39>from2" 176 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_39>from3" VAR# 114: (________) "inst_40>o" GRP# 73: BEG = 177, LEN = 4 ----- 177 0: (I___) ( 2 1) V = 75 "inst_40>from0" 178 1: (____) ( 2 0) V = 74 "inst_40>from1"
Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi kehad on kaamed ja veretud (Krausse 2006:25). 2.2 El Greco mõju kunstile Tema mõju hispaania barokile oli väike ja tema looming taasavastati alles üheksateistkümnenda sajandi lõpul, umbes samal ajal kui Grünewaldi omagi (Pepier 2006:175). 5 2.3 Teosed Kuulsaim teos ,,Kristuse lahtiriietamine" (Õli lõuendil. 1577-1579. 285x 173 cm), mis säilib Toledo katedraalis. Nagu kõigis hilisemates maalitud teostes, valitseb selles rahutu, süngelt ekstaatiline ja pateetiline põhitoon, ühtlasi mingi visionaarsus, viirastuslikkus. Kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujutus on ebamäärane, valgus järsk, hüplev, rahutu, värvid leegitsevad; figuurid on pikaks venitatud ja väikeste peadega, neis on mingi murtud rütm, nad seisavad ebakindlalt (Vaja 1999:556). ,,Toledo vaade", u 1595-1600
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
juuni 1976 45. Sierra Leone 71 740 km² 5 426 618 (2000) Freetown 27. aprill 1961 46. Somaalia 637 657 km² 8 591 629 (2005) Muqdisho 1. juuli 1960 47. Sudaan 1 886 068 30 894 000 Hartum 1. jaanuar 1956 km² (vaidlustatud) 48. Svaasimaa 17 363 km² 1 173 900 (2001) Mbabane 6. september 1968 49. Zimbabwe 390 580² 12 576 742 (2003) Harare 18. aprill 1980(7) 50. Tansaania 945 090 km² 36 588,225 Dodoma 9. detsember 1961 51. Togo 56 785 km² 5 556 812 (2002) Lomé 27. aprill 1960 52
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 406-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, suuremad neist Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka
Tootluse leidmise puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka kõik dividendid, võlakirjakupongid jne. Mida rohkem ajaloolist infot investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga erinevatesse tsükli faasidesse, kuna sellisel juhul annab keskmise tootluse leidmine üsna erinevaid tulemusi. ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see
N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ei jah M 175 62 56 43 0-1 3 võileib jah ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah M 195 83 56 46 >3 3 võileib jah jah N 153 47 53 37 0-1 4 puder jah ei N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei
Frequency 40 20 0 19 25 30 More Bin Frequency More Sugu Vanus Klass Pikkus Kaal KMI Millise treeninguga tegeled? Mees 18 11 170 83 28.72 sõudmine Naine 17 10 173 83 27.73 teen ise kodus trenni Naine 18 11 165 75 27.55 tantsimine Mees 19 12 178 83 26.20 jalgpall Naine 16 10 158 65 26.04 ei tee trenni Naine 19 12 164 70 26.03 teen ise kodus trenni Naine 17 10 165 70 25.71 sulgpall Naine 18 12 164 68 25.28 teen ise kodus trenni Naine 18 12 165 64 23.51 jalgpall
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
