rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" · Kalendrid, nõuanderaamatud
Louis XIV Louis XIV [lu'ii neljateistkmnes] (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), htlasi on ta kige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta pris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Prast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi thtsust ja mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, ppis tantsima balletti jne. htlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning laseb ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lpp ei olnud tall...
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema vii...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Noore preestrina töötas ta mõnda aega orbude konservatooriu...
Louis XIV Louis XIV (1638-1715) hakkas valitsema aastal 1643, kui ta isa Louis XIII suri. Ta sai Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta kuulsust,...
maale, sest teised hiihnhmed(hobud) ei taha, et Gulliver elaks siin. Kuue nädala jooksul tegi ta endale sulase abiga kanuu ning sõitis merele. 15.veebruaril 1714/15 alustas ta teekonda. Kahe päeva pärast jõudis ta Uus-Hollandisse(Austraaliasse). Seal sai ta Portugali laeva peale, kust teda ülihästi koheldi. Kuid Gulliver tahtis mitu korda põgeneda, sest talle ei meeldinud jähuud(nii ta nüüd nimetas inimesi). 15.novembril 1715 jõudis laev Lissaboni. 24.novembril lahkus autor Lissabonist. 5.detsembril 1715 saabus Gulliver koju, oma naise ja laste juurde.
Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Kuna Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaist olid teist usku kui tema ise, tühistas ta hugenottidele allesjäänud õigused ja asetas nende õlule rasked maksukoormad. Selle tulemusena astus osa hugenotte küll katoliku usku, kuid rohkem kui 200 000 neist põgenes Prantsusmaalt. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV ,,Uusaeg I. Ajaloo õpik 8. klassile ". Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline. Kolmas, ümbertöötatud trükk. Lk 12-15
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-17...
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade töö...
DUBLIN ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Riia - Dublin x 1455 1615 x 1210 1330 ---> ---> ---> Dublinist väljuvad lennud Malta 0955 1455 x x x Faro 1100 1400 x 1040 1340 x Alicante x 1320 1715 x 1105 1430 Fuerteventura x 0730 1155 x x Gran Canaria 1140 1605 x x 1150 1615 Lanzarote 1325 1740 x 1210 1625 x Malaga x x 1000 1355 x Tenerife Sth 0610 1035 x 0610 1035 x
inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla" romaanides hargneb tegevus 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi algul. "Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. "Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. "Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Piibel ja kirjandus Mis on piibel? Piibel (kr biblion raamat, kiri) on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju nii kultuurile, inimestele kui ka paljudele hilisematele kirjandusteostele. Piiblist on Euroopa rahvaste kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse kandunud nii sümboleid, lendsõnu (saagu valgus! A ja O algus ja ots, läbi sõrmede vaatama, peseb oma käed puhtaks; Saalomoni tarkus, oma risti kandma, meie igapäevane leib, uskmatu Toomas; kes ei tööta, see ei pea ka sööma), väljendeid, süzeesid, karaktereid. (maal ,,Püha õhtusöömaaeg") Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast. Selles esitatakse vanade idamaade müüte maailma ja inimese loomisest ning lugusid juutide ajaloost. Lugejale avatakse ilmutuse ajalugu Aabrahamist Mooseseni ja Moosesest Jeesuseni. Piibli peamised tegevuspaigad asuvad Väike-Aasias, peamiselt Palestiinas: Jeruu...
Referaat Louis XIII Puiga Põhikool Jane Oja 8.klass 2009 Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad tä...
mõista suurendab tahtmist omandada veelgi rohkem teadmisi ja aitab ka tekstide tegelikust sisust määratud viisil aru saada. Kuna kirjaoskus oli laialdaselt levima hakanud, siis oli vaja rahvale anda ka midagi, mida lugeda. Põhilisteks väljaantud teosteks jäid loomulikult vaimulikud tekstid, esirinnas Piibliga, mille lõunaeestikeelne Uue Testamendi trükk ilmus 1686. aastal. Põhjaeesti keelde tõlgiti see alles 1715. aastal. Vana Testament nägi aga Eestis ilmavalgust alles 1739. aastal, tõlgituna põhjaeesti keelde. Piibli kõrvalt hakkasid aga üha populaarsemaks muutuma väikesed ja odavad rahvakalendrid, juturaamatud ning ka nõuanderaamatud, mis sarnaselt ratsionalistlike jutlustajate jutlustele andsid näpunäiteid eluks eneseks. Ainsaks siiani mainitavaks negatiivseks jooneks Vene võimu mõju puhul eestlaste haridusele võib nimetada Tartu Ülikooli sulgemise
aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. [6]. 4.3 Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. [6]. Kokkuvõte Referaadi teemaks on Piibel. Töö on koostanud Triin Erismaa, Töö on lühiülevaade Piiblist ja selle ajaloost.
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone. · Kollegiume juhtis president, kelle abilistex olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. · 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks-selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
Prantsusmaa Henri IV · Tema esimene minister oli hertsog Sully. Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal. · Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks...
Varauusaegne riik Jan Enriko Viidermets Aleksander Haamer Holden Johanson Elin Lee Solman 8.d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsus...
koduraamatus. Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases keeles pealkirja Wastne Testament ja selle peamiseks tõlkijaks oli raamatu ilmumise ajaks 23-aastane pastor Adrian Virginius. Teost trükiti 500 eksemplari, Eestis on neist tänaseni säilinud 6 eksemplari. Põhjaeestikeelne Uue Testamendi tõlge ilmus alles 1715. aastal. Peamiselt vastutasid tõlkimise eest Eberhard ja Heinrich Gutsleff, kes olid oma töö lõpetanud juba varem, kuid tõlke varasemat väljaandmist oli takistanud Põhjasõda. Tõlge ilmus 400 eksemplaris, millest kaasajani on säilinud vaid kaks terviklikku eksemplari. Esimene eestikeelne Piibel Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), ...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Antonio Lucio Vivaldi (1678-1741) Sisukord:________________________________ - Kes oli Antonio Vivaldi - Biograafia - Tema looming - Allikad Kes oli A.Vivaldi? Antonio vivaldi on sündinud 1678 veneetsias ning oli itaallasest muusik, viiulimängija ja preester. Ta oli üks euroopa parimatest barokk aja muusikutest ning teda teatakse eelkõige viiulikontsertide, ooperite ja oma ühe kuulsama viiulikontserdi aastaajad järgi. Biograafia Ta sündis 1678 veneetsias ning ta ristiti kohe pärast sündi mitteametlikult tõenäoliselt maavärina tõttu mis tabas tema linna samal päeval. Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde. Vivaldi isa õpetas teda viiulit mängima väga noorelt mida tõendab see et tal oli 24 aastasena väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legren...
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
Bachiga, kellega ta sai seitse last. Seitsmest lapsest jäi ellu neli, kellest kaks said samuti hiljem kuulsateks heliloojateks. Aasta pärast kolis Bach tagasi Weimarisse, et töötada kontsertmeistrina ja orelimängijana Ducali kabelis. Saades üsna palju muusikalist vabadust, seadis Bach ennast sisse ning hakkas koostama esimest kollektsiooni oma parimatest varasematest töödest, mis hõlmas peamiselt oreliteoseid ja kantaate. Kui Bach ei saanud 1715. aastal ihaldatud kohta Weimari kapellmeistrina, oli ta pettunud ning lahkus linnast ja võttis vastu õukonna orkestrijuhi koha Cothenis. Senini oli Bach kirjutanud peamiselt oreliteoseid ja kirikukantaate, kuid Cothenis hakkas ta keskenduma teistele instrumentidele üle oreli ning looma instrumentaalmuusika palu. Cothenis oleku ajal lõi ta orkestri meistriteose mida tuntakse ,,Brandenburg Concerto" nime all. Bachi tööaeg Cothenis kestis umbes seitse aastat
jõuda oli ka peamine põhjus,miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. q Siiski jõuti 1686.aastal välja anda lõunaeestikeelne Uus (Vastne)Testament,mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andres Virginius ja tema poeg Adrian. 11 Vana ja Uus Testament. q Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. q 1715.aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles.Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud. 12 q Tõlkekäskirjad paljastavad,et esimene põhjaeestikeelne piibel ei olnud mingi juhuslikult kokku pandud tekst,vaid väga põhjalikult ja kaalutletud töö vili. q Vana Testamendi kanoonilised osad tõlgiti esialgsete vaatluste põhjal 1725 1728,samas kui ametlik
Euroopa valitsejad. Frangi riigi esimesed valitsejad. Suur rahvasterändamine. IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine. Põhjustajaks peetakse hunne. Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne-Rooma keiser(Romulus Augustulus)- Algas keskaeg. Germaanlaste riigid. Hispaaniasse-läänegoodid. Prantsusmaale. Itaaliasse Põhja-Aafrika. Koos elasid germaanlased ja roomlased. Kujunevad välja: Itaalia keel, Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning...
[4] The estate is recorded in 1451 as "Bouchmorale", and was later tenanted by Alexander Gordon, second son of the 1st Earl of Huntly. A tower house was built on the estate by the Gordons.[5] In 1662 the estate passed to Charles Farquharson of Inverey, brother of John Farquharson, the "Black Colonel". History The Farquharsons were Jacobite sympathisers, and James Farquharson of Balmoral was involved in both the 1715 and 1745 rebellions, and was wounded at the Battle of Falkirk in 1746. His estates were forfeit, and passed to the Farquharsons of Auchendryne.[6] In 1798, James Duff, 2nd Earl Fife, acquired Balmoral, and leased the castle. Sir Robert Gordon, a younger son of the 3rd Earl of Aberdeen, acquired the lease in 1830 and made major alterations to the castle, with baronialstyle extensions designed by John Smith of Aberdeen. CastleRoyal Family
7.PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJANDIL Kuningavõim 17. sajandi algul Kuningas Henri IV langes mõrvari käe läbi 1610. aastal Tema suurimaks saavutuseks oli Prantsusmaad laastanud ja ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine 1593. aastal võttis omaks katoliikluse Pärast kuninga mõrvamist ähvardas kujunenud stabiilsus kokku variseda Probleemiks oli kuninga suhe feaodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes nõudsid suuremaid õigusi Vastuseis kodanluse ja vana aristokraatia vahel Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga Generaalstaadid (1614) Kuninglike printside opositsiooni juht prints Condé nõudis regendilt seisuste esinduste (generaalstaatide) kokkukutsumist Sellega loodeti nõrgestada asevalitseja võimu. Sama aasta oktoobris algasidki generaalstaatide istungid Pariisis Sinna kogunesid kõigi kolme seisuse (vaimulike, aadli...
Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut....
Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud.
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetek aastatel. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate hulgas petism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust. Tänu nendele lähendus luteri usk usuga. Kiriku osa vaimuelu edendajana jäi varauusaja lõpuni väga oluliseks. Kirikuõpetajad olid 18. sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Vennasteliikumine Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need k...
(põjaeestikeelne). Samal ajal alustati lõunaeesti keelset tõlget(J. Gutslaff) Tal tekkis mõte tõlkida paralleelselt (p.e.k.-l.e.k.) (surma tõttu tõlkimine pooleli). Uus kirjajuht J.Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis) Anton Thor Helle- 1683-1748, sündis Tallinnas kaupmehe perekonnas. Haridus Tallinna Gümnaasiumis(G. Adolfi) ja Kieli ülikoolis. Jüri kihelkonna pastor. Pühendus eesti murdeerinevuste tundmaõppimisele. 1732 ilmus eesti keele grammatika 7000- sõnalise sõnaraamatuga. 1736 valmis Piibli täielik tõlge. Trükiti 6015 eksemplaari. Tema tõlke alusel ilmunud 20 trükki.
inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele. Vennastekoguduslikest perekondadest on pärit F.R.Kreutzwald, C.R.Jakobson, J.Hurt, V.Reiman, J.Tõnisson. 1750a. Paiku jõudis Eestisse teoloogiline ratsionalism. Ratsionalism rõhutas asjalikkust õpetust, praktilisust.Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puuduliku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust.Ratsionalismi tuntuim esindaja oli August Wilhelm Hupel. 1715.a. ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739.a.ilmus Piibel Anton Thor Hellelt. 9) Rahvaharidus. Vastus: Rootsi ajal loodud haridussüsteemi jätkati. Esimene ühtne koolikorraldus tuli 1739.aastal. Koolikohustus oli 712.aastastele, miiniumnõueteks oli katekismuse tundmine, Piibli lugemine, lauluraamatu tundmine. 1765.a.Liivimaa maapäeva otsusega loodi rahvakoolid kõigisse suurematesse mõisatesse, lubatud oli ka kaduõpe. 18
järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust. Kirikuõpetajad olid 18.sajandil Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Tervikpiibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti keeles. Kätlin Perri 11a Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks.
Minu 17.-18. sajandi kunstiajalugu Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga, loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Selle lossi ehitajaks oli Louis XIV ehk Päikesekuningas. Arhitektiks oli aga Louis Le Vau. Louis Le Vau Louis Le Vau (1612 11. oktoober 1670) oli Prantsusmaa arhitekt, kes kavandas Louis XIV soovil Versailles' lossi. Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surma...
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on Inglismaa ajaloos nimet...
Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Ungru legend Rohuküla maantee ääres köidavad tähelepanu Ungru lossi varemed. Ungru mõisa on kuulsaks teinud Vene tsaari Peeter I ootamatu külaskäik 1715. aastal. Tsaar tuli Ungrusse kohtuma mõisa omaniku parun Reinhold von Ungern Sternbergiga, kuid viimane oli mõne aasta eest surnud ja mõisas elas tema noor lesk. Pärast jalutuskäiku mõisapargis pakuti keisrile kiiruga valmistatud einet. Laua juures ulatas talle üks teener karika, millesse oli graveeritud Rootsi kuninga Karl XII nimi. Otsekohe püüdsid teised karikat tsaarilt tagasi võtta, kuid keiser tõrjus nad eemale ning tühjendas karika hüüdega: "Elagu sõber Karl
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS WATTI AURUMASIN Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Aurumasin........................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele lö...
Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõig...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
