MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt ...
MUISTNE ITAALIA JA ROOMA RIIGI ALGUS ptk. 22, lk. 155-162 Apenniini poolsaar polnud nii mägine kui Balkan. Seega tegeldi siin põhiliselt põlluharimisega. Kuna eri piirkonnad polnud siin halvasti ühendatud, nagu oli olnud Kreekas, siis polnud vaja kasutada nii palju mereteid ja merd sõideti vähem. Apenniini poolsaar polnud etniliselt ühtne. Siin elasid mitmed rahvad, kellest tähtsamad on itaalikud, etruskid ja kreeklased. Itaalikud olid arvatavasti II aastatuhandel eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid ...
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
12A tüdrukute pikkus ja kinganumbrid A 16738 B 167 40 Pikkus: 167,167,168,168,169,169,169,170,170 C 16839 170,170,170,170,172,173,173,174,174,178 D 168 39 E 16936 Kinga number:36,38,38,38,39,39,39,39,39, F 169 38 39,39,39,39,40,40,40,40,40,41 G 169 39 H 170 39 I 170 39 J 170 39 K 170 40 L 170 40 M 170 40 N 172 39 O 173 39 P 173 39 Q 174 38 R 174 40 S 178 41 Pikkus X 167 168 169 170 172 173 174 178 F 2 2 3 6 1 2 2 1 x 167 168 169 170 172 173 174 178 10,53 10,53 15,79 31,57 10,53 10,53 w % % % % 5,26% % % 5,26% Xmax= 178 Xmin = 167 F 36 38 39 40 41 X 1 3 9 5 1 F 36 38 39 40 41
1 0.2 Hind 10 15 Sihifunktsioon z=10x1+15x2+25x3+35x Käpikud - x1 Sokid - x2 Sall - x3 Kampsun - x4 Tingimused: x1 ≥ 0 ; x2 ≥ 0 ; x3 ≥ 0 ; x4 ≥ 0 Käpikud Villased sokid Sall Kampsun 0 170 140 440 Sihifunktsioon z= 21450 (Answer report) Antud tulemustest on näha, et optimaalne on toota villaseid sokke, salle Tooteid on antud lõngaga võimalik valmistada vastavalt villaseid sokke(x2) 170 tükki 440 tükki. Ettevõtte kasum on sellise tootmise puhul 21450 Seejuures kulutatakse ära jääb üle 97 kg. (Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln
Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40
Antud: Voolepiir: σ y =350 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Teras: S355 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. b = 180 – 2 ¿ 5=170 mm c = 180 – 2 ¿ 5=170 mm t = 5 mm 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). Keevisõmbluse tööseisund: b=170 mm c=170 mm X c =42,5 mm Z c =42,5 mm F=5 kN Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge: ...
(5) Planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Võimaluse korral ühendatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (6) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 2. Planeering (1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Harjutustund Valimid 1. Arvuta üleriigilise omnibussi (n=1000) valimi mudel täites järgmise tabeli: Vanus Kokku % n= Mehed % n= Naised % n= 15- 19 9% 90 10% 100 9% 90 20-29 19% 190 21% 210 18% 180 30-39 18% 180 18% 180 16% 160 40-49 17% 170 18% 180 17% 170 50-59 17% 170 17% 170 18% 180 60-74 19% 190 16% 160 22% 220 Kokku 100% 1000 100% 1000 100% 1000 2. Esindusliku üleriigilise küsitluse puhul peavad olema kaetud kõik maakonnad vastavalt rahvastiku jagunemisele. Arvuta proportsioonid, kui mitu intervjuud
Diskette võib praegu juba manalameheks kutsuda, sest juba on iga moodsa inimese aksessuaariks kujunenud USB- mälupulgad. Alguses olid nad lihtsalt hallid ja inetud, ent mida aeg edasi, seda rohkem on neist kujunenud tõepoolest aksessuaarid. Erikujulisi mälupulki Test Et välja selgitada parim mälupulk tehti test, seal hinnati kiiruseid, väliskuju, koostekvaliteeti ja turvalisust Omavahel võistlesid 17 UBS- pulka Neist kõige parem oli PQI Intelligent Stick pro 170 Järeldused Testitud pulkade kiirused olid kõikuvad. Polnud ühtegi 512MB pulka, kuhu saaks ka sama palju infot panna Pulga tegijad oleksid võinud ka ära õppida, et panna paelahaak pulga korpuse, mitte korgi külge PRO 170 On omapärase välimusega Pulk on nii õhuke, et meenutab isegi mälukaarti Kasutatav mälumaht oli 499 MB Kaal on 8,6g Mahutas 22 kataloogi, 839 faili 462MB kirjutamine võttis 87 sek PQI Intelligent Stick pro 170
N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 169 79 53 41 2-3 4 ei söö tavaliselt ei hommikul jah N 170 62 58 38 0-1 3 müsli või helbed ei jah N 170 65 53 39 0-1 3 muu jah jah N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah M 173 78 49 44 >3 3 võileib ei ei
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VENDMAT_HINNEHOMMIK Eesti N 170 63 57 39 1 5 võileib Eesti N 161 57 59 37,5 2 4 võileib Eesti M 183 80 48 43 2 3 puder Eesti N 183 81 58 42 2 5 võileib Eesti M 174 74 56 43 0 4 võileib Eesti N 171 70 57 39 3 4 puder Eesti N 161 59 55 37 1 5 võileib
46 4 46 4 2 47 4 49 5 50 5 1 20 25 30 2) kaalu ja pikkuste korrelatsioon x y 50 160 51 164 53 165 54 166 55 167 60 170 62 172 63.9 173 65 173 65 173 68 175 70 175 73 176 74 178 77 181 82 183 83 186 90 193 matemaatika eksamitulemused 30 35 40 45 50 55 Punktide arv kaalu- ja pikkustevaheline seos 200 195 P 190 i k 185 k u 180 s
20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad,
88 0,791 3955 13 4,061833 885 6,785587645 0,366389 96 0,799 3995 14 4,195167 845 6,7393366274 0,365769 104 0,807 4035 15 4,3285 805 6,6908422774 0,365706 112 0,814 4070 16 4,461833 770 6,6463905148 0,36474 120 0,821 4105 17 4,595167 735 6,5998704992 0,36428 170 0,827 4135 18 5,4285 705 6,5581978028 0,316036 170 0,86 4300 19 5,4285 540 6,2915691396 0,365153 170 0,86 4300 20 5,4285 540 6,2915691396 0,365153 170 0,86 4300 21 5,4285 540 6,2915691396 0,365153 170 0,86 4300 22 5,4285 540 6,2915691396 0,365153
33. 197 120 38809 14400 23640 60 34. 168 60 28224 3600 10080 35. 176 85 30976 7225 14960 40 20 0 165 170 100 80 kaalud 60 40 36. 179 67 32041 4489 11993 20 37. 180 74 32400 5476 13320 0 38. 175 73 30625 5329 12775 165 170 39
Fond 1000 Vaba 144,00 Koef 21% Nimi Tariif Tunde Palk Preemia Kokku Tulumaks Netopalk Kivisaar 4,00 160 640,00 188,73 828,73 143,79 684,94 Tomm 3,00 170 510,00 150,40 660,40 108,44 551,95 Kask 3,00 167 501,00 147,74 648,74 106,00 542,75 Vaher 5,00 188 940,00 277,20 1 217,20 225,37 991,83 Hunt 4,00 30 120,00 35,39 155,39 2,39 153,00 Meri 4,00 170 680,00 200,53 880,53 154,67 725,86
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
tunnus 150 154 155 157 sagedus 2 1 3 4 sag. %-des 3. 4. Keskväärtus Mediaan 5. Min Max Ulatus (Max-Min) Vahemikega sagedus Nimi: Reia Rõõmus used meetrites 155 155 157 157 157 157 160 161 160 161 163 164 165 166 168 170 1 2 1 1 2 1 1 1 Mood ül.Kv al.Kv σ² σ V 161 163 164 165 165 166 168 170 Summa 20
.. Õ Ö Hunt Margus 2,50 140 2,88 10 3,13 10 160 Tamm Peeter 2,10 150 2,42 5 2,63 10 165 Kurg Toomas 2,30 160 2,65 5 2,88 5 170 Väli Anne 3,00 180 3,45 0 3,75 5 185 Kask Liisa 2,80 165 3,22 5 3,50 10 180 Raid Ulvi 3,10 150 3,57 10 3,88 10 170 Potter Hannes 1,95 168 2,24 0 2,44 0 168
19 10 10 5 4 13 44 5 4 44 Ülesanne 2 1. Koostada transpordiülesanne arvestades punktis 3 toodud tingimusi. Kolmest piimatootmisettevõttest on vaja vedada piimatooteid viide Lõuna-Eesti suuremasse tarbimiskeskuses nii, et summaarne transpordikulu oleks minimaalne. Esimeses kombinaadis on tooteid 170 tonni, teises kombinaadis 260 tonni, kolmandas 170 tonni. Keskused vajavad tooteid vastavalt 140, 160, 140, 130 ja 110 tonni. Tooteühiku veokulud on toodud tabelis. 12 14 19 18 17 C= 9 13 20 13 21 10 16 17 14 16 2
Torni ehitamiseks kasutati: 10000 ³ 10000 ³ betooni betooni 1900 1900 tonni terast tonni terast Mõõtmed Kõrgus 314m Vaateplatvormi kõrgus 170 m Kaal 20 000 m Läbimõõduga visuaalne ala 38 m Sügavus kelder 8,5 m Paksus kelder 2,5 m Kõrvalekalle tuul: lõpuks tower 1,5 m pindala 0,9 m 170 meetri kõrgusel ammu oli restoran, aga seda pandi kinni 2007 aastal 27 novembril, sest see rikub reegleid tuleohutusega. Selge ilmaga võib isegi näha Soome ranniku. Teletorn on kõrgeim hoone Eestis ja Põhjamaades
Kuressaare Gümnaasium Kulgemine mööda rada Luulekava Betti Alveri ja Heiti Talviku põhjal Koostaja: Eliis Mets Klass: 11B Juhendaja: Eve Tuisk Kuressaare 2015 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Miks algas päev, on argipäev su nimeks. (Alver 1989: 9) Jälle kord su hellus äratus mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! (Jõesaar, Muru 1982: 169) Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maa...
234 250 200 200 87,5 235 110 300 160 100 236 50 237 250 60 238 250 240 170 375 45 250 241 250 150 243 166,6666667 160 150 244 56,25 103,3333333 250 100 245 133,3333333 132,5 240 246 102 250 250 270 247 110 151,4285714 150
Erinevalt Eesti proportsionaalsest maksusüsteemis on Soomes progressiivne maksusüsteem ehk astmeline tulumaks. 2017.aasta seisuga tuleb ka Eestisse progressiivne maksusüsteem. Eestis on kehtestatud proportsionaalne üksikisiku tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatavast summast. Tulumaksu määr on Eesti kodanikele 20% teenitavast summast, olenemata riigist kus see on teenitud. Tulumaksule kehtib ka maksuvaba tulu 170€ kuus, mis tähendab, et 170 eurot teenitud summast ei kuulu maksustamisele. Mitme töökoha korral kuulub tulumaksuvaba tulu ainult ühele valitud palgale. Sotsiaalmaksu 33% maksab riigile tööandja. Eesti maksusüsteemi positiivsed küljed: ● Lihtne ning kõigile arusaadav ● Äriühingute kasumit ei maksustata selle teenimisel vaid jaotamisel ● Kasumi reinvesteerimisel ettevõttesse on see maksuvaba ● Hetkel toimib maksusüsteem hästi, kuna riigikassa on peaaegu tasakaalus ning Eesti riigikassa
Wa 11% 25% 36% 28% 100%
Wb 9% 23% 41% 27% 100%
W1 + W2 + W3 + ... + Wn = 100%
Tunnused
Arvuline:
Pidev tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast.
Diskreetne tunnus: nimetatakse tunnust, mis võib saada vaid teatud üksikuid väärtusi tavaliselt
täisarvulisi.
02) Ühe klassi õpilaste pikkuse variatsioonirida on järgmine: 156, 158, 159, 160, 160, 162, 163,
163, 163, 165, 165, 165, 166, 166, 167, 167, 167, 167, 168, 168, 168, 169, 170, 171, 171, 172, 173,
173, 173, 174, 174, 176, 184. N=33.
Kui kogumi tunnus on pidev või diskreetse tunnuse liikmeid on väga palju ei esitata sagedustabelis
tunnuse üksikuid väärtusi, vaid tunnuse väärtuste vahemikud ehk klassid.
Kui kogumi maht N pole väga suur, on subjekt klasside arv N = 33 ~ 5,7 ~ 6
max-min 185-155
= =5cm
klasside arv 6
Klassid f
155
1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades
s=min 0,5 mm (Lehe iga külje keskel) Raamjoon s=0,5 ...1,0 mm 170 (180 formaadil A4) 20 50 14 16 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: 14 Teostas Nimetus: Faili nimetus: 7 Kontrollis 50
liberaalsele perestroikapoliitikale. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. Kevad 2012 – peale põhjalikku renoveerimist avatakse legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Teletornist on saanud elamuskeskus paljude võimalustega nii suurtele kui väikestele, avatakse ka futuristlik näituseruum Eesti tippsaavutustest. Moskva valiti 1980. aasta suveolümpialinnaks ning Tallinnas toimus selle raames olümpia purjeregatt
Nimi pikkus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Ats 174 174 175 176 178 180 174 Kalle 169 171 173 173 174 174 169 Mati 179 180 181 181 182 182 179 Ants 160 160 170 170 174 174 160 Keskmine 170,5 171,25 174,75 175 177 177,5 170,5 Atsi pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 1999 1 Kalle pikkuse muutumine aastatel 1998 kuni 2002 3 Mati pikkuse muutumine aastatel 1999 kuni 2001 1 Antsu pikkuse muutumine aastatel 1997 kuni 2001 14
Amortisatsioonikulud 1 652 16 Tulude ja kulude koondkonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 648 Aruandeperioodi kasum 648 KOKKU 170 752 170 252 PEARAAMAT D Arvelduskonto K D Renditulu K D Osakapital K D Muud tegevuskulud K S0 7040 14 2000 2000 13 12000 S0 12 2 400 5 100 15
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 150 000 10 Põhivara Kokku 150 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6 Kokku 170 000 Kohustused kokku 1 376 600 Kinnisvarainvesteeringud Materiallne põhivara Ehitised 1 900 000 24 Omakapital Masinad ja seadmed 730 000 13+22 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 523 400 3+4(arvestuslik)
Read Chapter_4_Time_Based_Measurements.pdf Question 1 When converting an analogue value to a frequency, consider the following diagram describing the system. The frequency changes from 20 MHz to 18 MHz and the system samples at an interval of 2ms. How many counts does the microprocessor detect at, 2ms a) 20 MHz? =40000 counts 50 ns 2ms b) 18 MHz? =36 000 counts 55,55 ns What is the difference in terms of number of counts detected by the microprocessor? Between 20MHz and 18MHz are 4000 counts. Question 2 Consider the following diagram The frequency changes from 20 MHz to 18 MHz and the system samples at an interval of 100ns. a) What is the difference in terms of number of counts detected by the microprocessor? 10 MHz 10 MHz =5000 =5555,555 2000 Hz 1800 Hz ...
u k k 4 , 6 - 5 Plimutrok (........................ K Valged,musta Rahulikud 160- 56-65 .) a d,viirikud,jt. 170 n a 2 , 7 - 3 , 4 % Mass suled isel muna tood. Muna mass K u
Üks huvitav kadunud automudel BMW 2002 „New Class“ , 02- seeria. Toodeti aastatel 1968-1975 Mudelid : BMW 2002, BMW 2002 TI, BMW 2002 tii, BMW 2002 Turbo Kere tüübid: 2-uksega sedaan, 2-uksega kabriolett, 3-ukseline luukpära Käigukast: 4 käiguline manuaal Mootori maht: 1990 cm/2 „New Class“ BMW menu oli tohutu, sest ta varustati 2-liitrise mootoriga ja mudelinimeks sai 2002. See polnud veel kaugeltki piir. Tõelistele adrenaliinisõltlastele tehti väiksemas koguses 2002tii (kahe karburaatoriga, 130 hj, 97 kW) ja 2002 Turbo (170 hj) versioone. Just „new class“ BMW mudelit täiustades arenes aastakümnete jooksul välja see BMW, mida me ostame tänapäevani. Ameerika turu jaoks loodud ja sealsetele nõuetele vastamiseks kohandatud mudeli 2002 suurest mootorist annab aimu must, keskelt kahe hõbedase ribiga iluvõre. Pakuti ka kabrioletti ja luukpäraga 02-seeria autot. 1973. aasta Frankfurt Motor Show'l tutvustati sportautot 2002 ...
Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit. 11. juuli 1980 – Tallinna Teletorni ametlik avamine. 20. detsember 1979 – eetrisse saadetakse esimene signaal. 20. august 1991 – vahetult enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21.augusti varahommikul tegid Vene Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna Teletorn. Rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. 26. november 2007 – 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele. 4. aprill 2012 – peale põhjalikku renoveerimist taasavati legendaarne Tallinna Teletorn taas külastajatele. Üldiselt on Tallinna Teletornis korruseid 22. Kui võtta standard korrustena nagu kortermajadel, siis on korruseid 60. (Teletornist järgi uuritud!). Lift sõidab alt-üles 49 sekundiga!
RTQKN peensaetud laud 22 x 125 3. Näide katteliistvooderdusest. peensaetud latt 22 x 33 Laudade ja liistude alumised otsad lõigatakse kaldu veeninaks. 4. Näide kaaslaudisest. Laudade 5. Näide vertikaalvoodrist. Voodrilaud alumised otsad lõigatakse kaldu UTS 28 x 170 mm. Laudade alumised veeninaks. otsad lõigatakse kaldu veeninaks. 4 seinakarkassi postid 5 seinakarkassi postid tuuletõkkeplaat tuuletõkkeplaat püstlauad/tuulutusvahe püstlauad/tuulutusvahe roovlatid roovlatid
pidevad tunnused diskreetsed tunnused mittearvulised tunnused (kvalitatiivsed ) nominaalsed tunnused järjestustunnused binaarsed tunnused 3 Andmete töötlemine Vigaseid väärtusi ei tohi asendada õige väärtusega Andmeid võib kodeerida 4 Ühe klassi õpilaste pikkused (cm). 161, 173, 168, 159, 166, 64, 171, 170, 167, 177, 163, 159, 162, 172, 169, 170, 165, 16, 174, 162, 166. 5 Hinnang Vastajate arv Kodeerimine Väga hea 13 Hea 25 Halb 14 Väga halb 2 Ei oma arvamust 15 6 Andmete kogumine ja korrastamine on vajalik eeltöö töötlemisele, mis koosneb järgmistest etappidest: 1) probleemi püstitamine ja üldkogumi määramine
Tallinna teletorn ...nimi... Ajalugu ● Eesti kõrgeim hoone – 314 meetrit ● Ehitustööd kestsid 1975-1980a ● Ehitise arhitekt on David Basiladze ● 11.07.1980a Tallinna teletorni ametlik avamine ● 20.11.2007a Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele ● 2009a otsustatakse teletorn renoveerida Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri
N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ei jah M 175 62 56 43 0-1 3 võileib jah ei M 182 74 54 43 >3 3 võileib jah ei M 192 89 55,5 46 3 puder jah jah
Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti
mitteresidendi tulult tasustava 20% 15% või kinnipeetava tulumaksu määr Tulumaks Era- või üksikisiku tulumaksu 20% 23% määr Füüsilise isiku üldine 170 € 75 € maksuvaba tulu (kuus) 34,09 % 33% (kõik tasub (23,59% tasub Sotsiaalmaksu määr tööandja) tööandja Sotsiaal- ja 10,5% töötaja) maks Kuupalga alammäär täistööaja
, 40% (, , , , , ). 130 . 2007 13,26 TEU. 3,75 TEU, 3,69 TEU, 5,81 TEU, 6567 TEU. 2008 7,99 TEU, 2,31 TEU, 2,27 TEU, 3,4 TEU, 4285 TEU. 2012 5,7% 17,03 TEUs 16,17 TEUs 2011 , Seatrade Asia. . -, . - , -. 10-15 . - 130 15 . , 15 , . 22 . : , , , , . , , , . 8 TEU. - 900 . - , $40 . , , . 8 6,8 . , 54 . 2008 - 7,8 TEU 170 , - 2006 , 8,5 TEU 181,6 . 40- , - . - () 2012 1,73% 2011 - 8,07 TEUs. , 9,44% . 2011 7,9 TEUs. . - , . 120 - 2 20- . , , , , , , , . 2012 4,6% 13,4 . . 2 DP World, - Port of Jebel Ali. (Port of Jebel Ali) 35 - . . DP World. 134 . 67 , , . ( 49), , . 16 020 TEU Marco Polo. DP World
Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku, kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Referaati antul teemal ajendaski tegema uudisimu, et teada saada, kes siis oli see tark mees ja mida ta täpsemalt korda saatis oma suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta suri olles alles kõigest 47 aastane. 1. Mihkel Veske 1.1 Mihkel Veske kui Eesti teoloog ja keeleteadlane Aasta alguses möödus 170 aastat silmapaistva keeleteadlase, luuletaja ja rahvusliku ärkamisaja tegelase Mihkel Veske sünnist. Veskest sai esimene kõrgelt haritud eesti soost keeleteadlane, kes 1872. aastal kaitses doktorikraadi soome-ugri keelte võrdlev-ajaloolise grammatika alal Leipzigi ülikoolis, mis oli üks tolleaegseid keeleteaduse tippkeskusi (vt Joonis 1.) Aastail 18741885 oli ta 3
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
