Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
rüütelkonnad), millede ülesanneteks oli aadlike huvide kaitse Rootsi riigivõimude ees ja nende küsimuste lahendamine, mis ei kuulunud riigiametnike kompetentsi ( näiteks eramaade talupoegi puudutavad küsimused). - Lugege antud teemast ka õpik lk.108. 4) Halduskorraldus Eestis Venemaa võimu all (1710/1721-1918 ): - Koos Eesti ala üleminekuga Vene riigi koosseisu (faktiliselt 1710.a., juriidiliselt 1721.a.) põhimõttelisi muutuseid haldusjaotuses ette ei võetud kuni 18.sajandi teise pooleni. Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale. - Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega. - Katariina II kehtestas 1783.a
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Thor Helle keeletarkus ja töökus olid juba varakult Eestimaa õpetajate seas teatavaks saanud. Vaevalt oli ta ametisse pandud, kui teda Tallinna Uue Testamendi väljaandmise juurde appi paluti. Selles osas ei olnud suurt vaeva vaja näha, sest töö oli juba Hornungi poolt väga hästi tehtud. Hornungi keele ja kirjaviisi põhjal oli nüüd vaja ka Tallinna käsiraamat ümber teha. Selleski aitas Thor Helle kaasa. 1721. a. ilmus Halles uus parandatud ,,Koddo- ning Kirko-Ramat". Et rahvast Jumala tundmisele ja õnnistuse teele juhatada, andis Thor Helle koos Kullamaa õpetaja Heinrich Gutsleffiga, Harju-Jaani õpetaja Heinrich Christoph Wredega ja Kose õpetaja Hermann Johann Heitzigiga 1727. a. välja usuõpetuse raamatu ,,Jumala Nõuu inimese igavesest õnnistusest, ehk lühike õpetus, kuidas inimene on I. Jumala sarnaseks loodud, II. Patu sisse langenud, III
veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati.
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Saksamaal--(Aug. Taani väljub sõjast) · 1700 sügis alustab ka Venemaa sõda Narva alt · Pärnus maabuvad Rootsi väed liiguvad itta ja alustavad venelaste vastu sõda-- Venemaa kaotab · 1701 alustab Venemaa uusi rüüsteretki Eesti aladele · 1704 alustatakse Narva, Tartu piiramist, edukalt Ida Eesti langeb Vene võimu alla · 1709 läheb sõjaõnn venalaste poolele · 1710 alistuvad Riia ja Pärnu, levib katk · 1721 kirjutatakse alla rahule, millega lõpeb Rootsi aeg Eestis I maailmasõda 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 (Eesti jaoks) --- Eesti on Venemaa võimu all · Kuni 1917 sügiseni puudutas otsene sõjategevus Eestit väga vähe ---Kuigi hahati koolitama välja uusi väeosi, toimus mobilisatsioon ja positiivse poole pealt: elavnes rahvuslik liikumine
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlu...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...
,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat Ooper ,, Pimpinone" 1725. Oratooriumid ,,Päevaajad" ja ,,Kohtupäev", dramaatiline soolokantaat ,,Ino". Kammermuusikast on olulisemad kolm tsüklit ansamblisüite ja sonaate ,,Musique de table" (,,Lauamuusika" 1733), ,,Pariisi kvartetid" 1737-1738 TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629 1699 aastani; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda (1558 - 1583), mille lõppedes jäi Eestimaa Roots võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kelle mõisadel ei olnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel Aastatel 1700-1721 toimunud Põhjasõja tõttu katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestis kõrgharidust, kuid õnneks avati 1802. a Tartus taas ülikool, ent seda hoopis pärast mõtteid rajada uusi ülikoole Venemaal. Õppetöö toimus Tartu ülikoolis (Universitas Dorpatensis) saksa ja ladina keeles ning valida võis kas usu-, arsti-, õiguse- või filosoofiateaduskonna vahel; neist viimane jagati 1850. a veel kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Kui rajati ülikoolile pea-hoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik ning korrastati tollaseni kasu-tuna seisnud Toomemägi kujunes Tartust kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajand...
Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746.
Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit. 1717,1718 pakuti vivaldile kohta kapellmeistrina prints filipi õukonnas mille ta ka vastu võttis kolmeks aastaks. 1721 oli ta milaanos esitamas pastoraali. 1722 oli ta roomas kus paavst kutsus teda endale esinema. 1725 läks vivaldi tagasi veneetsiasse ning esitas 4 ooperit samal aastal. Selle reisimise perioodi sees koostas vivaldi ühe oma tuntuimaid viiulikontserte aastaajad. Oma karjääri tipus esitas ta töid kõrgustele ning erinevatele aadlikele näiteks louis 15, charles 6. Hilisematel aastatel, nagu paljudel muusikutel, olid tal rahaprobleemid ning ta muusika läks lihtsalt moest välja
raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks. 17. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 18. Tähtsamad Eesti linnad 18.saj Narva, Tallinn, Pärnu 19. MÕISTED Käsu Hans - esimene Eesti luuletaja Johan von Michelson - esimene Eesti soost kindral Venemaal. Uusikaupungi rahuleping - 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. Rootsi aja lõpp Eestis. Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos. (valgustatud monarh)
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nend...
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
HARIDUSELU 17.18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana...
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
maksekorraldus. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja tollipiir. Omavalitsust teostasid endiselt rüütelkonnad ja linnades raad. 2) Rahulepingud Jam Zapolski Sõlmiti 1582 Vene ja Poola vahel. Poola sai Liivimaa endale. Pljussa Sõlmiti 1583 Vene ja Rootsi vahel. Rootsi sai Põhja-Eesti endale. Altmargi Sõlmiti 1629 Rootsi ja Poola vahel. Kogu mandri Eesti läks Rootsile. Brömsebro Sõlmiti 1645 Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai kogu Eesti endale. Uusikaupunki Sõlmiti 1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. 3) Võrrelge Liivi sõja ja Põhja sõja tagajärgi Eestile. Eestis valitses ikka võõrvõim ja majandus sai kannatada. Rahvaarv vähenes. Liivi sõda Põhja sõda · Eesti jagati kolme erineva kuningriigi · Koormised kasvasid vahel ära. · Talupoegadelt nõuti kindlustustõid.
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Pilet nr.3 1.Eestlaste kristianiseerimine- 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu, Paganlus oli vaja välja juurida ka Läänemere äärsete rahvaste seast.Taanlased on vabadus-ja ristisõjas edukad ning kristianiseerivad Eesti. Eesti jäi võitluses alla,sest
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus
· III repriis: teema kordus algkujul (nagu ekspositsioonis) · IV coda: lühike lisalõpp (ei pea alati olema) Fuugale eelneb tavaliselt PRELÜÜD, FANTAASIA, TOCCATA. Näiteks: prelüüd ja fuuga; toccata ja fuuga. Anna Magdalena noodivihikud (2) need kirjutas ta oma teisele naisele Anna Magdalenale. Kumbki sisaldas 12 lihtsat klaveripala. Brandenburgi kontserdid need 6 kontserti on kirjutatud krahv Brandenburgi tellimusel. 1720 1721 oli Bach Berliinis, et Köthenisse uut klavessiini tellida. Tal oli võimalus krahvile esineda, kes siis tellimuse esitas. Oma sisu ja sügavuse poolest on need ainulaadsed tolles ajas. Neid võib nimetada ka concerto crossodeks, olles varase klassikalise sümfoonia näideteks. Orkestrisüidid (5) need on täienduseks Brandenburgi kontsertidele. Bach ise nimetas neid uvertüürideks (avamäng). Need koosnesid rahvatantsudest, kontsertpaladest.
· 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt l...
Kontrolltöö nr IV 1. Vaimuelu 18.saj (pietism, Vennastekoguduse liikumine, teoloogiline ratsionalism) Pietism on usuvool mis levis peale Põhjasõda. Pietistidest kirikuõpetajad kutsusid rahvast usuvabadusele s.t inimene ei tohi olla mässaja ja peab suutma Piiblit ise lugeda. Pietistidest kujuneski välja Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Võrdsus ja vendlus tähendas siis seda, et kõik on võrdsed. See liikumine toimus luteri kiriku siseselt. Positiivne külg : kadus ära selline sotsiaalne pahe nagu vargus, eneseteostuse võimalused, lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine. Negatiivne külg : hakati hävitama vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju teatud vastandumine ühiskonnale (suleti baare, kuna keegi seal ei käinud) ...
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid sotimaal puhkenud mässu maha surumiseks vajas kuningas parlamendi toetust. 1640. kokku tulnud parlament esitas kuningale...
Nad rajasid koole, kogusid makse, hoolitseis teede jms eest. Balti aadli (Kristiina oli jaganud palju Vene võim vajas aadlike toetust, läbisaamine maid)Privileegid oli järjest seega alustati restitutsiooniga, st võimudega: suurenev aadelkonna võim. Rootsi ajal riigistatud mõisate privileegid ja Reduktsiooniga kaotati tagastamine, lisaks vanad õigused piirangud Eestimaalt 54% maadest, talupoegade üle. 1721 Balti erikord. saaremaal 30% aadlike Lisaks eraldas siinne erikord selle maadest, Liivimaal 4/5, seal poolest venemaad ennast, et siin ajati kõige rohkem, sest Johann, asju saksa keeles, oli luteri usk, Reinhold Patkul hakkas selle tollipiir. Säilisid eelised riigistamise vastu mässama. sisserännanute ees, pääs lääne euroopaga suhtlema
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart. Kloostri ke...
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olu...
vana erikorra, mis kestis 1881. aastani, kuid tegelikkuses kadusid aadli eesõigused alles Esimeses maailmasõjas(1914-1918). Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri
India Company and dumped it into the Boston Harbor. The incident, which took place on December 16, 1773, was a key event in the growth of the American Revolution and remains an iconic event of American history. Background Europeans developed a taste for tea in the 17th century. When tea became popular in the British colonies in North America, Parliament sought to eliminate foreign competition by passing an act in 1721 that required colonists to import their tea only from Great Britain and the East India Company. Because Parliament heavily taxed this tea and charged the East India company tarrifs, both Britons and British Americans found that it was much cheaper to buy smuggled tea, which usually came from Dutch sources. The biggest market for smuggled tea was England, but tea was also smuggled into the colonies to a lesser extent. Tea Act 1773
aastal Poltaavias toimunud lahingus said rootslased lüüa. Kuningas Karl Xlll õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Poltaavia lahing oli päärdepunktiks sõjas, mis jätkus veel enam kui kümmekond aastat. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid Vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Sellega oli kogu Rootsile kuulunud ala Baltikumis läinud Venemaa kätte. Pärast Karl Xll surma 1718. aastal algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse , kus temast sai vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor Mühlhausenis elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 20-aastane. Oma teisele naisele Anna Magdalenale pühendas Johann Sebastian ühe noodivihiku. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest kuus jäi ellu. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Leipzigis ja maeti Johannese kalmistule (1894. a. maeti ta säilmed ümber Tooma kirikusse). Nekroloogi järgi oli surma põhjuseks
Eesti Rootsi ajal Perioodi Eesti ajaloos, kus Rootsile kuulus suur osa praegusest Eesti riigi territooriumist on tuntud Rootsi ajana. Üldiselt peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu (1583), mille käigus jagunes Eestimaa Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Venemaa, kes oli üks sõja alustajaid, ei saanud midagi, aga oli sunnitud Pljussa lepingu sõlmides siinsetelt aladelt lahkuma. Kehtestati kolme kuninga võim. Rootsi aja lõppu peetakse Põhjasõja toimumise perioodiks. Nagu eelnevalt mainitud oli Eesti aladel kolm kuningat valitsemas- Rootsi valitses Põhja- Eestis, Poola-Leedu Lõuna-Eestis ning Saaremaa kuulus Taanile. Kuna Rootsi oli neist kõige tugevam, jätkas riik sõdimist ning sai 1629. Aastal Altmargi vaherahuga Poolalt Lõuna-Eesti valdused endale. Peale seda toimus hariduse valdkonnas suur areng- asutati esimene gümnaasium, esimene trükikoda ja alguse sai ka Tartu ülikooli tegevus. Algas ka ...
Ta aga põgenes välismaale. Kättemaksuks saadeti 1694. a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja allutati maapäev kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Vene aeg (1710-1762) Venemaa ei saanud olla kindel oma vallutuste püsivuses pärast Põhjasõda ja selle tõttu oli tähtis hoida häid suhteid aadlikega. Selleks alustati restitusiooni. Sellega sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Balti erikord sätestati 1721. Uusikaupunki rahuga. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40. koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistada vene kolonisatsiooni. Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga)
1618- 1623 Tsehhi sõda, 1623-1629 Taani sõda, 1630- 1635 Rootsi sõda, 1635- 1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Tagajärgedeks rahvaarvu langus, Saksamaa arengu peatumine, Prantsusmaa tõus, Rootsi võim, keisririik jaotati väikesteks osadeks, Sveits ja Holland sõltumatud. Põhjasõda 1700-1721 Poola, Taani, Venemaa moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu, kelle domineerimist Läänemerel taheti piirata. Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. aastal, mille tulemusel läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu, samuti osa Soomes: Karjala maakitsus ning Viiburi linn. Hispaania pärilussõda 1701-1713 1701 suri Carlos II Habsburg, jätmata meessoost pärijat ja Louis XIV nõudis nüüd trooni oma pojapojale Philippe Bourbonile. Teised riigid kartsid Prantsusmaa liigset tugevnemist ja moodustasdid Inglismaa eestvedamiselt tema vastu koalitsiooni. Sõda lõppes Utrechti rahuga 1713. aastal, mis oli teine uusaja suur rahukonverents
· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände
inimeseni. Maal valitses kaos, ringi hulkusid sissid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad. Kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel üpris tugevaks. Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa.
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
III Köthen (1717-1723) · Õukonna kapellmeister · Noor vürst Leopold "armastas ja mõistis muusikat" (oli kalvinist) · Kammermuusika ja instrumentaalkontserdid, ilmalikud kantaadid · 1720 abikaasa Maria Barbara surm · Abiellus uuesti Anna Magdaleenaga ("Anna Magdaleena Bachi noodivihik") · Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750) · Leipzigi toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor, hinnatud koht · Vastutas muusika eest 4 kirikus+linna muusikaelu tervikuna; 50-60 õpilast, töö eliitkooriga (12-16 lauljat) · Leipzigis palju häid muusikuid, Collegium Musicum.
võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku. Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid. Sellel ajal hakati kirikutes jutlusi pidama eesti keeles. 1700. aastal tungis Venemaa uuesti Eestile kallale. Venemaa tsaar Peeter I vallutas Eesti. Sõjas tapeti palju inimesi. Vene aeg Eestis 1721 1918 oli eestlastele väga sünge periood. Nälg, katkud, ja sõjad vähendasid elanikkonda tunduvalt. Mõisnikest said talupoegade omanikud. Tekkis pärisorjus. Lihtsad eestlased olid 18. sajandil orjadele palju lähemal kui kunagi varem. Jaanika Märdimäe Talupoegade maja võidi ükskõik millal võtta mõisniku poolt endale. Mõisnik määras teopäevade arvu ja maksud. Võeti vastu
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
