* Rüütelkonda valitses 12 maamõisnikku ( landrat ), Saaremaal 6. * Lihtsamaid küsimusi lahendas rüütelkonna pealik ( Liivimaal nimetati teda maamarssaliks ). 1680 Reduktsioon. Reduktsioon Mõisate riigistamine. Kohtu pidamine Rootsi riigis : * Koos riigivõimuga kehtestatakse siinsetel aladel uutmoodi kohtupidamine: # Kohtul 3 aastat # Kui õigust ei saa võid edasi kaevata Rootsi kuningale. Põhjasõda ja Peeter I * Toimus 1700 - 1721 * Sõdisid : Poola + Venemaa + Taani Rootsi KAOLITSIOON = riikide liit. Sõja põhjused * Venemaa soov laiendada ( nn. aken Euroopasse ). * Vastuseis Rootsi ülemvõimule Läänemerele. * Rootsi raske olukord ( näljahädad ja 15 aastat kuningas ). Kõige tähtsam lahing Poltaava lahing 1709 Sõja tulemused ( uus kaupunkti vaherahu 1721 ) * koalitsioon võidab * Eesti läheb Venemaa valitsemise alla. * Rootsi ei ole enam suurriik. Peeter I * Ta oli tsaar.
Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma valdustest Saksamaal. 1721. aastal kirjutati Soomes alla Uusikaupunki rahuleping Venemaaga ning see lõptetas ka Põhjasõja. Rootsi sai Venemaalt tagasi Soome, kuid Venemaale oldi sunnitud andma Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala.
EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud...
Anton Thor Helle ja eestikeelne piibel Anton thor Helle elulugu Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga k...
PEETER I Üldiselt: Peeter I ehk Peeter Suur ( I ) oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline, juhtimisvõimekas ja ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Nimi "Peeter Suur" tuleneb ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli ~2m pikk). Elulugu: Peeter I sündis 9. juuni ööl 1672 Moskva Kremlis. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast suurriik. Juhendaja Nimi
. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine
J.S.Bach (1685-1750) –sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli vene tsaar aastatel 1672-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast kuni oma surmani 1725. aastal pärast Uusikaupunki rahulepingut, mis näitas venelaste taotlust saada Euroopa suurvõimuks. Peeter I peetakse Venemaa ajaloo üheks edukamaks valitsejaks, mille eest on talle antud lisanimi Suur. Isiklikku Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend
. ? , , , . , . ? , . , , , . , . : · , · , · , · , · . , , - , , . . , -, « ». 1722 « », , . . 1721 . , . 1724 , , , , , , , . , . , , , .
1279 ., - 300 (, ) . -- , , , , , 1721 . , 1944 . . . 38- , . , . , , XV-XVI . . . : , , , , . " ". .
1630-35- Rootsi 1709- kukutamine France II sai Saks- võidud sõda Poltaava 1713-Utbrechi rahu Rooma keisriks 1763-Rahu 1631- lahing(rootsi saab 1748-Aacheni rahu sõlmimine Breitenfeldi lüüa) lahing Tulemused, Vestfaali rahu 1721 Osa Hisp. Austria eraldus Kiire rahu, kuna tagajärjed 1648-jõudude Uusikaupunki rahu valdustest läks lõplikult suri Venemaa tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli
Lõuna-Eestit. Sellel ajal oli talupoeg pärisori, sest ta pidi maksma tema poolt määratud makse ja kuuletuma tema käskudele. Talupoegade seisundit ei proovitutki parandada sest mõisnikud arvasid, et talupojad olid lihtsalt tööloomad ega väärinud mingeid õigusi. Rootsi aeg on ajavahemik Eesti ajaloos, mille kestel kuulus Rootsile suur osa Eesti territooriumist. See kestis algas aastal 1561 ja lõppes kas aastal 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645. aastal fikseeriti sunnismaisus sellega ka pärisorjus Põhja- Eestis. 1696 aastal, aga kõik muutus tänu Liivimaa majandusreglement. Sellega keelati
Peeter I visiidid Eestisse Peeter I Vastseliinas 1697. aastal asus Peeter I Suure saatkonnaga teele Lääne-Euroopasse. Eesmärgiks õppida tundma sealseid kombeid ja valitsemistavasid, et ennast arendada ja seda enda riigi kasuks ära kasutada. Tema sihiks olid Holland ja Inglismaa. Venemaa ja Rootsi piirialal ületas ta just Vastseliina piirilinnuse juures. Peale seda suundus tsaar Riiga, kus ta tutvus kaitserajatistega, mis ei meeldinud rootslastele väga. Peeter I Narvas Kui 1700. Aasta sügisel Venemaa Rootsile sõja kuulutas, tungisid Peeter I väed otsejoones Narva alla. Ta lootsi Narvat kiiresti vallutada, aga see ei õnnestunud ja ta lahkus Eestist enne kui Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Eestisse jõudis. Peeter I Tartus ja Narvas Peeter I jõudis oma vägedega Tartu alla 1704. aasta mais. Ta käskis Tartut pommitada ja peale seda olid vaenlased sunnitud alistuma. Hiljem käis Peeter I Narvas kindu...
Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole. ,,Käsu-Hansu nutulaul" 1710 vallutasid vene väed Riia ja enamus vallutamata linnu; asusid Tallinnat piirama. Algas üks viimaseid suuremaid katkuepideemiaid, millel lisanud ikaldus ja nälg. 1710 Tallinn ja Eestimaa rüütelkond kapituleerus Venemaale. Sellega oli Eesti alal langenud Vene riigi koosseisus. Sõjategevus jätkas mujal. 1718 sai Karl XII surma. 1721. a sõlmiti Uusikapunki e Nystadi rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega 1) Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa koos Viiburiga 2) Venemaa tagatsas Rootsile ülejäänud endapoolt hõivatud Kagu-Soome alad 3) Venemaa maksis Rootsile kaks miljonit riigi taalrit kompentsatsiooni 4) Rootsil oli õigus tollivabalt välja vedada Vana-Liivimaalt 50tuhande rubla eest teravilja. Sõja tulemusel oli elanikkond vähenenud 120-140000 peale. Baltisakslased säilitasid oma privileegid: 1)
oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu. teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. RATSIONALISM kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .
Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
· 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem, kus kohalik võim kuulus rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).
· 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus · 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad
Põhjasõda 1700-1721 Euroopa suurvõimuks oli saanud ka Venemaa eesotsas Peeter I'ga, kes soovis omale läänemere äärseid alasid. 1699 kujunes rootsi vastane koalitsioon, eesotsas ,Taani(kuningas Frederik IV) Poola(August II tugev) ja Venemaaga(Peeter I). Liidu eesmärk oli tagasi vallutada alad, mis "Rootsi on röövinud oma naabritelt". Hoolimata sellest, et 1661. aastal lubas Venemaa Eesti igaveseks Rootsile Kärde rahuga. 1697 - Peeter I läheb Riia alla salaja koos saatjatega, et uurida linna kaitset,nõrkusi ja ülesehitust (plaan ehitada Peterburg?) - Rootsi avastab nad ja arvab, et Venemaa tahab neid rünnata. Rootsi kuningaks oli saanud noor Karl XII. Koalitsioon lootis, et kuna ta on noor, on ta ka kogemusteta ja, et kui tema on troonil on Rootsi kerge eesmärk - see osutus aga valeks. 1700 ründas Taani Rootsi alasid Põhja-Saksamaal. Samal aastal juba purustavad Rootsi väed Taani omad Põhja-Saksamaal ja sunnivad ta sõjast välja ...
.................................... .............................................6 1 , . , . . 2 , , . 17 075 400 2 . , 11 . . . , 10 509 000 . -, « ». 4 582 000 . 141 904 000 . 80 % , - 180 , . , - . 3 . IX , XI XII . XIV XIV . . , 1700 1721 . , . 1905 , II, . 1917. . . . . 1917 1922 . 1937 . . . 1980 . 1985 1991 . , . , 2008 - . 4 , . --. . , , , . , . , . , . « - ». , . 5 . , . . 4 , . .
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
1701 Erastvere lahing (Venemaa ja Rootsi kokkupõrge, kus Rootsi sai lüüa) 1703 Ida- ja Põhja-Eestit tabab põhjalik rüüsteretk 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1708- andis Peeter käsu Tartu linn hävitada ja taanduda; Vinni lahing( venelased võitsid) 1709-Poltaava lahing. Rootsi kaotas ja venelased nõudsid nende alad 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 1721.aastal Uusikaupunki rahuga 20. millal ja milliste tulemustega sõda lõppes?Miks? Sõda lõppes 1721.aastal Uusikaupunki rahuga, millega seadustati ametlikult Eesti kuulumist Vene riigile. Venemaa sai ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Tähtsaim tulemus aga Eestile oli see, et tühistati reduktsioon. Mõisnikud said tagasi oma mõisad. Säilitati luteri usk. Hulk eestlasi langes sõjas ja rahvaarv vähenes tunduvalt. 21. mõisted
Käina Gümnaasium Referaat Petrodvorets Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () . , , , . . . - ( , , ) ", " . 1734 , 25- .
aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega viimane sai soodsalt oma valdusesse kogu Ingerimaa. Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis Põhjasõjani. Altmargi- 1629. aastal sõlmitud rahu Poola ja Rootsi vahel, millega Rootsi sai kogu Eesti mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga. Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis. Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased. Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust. Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas
hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond,
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
1. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...
Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721.a Põhjasõda · 1721. - 1918.a Vene aeg · 1918.a 24.aug Eesti iseseisvumine · 1940. - 1991.a Nõukogude aeg · 1991.a 20.aug Eesti taasiseseisvumine 9.Nöörkeraamika kultuur Hakati tegema paati meenutavaid kirveid, mis olid hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega. Arenes loomakasvatus ja maaviljastus. Hakati elama üksikperedena. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. On ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile. Matmiskombed . 10.Vahendus kaubandus
kuningas. PÕHJASÕDA 1.Aeg, vastaspooled sõjas, põhjus. 1700-1721. Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa, Poola ja Saksimaa. Taheti lõpetada Rootsi ülemvõim Läänemerel. 2.Tähendus Eestile, 1710.a. 1700-1710 oli Eesti üks sõja lahingutandreid. Sõda ja sellega seotud katk hävitas 2/3 rahvastikust. Põhjasõjaga algas Eestis Vene võimu aeg. 3.Uusikaupunki rahu, sõja tagajärjed. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10.sept. 1721 Soomes. See lõpetas Põhjasõja.1721.a. Eesti-, Liivi ja Ingerimaa liideti Venemaaga. 4.Isikud Johann Reinhold Patkul Liivimaa mõisnik, kes läks Rootsi võimuga tülli ning põgenes välismaale ja tegi seal koostööd poolakatega, õhutades neid sõtta astuma. Karl XII Rootsi kuningas, oli sõjale pühendunud August II Tugev Poola kuningas Peeter I Vene tsaar. Ehitas Peterburi linna, võitis Põha sõja. RAHVASTIK. VALITSEMINE 1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi
aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Rootsi ainsaks vaenlaseks jäi Venemaa. 1708.a kavatses Rootsi moskva alla minna ja sundida venelasi alistuma, kuid saabus sügis ja talv, ilmad läksid poriseks ja külmaks, suundus Rootsi hoopis Poltaava kindlust piirma kevade algul. Ka vene väed koos peeter 1 jõudsid sinna. 8.juulil 1709.a said rootslased hävitavalt lüüa. Peales seda vallutas venemaa 1710.a ka riia ja tallinna ja ka osa soomest. Sõja lõpp: Peale Karl12 surma 1718.a algasid pikad rahuläbirääkimised. Sõda lõppes 1721.a Uusikaupunki rahuga. Tähtsamad aastaarvud Louis14 1643-1715 valitsemisaeg Charles1 1625-1642 valitsemisaeg Oliver Cromwell 1599-1658 eluaeg Aleksei Romanov 1645-1672 valitsemisaeg Nantesi edikt 1598 Charles1 raiuti pea maha 1649 Pikk parlament 1640 ja kestis 12 aastat Õiguste deklaratsioon 1689 Tartu ülikool 1632 Lõunaeestikeelne uus testament 1686 Vestfaali usurahu 1648 Uusikaupunki rahu 1721 Inglismaa kodusõda 1640-1649 Kolmekümneaastane sõda 1612-1648 Põhjasõda 1700-1721
Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki väikelinnas rahuleping. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest,
septembris Tallinn 29. septembril 1710. aastal hirjutati alla Harku kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid 6. Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga: 1710 1711. aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 140 000 inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti
olevat ala. 1629 Altmargi vaherahu, mis sõlmiti Rootsi ja Poola vahel, sellega läks kogu Mandri-eesti Rootsi võimu alla. 1645 Brömsebro vaherahu Taani kaotas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti ala kuulus nüüd Rootsile. Põhjasõda (1700-1721). 1699 kujunes Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Poola, Taani, Venemaa. 1700 Narva lahing- rootslastel suur edu, õnn pöördus venelaste poole alates 1709. Aastast. 1710 langes venelaste kätte Pärnu, Tallinn. Sõda lõppes 1721 Uusikaupungi rahuga: Ingeri-. Eesti,- Liivimaa liideti Vene riigiga. Ivan Neljas- Moskva suurvürst, kes kinnitas hertsog Magnuse ameti välja, juhatas Moskva vägesid alates 1572, vallutas suurema osa Mandri-Eestist. Gotthard Kettler- ordumeister, kui ordu andis end Poola alluvusse, Kuramaa esimene hertsog. Hertsog Magnus- Taani hertsog, oli Saaremaa asevalitseja. Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna
1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt lüüa. Uusikaupunki rahu 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
(jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18. saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule-
valmib masstoodang, (töötavad palgatöölised) Vallasvara – liikuv vara, väiksema väärtusega Raudvara – kariloomad, põllutööriistad; kuuluvad talu juurde LEPINGUD: 1582 Jan Zapolski leping;Venemaa ja Poola;Lõuna-Eesti läks Poolale 1583 Pjussa leping;Venemaa ja Rootsi; Põhja-Eesti Rootsile 1629 Altmargi leping; Rootsi ja Poola; Rootsi saab Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro leping; Rootsi ja Taani; Rootsi saab Saaremaa 1721 Uusikaupunki leping; Rootsi ja Venemaa; Põhjasõja lõpp PÄRISORJUSE KAOTAMISE PÕHJUSED: 1) Ebaeetiline – mõistsid haritumad aadlid ning oma mõju andsid valgustusideed 2) Ebamajanduslik – peamine töö tegija oli talupoeg ning pärisorjana polnud tal jaksu oma tööd hästi teha ning lohaka töö tõttu muutusid viljasaagid aina väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid
traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine
Talupoegade olukord-kontrollida kodust tööd Vaimuelu 18. sajandil Võta poolt või vastuseisukoht ning põhjenda oma otsust. Viimane ülesanne Tihenevad Eesti kultuurikontaktid Läänega (uued usuvoolud, kirjandus-, kunsti-, muusikastiilid, elulaad) Luteri kirik ja kirikuõpetajad jäävad vaimuelu kandjateks. TÜ ei tegutse. Taastatakse talurahvahariduse andmine. Rahvasõbralike haritlaste kriitika valitsevate olude, sh. pärisorjuse suhtes. Eestlased kristianiseeruvad Täida lünktekst usuvoolude kohta. Luteri usku lähendas rahvale............................ Lõplikult võtsid eestlased ristiusu omaks tänu................................................................... Hernhuutlus süvendas järgmisi moraalseid tõekspidamisi:........................................................................................ Hernhuutlus kasvatas rahva algatusvõimet:......................................................................................
, Moi Imja 12. : 1381 : 13 919 (2010) : , : 14,95 ² Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1381 1559 1563 1645 - 1721 - . 1917 - 1918 - - Tammisaari , Click to edit Master text style Rønne , Second level Mariehamn , Third level Fourth level Fifth level Shevde , Vammala , Turku , Talsi , Kuurne , Click to edit Master text style Second level Third level Fourth level Fifth level . Cl...
· Kornblume · Rauchswalbe · Kalkstein · Blau-schwarz-wei3 Die Landschaft · Sehr Flach, aber Süd-Estland ist bergiger · Der grö3e See ist der Peipussee · Der grö3er Inseln sind Saaremaa und Hiiumaa · Der längste Fluss ist Võhandu · Der höchste Berg ist Suur Munamägi · Die gro3eren Städte sind Tallinn, Tartu und Pärnu Geschichte · 2004 EU · 1869 erste Sängerfest · Großen Nordischen Krieg von 1700 bis 1721 · Der Livländische Krieg (1558-1583) · Russifizierung · Tallinn 1219 · St. Georgsnacht 1343 Sehenswurdigkeiten · Suur Munamägi · Die Altstadt · Lahemaa Nationalpark · St. Olav's Kirche · Kaali Naturreservat · Bahnhof in Haapsalu Typisch für Estland · Tanel Padar · Bier · Singen · Sänger- und Tanzfestival · Die Kuhe · Pflügen · Johannistag · Saku DANKE!!!!!!!
18. saj. 2. veebruar 2012. a. 11:12 · 1700-1721 a Põhjasõda o kirikud jäid tühjaks o Eestlased pöörduvad tagasi esivanemate looduskultuuri poole o levinuim instr. torupill · 1720 a ilmusid Eestisse käsitöölised-jutlustajad HERNHUUTLASED (vennaste kogudus) o õpetasid rahvast lugema ja kirjutama o olulisel kohal laulmine o nad tegelikult tõrjusid eemale vana-eestlaste rahvaloomingu ja olid vaenulikud rahvalaulu ja -tantsu ning torupilli mängu vastu · Eestlastel rohkem kokkupuuteid ilmaliku muusikaga. o Aadli ringkondades elavnes muusikaharrastus · korraldati kontserte, balle ja pidustusi · talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
