Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1700" - 1267 õppematerjali

thumbnail
10
doc

Nimetu

võidu korral Poola koosseisu. Raskustest hoolimata säilitas Rootsi riik oma sõjalise võimsuse. Kaevandused ja manufaktuurid aitasid kaasa relvade tootmisele. Vabade talupoegade arvukus luba pidada 8 võitlusvõimelist ja patriootiliselt meelestatud sõjaväge, mis oli eeliseks Euroopa palgasõjavägede ees. Sõja algus: Põhjasõda algas 12. veebruaril 1700, kui Kuramaale tulnud August II väed ründasid Riia linna. Liivimaa kindralkuberner oli teadlik ohust ja võttis kasutusele ettevaatusabinõud. 1700. aastal vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede marss Kopenhaageni alla sundis aga Taanlasi sõlmima rahulepet. Sügisel koondusid vene väed Narva alla. Oktoobris alustati Narva pommitamist. Boriss Serementjev tungis samal ajal koos ratsaväelastega Virumaale. Maad laastati armutult.

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Ajaloo üleminekueksam 8.klass

Selleks tuli rohkem kaupu väljavedada kui kaupu sisse toodi. Rakendati kõrged kaitsetollid. Niisugust majanduspoliitikat nimetatakse merkantismiks. Pilet nr. 1 ; (2) Põhjasõda 1700-1721. 17. sajndi alguseks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopan moodustas koalitsiooni Rootsi vastu. Koalitsiooni kuulusid Saksamaa, Taani ja Venemaa.1700.a. talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat. Tormijooksuga linn vallutamata jätkati piiramist. 1700.a. sügisel ründas Rootsi vallutusi Baltikumis ka Venemaa,asudes piirama Narva kindlust. Roosti laevastik ajas Taani sõjast välja ja saabus Pärnusse ning sealt Narva omadele appi. 30.nov.1700 puhkes Narva all suur lahing. Kuigi Vene väed olid koordades suuremad rootslaste omadest, õnnestus Rootsil Vene väed alistuma sundida. Karl XII uskus, et sellega on venalste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud. 1701 vabastati Riia Saksi vägede piirangust ning edasi toimus sõda juba Poola aladel.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

17. sajand Rootsi aeg

Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu, töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Riik ja valitseja

kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Eesti keskajal

Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645.a - Rootsi ja Taani vaherahu - lõpetas Taani aja Saaremaal Oliwa rahu - 1660.a. - Rootsi ja Poola vahel - Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale Kärde rahuleping - 1661.a. - Rootsi ja Venemaa vahel , kus Venemaa lubas eesti alad lõplikult Rootsile ja väed lahkusid vallutatud aladelt PÕHJASÕDA aeg : 1700.a. - 1721.a. osalised : Venemaa(Peeter 1), Poola(August2 ja saksimaa), Taani, Rootsi(Karl 12) põhjused : · ühinesid Poola, Vene, Taani - eesmärgiga vallutatud alad tagasi saada · tekkis Rootsi vastane liit käik : · 1700 - algas Riia linna piiramine saksi vägede poolt, esimesed venelaste väesalgad Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1701 - Erastvere lahing, kus esimest korda rootsi väed vene vägedelt lüüda said

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
31
xlsm

Informaatika kodune töö

hk d a Värvi hind ühiku kohta: 45,8 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 BR200 400 LP11 3300 Te15 3000 BR250 480 LP12 3400 Te16 2500 BR300 500 LP16 2800 Te23 1400 BR301 350 LP19 3100 Te31 3200 BR400 620 LP21 3300 Te39 3800

Informaatika → Informaatika
108 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Tiheduse määramine

väärtusele. Võib teha järelduse, et konkreetse graniiditüki absoluutne tihedus on suurem, sest poorsus kindlasti negatiivne ei ole. Selleks et miinus märgist vabaneda on kaks variante, kas valida suurem absoluutne tihedus või väita, et antud graniidi poorsus on kindlasti 0%. Silikaat ja keraamilise tellise keskmine tihedus, vastavalt 2027,45 kg/m 3 ja 1940,0 kogu gruppis ka ei mahu lubatud piiridesse, silikaattellise tihedus 1700-1900 kg/m 3 ja keraamiline tellis umbes 1700 kg/m3, mõlemad[1] kohaselt. Seda võib põhjustada antud katsematerjalide vähe poorsus. Suured hälbed võisid olla tingitud mõõtmise ebatäpsusest ja ka arvutustes tehtud ümardamistest. Kipsi tiheduseks sain katseteel 584 kg/m3, Kipsplaadi tihedus [1] allikajärgi on 750- 780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni tihedus 32,6 kg/m3 mahub lubatud vahemiiku 15­50 kg/m³ allika [2] kohaselt.

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marss- referaat

Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti

Füüsika → Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailmamajanduse ajalugu

turumajandusele. LÕUNA-SKT 1000-2000 USD, madal ja keskmine maj arengutase, sõltuvad põhjast 5 allgruppi-Uusindrustiaalsed . riigid: 20 saj 70ndatel viidi läbi reforme ja majandus hakkas kiiremini arenema naftariigid: edela-aasia, SKT on suur, sest riikidel on suured naftavarud ja naftat müüakse kallilt välisturule. Majanduses on ülekaalus hankiv majandus. Araabia 20 000, saudi-araabia 13 000 istandusriigid vikesed saareriigid kariibi meres. Istandusmaj. Kuuba 1700, haiti 1860 majanduslikult vähem arenenud-kõige vaesemad riigid kesk-aafrika, lõuna-aasia kasutatud lühendid: k-koloonia, tv- tootmisviis

Geograafia → Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
42
ppt

Venetsueela

Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis ­ Idale. Venetsueela on Lõuna ­ Ameerika üks rikkamaid riike. Kultuur Majad ja kirikud on Venetsueela rikka arhitketuuri pärandi tõendiks Kaasaegsed majad on ehitatud lihtsas stiilis Kunst,teater ja Venetsueela ise on lahutamatud osad riigi kultuuris Venetsueela kirjandus sai alguse koloniseerimise ajast Erinevad luule ja arhiivide kogumikud on pärit 1700 aastatest 18.sajandil algas uus peatükk Venetsueela kirjanduses,sellest ajast on pärit ka kõige kuulsamad poeedid ja autorid, nagu Teresa de la Parra ja Arturi Uslar Pietri Venetsueela muusikaajalugu sai alguse ajast mil ta saavutas oma iseseisvuse Muusika on aafrika,hispaania ja kohaliku muusikazanrite segu Gaita on üks oluliseim traditsioonilise muusika stiilidest riigis,mille puhul peetakse ka festivale

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias

plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb

Muusika → Muusikaajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Minnesota

Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Varese

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Asteroid

jooksul. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt üle 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1.C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17...

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Biodiisel

Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ­ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi.

Auto → Auto õpetus
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Barokk kunst EESTIS konspekt

Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 ­ 1739 ­ I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 ­ II koolikorralduskava, 1783-1796 ­ Asehalduskord 1784 ­ Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler ­ kuramaa hertsog Karl IX ­ Rootsi kuningas Karl XI ­ Frederik IV ­ Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Rootsi ajast võib rääkida kui „vanast heast Rootsi ajast“?

peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud. Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja talupoegade sõnaõigusele, vabastas talupojad pärisorjusest, lõppes Põhjasõja algusaastal 1700. Pikemas perspektiivis oli, aga reduktsioon talupoegade jaoks kasulik, sest osaliselt laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja ­süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Absolutismi mõisteid

MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Makroökonoomika - ja makroökonoomika test 14

Vali üks: a. Otseseid lisatasusid b. Maksusoodustusi eksportijatele c. Madala intressimääraga laene eksportijatele d. Abi arenguprogrammide läbiviimiseks e. Kõiki nimetatud meetmeid Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Detsembris 1998 maksis üks Suurbritannia naelsterling keskmiselt 1,7 USA $ ja 1 USA $ 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksid 10000naelsterlingit maksev BMW ja 84000 SEK-i maksev Volvo dollarites, kas:: Vali üks: a. 1700 ja 1056 $ b. 17000 ja 8400 $ c. 17000 ja 10769 $ d. 17000 ja 1077 $ Küsimus 5 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Allpool nimetatud maadest saab tänu absoluutse eelisele ilmselt kõige rohkem kasu rahvusvahelisest kaubandusest: Vali üks: a. USA b. Kanada c. Austraalia d. Araabia Ühenemiraadid e. Saksamaa Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kullastandard on näide: Vali üks: a

Majandus → Majandus
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vikipeedia artikli toimetamine

Air France'i lend 447 See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) Air France'i lend 447 F-GZCP, pildil on lennuk, mis kukkus Atlandi ookeani Intsidendi ülevaade Kuupäev 1. juuni 2009 Tüüp Seadmete rike üle 10 000 meetri merepinnast, kokkupõrge ookeaniga Koht Atlandi ookean, koordinaadid 3,5°N 30,5°W (umbes) Reisijaid 216 Meeskond 12 Hukkunuid 228 (kõik) Tõusis õhku Rio de Janeiro-Galeão rahvusvahelisest lennujaamast Sihtkoht Charles de Gaulle'i lennujaam Lennufirma Air France Air France'i lend 447 oli teostatud Pran...

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

PUUVILJADE KUIVATAMINE JA KUIVATID

Sissejuhatus Ainetöö teemaks on puuviljade kuivatamine, selleks sobivad kuivatid ja külmutuskuivatamine. Uurin ka mõnede kuivatatud puuviljade ajalugu ja puuviljades sisalduvaid aineid. Lõpuks püüan leida mõnede kuivatamisviiside energiakulu kilovatttundides 3 Puuviljad ajaloos  Varaseima kuivatatud puuviljade mainimise võib leida Mesopotaamia savitahvlitelt vanusega umbes 1700 e.m.a  Datlipalm kodustati Mesopotaamias üle 5,000 aasta tagasi. See oli nii tootlik et datlid olid odavaim põhitoit.  Viinamarjakasvatust alustati Armeenias ja Vahemere idaregioonides 4ndal sajandil e.m.a. Kreekas ja Itaalias olid rosinad olid nii hinnatud, et nendega tasustati edukaid atleete.  Ka viigimarju kasutati Viljakal Poolkuul sama palju või rohkem kui datleid aga eriti populaarsed olid viigimarjad Roomas.

Põllumajandus → Põllumajandus
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

New Zealand

Geography New Zealand is an island country in the Southwest Pacific Ocean. It lies about 1600 kilometres southeast of Australia, its nearest continental neighbour. New Zealand belongs to Polynesia, a large island group. The country consists of two main islands ­ The North Island and the South Island ­ and several dozen much smaller islands. The population is 4.1 million. New Zealand is a beautiful country of snowcapped mountains, green lowlands, beaches and many lakes and waterfalls. No place is more than 130 kilometres from the coast. Lakes, rivers, and waterfalls are found throughout New Zealand. Most of the lakes lie in the volcanic plateu of the North Island and in glacial valleys near the Southern Alps of the South Isaland. On both islands the rivers rise in the mountains and flow down to the sea. The rapid flow of New Zealand's rivers makes them important sources of hydroelectric power. New Zealan...

Keeled → Inglise keel
17 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Makromolekulid

Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA ­ 800...1000 mg Allikad ­ piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine ­ toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...

Keemia → Biokeemia
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rootsi aja mõjutused Eestis

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis Kristjan Oja Tallinna Sikupilli Keskkool 10b Rootis ajaks nimetatakse ajajärku, mil Eestimaa või osa sellest kuulus Rootsi võimu alla. Seda aega tuntakse samuti ka, kui" vana hea Rootsi aeg". Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis...

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti ajalugu II, faktid

DAATUMID 1582 ­ sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 ­ sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 ­sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 ­asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 ­ Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 ­ sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 ­ Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

tingimus tuleb: · nurgiku kandevõime on seega: F [ ] = 160 10 6 = 1702 1700N . 94 10 3 94 10 3 Tugevuskontroll: · ekstsentriliselt tõmmatud osa (lõik BD): suurim tõmbepinge ja suurim survepinge: O1 = 94 10 3 F = 94 10 3 1700 = 159.8 10 6 Pa [ ] = 160MPa ; O 2 = 86 10 F = 86 10 1700 = 146.2 10 Pa [ ] = 160MPa 3 3 6 Tugevustingimused on täidetud · horisontaalse osa ohtliku ristlõike D: suurim paindepinge, suurim väändepinge ja suurim lõikepinge:

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Peeter I

Peetril oli ka palju negatiivseid iseloomujooni: oma eesmärkide saavutamiseks ei valinud ta vahendeid ja inimelul pudus temajaoks väärtus. Sageli käitus ta mõtlematult ja meeletult, tegutses esimese emotsiooni mõjul. Varasest noorusest peale armastas ta meeletuid lõbustusi, ta võis prassida ja juua mitu päeva järjest. 2. Narva lahing ja Peetri osa selles. Narva lahingus oli Peeter I tubliks vastaseks Karl XII. Karl XII ründas Taanit ja sundis selle Rootsiga rahu sõlmima. Aastal 1700 oktoobris saabus Karl XII oma laevastiku ja maaväega Pärnusse, kust marsis kiirelt Narva alla. Enne kui keegi jõudis arugi saada, olid Karl XII 10500 meest Narva all. Kuigi väkke kuulus 30 000 meest, tabas Peetrit selline hirm, et ta lahkus enne lahingut oma sõjameeste juurest ja läks tagasi Venemaale. 19 novembril 1700 aastal kell kaks päeval andis Karl XII oma vägedele rünnakukäsu. Rünnakut saatis lumetorm, mis puhus rootslastele seljatagant, venelastele aga vastu.

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Matemaatika riigieksam

Kasutame jõu meetodit kontrolli tegemiseks, st eirame jada valemit. Teame, et esimese meetri puurimise eest maksti 300 krooni ja iga järgmise meetri eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Lisaks veel 2000 krooni preemiat. Kokku peame peale üheksat meetrit puurimist saama 11 900 krooni. Proovime: 1. meeter maksab 300 kr; 2. meeter 300 + 200 = 500 kr; 3. meeter 500 + 200 = 700 kr; 4. meeter 900 kr, 5. meeter 1100 kr, 6. meeter 1300 kr, 7. meeter 1500 kr, 8. meeter 1700 kr, 9. meeter 1900. Aitab. Liidame kokku 300 + 500 + 700 + 900 + 1100 + 1300 + 1500 + 1700 + 1900 + 2000 = 11900 krooni. Sobib. Vastus: Puuraugu sügavus on 9 meetrit. 4. (15p) Ühes kastis on 5 kollast ja 3 valget tennisepalli, teises kastis 4 kollast ja 6 valget tennisepalli. 1) Mõlemast kastist võetakse juhuslikult üks pall. Leidke tõenäosus, et võetud pallid on sama värvi. 2) Mõlemast kastist võetakse juhuslikult kaks palli. Kui tõenäone on saada 4 kollast palli?

Matemaatika → Matemaatika
550 allalaadimist
thumbnail
32
xls

Valemid - makro

Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500 BR100 320 LP10 2200 Te11 3000 Pla10 2700 Al09 3800

Informaatika → Informaatika
58 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

Nt saadeti eestlasi Brandenburgi. 1699- Rootsi vastane liit, kus Poola ja Taani kunnid + Vene tsaar. Et tagasi saada alad, mille Rootsi nagu neilt võtnud. Venemaa tahtis endale esialgu Ingerimaad (Narva jõest itta jääv ala. Kus hiljem rajati Peterburi linn). Poola- Liivimaad ja Eestimaad. Taani- Skandinaavia poolsaare lõunaosa. Enne oligi Taani oma olnud, nüüd Rootsil. Arvati, et uus Rootsi kunn Karl XII oli noor ja kogenematu, ent tal palju raha ja hea armee. 12.veebruar 1700 algasid sõja sündmused. Rünnati Riiat poolakate poolt. Pmst ründasid Liivimaad. Lõunaläti ja Kuramaa olid Poolakate omad. Nende piirid ühtisid. Seega lihtne läbida ja jõuda Liivimaale. Samaaegselt Rootsi valdusi ka Põhja-Saksamaal. Taani tõrjuti sõjast välja (Traventali rahu rootslastega), vene ründas Narvat. Neid juhtis alguses Peeter I. Suurtükitorud lõhkesid- ebakvaliteetne materjal. Lõpu võidukas algus- Rootsi võitis lahingu, ent kaotas Põhjasõja

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Toitumise alused.

1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...

Toit → Toitumisõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Konspekt teemal barokk

07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ehitusmaterjalide omadused

ühendatud • Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemikud, mis täituvad immutamisel veega • Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. 𝛾 − 𝛾0 𝑝= ×100% 𝛾 γ-eritihedus; γ0-materjali tihedus Näiteks: Materjal Tihedus, kg/m3 Poorsus, % Graniit 2500 – 2800 0,4 – 1,5 Lubjakivi 1700 – 2600 0,5 – 30 Marmor 2600 – 2900 0,5 - 20 • Poorsus sõltub materjali mahukaalust nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga p >90%. • Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. • Materjali püsivuse ja külmakindluse seisukohalt on eriti tähtis, et materjal ei omaks suurt lahtist poorsust. Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
14 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vanaaeg, keskaeg, uusaeg, tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

Maiad  300-800 pKr  Kesk-Ameerika, Guatemala  Kuningad  Kihistumine: kuningad, preestrid, ametnikud, talupojad, orjad  Tegevusalad: Koostasid kalendreid, pallimängud, põlluharimine, metalli valmistamine  Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal  Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0)  Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine  Hispaanlased vallutasid riigi Inkad  Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik  Peruu aladel  Piiramatu võimuga kuningas  Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad  Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid  Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus  Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
docx

KT 3 kirjakeele ajalugu

Kontrolltöö kordamisteemad 1. Eesti keele arenguperioodid ja nende jooksul toimunud muutused (õp lk 67-70, konsp, tööleht) Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele areng u esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alam-saksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739.aastal. Selle perioodi muutused keeles o...

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Bioloogia konspekt

Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Pärisinimene ehk tark inimene ehk Homo sapiens 1967. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne- Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Tark inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajaloo suuline arvestus 10.klass II periood

1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis 4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I Taani kuningas Frederik IV Poola kuningas August II Tugev Tähtsaimad sündmused; 1) I Narva lahing - 1700.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Rootsi võit. 2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast 6) Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Leonhard Euler - Referaat

Lihula Gümnaasium Leonhard Euler Referaat Õpilane:Maarja Kumm Juhendaja:Andres Arumäe 1 Sisukord Noorus...........................................................................................................................3 Euleri teadustööd...........................................................................................................4 Lisa................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvi...

Matemaatika → Matemaatika
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivisõjast Põhjasõjani

· Osa Balti aadlikest ajas rootsivaenulikku poliitikat ja soovis minna Poola võimu alla Ässitustöid tegi von Patkul · Venemaa ja Poola olid omavahel ära leppinud ning nad sõlmisid rahu ka Türgiga, mis tähendas, et sõja korral lõunast neid oht ei ähvarda. · Rootsi liitlased

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat; Vulkaanid

Laki, Island 1783 10 500 nälg Unzen, Jaapan 1792 15 188 tsunami Tambora, Indoneesia 1815 92 000 peamiselt nälg Krakatau, Indoneesia 1883 36 417 tsunami Pelée, Martinique 1902 29 000 lõõmpilv Kelut, Indoneesia 1919 5110 rusuvool Lamington, Paapua Uus- 1951 2940 lõõmpilv Guinea El Chichón, Mehhiko 1982 1700 lõõmpilv Nevado del Ruiz, Colombia 1985 25 000 rusuvool Nyosi järv, Kamerun 1986 1746 vulkaaniline gaas Pinatubo, Filipiinid 1991 500 mitmesugused Soufrière, Montserrat 1997 19 lõõmpilv Goma, Kongo 2002 40 laavavool -5- Kasutatud kirjandus: * http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan * http://www.postimees.ee/050907/esileht/valisuudised/281085.php

Loodus → Loodusõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

BAROKK

BAROKK BAROKKARHITEKTUUR Arhitektuur Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise Third level ...

Kultuur-Kunst → Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pariisi jumalaema kirik

kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc).Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Pildid: Kasutatud kirjandus: · Maailmaimed, Kirjastus ,,Sinisukk", 2009, (lk 68 - 69) · Eesti Enslükopeedia 6 köide, Kirjastus ,,Valgus", Tallinn 1992, (lk 668) · http://et

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis

Misjonilingvistika piibli tõlkimiseks vajaliku lingvistilise eeltöö tegemine, o ajendatud jumalasõna rahvani viimise vajadusest, o mis algas Eestis 17. sajandil esimeste grammatikatega. Ø 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne uus testament (,,Wastne Testament"), Ø põhjaeestikeelset piiblit polnud o takistused: o Vene-Rootsi sõda 1656-1661, Põhjasõda 1700, näljahäda, nakkushaigused, o kirikuringkondade vaidlused § tõlkimise lähtekeele suhtes (ka heebrea ja kreeka või Martin Lutheri saksakeelne), § kirjaviisi suhtes (kas Stahli või Forseliuse ), § võimalik trükikoht. 1715 ilm põhjaeestikeelne uus testament ­ keeleuuenduslik teos, kuid ü

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
19
odp

Tartu Toomemägi

Toomemägi Tartu Kutsehariduskeskus MJ210 Koostajad : Laura Mikussaar Mairis Matvejev Carolina London Inglisild Inglisild asub Toomemäel üle Lossi tänava joonel oleva oru Kuradisilla vastas Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika. Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See ...

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu idamaad 11. klass

Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
14
doc

RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS Uurimistöö Koostaja: Sten Robin Vanin 11c klassi õpilane Juhendaja: Erika Sari PÜG õpetaja Põltsamaa 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma uurimistöö teemaks valisin Põltsamaa muuseumi kollektsioonis olevad relvad, sest olen juba ligi kolm aastat aktiivne liige kaitseliidus ja huvitun ka väga ajaloost. Töö käigus tahan teada saada, millised sõjad on Põltsamaa piirkonda mõjutanud ja kuidas nad Põltsamaa muuseumis representeeritud on? Ja millised relvad on Põltsamaa muuseumis eksponaatidena väljas? 1. PÕLTSAMAA PIIRKONDA MÕJUTANUD SÕJAD Eesti alad on olnud üsna rahutu ajalooga. Vallutajad tulid nii idast kui läänest suhteliselt tihti eesmärgiga kas maad vallutada ja orjasid saada või siis lihtsalt selleks ,et rahv...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Euroopa muinaskultuurid

Madeleine’i kultuur --- Saksamaa, Poola-Leedu (Swidry), Pr Swidri kultuurist on mõjutatud ka Kunda kultuur viimased mammutid Paleoliitiline kunst. koopamaalingud – Hisp-Pr; (Altamira, Lascaux, Chauvet) inimkujukesed – Pr, Sks, It, Austria, Vene; (Villendorfi veenus) Jääaegade mõju inimasustuse levikule. sai kolida põhja poole… Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. asulana 8700 – 1700 eKr Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg * Kunda etapp/kultuur * Sindi-Lodja etapp * Narva etapp Pulli asula, Kunda Lammasmägi liikusid palju Üleminek viljelusmajandusele. Neoliitikum. Neoliitikumi tunnused: 1) lihvitud kiviriistade valmistamine 2) keraamika kasutuselevõtt 3) Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajandus sai alguse pigem ekvaatori ümber ja tnp Iisraeli läheduses Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas.

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal

Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv. Kõikide nende uuenduste ja mõisnike õiguste piiramiste tagajärjel hakkas talupoegade majanduslik olukord paranema ning talud muutusid aina jõukamateks. Siiski oli enamus Rootsi ajast veedetud pärisorjuses ja lootustandvad uuendused ei jõudnud kaua kesta, enne kui 1700. aastal algas sõda ja uus elukorraldus segi paisati. Ma arvan, et Rootsi aeg möödus eestlaste jaoks suuremas osas peaaegu samamoodi, kui eelnevad sajandid, kuid need muudatused, mis 17. sajandi lõpus tehti jäid rahvale hästi meelde, sest tundusid peale sügavat pärisorjust vägagi kergendavalt. Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja põlluharimise viis oli vähe tootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Rastrelli looming

Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (s...

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun