ülestõusu jagati piirkond lõplikult ordu ja piiskopi vahel ja määrati kindlaks nende valduste piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu. Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. 3 Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
1645 sõlmiti BRÖMSEBRO rahu Taani ja Rootsi vahel, millega Taani loovutas Saaremaa ja Muhumaa Rootsile (Hiiumaa oli Rootsi all Liivi sõjast). Sellega algas Eestis ja Lätis Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõjani. 4. Põhjasõda 1700-1721 Osapooled olid Rootsi ja Venemaa. Sõda käis Baltikumi pärast. Võitis Venemaa. Sõjategevus Eesti ja Läti alal lõppes 1710, mis tähistab Eesti ja Läti siirdumist Vene võimu alla de facto. De jure oli 1721 Uusikaupunki rahu tulemusena. Viimane kinnitas juriidiliselt Eesti- ja Liivimaa kubermangude siirdumist Vene koosseisu. Algas vene aeg, mis kestis kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni 1917 ja Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni 24,02.1918 (iseseisvumine de facto) ja Tartu rahuni 02.02.1920 (de jure), mil Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki rahvusvahelise õiguse subjektina. Eesti iseseisvus kestis kuni 1940. 5. II maailmasõda 1939-1945
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
Põhjasõda (1700-1721) Halastamatu Põhjasõda muutis Eesti taas võõraste vägede tallermaaks ja paiskas pead tõstva maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahu, mille alusel senised Rootsi provintsid Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa liideti Venemaaga. Maa oli laastatud nagu ei kunagi varem. Sõjaeelne näljaaeg, sellele eelnes ka sõjaaegne hävitustöö, taudid, rüüstamised vähendasid rahvaarvu jällegi saja tuhande piirile. Vene kindral eremetjev olevat kinnitanud tsaarile, et Narvast kuni Riiani pole kuulda koera haukumist ega kuke kiremist!
kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a Heinrich Stal. 1525- eesti, liivi ja lätikeelne kirikulaulude kogumik 1535- esimene eestikeelne raamat. 1637- Heinrich Stahl: esimene eestikeele grammatika. 1683- nn piiblikonverentsid, kus vaieldi eesti keele grammatika üle. 1)kirjutatakse nii kui kirj. 2)kirjutatakse nii nagu ei räägita 18. PÕHJASÕDA 1700 1721 · Peamised põhjused: Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise märke näljahäda, noor kuningas (KARL XII). Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel. Venemaal ei olnud ikka veel väljapääsu Läänemerele. 1699a.Kujunes välja Rootsi-vastane liit(poola,taani,vene), mille eesmärk oli vallutada alad,mille Rootsi on röövinud oma naabritelt · Sõjakäik: 12.02.1700 ründasid Saksi väed Riia linna
Johann Skytte Liivimaa esimene kindralkuberner, haritud noormehena oli olnud Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks. 23. Kirjeldage kaardi järgi Põhjasõja sündmusi Peeter I Vene tsaar Põhjasõja ajal. Karl XII Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. Põhjasõda kestis 1700- 1721 ja lõppes Uusikaupunki rahuga Soomes. Ülejäänud selgub kaardi pealt ilmselt. 24. Balti erikord Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Poolehoiu võitmist alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäd
2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants), mis kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) kolmanda Rooma idee; 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali. Peeter I 1721 Imperaator, Vene Keisririik. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · Juriidiline argument: 1493 paavst kinkis Hispaaniale veel vallutamata Atlandi maad; 1494 Tordesillase leping ookeani jagamine Hispaania ja Portugali vahel; 1513 koostati ,,Requerimiento", loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religioosne argument: kristianiseerimine; Cortés: jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad
Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Samad seisukohad olid ka Eestimaa ülemkohtu vastuses. Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. 14. Balti erikord Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui
sekretäri aknast välja. Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. 7. Valgustusajastu 1770-1890 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780. aastateni , seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja maailma avastamisele saadi aru et jumal ei ole kõige korraldaja ja kõik käib loodusreeglite kohaselt. Valgustusideede sünnimaaks on Inglismaa, kes oli Euroopa kõige demokraatlikum riik.
ROOTSI AEG.. ...on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad.
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Teenindusjuhtimise eriala Kultuurikeskkond ja selle mõju organisatsioonile Venelased... Millised nad on? Täiendatud kodutöö Katrin Sillamäe PS -2-S-E-tal Tallinn 2009 Sissejuhatus Venelased... Millised nad on? Kuigi nad elavad juba aastasadu meie kõrval, pole sellele hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nend...
sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Sedman, Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio ETF grandi 9209 raames. 2 K
Rootslased muutsid omalt poolt kehtivat seadust, lisades seadustikku oma norme ebamoraalsete kuritegude seadus (18.mai, 1653a.) ja abielurikkumise ja verepilastuse seadus (30.mai, 1698a.) ja sätted lapsetapmise ja kahevõitluste küsimustes (23. jaanuar, 1680a.). Rootsi valitsemisaja lõpus keelustati ka juba kohtulik piinamine. Olukord ei muutunud ka peale Eesti annekteerimist Venemaale 1710 aastal, mis vormistati lõplikult Nystadi rahulepinguga 1721 aastal. Vene võimu esimestel aastatel ja vahest ka hiljem kehtis Eestis kriminaalseadustik, milles oli normide segu nii CCC- 14 st, Rootsi seadustest, kui ka Vene seadustikust. Eesti kriminaalõiguses toimus otsustav muutus 1846 aastal, mil võeti vastu uus karistusseadustik. 15 Kokkuvõte
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
6. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 7. Tallinn kapilleerus 28. 09. 1710. 8. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela- Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti, Ingerimaa ja veel väikese osa. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile
Venemaa osalemine I maailmasõjas sai lüüa Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. tsaaririigi lõpp 1917. a Veebruarirevolutsioon kukutas monarhia, võimule tuli Ajutine Valitsus. Nikolai II loobus troonist. 14.09.1917 kuulutati välja Venemaa vabariik. Venemaa valitsejad: Ivan IV (Julm) (1530-1584) - Rjurikute dünastia. 1547. a sai Moskva Tsaaririigi esimeseks tsaariks. Peeter I (Suur) (1672-1725) - 1682. a tuli võimule ja valitses surmani. 1721. aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks. Reformid: armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, Vene õigeusus kiriku riigistamine, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine, kalendri- ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt. Katariina II (1729 1796) Valitses Venemaad 1762. 1796. aastani. Valitsemise ajal rajati Venemaal vaeslaste varjupaigad, asutati linnakoole, gümnaasiume ja Smolnõi
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918) Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia j...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Läti Referaat Valeria Prostjakova Contents I.Основная информация....................................................................................... 3 II.История Латвии................................................................................................. 3 Новое время....................................................................................................... 3 Новейшее время................................................................................................ 4 Современные годы............................................................................................ 4 До XII века.......................................................................................................... 4 XIII век................................................................................................................ 4 Карта Ливонской конфедерации 1260 г....
hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
Habsburgid taotlusest luua hiigelimpeerium. Philippe V Bourbon jäi Hispaania kuningaks, Hispaaniale jäid ka kolooniad väljaspool Euroopat. Gibraltar loovutati aga Inglismaale. Karl VI /Austria sai oma valdusesse Lõuna- Madalmaad, Milano, Napoli ja veel alasid Itaalias. Savoia hertsog Viktor Amadeus sai Sitiislia kuningriigi. Lisaks Gibraltarile liideti Inglismaaga ka prantsuse valdusi Ameerikas. Pärilus tunnistati rahvusvaheliseks probleemiks. 3. PÕHJASÕDA 1700 - 1721 Põhjasõda, nagu ka sellega suures osas paralleelselt kulgenud Hispaania pärilussõda, mõjutas oluliselt Euroopa poliitilise kaardi kujunemist ning rahvusvahelisi suhteid järgnevate sajandite vältel. Sõja kõige tähtsamaks tulemuseks oli Venemaa tõus Euroopa perifeersest ja pool-barbaarsest riigist kontinendi üheks mõjukaimas, periooditi kõige tugevamaks suurvõimuks. Ühtlasi degradeeris kaotus sõjas Rootsi
välja tulla provintside kulul, nüüd hakkas sõda tõsisemalt kurnama ka Rootsit ennast, Karl XII oli valmis oma Baltikumi valdusi Venemaale loovutama ja tahtis riigiga ühendada hoopis Taani alluvuses olnud Norrat, aga 1718. a sõjakäigul Norrasse kuningas langes Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust veel Venemaagagi, kuid 1720. a saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks ja seepärast sõlmiti Soomes rahu sõda lõppes 1721. a Uusikaupunki rahuga, mille järgi Venemaa sai Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa KaguSoomest koos Viiburi piirkonnaga, Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja Eesti talurahvas sõja aastatel: Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi, hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
1704. alustasid Vene väed korraga Narva ja Tartu piiramist. Juulis vallutati Tartu, kuu aega hiljem ka Narva. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Küüditati ka Narva ja Valga elanikke. Poltaava lahingus 1709 pöördus õnn venelaste poolele. Pärast Riia kapituleerumist 1710, alistusid ka Pärnu ja Tallinn. Kaitsjaid nõrgestas ka katk, mis levis üle maa. Tallinna kapituleerumisega lõppes sõjategevus, kuigi sõda ise kestis veel edasi. 1721. aastal kirjutati alla Uusikaupunki rahule ja liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg Eestis oli lõppenud. Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla. 6. Vene võim Eestis asehalduskorrani Põhjasõda laastas Eestimaad korralikult. Elu kaotasid pooled eestlased, hooned olid hävinud, kirikud olid metsa kasvanud. Viletsas seisus olid ka mõisad, mis erinenud oluliselt talupoegade rehielamust. Kasin toit ja viletsad riided rääkisid vaesusest
raha. Teiseks kaitses eestlasi paljude loodusrahvaste kurvast saatusest vana harjumus tarvitada pidupäeviti õlut, mille tõttu alkoholipruukimine polnud nende kultuurikontekstis täielikuks uudiseks ja selle jaoks olid olemas teatavad reeglid (Vahtre, 2000). 24 7. KOKKUVÕTE 1700. aastal alanud Põhjasõjas vallutati Eesti Vene vägede poolt. Varem Rootsile kuulunud Eesti- ja Liivimaa liideti 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga Vene riigiga. Lõppes Rootsi aeg, Eesti ajaloos algas kaks sajandit kestnud Vene aeg. Rootsi ja Venemaa olid üsnagi erinevad maailmad oma ajaloo ja kultuuri, ühiskondliku ja poliitilise korralduse poolest. Võimuvahetus Baltikumis ei toonud endaga kaasa siiski kaasa nii järsku murrangut, nagu esmapilgul võiks arvata. Siinsetel aladel oli oma ajalooline järjepidevus, mida uutel valitsejatel tuli arvestada. Vene riigi alla minekul jäid
17. saj lõpuks Liivimaa rüütelkonna selgroog murti riigivõimu poolt. 1694 uus haldusjaotus – kaks distrikti, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EE-Läti rahvuspiiriga. Riik tegi linnadele ettekirjutusi ja allutas üldriiklikele huvidele. 1682 mõisate reduktsioon e taasriigistamine. Koguduse omavalitsuslik osa kihelkonna valitsemisel kasvas. Vene võimu alla: kohalik haldus aastatel 1710-1865 Balti erikord: Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon e mõisate tagasiandm aadlitele. Balti aadlil ja linnadel laialdane omavalitsus.
1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra.
o 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt o 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale o 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine o 1710 – katkulaine o 1710 – Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna o 1713 – vallutati Rootsi valdused Saksamaal o 1714 – Vene väed vallutavad Soome o 1718 – sõjas Taani koosseisus oleva Norra vastu hukkub Rootsi kuningas Karl XI o 1721 – Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. o 1700-Travejnthali rahu – Taani astus sõjast välja o 1706-Altranstädti rahu- Rootsi ja Poola vahel, kus Poola pidi lõpetama sõja Rootsi vastu o 1721-Uusikaupunki rahu-Rootsi ja Venemaa vahel TULEMUSED 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga 2
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
Kogu oma süstematiseeritud õigsusele vaatamata teenib õigus ebaõigust. Alamate õiguste kehastumine kuningas on ratsionaalselt organiseeritud vale. Nagu taimed, nii hakkavad ka inimesed õitsema ainult hea hoolduse korral. See tähendab inimsõbralikkust ja lootust hoolitsusele. Autor tunnistas, et valitsuse rangus ja karmikäelisus inimestega ümberkäimisel ei suurenda kuidagi voorust ega kujuta endast retsepti võitluses kuritegevusega. [34]Samal 1721 müüs M. presidendikoha maha ning hakkas mööda Euroopat reisima. Ta kogus materjali mahuka raamatu "Seaduste vaim" tarvis. Raamat algas tõdemusega, mida hiljem tunnustas kogu Euroopa: "Üldine seadus on inimlik mõistus (raison), kuivõrd mõistus valitseb maailma kõigi rahvaste üle; ning iga rahva riigi- ja tsiviilseadused peavad olema selle inimliku mõistuse üksikud rakendusjuhud." Esmapilgul näib M. kinnitavat käibelolnud mõistusõigusõpetust. Kuid tingimus "kuivõrd"
Koosolekust osa võtnud aktsionär saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul kui ta on kohal olles lasknud protokollida oma vastuväite. Kui ta seda ei tee, siis kaotab ta õiguse kehtetuks tunnistamist nõuda. Nõude aegumistähtaeg on ÄS § 302 l järgi 3 kuud. Ainus rikkumine, millele tugineti oli kõrvaldatud 1.09. Seega jääb hagi rahuldamata, sest kohus saaks asja arutamist alustada 2.09 (3 kuu möödudes). V2: ÄS § 1721 järgi on koosolekul, mille kokkukutsumise nõudeid on oluliselt rikutud, tehtud otsused tühised, kui osanikud, kelle suhtes korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Antud juhul ei kiidetud otsust heaks, vaid esitati hagi, mistõttu on 1. juunil antud otsus tühine. Tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada. 19.03.2018 Seminar IV 7 kaasus Tegemist on vaheaja küsimusega, mis tingimustel on lubatud katkestamine. Seadus ei ütle vaheaja kohta midagi, seega peab lähtuma teistest põhimõtetest
Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja
2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). 16.saj Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ..............................................................................................................
Kõik maastikud on erinevad. Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal, kui Pihkvast ja Novgorodist saadetud müürsepad lõpetasid lossi võlvide ja müüride ladumise. Peasaali laemaalid on tehtud Titsiti ja Ovidi järgi. Lossi tööle oli värvatud kohalik kunstnik. Võrreldes rahvusvahelisel kõrgtasemel olevate stukk-kaunistustega on lossi laemaaling pigem provintslik, selle naisefiguurid on puisevõitu. Laemaalilt oodatakse heledat, freskolikku läbipaistvust, ent siinne maalija on lähtunud pigem õlimaali tehnoloogiast ja kinnitanud
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla.
EciI GGCGGAnnnnnnnnn_nn' 3 403, 1396, 1519 EcoNI CCTnn'n_nnAGG 2 337, 1270 EcoO109I rG'GnC_Cy 1 97 EcoRI G'AATT_C 1 2218 FalI AAGnnnnnCTTnnnnnnnn_nnnnn' 2 1882, 1914 HaeII r_GCGC'y 6 208, 242, 1166, 1404, 1555, 2493 HgaI GACGCnnnnn'nnnnn_ 1 1224 Hin4I GAynnnnnvTCnnnnnnnn_nnnnn' 7 562, 1321, 1353, 1721, 1753, 1812 1837 Hin4I GAbnnnnnrTCnnnnnnnn_nnnnn' 7 530, 1321, 1353, 1721, 1753, 1780 1805 HincII GTy'rAC 5 225, 475, 648, 1435, 1501 HindIII A'AGCT_T 1 1891 HpaI GTT'AAC 3 475, 1435, 1501 HphI GGTGAnnnnnnn_n' 4 134, 1181, 1576, 2230 Hpy8I GTn'nAC 19 116, 125, 164, 225, 259, 290 475, 648, 738, 895, 1012, 1137
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
21 1713 istutamine 7 Teede ja platside 172 alused 783,8 ISO-06-31 600,0 m2 0,1 60 16,80 36,40 12 264,00 53,20 22 1721 Geotekstiilkangas 1 2 180, TEE-00-02 Autotee ja parkla 75,0 m3 0,9 67,5 226,60 135,00 38 257,50 445,1 541,60
arengule. 1704.a alistusid venelastele Narva ja Tartu. Vene vägedele alistusid 1710.a 15 juulil Riia, 23.august Pärnu, 26.september Kuressaare ja 10.oktoober Tallinn. Rootsi sõjavägi sai õiguse segamatult linnadest lahkuda ja laevadel Rootsi poole purjetada. Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega.
Poola ja Taani. Poolaga leping, et Balti provintside vallutades lähevad Balti provintsid Poola võimu alla. Alistumislepingutega oli Peeter I võimalus viidata, et tegemist pole sõjalise vallutamisega, vaid tsiviliseritud võimuvahetusega, Balti provintside seisused tahtsid ise alistuda. Kuna kapitulatsioonid allkirjastati Vene väejuhtide poolt, siis Peeter I hiljem andis privileegide kinnitused. Uusikaupunki (Nystadi) rahuleping 1721. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731. Turu rahuleping 1743. Liivimaa privileegid kinnitatakse juhul, kui neid on Vene keskvõimul võimalik kasutada – Vene võim otsustab, millised privileegid kehtivad, millised mitte. Eestimaale sellist tingimust ei lisatud, kinnitati kõik privileegid. Uue monarhi võimuletulles kinnitas ta mitmesuguseid privileege, toimus kuni 1881.aastani, Aleksander III võimuletulekuni.
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
varasema eesti kirjandusloo ülevaatena. Ka see müüdi üsna pea läbi, teine trükk 1929 Tallinnas. Eelkõige tehti tööd uuemate tõlkimiste ja muudatustega, plaanidega uusi trükke välja anda. Kirik vajas oma tööks uut trükki Uuest Testmendist. Vajati ka kiriku-käsiraamatut ja selle juurde kuuluvat katekismust, mille varasemad trükid olid läbi müüdud. Käsiraamatu parandamine kujunes põhjalikuks, püüti kaotada kirikukeele ja maakeele erinevusi, trükiti Saksamaal - ilmus 1721. aastal ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis sisaldas katekismuse, Uuest Testamendist evangeeliumid ja epistlid, üle 300-lk lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. Teos tõstis rahva kirjaoskust, sest teda kasutati lugemisõpetuse abivahendina, kõige levinum XVIII saj trükis. Tegusaks kujunes Anton Thor Helle (1683-1748) - seati kogu Piibli tõlkimise eestvedajaks, Vana Testamendi tõlge valmis 1736. aastaks, kuid kirjastamiseks puudus raha. Sel perioodil viibis
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
