Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed
Valgustusajastu Õ. §3 lk.22-27. Valgustuse mõiste • 18.sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progr...
17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645. aastal ning kasvasid talupoegade teokoormised, mille määras mõisnik ise. Hiljem veel avaldati maapolitsei korraldus, mis toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit ning halvendas talurahva olukorda enamgi. 1680. aastal korraldas Karl XI Eesti- ja Liivimaal reduktsiooni, andes suurema osa eramõisatest
Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703.aastal asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte.1710.aastal tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712.aastal kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda hüppamast jääkülma merre päästma kalureid, kelle paat oli ohus. Selle tulemusel tõusnud palavik nõrgestas tsaari veelgi. Jaanuaris 1725.aastal lõigati tal välja neerukivid. Haavast sai alguse gangreen ning Peeter suri 28. jaanuari varahommikul 1725.aastal
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
1700 aastal liitus Venemaa Taani ja Saksamaaga sõjas Rootsi vastu. Narva lahingus aastal 1700 said vene väed ränga kaotuse osaliseks, kuid 1709 aastal algas taas Venemaa ja Rootsi vahel sõjategevus Poltaava all, kus Rootsi sai lüüa. Territoriaalselt võitis Venemaa endale juurde umbkaudu tänase Eesti ja Läti, lisaks üsna olulise maa-ala Soome lähedal. Venemaa sai väljapääsu Läänemerele. Neeva jõe kaldale, Rootsilt võidetud maale rajas Peeter uue linna, Sankt Peterburgi. 1712 aastal sai Sankt Peterburgist peamine kokkupuutepunkt Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Kasutatud kirjandus 1. Michael M. Hart, Maailma sada mõjukamat inimest, 2001 2. J . Chisholm, Maailma ajaloo kronoloogia, 2000 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. ...
Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Hanna Keir D. Defoe Elas 1660-1731 Defoe oli andekas inglise kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada Tuntuim romaan "Robinson Crusoe" Oma ajakirjanduslike artiklite tõttu veetis palju aastaid vangis Defoe suri vaesusesse kuigi "Robinson Crusoe" oli bestseller Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase "Robinson Crusoe" Raamat avaldati esmakordselt 1719. aastal, ning seda peetakse ka esimeseks inglisekeelseks romaaniks Teos on esitatud väljamõeldud tegelase Robinson Crusoe autobiograafiana Crusoe veetis laevahuku tagajärjel 28 aastat üksikul saarel Arvatakse, et Daniel Defoe sai ainest raamatu kirjutamiseks Alexander Selkirki tõestisündinud loost õpsake juhtslaidi teksti laadide re...
Second level Third level Fourth level Fifth level Supilinn Il est située à droite de rive Emajõgi, dans la partie nord ouest du Tartu Le territorium de Supilinn est délimitée avec Kroonuaia, Tähtvere et Emajõgi. Supilinn est la plus petite de région Tartu. (48 ha) À partir de 2011, une quantité à 1712 personnes vivent en Supilinn. Les gens travaillent dur Click icon to add picture Click icon to add picture Tähtvere Il est situé entre TapaTartu chemin de fer et la rivière Emajõgi dans la partie nordouest du Tartu. Le territorium de Tähtvere est délimité comme suit: rue Näituse chemin de fer TartuTallinn le limite de ville Emajõgi rue Kaun rue Tähtvere rue Jakob rue Veski.
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglas...
vägedele kapituleerus ja Eestimaa Venemaaga ühendati, kujunes Tallinn linn Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale Venemaa laevastikule baasi ja Tallinn sobis selleks hästi. Kokku käis tsaar Tallinnas 11 korda, viimati 1723. aastal. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918.
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Nad abiellusid 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Lapsed 1-st abielust: Aleksei (1690), Aleksander (1691), Pavel (1693) Lapsed 2-st abielust: Pavel (1704), Pjotr (1705), Jekaterina (1707), Anna (1708), Jelizaveta (1709), Natalija (1713), Margarita (1714), Pjotr (1715), Pavel (1717), Natalija (1718), Pjotr (1723), Pavel (1724). Võimupärilus Peeter I suri 1725
DENIS DIDEROT 5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres 31. juuli 1784 Pariis Denis Kotov KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof(mõtleja), kirjanik, entsüklopedist("Entsüklopeedia" väljaandjad ja kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägev...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
talurahvakoole. Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord. Balti erikord seisnes kohaliku aadlekonna autonoomse võimu taastamises. Mõisnikele anti tagasi Rootsi ajal ära võetud mõisad ja maad, ei kehtestatud nekrutikohustust, asjaajamise keeleks jäi saksa keel ning valitsevaks usuks jäi luterlus. See vähendas baltisakslaste igasugust vastuseisu Vene ülemvõimule ja tõstis lojaalsust
Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uueks kuningaks Hannoveru kuurvürst George I-na. 1719 rajati püsivalt tegutsev Londoni ooperiteater, Händel sai selle muus.liseks juhiks, algas tema ooperiloomingu kõrgaeg. Tema läbinisti itaaliakeelse ooperiloomingu peamiseks eeskujuks oli Napoli koolkond
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
Referaat Sisukord · Peeter I 3 · Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2 Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 168...
kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a. kevadel alustas Karl XII Laiuselt suurt sõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. 1704. a. loobus August II Poola troonist, uueks Poola kuningaks valiti Stanislaw Leszczyski. 1706. a. sõlmiti Leipzigi lähedal Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Poola pidi lõpetama sõjategevuse Rootsi vastu
kuud, selle aja jooksul andis ta vähemalt ühe kontserdi kuninganna Anne'i õukonnas. Olulisem on aga ooperivaldkonnas saavutatu, sest vahetult enne Händeli saabumist olid itaalia ooperid Londonis moodi läinud. 24. veebruaril 1711 esietendus "Rinaldo" esimene spetsiaalselt Londoni teatrile kirjutatud itaalia ooper muusikaajaloos. Ooperit, mille libreto kirjutas vastvalminud Queens Theateri direktor, näitekirjanik Aaron Hill saavutas erakordne edu. Aastast 1712 elas Händel Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Hände"Tulevärgimuusika" esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese
mehed suutnuks vastase väljaõppinud vägedele tõhusat vastupanu osutada. Ligikaudsete arvestuste kohaselt värvati Rootsi regulaarvägedesse ja maakaitseväkke kokku kuni 7000-8000 eesti ja läti talupoega, valdavalt küll eestlast. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest maale tunginud Vene vägede vastu ja kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a. kevadel alustas Karl XII Laiuselt suurt sõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. 1704. a. loobus August II Poola troonist, uueks Poola kuningaks valiti Stanislaw Leszczyňski. 1706. a. sõlmiti Leipzigi lähedal Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Poola pidi lõpetama
sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee; maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone; haldusreform, millega loodi uued valitsusasutused ning haldusüksused; avaliku elu reform, mis seisnes euroopalike kommete juurutamises Venemaal. Pahatihti oli see vägivaldne ning tekitas tõsist vastuseisu; kirikureform, millega Vene õigeusukirikust sai riigikirik. 1712. aastal sai Venemaa uueks pealinnaks Peterburg. Peeter Suure sõnul oli just Peterburg aknaks Euroopasse. Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi kubermangudeks. Samuti oli ka Peeter I see, kes kaasas naisi seltskonna ellu, mis enne oli lubamatu. 17. jaanuar teatati, et keiser on järsku haigestunud ning ei suvatse kusagile minna. 28. jaanuaril suri Peeter I, olles viiekümne kahe aasta, seitsme kuu ja kahekümne üheksa päeva vanune ning
aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rängalt mõjus põhjasõda aastal (1700-1721)(2/3 rahvastikust hukkus) 500a.ekr 7000 500 23 000 13 saj algus 150 000- 280 000 16 saj keskpaik 250 000- 300 000 17 saj lõpp 350 000- 400 000 1712 150 000- 170 000 Rahvaloendused Esimene rahvaloendus leidis Eestis aset aastal 1881, enne seda olid loendused toimunud erinevates linnades aastatel 1866 ja 1871. Eesti vabariigis toimus esimene rahvaloendus aga aastal 1922. Viimane rahvaloendus leidis Eesti Vabariigis aset aastal 2011 Aasta Rahvaarv 1881 889 000 1970 1 354 600 2011 1 294 236
CHÂTEAU DE CHAMBORD · Asukoht: Chambord Loir-et-Cher Prantsusmaa · See on teine kõige rohkem külastatud Château Prantsusmaal. Chateau de Chambord'is on 440 tuba, 365 kaminad, ja 84 treppi. Chateau ehitust alustas 1519 kuningas François I, et ta saaks jahti pidada lähedal metsas. SCHÖNBRUNNI PALEE · Asukoht: Viin Austria · Palees on 1441 tuba. on üks suuremaid turismiatraktsioonide Austrias ja Viinis. Palee ehitati 1696 ja 1712 aastate vahel keiser Leopolt I nõudel ja muutunud keiserliku suvelossi Maria Theresa. Palace Park pakub palju vaatamisväärsusi, nagu ka Privy aed - vanim loomaaed maailmas; labürint ja Gloriette'i (marmor suvila) asub 60 meetri kõrgusel mäel. PENA NATIONAL PALACE · Asukoht: Sintra Portugal · 1842. aastal ehitas kuningas Ferdinand II Pena National Palace'i ja see on Euroopa vanim loss romantismi stiilis. Palee
158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320 17 Maa-ala pinnakatted 63674 171 Haljastus 1711 Kasvumulla vedu 1685 m3 0,1 4,32 2,34 11223 1712 Muru külvamine koos väetise lisamisega 1123 m2 0,3 8,05 4,1 13645 1713 Keerdmänd 13 tk 51,13 665 1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352 1715 Arukask 3 tk 41,55 125
aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Juba sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge. Ligikaudsete arvestuste järgi värvati maakaitseväkke 7000- 8000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa,
ainuõigus mingile tulule) ÕS Poliitiline kunst oli tipus sõjaaegade rahulepinguis. Rahuaegadel oli suurejooneline tegevusala vürstiabielude keerulised lepingud, kus mõlema poole huvid ning pärimisjärglusõigused tuli viia kooskõlla. Enamik olulisemaid sõdu puhkes troonijärgluse, dünastiliste kojaseaduste ja abielulepingute tunnustamise või tõlgendamise pärast. Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3
kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. 4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn
INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub te...
Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal. 2.4Sõjategevus Liivi- ja Eestimaal Venelased vallutasid 24. juunil 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis Venemaaga kapitulatsioonilepingud, mis säilitasid nende eesõigused. Aastal 1711 nurjus taanlaste, saksimaalaste ja venelaste rünnak Stralsundi ja Wismari linnale. 2.5Sõjategevus Taanis Aastal 1712 püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata. Rootsi väed kindral Magnus Stenbocki juhatusel 16 000 mehega Rügenisse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas Hiddensee all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock 20. (9.) detsembril 1712 Gadebuschi lahingus Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Viimane kaotas 6000 sõdurit ja pidi põgenema. Jaanuaris 1713 laskis Stenbock Altona linna maha põletada. Pärast
Johann Sebastian Bach 31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aasta...
12062 12495 12691 14094 15056 13614 13412 199.72% 204.35% 196.51% 189.66% 195.40% 155.46% 181.76% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2010 2011 2012 3680 3308 1742 38668 38254 41218 237 1237 1295 1094 1433 1712 161401 166731 167287 2010 2011 2012 74693 74654 147193 39939 43493 109699 2010 2011 2012 23065 25260 29995 12027 11503 22505 191.78% 219.59% 133.28% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlu...
Ta pani oma avastuse paberile, kuid ta ei ehitanud seda mitte kunagi valmis. Insener Thomas Savery kasutas hiljem Papini loodud kavandeid, et ehitada maailma esimene töötav aurumasin. Esimene kolviga aurumasin, leiutatud 1690 aastal Denis Papini poolt. Esimesed varajased tööstuslikud aurumasinad konstrueeriti Thomas Savery poolt 1698. aastal, kuid hoopis 1712. aastal demonstreeriti Thomas Newcomeni aurumasinat kui esimest töötavat ja praktilist tööstusliku masinat. Newcomeni aurumasin. Newcomen ja Savery arendasid koos välja vaakum põhimõttel töötava masina. Esimesed tööstuslikud ülesanded sellel masinal oli vee pumpamine sügavatest kaevandus sahtidest. Sahtide pumpades liikus edasi-tagasi tala, mis olid ühendatud
Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Händel sündis Saksamaal Halle linnas 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 1703 1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue
1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. Märtsil 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. Moskva linnapea on Sergei Sobjanin, 19922010 oli linnapea Juri Luzkov. 6 2.1.1 Sergei Sobjanin Sergei Sobjanin (sündinud 21. juulil 1958) on Venemaa riigitegelane, alates 21. oktoobrist 2010 Moskva linnapea. Ta oli Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsiooni juht aastatel 20052008.
130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4405 2174 3492 3680 3308 1742 29119 29593 34060 38668 38254 41218 176 82 169 237 1237 1295 405 569 819 1094 1433 1712 146747 142956 134455 161401 166731 167287 2007 2008 2009 2010 2011 2012 96036 86519 82191 74693 74654 147193 33460 26729 33053 39939 43493 109699 2007 2008 2009 2010 2011 2012 29420 21165 24377 23065 25260 29995
Vana-Babüloonia periood. Vana-Babüloonia ehk Amoriitide dünastia ( XIX-XVI). Varsti pärast Uri III dünastia nõrgenemist algas linnriikides võimule tulnud amoriididünastiate omavaheline võitlus ülemvõimu pärast. Uri III dünastia (XXII-XXI või 2112-2004) valitsejad: Ur-Nammu, Sulgi, Amar-Sin, Su-Sin, Ibbi-Sin/Suen. Koos Ibbi-Siniga lõpeb Sumer. See oli 2000 aasta paiku (peamised vaenlased amoriidid ja Eelam). Idast tulnud Eelami ja simaski (Simaski Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist vi...
kandsid raskeid kaotusi. Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede vastupanu murdis lõplikult 1710. a. Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetuvad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu u. 75% talurahvast. Tegelikult olid kaotused mõnevõrra väiksemad, sest osa rahvast varjas end veel metsas või oli mujale pagenud. Katku suri u. 200 000 eestlast. 1712. aastaks oli ellu jäänud u. 150 000-170 000 inimest. Eesti rahva säilimine oli sattunud tõsisesse ohtu. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 1701. a. kevadel alustas Karl XII Laiuselt suurt sõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. 1704. a. loobus August II Poola troonist, uueks Poola kuningaks valiti Stanislaw Leszczyski. 1706. a. sõlmiti Leipzigi lähedal Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Poola pidi lõpetama sõjategevuse Rootsi vastu
Isa suri kui hendel oli 12 aastane ja juura õpinkutele lisandusid muusika õppingud kuulsa halle muusiku Zachovi juures kus ta õppis orelit klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Korralik pärandus isalt võimaldas hendelil nautida vaba muusiku elu, organisti, viiuldaja, klavesenisti ja kapell meistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosituid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas, tänu millele tehti talle palju sootsaid töö pakkumisi. 1712 lahkus Saksamaalt Inglismaale kuhu ta jäi elulõpuni elama. Töötas muusikalise juhina Londonis. Peale pankrotti sai ta ajurabanduse, peale seda hakkas kirjutama igavikulise teemaliste oratooriumite poole. Ta jäi pinevaks peale 3 silma operatsiooni, pimetaks jäi 1751. Üle 40 ooperit Julius Caesar, xerxes, alciana. Üle 30 oratooriumi · messias · israel egiptuses · juudas Makapeus · simson · jephta
Balti erikord Allar Org 8.b klass Tartu Herbert Masingu kool Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja kuramaal 13-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai
86 33.73 Page 7 MUSTAND 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 125022 146747 142956 134455 161401 166731 167287 4726 4405 2174 3492 3680 3308 1742 25044 29119 29593 34060 38668 38254 41218 150 176 82 169 237 1237 1295 323 405 569 819 1094 1433 1712 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 87238 96036 86519 82191 74693 74654 147193 21160 33460 26729 33053 39939 43493 109699 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 26730 29420 21165 24377 23065 25260 29995 14094 15056 13614 13412 12027 11503 22505 40824 44476 34779 37789 35092 36763 52500 65.48 66
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
