, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti N 170 100 56 42 1 4 Eesti M 179 59 56 44 1 3 Eesti N 173 80 56 40 1 3 Eesti N 171 64 54,5 39 1 4
Levinud servituudid on teeservituudid, liiniservituut, veevõtu- ja karjajootmisservituut, karjatamisservituut jt. Jalgteeservituut annab näiteks õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja.19 3.2. Isiklik servituut Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148-150. 18 AÕS § 171 lg 1-2 19 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150 10 3.2.1. Kasutusvaldus Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse esemeks võivad olla vallas- ja kinnisasjad ning üleantavad õigused. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing.
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunn...
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Toote spetsifikatsioonid: - ACEA C3-12 - heaks kiidetud VW 504.00/507.00 - MB-heakskiit 229.51 - BMW Longlife-04 - Porce C30 Tüüpilised standardanalüüsid: Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,851 Viskoossus temperatuuril -30°C, mPa.s 5950 Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 69,20 Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 12,00 Viskoossusindeks, mm²/s 171 Leekpunkt COC, °C 230 Hangumistemperatuur, °C -42 Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 6,7 Sulfaattuhk, % 0,67 Käigukast 02T 5/1 Maht: 2,1 liitrit Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuud. Transmissioonõli - SP GEAR 1081 SP Gear 1081 on esmaklassiline, kütust säästev SAE 75W transmissioonõli. Sobib ideaalselt
oktoobris (vaatajaid saateminuti kohta) Joonis Antud tabel on ainult ETV kohta, kui tooks siinkohal võrdluse ka selle aasta vaadatuimate saadete nimekirja, kus on erinevate kanalite saated. Jrk / Saade / Kanal / Vaatajaid / Vaatajaid % 1. Õnne 13 / ETV / 223 000 / 17.5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17
5 411 405 5 427 459 5 447 084 5 475 791 5 511 451 5 534 738 5 560 628 5 580 516 82 500 849 82 437 995 82 314 906 82 217 837 82 002 356 81 802 257 81 751 602 81 843 743 1 347 510 1 344 684 1 342 409 1 340 935 1 340 415 1 340 127 1 340 194 1 339 662 4 111 672 4 208 156 4 312 526 4 401 335 4 450 030 4 467 854 4 570 727 4 582 769 11 082 751 11 125 179 11 171 740 11 213 785 11 260 402 11 305 118 11 309 885 11 290 067 43 038 035 43 758 250 44 474 631 45 283 259 45 828 172 45 989 016 46 152 926 46 196 276 62 772 870 63 229 635 63 645 065 64 007 193 64 350 226 64 658 856 64 994 907 65 327 724 4 443 901 4 442 884 4 441 238 4 436 401 4 435 056 4 425 747 4 412 137 4 398 150 58 462 375 58 751 711 59 131 287 59 619 290 60 045 068 60 340 328 60 626 442 60 820 696
The date of his birthday is always celebrated by Scotsmen as a national holiday. His works: "Ayrshire dialect", "Auld Land Syne", "My Heart's in te Highlands". Herbert George Wells(1866-1946): he was born at Bromley, Kent. He graduated London University with first-class honours. He studied science. Wells was greatly interested in the social and scientific problems of his day. He wrote in the form of enertaining fiction. His books "The Time 171 Machine" and "The nvisible Man" are tanslated into Estonian. He was an outstanding representative of the English critical realism. Down the Rabbit-Hole is a fairy-tale of girl, who imagined wonderland, when she felt boring. There was a rabbit with a watch in its waistcoat-pocket. When this rabbit went down the hole, Alice went after rabbit. The hole was very deep and there happened strange things. It is written by Levis Carroll.
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida endale atra, ja härj...
Plagiaadikontroll Kontrolli, milline allolevatest tekstidest on plagiaat. Kirjuta vastus foorumisse, kus selgitad, miks just nii otsustad, milliste plagiaadituvastusvahenditega kontrollisid ja mida veel teada said. Tekst 1 PLAGIAAT Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused. Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 20...
ESIMENE PEATÜKK Don Jose ( NAVARRO)- noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga(ühes käes hoidis ratsu valjaid, teises musketoni), blondid juuksed , sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed, peenest lõuendist särk, hõbenööpidega sametkuub, valgest nahast kamassid, kõrb hobune Alguses Rännumees ei uskunud, et ta on röövel Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK Lk 171 RM (pärit Prantsusmaalt)kohtub Carmeniga-juustes jasmiiniõies, riides lihtsalt, isegi natuke kehvalt, üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 10.10.2013 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või balletis. Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstite...
MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus tegeleb jäätmemajanduse ja jäätmekäitluse võrgustiku arendamisega, taas- ja korduvkasutatavate jäätmete kogumise suurendamisega ning jäätmekäitluse alase arendus- ja selgitustööga [3]. 3 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON 1.jaanuari 2015. aasta seisuga oli Jõgeva vallas elanikke 4139, neist naisi 2113 ja mehi 2026. Kõige rohkem oli 55-59-aastaseid (328 inimest-157 meest ja 171 naist) ning kõige vähem 85-aastaseid ja vanemaid (101 inimest-20 meest ja 81 naist). Asustustihedus- 9 elanikku km2 kohta [2]. Siimusti on kõige suurem asula Jõgeva vallas, kus on 635 elanikku. Jõgeva vallas on ka 4 kooli ning 6 lasteaeda [1]. Valla rahvastiku soolis-vanuselisest struktuurist väljendub, et rahvastik vananeb ja väheneb. (Joonis 2.) Seda põhjustavad eelkõige sündimuse langus ja vanemate elanike arvukuse suurenemine
aastani. Kõige suurem kasvutempo oli 1950-1960, alates sealt hakkas kasvutempo alanema. 1950-1960-2,3% 1960-1970-2,0% 1970-1980-1,4% 1980-1990-1,5% 1990-2000-1,2% Prognoos kuni 2030. aastani on rahvaarvu tõus. Kuid see on alla 1% ja väheneb veelgi. 2000-2010-0,9% 2010-2020-0,7% 2020-2030-0,5% 12,14 sündi 1000-e inimese kohta.(2006) 7,51 surma 1000-e inimese kohta. Rändesaldo on 3.85 imigranti 1000-e inimese kohta. Sündimus on 12,14 , millega Austraalia on maailmas 171. kohal. Sündimus on seal väike. Sündimus on suurem kui Euroopas, kuid väiksem Aafrikast ja Aasiast. Selle põhjuseks võivad olla samad põhjused, mis Euroopas. Naised pühenduvad rohkem karjäärile ja nende kultuur ja religioon ei nõua naiselt vaid laste kasvatamist. Suremus on 7,51 ja annab maailma edetabelis 127. koha. Suremus on võrreldes sündimisega väike ja annab riigile positiivse iibe. Kõige suurem sündimus on Nigeerias 50,73 ja kõige suurem suremus on Svaasimaal 29,74.
N 159 57 54 39 0-1 4 muu nii ja naa ei N 162 49 55 36 >3 3 puder jah ei N 165 70 52 39 >3 3 võileib jah jah N 166 56 54 38 >3 3 muu jah jah N 169 70 55 40 2-3 3 võileib ei ei N 169 73 56 38 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 170 56 55 39 0-1 4 võileib jah ei N 171 70 54 40 0-1 4 võileib jah jah M 178 59 58 42 2-3 4 ei söö tavaliselt jah hommikul ei M 180 80 57 43 2-3 3 võileib jah ei M 183 150 63 46 0-1 3 ei söö tavaliselt jah hommikul
TALLINNA ARTE GÜMNAASIUM Anica Juur Michael Joseph Jackson Referaad TALLINN 2013 Sisukrd Micheali kohtainfo...................................4 Lapsepõlv ja The Jackson 5 .......................5 Eraelu............................................7 Pildid............................................... Allikad................................................. Eraelu Michael Joseph Jackson Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija jainstrumentalist. Teda on nimetatud ka Popikuningaks ning ta on kõigi aegade edukaim meelelahutaja[viide?]. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui neljakümneks aastaks ülemaailmselt tuntud popikooni[viide?]. Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal p...
Süsivesikuid 0 g Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve 140 22g 0g 6g 7% 44% 0% 9% C. Metssealiha konserv Frank Pott Metssealiha konserv 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Metssealiha (min.68%), joogivesi, seakamar (max.13%), sibul, keedusool (max.1,6%), toidufosfaat E451, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 171 Valke 17 Rasvu 11 Süsivesikuid 1 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 205 20g 1g 13g 10% 40% 0% 19% D. Põdraliha konserv 3. Sealihakonservid A. Hautatud sealiha Frank Pott Hautatud sealiha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Sealihamass(31%), seakamar, joogivesi, seapekk, sibul, keedusool (max.1,4%), säilitusaine E250
kõhulahtisust, Ei kasutata imikute toitudes. E 950 Atsesulfaamka Karastusjoogid, Magusaine. Kuna on üks uuematest alium (ka mahlad, jäätis, suhkruasendajatest, ei atsesulfaam K) marmelaadid, teata kõrvalmõjusi dzhemmid, shokolaad, maiustused saiakesed. E 171 Titaandioksiid Mozzarella-juust, Valge. Pole teada. saiakesed, maiustused, vitamiinitabletid ja kapslid. E 903 Karnaubavaha Puuviljad, taimed, Glaseeraine. Pole teada. marjad, maiustused, närimiskumm. E 320 Butüülhüdroks Margariinid, õlid, Antioksüdant, Astma, allergiline nohu,
* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud. Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis. Harilik lendorav Harilik lendorav ja tema elupaik Lendorav ehk harilik lendorav (Pter...
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
sümfooniates võib osade arv varieeruda kahest kuueni. Sümfoonias kastutab tsitaate lauludest Oma 2.sümfoonias kasutab koori osa 8.sümfoonia Es-duur tema loomingu tippteos · Valmis kõiest 8 nädalaga · Ajaliselt enneolematult pikk teos (~1,5h) · Tohutu esituskoosseis. Seda nim. ka ,,Tuhande sümfooniaks" · Esietendusel (1910.a) mängis 171 muusikut, kolmes kooris oli kukku 850 lauljat ning lisaks 8 solisti HILISROMANTISM · Hõlmab aega 19.saj lõpp 20.saj algus · Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias · Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed
Muud 253 865 281 236 172 299 Juriidilised teenused 37 259 31 296 Muud äritulud kokku 982 010 193 884 165 887 Kasum materiaalse põhivara müügist 911 520 90 000 118 042 Tulu sihtfinantseerimisest 6 942 12 990 14 504 Kasum valuutakursi muutumisest 8 731 7 171 2 741 Rendi- ja üüritulu 32 391 56 400 30 600 Muud äritulud 22 426 27 323 0 Muud ärikulud kokku 1 580 301 39 581 59 014 Ärikasum (-kahjum) -1 511 532 -1 034 731 431 826 Finantstulud ja -kulud kokku -1 033 140 248 978 -394 862 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 544 672 -785 753 36 964
@ k. - = J'1"v k= /-.,- . - 1.,ttir t=p 5,7Y {It ifr"to' l'uI =9 .tl.,t o -41 {- = 4frzi*tl = 171 .,4 2 ,{i +{i +tk @ ;=T ln I t,1'/ l,lt l = (1,2,t.ro-"/,' + (r,tr.,to"o)'n 8/t *((,su.r"-o')e ,4 a-4 aa4--ta
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud...
soodustamist, olgugi et viimased meil pisutki oma keerulises maailmas hakkama aitavad saada. Vägivald ning negatiivne ja regressiivne suhtumine ei peaks olema lihtsama elu hinnaks, mõistlikum on hoida oma maailmapilt mitmekülgse ja avatuna. 4 KASUTATUD ALLIKAD: McKay, M. Ph. D; Davis, M. Ph. D; Fanning, P. (1995). Suhtlemisoskused.Tartu: Väike Vanker, 170 171. Tallinnas peksti neli välistudengit oimetuks (2008). Eesti Päevaleht http://tartu.postimees.ee/130907/tartu_postimees/282838.php (29.05.2008). Tartus rünnati mustanahalist vahetusõpilast. (2007). - Tartu Postimees http://www.epl.ee/uudised/424532 (29.05.2008). 5
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilis...
2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil. (http://www.citypopulation.de/Thailand.html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks on mere äärne asukoht. Peale selle on linn jõudsasti arenenud võrreldes Põhja-Taiga. Palju
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 97 445 1. Hiina 79 171 2. India 68 637 2. India 71 209 3. USA 58 740 3. USA 28 117 4. Venemaa 47 698 4. Venemaa 20 490 Prantsusma 5. Pakistan 17 227 5. 36 841 a 6. Iraan 12 775 6. Kanada 26 775 7. Türgi 12 261 7. Austraalia 25 090 8
Looduses esinev aine. Jäätised, maitsestatud hapupiimatooted, saiakesed, magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 163 Antotsüaanid Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Ei teata. E 170 Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat Valge. Pinnatoiduvärv, paakumisvastane aine, stabilisaator. Leivad, väikeleivad, tordid, jäätised, maiustused, vitamiinid ja muud tabletid. E 171 Titaandioksiid Valge. Mozzarella-juust, saiakesed, maiustused, vitamiinitabletid ja kapslid. Ei teata. E 172 Raudoksiid ja - hüdroksiidid Kollane, kollakaspruun, punakaspruun, must. Maiustused, saiakesed, paljud medikamendid ja vitamiinid. Võib tekitada nahareaktsioone medikamentide värvainena. E 173 Alumiinium Hõbedane. Saiakeste ja kookide kaunistused Kahtlustatakse, et alumiinium tekitab kesknärvisüsteemi rakkudes mürgitusjuhtumeid. Parkinsoni ja seniilset dementiat põdevate
· Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2. Lühike generatsiooniintervall · ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda); · Vutt hakkab munema 45 päevaselt; haudumise aeg 17 päeva; generatsiooniintervall 62 päeva; · Kalkun hakkab munema 240 päevaselt; 240 + 28 päeva haudub = 268 päeva gen.intervall; 3. Hea sööda vääringus · sööda kulu toodangu kohta; · kanal söödavääringus 2; · kana kaalub 2kg, munamass 60g, sööb 120g;
mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. 2008 aastal toimus Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas ligikaudu 3800 vedudega seotud kuritegu, millest omakorda põhjustatud kahju ulatus 171 miljoni . TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud. FSR (Freight Security Requirements) on ohutusstandard, milles esitatakse lasti turvalise käsitlemise nõuded. TSR (Trucking Security Requirements) määratleb ohutusnõuded eraldi maanteevedudele.
15 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270 16 16 32 48 64 80 96 112 128 144 160 176 192 208 224 240 256 272 288 17 17 34 51 68 85 102 119 136 153 170 187 204 221 238 255 272 289 306 18 18 36 54 72 90 108 126 144 162 180 198 216 234 252 270 288 306 324 19 19 38 57 76 95 114 133 152 171 190 209 228 247 266 285 304 323 342 20 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280 300 320 340 360 19 20 1 2 3 4 5 19 20 1 1 2 3 4 5 38 40 2 2 4 6 8 10 57 60 1. Kopeeri 1. reas ja A veerus olevaid 3 3 6 9 12 15
165 0: (I___) ( 2 1) V = 43 "inst_37>from0" 166 1: (____) ( 2 0) V = 47 "inst_37>from1" 167 2: (____) ( 0 3) V = 43 "inst_37>from2" 168 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_37>from3" VAR# 112: (________) "inst_38>o" GRP# 71: BEG = 169, LEN = 4 ----- 169 0: (I___) ( 2 1) V = 50 "inst_38>from0" 170 1: (____) ( 2 0) V = 54 "inst_38>from1" 171 2: (____) ( 0 3) V = 50 "inst_38>from2" 172 3: (I___) ( 0 0) V = 54 "inst_38>from3" VAR# 113: (________) "inst_39>o" GRP# 72: BEG = 173, LEN = 4 ----- 173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1" 175 2: (____) ( 0 3) V = 42 "inst_39>from2" 176 3: (I___) ( 0 0) V = 46 "inst_39>from3" VAR# 114: (________) "inst_40>o"
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS..4 1. OHT.......................................................................................................................................
uuritud. Kõige levinum ,,orgaanilistes"toodetes on meresool. Meresool on pakutud tõenäolise nitraatide allikana, kuid analüüsid nätavad, et nitraatide sisladus meresoolas on madal. Teiseks nitraatide väga oluliseks allikaks on köögiviljad selleris, salatis ja peedis võib leiduda 1500-2800 ppm nitraatide kontsentratsioon. Kasutatavad köögiviljade mahlad ja pulbrid võivad sisaldada nitraate kontsentreeritud vormis: Porgandimahl 171 ppm Sellerimahl 2114 ppm Peedimahl 2373 ppm Spinatimahl 3227 ppm Sellerimhala pulbris oli leitud nitraate kontsentratsioonis 27462 ppm. Köögiviljaproduktid anavad väga hea ülevaade looduslikest nitraatide allikatest lihatoodetes. Looduslike ja naturaalsete toodete valmistamisel soolamislisanditena võib kasutada ka äädikat, sidrunimahla ja kirsipulbrit (cherry powder). Nad vähendavad nitraatide ja nitritite sisaldust.
palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga. Carmen ,,Noor, ilusa kehaehituse ja väga suurte silmadega väheldane neiu." lk. 171 Tema ümber oli alati mehi ning ilmselt mingeid maagilisi asju, sest ometigi oli ta ju nõid. Töötas Sevilla tubakamanufaktuuris kuni oli sunnitud põgenema, sest ta oli rünnanud kaastöötajat. Ta oli petis ning varas. Ta kohtas Jose'd ning peale temaga koos tehtud rööve jms sai ta Jose poolt tapetud. Carmeni käitumine oli väga ootamatu ja ettearvamatu. Tema teod olid väga äkilised. Ta elukutselised tegemised olid planeeritud ja veatud, kuid ülejäänud ettevõtmised kulgesid omasoodu
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
1000 järve/ Soome Ouninpohja - kiiruskatse, mille nimi on tuntud rallisõpradele kõikjal ja sobib hästi selleks, et tutvustada üht nõudlikumat rallivõistlust kogu maailmas. Suured kiirused, kümned trampliinid, pimedad kurvid - Ounipohja pole mitte ainult sõitjaoskuste, vaid ka julguse tuleproov. Markko Märtini hüpe ühelt trampliinilt kestis pealtnägijate sõnul terve igaviku ja tulemuseks oli 57 meetri pikkune õhulend kiirusel 171 km/h. Soome rallit on korduvalt nimetatud MM-sarja kõige paremini korraldatud ralliks. Nagu vanasõnagi ütleb, et heal lapsel on mitu nime on Soome rallil samuti palju nimesid. Esimeseks oli nimeks oli Jyväskylän Suurajot ja siis tulid juba näiteks 1000 järve ralli, Soome ralli, Rally Finland, Ounipohja jne. Soomlased oli ühed esimesed, kes hakkasid kehtestama piiranguid rajaga tutvumisele. Kaua püsis 1000 järve ralli Põhjamaadest pärit sõitjate pärusmaana. 2008.
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Koostisosad: joogivesi, seapekk, sealiha, seasüda, veiseliha, sibul, maitseained, E250, seakamar, sealihamass, keedusool. 100g sisaldab: Energiat: 292 kcal Valke: 10 % Rasvu: 28 % 2.2 Frank Pott Metssealiha konserv Toote kaal 240 g Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Metssealiha (min.68%), joogivesi, seakamar (max.13%), sibul, keedusool (max.1,6%), toidufosfaat E451, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 171 kcal Valke 17 g Rasvu 11g Süsivesikuid 1g 5 2.3 Frank Pott Põdraliha konserv Koostisosad: seapekk, sealiha, joogivesi, sibul, maitseained, E250, põdraliha, seakamar, keedusool. 100g sisaldab: Energiat: 153 kcal Valke: 18 % Rasvu: 9 % 2.4 Lisaks hirveliha 3. Sealihakonservid 3.1 Frank pott vürtsisealiha Koostisosad: seakamar, sealihamass,
Giza püramiidid ja Sfinks Vana- Egiptus Referaat Tallinn 2009 Umbes 3000 aastat enne Kristust tekkis Niiluse orus ühtne riik Vana- Egiptus. Sel ajal valitsesid Egiptust vaaraod. Vana- Egituse kultuuri, ka kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi...
täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale? VÕS § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule
2007 5 8 SV 16 AHV 130 22,2 1 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22 1 2007 5 8 SV 16 AHV 132 25,6 0 2007 5 8 SV 16 AHV 132 19 0 2007 5 8 SV 16 AHV 138 25,5 1 2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162 43,5 0 2007 5 8 SV 22 AHV 171 53,5 0 2007 5 8 SV 16 AHV 121 17,5 1 2007 5 8 SV 40 AHV 257 265,3 0 2007 10 11 SV 25 AHV 167 52 2007 10 11 SV 22 AHV 178 72 2007 10 11 SV 22 AHV 185 73 2007 10 11 SV 25 AHV 185 83 2007 10 11 SV 25 AHV 194 104 2007 10 11 SV 25 AHV 197 94
Polli 307 296 281 267 272 263 264 261 250 252 Pärsi 88 88 88 88 83 81 80 75 67 71 Pöögle 81 83 80 82 83 83 78 73 68 71 Sudiste 160 158 154 148 148 152 145 143 144 143 Suuga 18 17 15 15 14 14 14 14 14 14 Tuhalaane 160 153 150 144 146 153 151 144 139 124 Univere 58 59 61 59 58 58 55 48 48 47 Äriküla 171 181 180 172 156 152 149 149 144 136 Küla määramata 8 9 9 10 10 Vallas kokku 4761 4747 4627 4548 4453 4381 4298 4254 4141 4048 6 https://www.karksi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=34&Itemid=74 6 KARKSI VALLA LIPP Karksi valla lipp on Viljandi maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Karksi valla lipp, aastatel 1995 - 1999 oli see lipp kasutusel Karksi-Nuia linna lipuna.
Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008
0 0 Immutatu 2600 260, 18,1 5 118 111 156 281,7 19,9 21,9 19,9 d 0 0 2850 285, 20,7 6 118 106 171 22,8 0 0 Pehmenemise koefitsent: Kpehm= Rimm/Rkuiv Rkuiv - kuiva materjali survetugevus [ N/mm2] Rimm - immutatud materjali survetugevus [ N/mm2] Kpehm = 21,9 / 29,6 = 0,7 5.4 Katsetatud proovikehade paindetugevus 300 ühikut 5000 kgf Manom. näit x kgf l=200mm Tabel nr 4 Paindetugevus Purustav Prk
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Rainer Kaine AT-109 Iseseisev töö Electric cars Instructor: Tauris Vijar Tartu 2010 Introduction In this essay i´m write electric cars and this how these cars are built, how easy is built electric car, how much costs electric cars. The problems for electric cars, there are many problems why peoples still can´t use quiet and more green cars. But even the electric car is not all green because the electricity produced for nuclear, coal, oil shale and natural gas. These ways to get electricity pollutes nature, the only difference between lies in the fact that pollution is in the one place. Coal Electric power station Oil shale power station in Narva What is a electric car An electric car is a plug-in battery powered automobile which is propelled by electric motor. Electric cars...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
