Enim elas neid Ida-Eestis. Palju tuli ka soomlasi, eriti Viru- ja Harjumaale. Osalt asustasid neid Eestisse riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure grupi moodustasi lätlased, keda asustati enim Valga ümbrusesse. Võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed ning sulandusid eestlaste sekka, vaid Vene piiri läheduses jäid püsima üksikud vene külad. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste hulk kiirelt. 1695. aastaks arvati Eestis olevad veidi üle 350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda 1656-1661: Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas sõjakäiku 1655 aastal, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ning suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1656. aasta suve hakul alustas vene tsaar sõda, õnnestus vallutada Tartu. 1658. tehti Narva lähedal vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal
läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657. aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. Teekotikesed . Teesordid Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse
ehitas laevu metsakaupmees Kettlewell. Paljud tolleaegsed laevanimed lubavad oletada, et need alused on ehitatud Narvas: „Die Standt Narva“, „Gouverneuren av Narva“, „Die Hoffnung von Narva“, „Carolus Von Narva“, „Fortuna von Narva“, „Ivangorod von Narva“ jpt. Teistest laevaehituskohtadest on teateid vähe. Täpsemaid andmeid on veel Neeme rannust, kuhu J. Tunderfeldti metsaäri tellis mitmesugust laevavarustust välismaalt. Ka alustas samas Hinrich Erichs 1695. aastal 140 jala (42,67m) pikkuse ja 30 jala (9,14m) laiuse kaubalaeva ehitamist. Eesti laevad, eriti rannasõidulaevad, ehitati peaaegu kõik kohapeal. 18. sajandi lõpul võttis laevaehitus meie rannikul varasemast suurema ulatuse. Hiiumaal Suuremõisas asus laevatehas, kus ehitusmeistritena töötasid kohalikud talupojad. Üsnagi suuri laevu ehitati ilma joonisteta, üksnes kogemuse põhjal. Sajandi lõpul lasti seal vette kaks 40-50 lastist prikki,
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linn...
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...
Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. kokku elas Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmuse 16561658, 1657 aasta katk jms. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
The Whispering Gallery is probably the most famous of St Paul's attractions. Climb up 259 steps into the lower part of the dome and if you whisper on one side of the gallery, someone can hear it on the other side. Go even higher to the Golden Gallery, also on the exterior of the dome. You will have to climb 530 steps to see panoramic views across London from this, the smallest of the Cathedral's galleries. The Great Organ is the third largest in the UK and was installed in the Cathedral in 1695. The outer case is by Grinling Gibbons. In the North Quire Aisle you can see a sculpture of Mother and Child by Henry Moore. In the South Transept you can see memorials to, amongst others, Nelson and Scott of the Antartic. The Crypt is the largest in Europe and contains memorials to some of the country's greatest men including the tombs of the Duke of Wellington, Admiral Nelson and Sir Christopher Wren whose epitaph says "If you seek his monument look around you". London Bridge
BAROKK 17-18saj I pool Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õuko...
Tasujad: jüriöö 1343–1345 Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „Tasuja“. Selle peategelane on talu- poeg Jaanus, kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanu...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
Valitses koos Peeter I'ga kuni surmani, ,,vanema" tsaarina. Peeter I (16821725) Elas aastatel 1672-1725. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis nurjus. Hiljem ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu, tänu millele 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Varsti ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". Kuid esialgu ei läinud see läbi. Põhjasõjas taotletud
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu...
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
BAROKK Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium. Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi...
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse. 3. Lätlaseid- Valga ümbrus 4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased. Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed. Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese. 3) Kindralkuberneri ülesanded Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. Kindralkubernerid: 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge. 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd. 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. 4. Kandsid hoolt postiteenuse, teede ja sildade korrashoiueest. 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest. 4) Rüütelkonnad
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
aastal. Perekonnatraditsioonide kohaselt pidi temast saama muusik. Juba varasest lapseeast alustas ta oma esimesi muusikatunde isaga, kes õpetas talle viiulimängu; peale selle laulis ta Eisenachi linnakooli kooris. Johann Sebastian olid kõige helgemad, aga kõige rahulikumas tema karmis, rahutus elus. Kuid tema suhteliselt muretu lapsepõlv lõppes liiga vara: 3.mail 1694. aastal, kui Sebastian oli kõigest üheksa aastane, suri tema ema ja vähem kui aasta pärast 31. jaanuaril 1695. aastal kaotas ta ka isa. Vaeslapseks jäänud Sebastian kasvatamise oli sunnitud enda peale võtma vanem vend - Johann Christoph, kes tol ajal teenis Ohrdrufis linnakiriku organistina. Siin algasid Johann Sebastian Bachi õpinguaastad. Koos venna Jakobiga pandi ta Ohrdrufi lütseumi. Samaaegaselt algas ka süstemaatiline muusika õppimine venna Johann Christophi juhatusel. Crhistoph oli tõsine muusikamees. Kuid oma iseloomult oli ta pedantne, tuim ja väiklaselt täpne inimene
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Kroon; A. Kang) 1773.aastal maksuseaduste tõttu tekkis suur protest, mida tuntakse kui Boston Tea Party, millekäigus visati Bostoni sadamas merre üle 340 vineerkasti, milles oli Hiinast eksporditud must tee. Seda üritust peetakse ka kaudselt Iseseisvussõja alguse põhjuseks. Ameerika on läinud ajalukku kui jäätee leiutajatena. Aastal 1904, Louisianas pakuti maailmanäituse käigus esmakordselt rahvale jääteed. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis.“ (Wikipedia) Tee sordid ja tootmine „Kõik teesordid - roheline, must, valge ja oolong - saavad alguse ühest ja samast teepõõsast. Teelehti korjatakse käsitsi iga 7 kuni 10 päeva tagant. Jahedamas, näiteks Himaalaja kuulsal Darjeeling mäejalamil kasvanud teepõõsad "kõnnitakse" läbi iga 21 päeva tagant, sest varem ei saa teepungad lihtsalt valmis. Siin kasvanud tee peen ja kordumatu aroom meenutab
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse ...
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks v...
kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud Eesti rahvalaulude liigituse alused Elavas kasutuses („esimene elu“) - Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud)
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd),
(Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
Teatris pidi olema 5 vaatust, mis jagati stseenideks ja piltideks. La Fontaine (1621-1695) oli Moliere'i sõber, kes alustas luuletajana (kirjutas armastusest, kuigi poleks pidanud), edasi kirjutas valme (tegelasteks loomad, mõistukõne, lõpus moraal). Loo jutustamine oli talle tähsam, kui moraal loo lõpus. "Rebane ja viinamarjad", "Rohutirts", "Valmid" (I- III, 1694). Valiti Prantsuse akadeemia auliikmeks. 17. pilet Moliere Elas 1622- 1695, tema kodaniku nimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema isa oli tapetsiir (sisekujundaja) ja tahtis, et poeg ka selleks hakkaks. Moliere õppis jesuiitide kolleegiumis ja tegi advokaadi eksami ära. 1642 kohtub rändnäitleja Madeleine Bejartiga. Järgmisel aastal loobub ta tapetsiiri ametist ja kolib kodust ära ja hakkab Lõuna-Prantsusmaal koos selle näitetrupiga etendusi andma. Madeleinil sünnib tütar Amanda, aga laseb teda oma nooremaks õeks pidada
Saaremaa Rootsile. Oliwa rahu – viimane tänane Eesti osa liideti Rootsiga - Ruhnu) Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab tänu kõrgele iibele ja sisserändele Soomest, Venemaalt, Hollandist, Šotimaalt. Kuninganna Kristiina 1632-1654 Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (autonoomne-piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika: Täiuslikul kujul esines ...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid.
Võib arvata,et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas.Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.a.14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saa- tel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. 14)JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach oli Saksamaa helilooja ja organist,kes sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Antoniuse kabelis asuvad säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). 20.45 Kogunemine bussi 20.50 Algab sõit Tartu suunas 00.00 Saabumine Tartusse 00.15 Tutvumine Tartu Jaani kirikuga Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. 15) JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks ta jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta
Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
● Hyacinthe Rigaud (1659-1743) Maalis peamiselt kuningat, tema perekonnaliikmeid, aristokraate. Psühholoogilised portreed. Hyacinthe Rigaud. Louis XIV, 1701 Hyacinthe Rigaud. Portrait of Charles Le Brun Hyacinthe Rigaud. Portrait de Louis XV, (1727–1729) Hyacinthe Rigaud. Portrait de Marie-Anne Varice de La Ravoye Hyacinthe Rigaud. Portait of Count Sinzendorf, 1712 Hyacinthe Rigaud. Augustus III of Poland Hyacinthe Rigaud. Portrait of the Artist's Mother, 1695 ● Nicolas de Largillière (1656 – 1746) Stiil pehme, painduv. Figuurid loomulikud, koloriit selge, hele (rokokoo). Nicolas de Largillière. Louis XIV pärijatega Nicolas de Largillière. Autoportree perekonnaga Nicolas de Largillière. Study of hands ● Antoine Watteau (1684-1721) 18.saj esimene ja kuulsaim maalija. Rokokoo kergus ja elurõõm. Antoine Watteau. Kapriisitseja Antoine Watteau. Armastuse Gamma Antoine Watteau. Ärasõit Kythera saarele, 1717
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt ...
1. Barokk (16 saj lõpp 1750 a) 1.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus renessanssiga Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljend...
aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL: Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, 1695.aastaks 350-400 000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik 10%. Tänu vaenutegevuse lõppemisele, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama: tänu rahuajale ja tänu sellele, et Eesti ala jäi sõjategevus aastakümneteks puutumata. Sisemigratsioon 17.sajandil inimesi hakkas liikuma tihedalt asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse. Samuti tuli inimesi saartelt mandrile, sest nii sai lihtsamal moel talupidajaks ja saadi viljakamaid maid
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt ...