ÄRITULUD KOKKU 8 706 450 kr 6 364 556 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 7 316 566 kr 3 886 305 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 348 933 kr 254 176 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 519 967 kr 488 629 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 172 554 kr 159 468 kr KOKKU rühm 7. 692 521 kr 648 097 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 112 188 kr 108 653 kr KOKKU rühm 8. 112 188 kr 108 653 kr 9. Muud ärikulud 15 631 kr 44 326 kr ÄRIKULUD KOKKU 8 485 839 kr 4 941 557 kr 10. Finantstulud 10.5
protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele. 4. Tähtaeg nõude maksma panekul: ÄS § 302 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud arvates otsuse vastuvõtmisest. 8 kaasus Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Hüpotees: B esitab kohtusse hagi otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühistamiseks. § 170 lg 2, kvooruminõue. Lahendus: § 171 lg 6. Edasi § 172 lg 1. Aadressiküs 3-4-1-51-14 p 54 jj. § 182 lg 1. Kas selline tahteavaldus omab mingit tähendust, et saata meiliga, mitte postiga? Jah, osanik saab määrata ära, milliste vahendite kaudu temaga suhelda tuleb. Tegemist on olulise rikkumisega, sest ei saadetud sel viisil, kuidas osanik soovis. Sellist asja pole raske meeles pidada, kui ainult 3 osanikku on. 3-2-1-22-08 p 15: võib olla vastuolu HUP-ga, kui teatakse, et isikuid pole kohal
Puhatu Selisoo Kõrgesoo Proovid Vanus Proovid Vanus Proovid Vanus Algaasta Algaasta Algaasta (nr) (aastat) (nr) (aastat) (nr) (aastat) 5 1840 169 22 1835 174 19 1837 172 3 1862 147 1 1837 172 6 1856 153 2 1867 142 17 1878 131 5 1861 148 10 1891 118 14 1880 129 2 1864 145 4 1902 107 8 1882 127 22 1891 118
14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232
14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232
14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232
5. RAHVASTIK JA KEEL 5.1. Kanadalased Kanada rahvastik koosneb suurelt osalt sisserännanuist (15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat) ja nende järglastest. Rohkem kui 30 rahvuse hulgas on kõige rohkem Kanadas inglasi koos sotlastega (36,2% rahvastikust) ja prantslasi (15,8%). Palju on ka saksa, itaalia, ukraina, hollandi, poola ja Skandinaavia päritoluga kanadalasi. (ENE 4, 1989) Põlisasukaid indiaanlased ja eskimoid on 2006 aasta seisuga 1 172 790 inimest. Hea sündivuse tõttu on nende arv tõusmas veelgi. Enamik põliselanike elab reservaatides ja eskimod muidugi põhjapoolsetel külmadel aladel. (Aboriginal, 2009) Kanada on nagu ka ülejäänud Ameerika alad väga usulise rahvaga maa. Kuna rahvastik on kirev siis on ka uske palju erinevaid. Umbes 46% rahvastikust on katoliku usku, sellele järgneb protestantlik usk 30%-ga. Lisaks on ka moslemeid, juute, budiste jne. (Religion, 2009)
14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ 21 72 H 122 z 172 ￊ 222 ￊ 22 73 I 123 { 173 ￊ 223 ￊ 23 74 J 124 | 174 ￊ 224 ￠ 24 75 K 125 } 175 ￊ 225 ￡ 25 76 L 126 ~ 176 ￊ 226 ￢ 26 77 M 127 177 ￊ 227 ￣ 27 78 N 128 ﾀ 178 ￊ 228 ￤ 28 79 O 129 ﾁ 179 ￊ 229 ￥ 29 80 P 130 ﾂ 180 ￊ 230 ￦ 30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
a suvel koguma raha, et püstitada tema auks mälestusmonument. P. Südal jäid oma elujooksul paljud asjad paberile panemata või lõpetamata. See hulgas ka reekviem, mille aga Kreek otsustas tema auks lõpuni teha. Tal kulus selleks kaks aastat. Selle teose esilinastus toimus Estonia kontsertisaalis 20.okt 1929.a Juhan Aaviku juhendamisel. 1931-1937 aastatel tegeles Cyrillus Kreek vaimulike rahvaviisidega, ta seadis kolmehäälsesle koorile 271 rootsi ja 172 eesti viisi. Kreegi poeg suri aastal 1934. ning pärast seda tema suhted oma naise Mariaga jahenesid nii võrd, et 1939.aasta kevadel abielu lahutati. Kreek aga liikus kiirel edasi ning juba sama aasta suvel abiellus ta oma kunagise õpilase Aleksandra Tinskiga, neil sündis kolm last. Samuti nagu Mart Saarel toimus ka Cyrillus Kreegi loomingu elavnemine sõja-aastail. Kreegile tuli dirgent Olav Rootsilt ettepanek seada oma senisest loomingust midagi sümfooniaorkestrile ja ta nõustus sellega
Mk III (19911997) Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine algas novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda põlvkonna Golf valiti 1992. aasta autoks. Golf Mk III GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI Mk II-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurem, aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st on ka VR6 variant. Selle 2,8-liitrine VR6 mootor arendas 172 hj (128 kW) ja see parandas 1285-kilose massiga auto dünaamikat märgatavalt. Mk II GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1,8-liitrine mootor, mis arendas 137 hj (102 kW). 1993. aastal tutvustati kolmanda põlvkonna Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2,0 liitrini ja tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 hj-ni (110 kW). Kuigi mootor oli
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
1713 Forsüütia põõsad 8 tk 0,6 10,8 7,8 153,6 1 1714 Muru 1714 Käsitsi rehitsemine enne 153,3 m2 0 50,599 1 muru külvi 3 1714 Muru külvamine koos 153,3 m2 0,2 3,02 3,25 961,379 2 kasvumulla lisamisega 3 1714 Muru rullimine 153,3 m2 0,1 1,3 199,329 3 3 172 Teede ja platside alused Betoonist sillutiskivi 39,78 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 1245,33 1721 liivapadi, paksus 10 cm 72 9 Asfaltkate liivapadi, liiv, 122,0 m3 0,9 10,3 12,0 9,0 3821,09 1722 paksus 20 cm 796 1 Asfaltkate killustik, 122,0 m3 0,3 14,10 14,0 3,5 3857,71
Arvatavasti tuleneb erinevus sellest, et PC tegeleb suurte ettevõtetega kellel on palju vara ja müügitulu. Nendest võib välja tuua näiteks- Ericsson Eesti (varad: 289 823 000 müügitulu: 1 196 224 000); NG Investeeringud (vara: 384 922 000, müügitulu: 682 576 000) ja Tallinna Kaubamaja Grupp (vara 347 980 000, müügitulu 555 447 000). BO'l oli 2016. aasta seisuga suurima vara ja müügituluga ettevõtted- Eesti Töötukassa (varad: 684 621 000, müügitulu: 172 145 000); Riigimetsa Majandamise Keskus (vara: 3 696 362 000, müügitulu: 161 890 000 ) ja Tartu Ülikool (vara: 290 866 000 , müügitulu: 161 895 000). Võrreldes ettevõtteid kellel on osutatud 2016a. audiitor teenuseid, näeme koheselt suuri erinevusi. PC Eestis klientide varad ja müügitulud ületavad suurelt BO klientide varasid ja müügitulusid. See on kindlasti üks põhjuseid, miks PC on olnud edukam, kui BO.
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
muuseum New Yorgi moodsa kunsti muuseum on 1929. aastal New Yorgis asutatud ning täielikult moodsale kunstile pühendatud muuseum. Vaatajaile avati muuseumiuksed 7. novembril 1929. Muuseumi üheks asutajaks oli Abby Aldrich Rockefeller. Tänapäeval on muuseum üks tähtsamaid ja kuulsamaid 20. sajandi kunsti eksponeerivaid muuseume maailmas. Muuseumis asub üle 172 000 kunstiteose, seal hulgas 22 000 filmi. 2. Pariisi linna moodsa kunsti muuseum Pariisi moodsa kunsti muuseum (prantsuse Musée d'Art moderne de la Ville de Paris) on moodsa kunsti muuseum Pariisis. Muuseum asub Tokyo palee idapoolses osas aadressil 11 avenue du Président Wilson, 75016. Muuseumis eksponeeritakse umbes 8000 20. sajandi kunstiteost. Esindatud on Henri Matisse, Georges Braque, Pablo Picasso, Fernand Léger, Amedeo
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja müüs auto maha, kuid uus omanik ei osanud seda kasutada ja müüs 1905. aastal edasi Johansonile. · Eesti autonduse esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid. Klubi president oli Jaan Zimmerman, abiesimees Hans Vinnal, spordikomisjoni esimees Julius Johanson. Esimene võistlus (sprint) organiseeriti aastal 1925. 1926 korraldati võidusõit
2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest. Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale?
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
314 150 250 220 315 200 200 250 317 250 320 300 318 150 266,6666667 200 266,6666667 319 255,8139535 320 360 300 321 120 175 233,3333333 260 322 250 250 250 85 324 190,9090909 123,3333333 105 180 325 202,1276596 208,3333333 150 329 172,7574751 332 240 282 164 210 333 180 220 334 150 337 260 290 200 338 120 340 236,3636364 341 270 150 342 100 345 200 160 200 346 250 233,3333333 200 347 250 250 200
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x y z 0 5 0 2 13 -8 2,5 172,811533 0,94670367 1 1 1 5 2 4 2 1 y z 3 3 3 3 3
208. · Seadus krediitasutuste agentide, kommisjonääride ja korrespondentide kohta. RT 1921, 88/89, 167. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 209. · Ajutine seadus koosolekute kohta maa-alal, kus sõjaseadus kaotatud. RT 1921, 88/89, 170. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 252. · Seadus talumaade korraldamise kohta Petseri maakonnas ja Viru maakonna Naroova taguses osas. RT 1921, 88/89, 172. Kinnitatud Riigikogu poolt 15. novembril 1921. RT 1921, 103, 229. Riigikogu poolt 1. novembril 1921 a. vastuvõetud Seadus Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) ärakaotamise kohta. RT 1921, 101, 192. § 1. Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) kaotab oma maksvuse. Algkirjale allakirjutanud Riigikogu abiesimees K. Virma. Abisekretäär W. Pezold.
Nõo Reaalgümnaasium Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kersti Lentsius 12c Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe .....................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET............................................
Tootjad: Boeing Reisijaid: 305 kuni 368 Pikkus: 63,7/73,9 m Lennukaugus: 9 630/10 600 km Boeing 787 Tüüp: reisilennuk Tootjad: Boeing Commercial Airplanes Riik: Ameerika Ühendriigid Tootmisaastad: hetkel tootmises Kogus: 2 Reisijaid: 223296 Pikkus: 60.0 m Tiivaulatus: 60,1 m (7 ja 9) Tippkiirus: 954 km/h 10,700 m kõrgusel Reisikiirus: 913 km/h 10,700 m kõrgusel Lennukaugus: 15 700 / 15 400 / 6500 km Cessna 172 Tüüp: ülatiivaline väikelennuk Tootjad: Cessna Reisijaid: 4 Pikkus: 8,20 m (26 jalga 11 tolli) Tiivaulatus: 10,92 m (35 jalga 10 tolli) Tippkiirus: 217 km/h (117 sõlme) Lennukaugus: 1000 km (539 meremiili) Cessna Citation Mustang Tüüp: äriklassi lennuk Tootjad: Cessna Aircraft Company Meeskond: 2 Reisijaid: 4 Pikkus: 12,37 m Tiivaulatus: 13,16 m Lennukaugus: 2130 km De Havilland Comet Meeskond: 4 Reisijaid: 56-109 Pikkus: 34 m Tiivaulatus: 35 m
165. Süsteemi masskeskme liikumise teoreem 166. Süsteemi masskese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad välisjõud e N e M a c = F M ac = k =1 Fk 167. 168. 169. 170. p = m v Liikumishulga teoreem 171. korrutist nimetatakse punktmassi liikumishulgaks. 172. 173. 174. 175. 176. 177. 178. 179. 180. Impulss, jõuimpulss 181. 182. 183. 184. Impulsi jäävuse seadus V m V + m2V2 u= u= 1 1 185. m1V1 + m2V2 = (m1 + m2 ) 2 m1 + m2 Isoleeritud süsteem-puuduvad välisjõud või nad on kompenseeritud. Olgu kahest kehast koosnev süstem
04): Pneumotooraks paremal suurenes. (04.05): Õhkrind paremal alles, võrreldes 30.04.15 ülesvõttega mahult vähenenud. (07.05): Õhkrind ülaväljas kuni 1cm paksuse kihina; võrreldes 04.05.15 pisut suurenenud. EKG: teostatud 19.04 ning 20.04 17 6. LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE VÄÄRTUSED Vereanalüüside kõrvalkalded: 19.04: CRP 12 mg/L ↑, muud väärtused normis 26.04: kaalium 4.8 mmol/L ↑, CRP 172 mg/L ↑, ALAT 52 U/L ↑, ASAT 37 U/L ↑. 28.04: CRP 136 mg/L ↑. Hb 133 g/L ↓ 30.04: CRP 81 mg/L ↑, ALAT 69 U/L ↑, ASAT 44 U/L ↑. 05.05: CRP 22 mg/L ↑. ALAT 102 U/L ↑, ASAT 55 U/L ↑. Normväärtused: CRP (<5 mg/L) Kaalium (3,4 – 4,5 mmol/L) ALAT (<41 U/L) ASAT (<40 U/L) Hb (134 – 147 g/L) 18 7. PÄEVIK 22.04 Patsiendil planeeritud kell 10.15 videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. Enne operatsiooni
vait, tuli oli kustus = sääsk pinises). Laura jõudis koju ja vaatas telekat alles siis, kui Peeter magas. 5 lk 164 (Eero) Ärkas hommikul ülesse, sees suht sitt tunne. Siis tuleb meelde Laura. Ta helistas sõpradele, tahtes teada, kellega ta oli olnud eelmine päev jne. Eero käis ka selle vanamehe maja juures, üritades seda kohta meelde tuletada. Eero midagi erilist ei teinud, lihtsalt kompas mikrorajoonides ringi. Talv 1 lk 172 (Augustus Kask) Läks linna äärde jalutama. “Augustus Kask kõndis põlluvaheteel ja nautis inimeste puudumist.” lk 173 keskel Tagasiteel leidis ta põõsast kollase ja siniste ruutudega jope. See oli see Ameerika jope, mille Theo kaaslane oli rotti pannud. “Hetke kõhelnud, jättis Augustus Kask jopi selga ja võttis oma vana jopi käsivarrele. Käisingi liiga vanamoodi riides, mõtles ta, tänu juhusele sain nüüd lõpuks ka endale mõelda.” lk 174 üleval 2 lk 174 (Maurer)
3. GOLF MARK III (19911997) 3.1. Golf mark III lühiülevaade Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine algas novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda põlvkonna Golf valiti 1992. aasta autoks. Golf Mk III GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI Mk II-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurem, aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st on ka VR6 variant. Selle 2,8-liitrine VR6 mootor arendas 172 hj (128 kW) ja see parandas 1285-kilose massiga auto dünaamikat märgatavalt. Mk II GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1,8-liitrine mootor, mis arendas 137 hj (102 kW). 1993. aastal tutvustati kolmanda põlvkonna Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2,0 liitrini ja tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 hj-ni (110 kW). Kuigi mootor
1724 Põõsasmaran 84 tk 3,52 296 1725 Jaapani enelas 80 tk 3,52 282 1726 Põõsaste istutamine 164 tk 0,30 4,1 3,9 1312 172 Teede ja platside alused 5 Materjal Masina Tööjõu Kood Ajanor Hind
815 0,857 4285 164 16,29133 75 4,3174881135 820 0,857 4285 165 16,37467 75 4,3174881135 825 0,858 4290 166 16,458 70 4,248495242 830 0,858 4290 167 16,54133 70 4,248495242 835 0,858 4290 168 16,62467 70 4,248495242 840 0,858 4290 169 16,708 70 4,248495242 845 0,858 4290 170 16,79133 70 4,248495242 850 0,858 4290 171 16,87467 70 4,248495242 855 0,859 4295 172 16,958 65 4,1743872699 860 0,859 4295 173 17,04133 65 4,1743872699 865 0,86 4300 174 17,12467 60 4,0943445622 870 0,86 4300 175 17,208 60 4,0943445622 875 0,86 4300 176 17,29133 60 4,0943445622 880 0,86 4300 177 17,37467 60 4,0943445622 885 0,86 4300 178 17,458 60 4,0943445622 890 0,86 4300 179 17,54133 60 4,0943445622 895 0,86 4300 180 17,62467 60 4,0943445622
Ringjoone pikkuse valemis c = 2r ja pindala valemis S = r2 esineb üks konstant ja üks muutuv suurus. 1.2. Võrdelised suurused ja nende omadused Kui kaks positiivset suurust sõltuvad teineteisest nii, et ühe suuruse suurenemisel (või vähenemisel) mingi arv korda suureneb (või väheneb) ka teine suurus sama arv korda, siis need suurused on võrdelised. Näited võrdeliste suuruste kohta tuleb valida elulised, kus matemaatikat saab lõimida igapäeva- eluga (Tõnso 2002: 172 173). 1 Näide: tabelis on antud auto poolt läbitud tee pikkus ja sõiduks kulunud aeg. Tuleb otsustada, kas meil on tegemist ühtlase liikumisega (füüsikas käsitletakse seda 8. klassis). s (km) 45 60 90 120 150 t (h) 0,5 2 1,0 4 5
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Eesti kümnevõistlus Referaat kehalises kasvatuses Kristel Eslas PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge.........................................
5 HAL-48203 Lehtpuu istikute 22 tk 3,0 66 1 800,00 780,00 91 080,00 821,0 2 580,00 21 1713 istutamine 7 Teede ja platside 172 alused 783,8 ISO-06-31 600,0 m2 0,1 60 16,80 36,40 12 264,00 53,20 22 1721 Geotekstiilkangas 1 2
rullimisega 2 m2 Muru külvamine koos kasvumulla lisamisega 1654,2 m2 Pinnase rullimine pärast muru külvi 1654,2 m2 madalhaljastuse istutamine 7 tk. Puuistikute istutamine 3 tk. 172 Teede ja platside alused hooneesine platsi ja parkla filterkiht 1415 m2 14 Tabeli 4 järg. Kood Nimetus Maht Ühik hooneesine platsi ja parkla killustikalus 200mm 1415 m2 173 Teede ja platside katted teede ja parkla asfaltkatte paigaldamine 1099,2 m2
program (Minitab or SPSS) for its additional processing and quantitative study. © 2013. Fédération des Traducteurs (fit) Revue Babel All rights reserved 414 José Luis Martí Ferriol Table 2. Reading speed calculations as calculated and presented in a table by the new tool Subtitle number Subtitle text and time Duration Characters Words CPS WPM 1 00: 00: 45: 12 00: 00: 47: 21 - - - 2,09 23 6 11 172 What's up? / - Bad news... 2 00: 00: 50: 10 00: 00: 54: 13 My 4,03 72 14 18 208 contact said the Jews who showed / up with the green slip were arrested. 3 00: 01: 04: 09 00: 01: 05: 12 That's 1,03 16 2 16 117 better... 4 00: 01: 29: 15 00: 01: 31: 15 - - - 2 33 7 16 210 What's wrong
kokku kutsuda (ÄS § 171 lg 3) · Teates tuleb näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. (§ 171 lg 2) ... RK 3-2-1-22-08 Päevakorra mitte teatamine võib olla teatamiskohustuse rikkumiseks · Vähemalt nädal enne toimumist (§ 172 lg 1) peab kätte saama Päevakord · Kokkukutsuja määratleb päevakorra (ÄS § 171.1 lg 1) ... Päevakorras mitteolevate teemadena saab käsitleda vaid korralduslikke küsimusi (ÄS § 171.1. lg 4) ... Erandina, Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist (§ 171.1
167. 1 1 2 5 168. 1 1 3 1 169. 1 1 4 10 170. 1 1 2 2 171. 1 1 1 1 172. 1 1 3 2 173. 1 1 10 174. 1 1 2 2 175. 1 1 2 176. 1 1 2 1 177. 1 1 1
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone. ...
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
