MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
18.sajandi tähtsamad mehed Eesti ajaloos Anton Thor Helle (1683-1748) Sünniaeg: Anton Thor Helle sündis Tallinnas. Tema täpne sünniaeg ei ole teada, sest säilinud on vaid andmed ristimise kohta Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. Haridus: .Esimese hariduse sai ta Tallinna gümnaasiumis, mille järel läks Saksamaale Kieli ülikooli usuteadust õppima. Töötas: 1713. aastast töötas Thor kirikuõpetajana Tallinna lähedal Jüri kihelkonnas. 1715 valiti Anton Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. Alates 1740. aastast hooldas ta lisaks Jüri kogudusele ka Kose kogudust, 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks. Eraelu: 1713. aastal abiellus Thor Helle Jõhvi pastori Knieperi tütre Catharine Helenega, kellega tal oli üks tütar. Teistkordselt abiellus Thor Helle 1725. aastal Tallinna pürjermeistri tütre Maria Elisabeth Oldecopiga, kellega tal oli viis poega ...
ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust
Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 1,37 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 1,62- 0,42=1,2 min Arvutused Aeg katse Aeg Juhtivus Juhtivus algusest - t t+1,2 min Sekundid V S - t k 0 0,59 2950 1,2 1735 7,458763 0,270614 5 0,594 2970 1,283333 1715 7,447168 0,262077 10 0,6 3000 1,366667 1685 7,429521 0,259009 15 0,606 3030 1,45 1655 7,411556 0,256513 20 0,612 3060 1,533333 1625 7,393263 0,254502 25 0,619 3095 1,616667 1590 7,371489 0,254852 30 0,625 3125 1,7 1560 7,352441 0,253564
paate kus sõudja istub selg liikumise suunas (mitmekohalistes paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahelabalise aeruga. Sõudmise siseala on ergomeetrisõudmine. 2.AJALUGU Veekogudel on liigutatud juba aastatuhandeid selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Sõudmine kuulus juba muinaskreeka spordikultuuri juurde ja keskajal korraldati Itaalias sõudmisregatte.Akadeemiline sõudmine on tunduvalt noorem. Kuigi Thamesi jõel korraldati juba 1715.aastal ühepaatide võistlus tuleb sõudespordi harrastamise alguseks pidada 19. Sajandit. Käesoleva sajandi algul hakati Eestis organiseerima spordiseltse ja muudes seltsides spordiosakohti.Lisaks teistele spordialadele hakati korraldama ka sõudmisvõistlusi. Enamiku spordialade juures saadi algtõuge Inglismaalt ning esimestena hakati neid korraldama sadamalinnades. Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4
12 N 1. KORRUSE PLAAN 16010 3450 2000 1030 1125 250 1715 250 1125 5065 530 2015 200 1745 100 1360 530 4465 530 4005 530 Eesruum 11.0 m2
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...
Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi. Ennast pidas ta lausa Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada ilma kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühi...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus rahuläbirääkimisi. · 1713 suri Preisimaa kuningas Friedrich I, tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi vastasesse liitu. otsustavamad aastad 6 · Liitlased vallutasid kõik Rootsi valdused Saksamaal. · Suvel vallutas Peeter I Lõuna-Soome. · 1714 5.-7. august Hankoniemi lahing. · Rootsi eskaader purustati. · Vene laevastikule ülemvõim Läänemere põhjaosas. otsustavamad aastad 7 · 1715 KarlXII naasis Rootsi. · 1716 otsustas ta rünnata Taanile kuuluvat Norrat. · Rootsi varustuslaevastik hävitati Dynekileni lahingus. · 1717 Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. otsustavamad aastad 8 · 1718 Rootsi ja Venemaa läbirääkimised Ahvenamaal. · 30. november Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. · Rootsi väed taandusid Norrast. · 1719 uueks valitsusajaks Karl XII õele Ulrika Eleonorale. otsustavamad aastad 9
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiil...
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks -hinnati organistina -2 naist /Maria Barbara oli suur armastus -Viimane töökoht Leipz...
sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul:
Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), § võimalik trükikoht. 1715 ilm põhjaeestikeelne uus testament keeleuuenduslik teos, kuid ü varieerumisi nii sõnavaras kui vormistikus (näit ega egga, eiga, ei ka), ü eessõnas ülevaade eesti kirjakeele varasemates mälestistest ja ü piiblitõlkeloo tutvustus Piibli tõlkimine Piibli tõlkimine algas 17. sajandil 1720.- 1730. aastatel tõlkis (ja redigeeris varasemaid) pastorkond seda ühendatud jõududega. Piibel ,,Piibli Ramat, se on keik se
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Juba renessanss pöördus tagasi impeeriumi idee juurde, mille keskuseks pidi olema üks linn. Tehnika, eeskätt aga tulirelvade ja kogu sõjatehnika areng näis muutvat tegelikkuseks kõige hulljulgemad unistusedki. Ühest küljest andsid tulirelvad küll võimu, teisest küljest aga röövisid turvatunde ka kõige tugevamate linnamüüride varjus, mille kaitseks juba renessansiajal oli rajatud raveliine, basteisid ja bastione. Kogu Euroopat kummitas üks vaenlane türklaste näol ning see oli üks neid faktoreid, mis aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele. Seoses riikliku keskvõimu tugevnemisega tekkisid Euroopa linnadevõrgus uued kasvukeskused. Juba tuntud linnade Pariisi, Londoni, Rooma, Viini jt. Kõrvale kerkisid Peterburi ning Uues Maailmas Boston ja Philadelphia, samuti hollandlaste poolt rajatud Uus-Amsterdam, mis hiljem maailmas tuntuks sai New Yorgi nime all. Sam...
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3. Ilmalike trükiste osatähtsus kasvas 18. sajandi teisest poolest (populaarsed olid pisikesed rahvakalendrid) 2.3.5.4. Hakkasid ilmuma ka esimesed eestikeelsed juturaamatud (enamasti tõlked saksa keelest)
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
5. Kirjutanud üle 200 näidendi (peamiselt ajaviitetükid), luuletusi, romaane ja mälestusi. Viimastes meenutab ka Eesti olusid. Näidend ,,Isalik ootus" (1789) sisaldab eestikeelseid dialooge ja laule. Slaid 13 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 1. saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees 2. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. 3. Oli aastast 1713 Jüri ja aastast 1740 Kose pastor, aastast 1742 Ida- Harjumaa pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. 4. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. Slaid 14 ANTON THOR HELLE(1683 Tallinn 1748 Jüri) 5. Koostas keelekäsiraamatu , mille toimetas 1732 Halles trükki Eberhard Gutsleff noorem. See sisaldab lühikese grammatika (80 lk), ulatusliku eesti- saksa sõnaraamatu (umbes 7000 sõna), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid.
mõisa ja talu suhted eesti aladel ~mõisa 18.saj lõpp eramõisad, kroonumõisad, pastoraadid kroonumõisad kuuluvad riigile, on riigi omanduseks, aga valdavalt neid ei korralda riigi esindajad, vaid üldiselt välja renditud, põhja eestis osakaal väiksem, lõuna eestis suurem kehtima jäävad määratud koormised, veidi parem seis kui eramõisates valdav osa eramõisad 1721 restitutsioonikomisjonid 1739 Roseni deklaratsioon vastupanu:pagemine 1765 Browne'i "positiivsed määrused" eesti aladel pole keegi kunagi nii pikalt valitsenud nagu tema fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära t...
Jüri Gümnaasium Referaat ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused" Daniel Defoe 2009-04-18 Elulugu Defoe Danieli Defoe, Daniel (u. 1660 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat...
Laupa Põhikool Uusaja valitsejad Referaat Koostas: Mari Roos Juhendajad: Tiina Pärn ja Sandra Oksaar Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………...
· Tekkis Tallinnasse manufaktuur, saeveski, sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. · Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. · Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Kasutatud kirjandus: 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
9.) Õukonnaelu: Pärimusõigus võis minna ka naisliini pidi. Õukonnarindkonna grupeeringute omavahelised suhted võisid kaasa tuua paleepöördeid, kuhu sekkus sageli kaardivägi. Maksusüsteem: Kui ennem oli olnud mitu maksu, siis Peeter I kehtestas ühe maksu ehk peamaksu. Sõjavägi:1722. aastal kehtestati teenistus ametite tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusametisse. Riigivalitsemine: 1711. aastal asutati kõrgeim riigiasutus Senat ja 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumeid. Riigiametnikud: Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, kus alguses oli 8 hiljem see arv kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi-ja linnakohtud. 10.) Võimuletulek: Katariina viis läbi riigipöörde, mille järel sunniti Keiser alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise artiklile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II,
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse. Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks. 1711 kuulutas Türgi tema ärgitusel Venemaale sõja, kuid juba samal aastal sõlmiti Pruti juures Vene-Türgi rahu, mis oli Türgile soodus, kuid Rootsit sõjaliselt ei aidanud. Karl XII lahkus Türgist 1714. aasta sügisel, saabub novembris Rootsile kuuluvasse Stralsundi ja püüdis seda vastaste eest kaitsta, kuid ei suutnud. 1715. Aasta detsembris jõudis ta tagasi Rootsi. Ehkki riigi sõjaline ja poliitiline olukord oli katastroofiline, keeldus Karl XII igasugusest rahuläbirääkimiste pidamisest ja otsustas 1718. Aasta sügisel minna sõjakäigule Norrasse. KARLI SURM Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust
koolikohustuse alguseks, selle järgi pidid kõik 7.-12.aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765.aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. 10. Eestikeelne kirjasõna Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. ka põhjaeestikeeles. Vana Testamenti, aga polnud veel eesti keeles ilmunud. Töö viis lõpuni Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti keeles 1739.aastal. 18.sajandi teisest poolest alates kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad rahvakalendrid. Valgustusajal nägid trükivalgust ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud
History of Great Britain Prehistory (55BC) no written records 6th 3rd c. BC the Celts came to British isles hill figures, hill forts, stone circles ( Stonehenge ) RomanBritain (55BC 400AD) Julius Caesar, named the country Albion Hadrian's Wall, villas, roads, the town of Bath The AngloSaxon, Danish and Norman invasions Germanic tribes settled and stayed Anglia Christianity was brought, religion became important, churches were built 8th century = raids by the Vikings and the Danes 1016 1042 : Under Danish rule ( York was the capital ) 1042 : local AngloSaxons regain their rule 1066 : Normans arrive ( the Norman conquest ) Medieval Britain (106615th c.) the Battle of Hastings William the Conqueror a new AngloNorman state the feudal system introduced the rule of the king and church strengthened centralised country, military rule Scotland, Wales and Ire...
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
1581.a.vallutavad lossi Rootslased.1625.a. müüb aga Rootsi kuningas Haapsalu lossi Eestimaa kindralkubernerile krahv Jakob De la Gardiele. Krahv remondib veidi linnust, kirikusse ehitati orel ja valmistati uus altar. 1688.a. 23.märtsil puhkeb Haapsalu lossis tulekahju,hävib täielikult lossi keskosa ruumid,Väike linnus muutub varemeiks.1710.a.alistub loss vastupanuta Vene kindralile,puhkeb ka linnas katkuepideemia ja linn jääb inimtühjaks. Linnas on alla 100 elaniku. 1715.a. külastab lossi imperaator Peeter I, tema käsul muudetakse vallikindlused kasutamiskõlbmatuks. Ning nüüd kaotab Haapsalu loss lõplikult oma sõjalise tähtsuse.Linnuse varemeid hakati 19.sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 19.sajandist kuni 70. aastateni kestis lossivaremete lagunemine ilmastikutoimel ja inimesed lammutasid ka teda kogu aeg. 1886 algas kiriku restaureerimine.1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus. 1940 suleti kirik.1971.a. Hakati
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
Kõik muutus, kui G. Vasari pani kirja itaalia kunstnike elulood (,,Itaalia kõige kuulsamate arhitektide, maalikunstnike ja skulptorite elulood"). Tema raamatus nähti väljakutset ja teiste Itaalia piirkondade kunstnikud ja õpetlased asusid koostama kohalike kunstnike elulugusid. Vasari teosest said inspiratsiooni ka Holland, Saksamaa ja Inglismaa, kus väljastati raamatud nende maade kunstnike elulugudega. Muusikaajalugu tunti plahvatuslikult huvi alles 18. sajandil, kui 1715. aastal ilmus Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T. Burnet kirjutas 17
Seconds V S t+1,2min 0,2 706 0 0,59 2950 1,2 1735 7,458763 14 0,2 620 5 0,594 2970 1,283333 1715 7,447168 77 0,2 590 10 0,6 3000 1,366667 1685 7,429521 09 0,2 565 15 0,606 3030 1,45 1655 7,411556 13
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Pee...
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" (1843). Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 1843-44). Peab huvi suurenemist eesti keele vastu pastoritest kirjameeste Rossihniuse ja Stahli teeneks. Neli perioodi: 1) vanim kirjasõna Stahl; 2) Stahl 1715. a UT; 3) 1715 1817 (O. W. Masing); 4) 1817 1840. aastad. Lektor Friedrich Robert Faehlmann seisukoht, et keel on rahva minevikku avav tähtsaim mälestusmärk. Loengutel käsitlenud Stahli keelt, pidanud kirikuraamatute keelt sakslaste poolt rikutuks. Piiblitõlkega seoses tekkis F. sõnul kõnelejaid ja kirjutajaid piirav "raamatumurre". Rõhutab vahet rahva- ja kirjakeele vahel, kritiseerib kirikukeele rahvakeelekaugust. Lektor Mihkel Veske artikkel Stahli teosest "Hand- und Hauszbuch" (1881).
Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9 Sissejuhatus Selles referaadis tuleb jutuks LoisXIV eluloost ja sellest mis toimus tollel ajal ,kui Louis XIV valitses riiki ,samas tuleb jutuks ,kuidas Louis XIV sai nimetuse päikesekuningas ja arutame teemal kas tema valitsemis ajal oli see rahvale hiilgus või viletsus. LoisXIV elulugu Louis XIV (5. september 1638 1. septem...
Mööbli kujundamisel kasutati egiptuse päraseid motiive, nii lõppes lauajalg küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid, lühtrid. Interjöör oli range, korrapäerane, toretsev. Pehme mööbel oli polsterdatud, kaetud kangaga. Dekooris domineerivad vanad motiivid. 12 Inglise barokk ja Rokokoo (Georgian Stiil ja Chippendale stiil) Georgian stiil sai alguse 1715 aastal. Georgian stiil hilisbarokk ja regendistiil, Chippendale stiil rokokoo, Adami stiil varaklassitsism. 18. saj. Palladislikule maitsele orienteeritud. Võeti kasutusele kõik, mis oli klassikalise maitsega. Tuntuid ruumikujundaja W. Kent, kellele meeldisid värvikontrastid, tema kujundatud ruumid mõjusid jõulisena. Rõhutati sümeetrilist ruumist-ruumi vaadet. Mööbel oli tehtud mahhagoonist, imporditud oli puud Cubast, Brasiiliast, ning kuna puu ise oli kallis, siis
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask) Kool igasse kihlekonda ja suuremasse mõisasse; mõisnikud ei supportinud sest rip tööjõud laps ei saanud enne koolist vabaks kui oskas lugeda ja katekismus ja palvelaulud olid selged; talurahvas oskas lõpuks lugeda - Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil 1715 Uus testament 1739 - Helle - Suur Piibel 1766 - esimene ajakiri - "Lühhike öppetus..." - Põltsamaa TALURAHVAREFORMID - 1802/1804 seadused 1802 - Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks, kes.." 1804 - Liivimaa talurahvaseadus Talude pärandatav kasutusõigus; Normeeritud teokoormis; vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale; talupoegi ei tohtinud müüa ja võõrandada;
40% Põhja- Eestis ja 60% Lõuna- Eestis. Õpetati peamiselt lugemist, laulmist ja katekismust. Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a
ja "Edinburgh' vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Sotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk. See ajalooline protsess kulges soti rahva ägedas võitluses oma sõltumatuse eest. " Montrose'i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. " Puritaanlastes" puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. " Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" 1745. a. ülestõusu. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. Joonistades dramaatilisi episoode soti klannide võitlusest oma sõltumatuse eest, ilmutab kirjanik soti rahva elu põhjalikku tundmist.
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
Liivi sõda alustas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid.1558. aastal rüüstasid Vene väed Lõuna-Eesti külasid ja vallutasid Narva ja Tartu linna. 1559.a andis Liivimaa orduriik end Poola kaitse alla. 1559.a müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile. 1560.a toimus Härgmäe lahing, mille Poola kaotas ja nii langes venelaste kätte Viljandi. Samal aastal puhkes ka talurahva ülestõus, mis suruti maha. Tallinn ja Harju-Viru palusid Rootsi endale appi.Sõja tegelikud põhjused seisnesid kaubandushuvides. 1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal...
pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste (Hirvepark) ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus."
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
