Teiseks kaitses eestlasi paljude loodusrahvaste kurvast saatusest vana harjumus tarvitada pidupäeviti õlut, mille tõttu alkoholipruukimine polnud nende kultuurikontekstis täielikuks uudiseks ja selle jaoks olid olemas teatavad reeglid (Vahtre, 2000). 24 7. KOKKUVÕTE 1700. aastal alanud Põhjasõjas vallutati Eesti Vene vägede poolt. Varem Rootsile kuulunud Eesti- ja Liivimaa liideti 1721 . aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga Vene riigiga. Lõppes Rootsi aeg, Eesti ajaloos algas kaks sajandit kestnud Vene aeg. Rootsi ja Venemaa olid üsnagi erinevad maailmad oma ajaloo ja kultuuri, ühiskondliku ja poliitilise korralduse poolest. Võimuvahetus Baltikumis ei toonud endaga kaasa siiski kaasa nii järsku murrangut, nagu esmapilgul võiks arvata. Siinsetel aladel oli oma ajalooline järjepidevus, mida uutel valitsejatel tuli arvestada. Vene riigi alla minekul jäid...
asutas koleegiume, kehtestas Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia, lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme-, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda) ning kaasas naisi seltskonnaellu, mida seni oli peetud kõlbmatuks. 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721 . aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703...
2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
· 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII · 1721 . Soomes Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga · Rootsi sai tagasi sõjas hõivatud Soome alad, maksis 2 milj riigitaalrit kahjutasu...
Kättemaksuks saadeti 1694. a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja allutati maapäev kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Vene aeg (1710-1762) Venemaa ei saanud olla kindel oma vallutuste püsivuses pärast Põhjasõda ja selle tõttu oli tähtis hoida häid suhteid aadlikega. Selleks alustati restitusiooni. Sellega sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Balti erikord sätestati 1721 . Uusikaupunki rahuga. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40. koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad aadlimatriklid. Immatrikuleeritud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistada vene kolonisatsiooni. Tagas kiirema arengu (võimaldas suhteid Lääne-Euroopaga)...
loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllal...
1707 1708 arbeitete er in Weimar. In Weimar komponierte Bach einen Grossteil seiner Orgelmusik, seine Cembalo-Toccaten und eine eindrucksvolle Serie von Kantaten für die Hofkapelle des Herzogs. Am 17. Oktober 1707 heiratete er in Dornheim bei Arnstadt Maria Barbara Bach. Der Ehe entstammen sieben Kinder. Im Jahre 1717 übersiedeldte er nach Köthen und trug die Titel Kapellmeister und Director derer Cammer-Musiquen.Am 3. Dezember 1721 heiratete er Anna Magdalena. Aus dieser zweiten Ehe entstammen insgesamt 13 Kinder, von denen die meisten aber schon im Kindesalter starben. Den Höhepunkt seines Shaffens bildeten von die Vokalmusik h-Moll-Messe, die Johannes- und Matthäuspassion, Weihnachtsoratorium, Himmelfahrtsoratorium, Osteroratorium, Magnificat. Und von die Instrumentalmusik Präludien und Fugen, Fantasien, Toccaten, die Passacaglia in c-...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad...
Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14. sajandi keskel oli ta loobunud Põhja-Eestist ning hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid...
N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa Täyssinä Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola. 1629.a Rootsi valdusesse jäi kogu mandriala Brömsebro Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa Uusikaupunkki Rootsi ja Venemaa vahel, 1721 . See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus....
Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda? Pidid minema sõjaväkke, tasuma koormisi, talupoegade rahutused. PÕHJASÕDA JÄTKUB 31. Millal oli Põhjasõda? Algus on 1700 1721 . 32. Millal rootslased kaotasid eesti ala? 1710. aastaks kaotasid rootslased Eesti ala ja eestlased läksid vene võimu alla. PÕHJASÕJA LÕPP JA EESTI ÜHENDAMINE VENEMAAGA 33. Millise rahuga lõppes Põhjasõda ja mida see tähendas Eesti jaoks? Uusikaupunki rahuga lõppes Põhjasõda,Venemaa sai Eesti ala 1710 de facto (tegelikult), 1721 de jure (juriidiliselt). TARTU ÜLIKOOL TÄNAPÄEVAL 70 bakalaureuse ja magisgtriõpet, 35 doktoriõpet Kõrgharidus on rahvusvaheline...
1632 avati Tartu Ülikool. 14/07/1704 venelaste kätte langeb Narva Stahl koostas eesti keele grammatika (mis aga ei järginud foneetilist 29/09/1710 Tallinn kapituleerub, venelaste ülemvõim kogu kirjaviisi), Hornungi grammatika oli juba arusaadavam. Eesti Eestis. ajakirjanduse algus. 1721 Uusikaupungi rahu Suurenes sadamalinnade roll. Kaubapartnerid Inglismaa ja Holland. Enam viidi välja teravilja ja lina. Hakati looma manufaktuure. Rahvaarv u 400 000 PÕHJASÕDA (1700-1721) Põhjus: Rootsi üha tugevnev võim ei meeldinud teistele Läänemereäärsetele riikidele. Selle vastu loodi Venemaa-Taani-Poola-Saksimaa liit. Algab Poola sõjaretkega Riia alla, järgnevad Venemaa rünnakud Narvale ja rüüsteretked Virumaale. 19.nov.1700 Narva lahing, Rootsi võidab Venemaad....
sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde...
U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...