17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
Eesti 17. sajand BALTIMAAD PÄRAST LIIVISÕDA * Liivi sõda 1558-1583 * Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga...
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes ...
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant...
Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele. Sõja puhkemisele aitavad kaasa ka kaubanduslikud tülid Venemaa ja Vana-Liivimaa vahel. Näiteks Hansa kaubakontori sulgemine ja Vana-Liivimaa poolsed takistused käsitööliste siirdumisele Venemaale. Liivi sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mille maksmata jätmine viis s...
Mõiste renessanss tuleneb prantsuse keelest, võeti kasutusele 16.sajandil. Hõlmab ajavahemikku 14.-17.sajand. • Maalikunst: da Vinci „Püha söömaaeg“ • Arhitektuur: jumala kõrvale ilmus maine element, inimesekesksem, korrapärasus. • Skulptuur: „Taavet“ Michelangelo • Kirjandus: Leiutati trükikunst. • Teadus: Galilei. Perspektiiviteooria. Ma tiirleb ümber Päikese. Humanistlik iluideaal: kõik inimesele omane ja haritud, ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. Muusika areng oli sotud kõige rohkem Madalmaadega. Vokaalpolüfoonilise stiili tähtamad põhijooned: rüütlilaulud, levisid suuliselt, viise ei kirjutatud üles. Ars Nova-uus kunst. Renessanssmuusika esimene ilming, uus stiil. Muutused kunstmuusika žanrides: mitmehäälne ilmalik laul, tuli motett, hakati komponeerima missa osi. • Motett-mitmehäälne vokaalteos. • Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Ph...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
BRITISH HISTORY 17TH-19TH CENTURY SEVENTEENTH-CENTURY ☄ When James I became the first English king of the Stuart dynasty, he was already king of Scotland, so the crowns of these two countries were united. ☄ The kind of Middle English spoken in lowland Scotland had developed into a written language known as Scots ☄ The Scottish Protestant church adopted English rather than Scots bibles ☄ Religion and politics are inextricably linked ☄ Some people tried to kill the king because he wasn't Catholic enough and another king had been killed, partly because he seemed too Catholic ☄ Anger grew in the country at the way that the Stuart monarchs raised money ☄ Puritanism- ideological Protestantism ☄ Some of them thought the luxurious lifestyle of the king and his followers was immoral. They were also fiercely anti-Catholic and suspicious of the apparent sympathy t...
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina ...
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust, b) riigivalitsemises, c) sõjaväekorralduses, d) majanduses, e) kultuuris? a) Riigivõim jagamatu/valitseja ainuõiguslik riigivõim teostaja b)tekkis piiramatu kuningavõim c) palgasõjavägi muutus alaliseks armeeks, sõjaväekohustus. Strateegia - kurnamissõda, õpetus sõjast. Taktika - joontaktika, õpetus lahingust. d) rahvamajandus, merkantelism e) klassitsim kindlate reeglitega Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. Manufaktuurid - tööstuste toetamine, töö tootlikuse kasvatamine, kaubanduse arendamine(tollid, sisekaubandus, väliskaubandus, kaugkaubands) Müüa rohkem, kui osta. Väärismetallid Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kumm...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suure...
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelas...
Arutlus Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri arengut Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Kuid millised muutused tõi Rootsi aeg kaasa Eesti kultuuri arengus? Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse se...
17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks? Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sun...
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa ...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Vana hea Rootsi aeg Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti nö vana head Rootsi aega. Miks oli siis parem kui talle eelnenud Saksa ajal või järgnenud Vene ajal? Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, üldiselt peetakse alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Seda perioodi on nimetatud ka Poola-Rootsi ajaks, sest just neil riikidel õnnestus sellel ajal siin püsivamalt valitseda. Eesti aladel oli pikka aega sõditud ning maa oli suuresti harimata ja võsastunud. Paljud inimsed olid kodust lahkunud ja talud olid maha jäetud. Osa linnu ja aleveid ...
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
Narva Eesti Gümnaasium Uurimistöö 17. sajandi maalid: aksessuaarid Koostaja: Karina Repetun Klass: 12 Juhendaja: Tanel Mazur 2013 Narva 1 Selle uurimuse eesmärgiks oli välja otsida kõik 17.sajandist pärinevad maalid, millel oleks kujutatud erinevaid aksessuaare nagu näiteks nööbid, kaelakeed, kõrvarõngad, sõrmused jne. Otsimiseks kasutasin kõige suuremat internetipõhist entsüklopeediat Wikipedia. Olnud sisestanud otsingusse "17. sajandi kunstnikud", leidsin koheselt suure nimikirja, milles olid kunstnike nimed tähestikulises järjekorras. Otsingu tulemustest tegin sobilikest maalidest valimi, mille põhjal koostasin oma uurimistöö. Töös esinevaid kunstnikke saab eristada nende elu- ja tegutsemiskoha järgi: Holland, Saksamaa, Sotimaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. Suurem osa antud uurimistöös esinevates...
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – vä...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Esimesed kümnendid Baconi elus Francis Bacon (22 Jaanuar 1561 9 Aprill 1626) sündis aadlikute peres.Tema isa Nicholas Bacon oli kuninganõunik ja poliitik.Ema Anne Bacon oli luuletaja.Vend Anthony õppis temaga koos ja nad puutusid oma õpingutel palju kokku. Bacon hakkas juba varakult haridust omandama John Walsalli käe all ,kes oli Oxfordi Ülikooli lõpetanud.Õpingud olid range usulise korraga ,mis oli tingitud John Walsalli puritaanilukst tendentsist. Francis Bacon astus 1573 aastal Trinity College'isse ,Cambridges ,olles 12 aastane. Peamiselt keskendus ta keskaegsele ladina keelele ja toetus ,keskaegsele ladina- õppekavale. Ta astus pärast Trinity College lõpetamist Poitersi Ülikooli ,kus ta kohtus ka Quuen Elizabethiga ,kes oli vaimustuses noore poisi intelelligentsist ja hakkas teda kutsuma ,,Nooreks Rahuvalvajaks" Tema õpingud panid ta uskuma ,et need õpingumeetodid on väärad ja ebapraktilised.Tema austus Aristotelese vastu kadu...
Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. ...
Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek? 16.-17. sajand oli nii Euroopas kui ka Läänemere ääres rahutu ajajärk. Eesti, kui riik kelle valdused olid ümbritsevate riikide poolt vägagi ihaldatud, oli paljude sündmuste toimumise keskmeks. Pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti aladel, mängis see suurt rolli meie ühiskonna kujunemisel, kuid kas Rootsi ajal toimunud reformid olid Eesti jaoks pigem areng või tagasiminek? Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes siinsetest ulatuslikest mõisamaadest Rootsi kuninga ehk riigi omandid. Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Ju...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal Rootsi aeg algas Eesti alal 17. sajandi alguses ja tõi Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fik...
Üleminek muinasajast keskaega 1. Kuidas jagunes Eesti ala võõrvõimu esimesel sajandil? Eesti jagunes võõrvõimu esimesel sajandil : Tartu Piiskopkond( Sakala, Ugandi, Kesk-Eesti maakonnad) Saare-Lääne piiskopkond,(Läänemaa, Saaremaa, Keskus Lihula) Eestimaa Hertsogkond ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. ...
Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg'' Pärast Poola Rootsi sõdasid kuulus kogu Eesti Rootsile. Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ...
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laule...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individu...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabad...
Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lap...
Kitarr ja selle ajalugu Indrek Pärn 11A Sisukord · Ajalugu Antiikaeg Kitarri eelkäijad Vanim kitarrisarnane säilinud instrument 16. ja 17. Sajand 18. ja 19. Sajand Elektrikitarr · Kitarr tänapäeval Erinevad kitarritüübid Kitarri osad Erilised kitarrid Mängimisviisid Antiikaeg · Vanim teadaolev kujutis kitarrist on 3300 a kivinikerdus · Arvatakse, et kitarr arenes välja lautost või isegi Vana-Kreeka kithara'st · Sõna ''kitarr'' on pärit iidsest sanskriti sõnast ''tar'' (keel) Kitarri eelkäijad Ühed varajasemad kitarri sarnased keelpillid olid kausjas harf (pildil) ja tanburid. Harfid pärinevad Sumerist, Babülooniast ja Egiptusest. Vanim kitarrisarnane säilinud instrument U 3500 a vana pill, mis kuulus ühele Egiptuse lauljale. Sellel oli 3 keelt ja seedripuust tehtud kõlakast. Pill a...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis? Gustav Adolfi võitudega Poola-Rootsi sõjas oli pandud alus ühele selgesti eristuvale perioodile Eesti ajaloos, nimelt ,,Rootsi ajale", mille alla veidi lihtsustatult võib liigitada 17. sajandi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline sajand. Rahvapärimusse jäi 17. sajand kui ,,vana hea Rooti aeg". Mõjutusi hilisematele eestlastele ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid ki...
Kirjanduse suunad ehk voolud Rahvaluule on rahva ühislooming. Iga ilukirjanduslik teos on ainulaadne nähtus, milles kajastub selle looja maailm ja elu nägemise viis. Iga ajastu on kujundanud oma kunstisuuna. Teose mõistmiseks tuleb tunda ajajärgu ideid ja elukorraldust. Kirjandus- ja kunstisuundade kiire areng algas 17. sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. Olulisemad kirjandusvoolud ja nende sünniajad on järgmised: 20. sajand - ekspressionism 20. sajand - futurism 20, sajand - kubism 20. sajand - konstruktivism 20. sajand - dadaism 20. sajand - sürrealism 20. sajand - absurd 19. sajand - naturalism 19. sajand - sümbolism 19. sajand - impressionism 19. sajand - realism 18. sajand - sentimentalism 18. sajand - romantism 17. sajand - klassitsism Kirjandusvooludele ei allu kogu kirjandus. Igas ajas on olnud kirjanikke, kes eiravad keskseid suundumusi. Nende kohta öeldakse tavaliselt, et nad on ajast ees või m...
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei ol...
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
