Johann Sebastian Bach ( 1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 1685. aastal Eisenachis Saksamaal. Bachi ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis ta elama oma venna Johann Christoph Bachi juurde Ohrdruffi. Vend hakkas teda õpetama. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis ning 14. aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pä...
koomilist ja traagilist -viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult müto-loogia ja vanema ajaloo ainestikku. Klassitsismi tunnused Antiikesteetika edasiarendus Ratsionalism Selgus ja korrapära Ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Selge piir kõrge ja madala vahel Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi Jean De La Fontaine 8. juuli 1621 13. aprill 1695 Klassitsismi suurkuju Tema eeskujudeks olid Aisopos ja Horatius Pooldab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, hindab sõprust, tagasihoidlikkust, küpset elukogemust Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia Jean De La Fontaine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Elulugu....................................................lk 3 Looming..................................................lk 4 Pildid.......................................................lk 5 2 Elulugu Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas
Peeter I lapsepõlv möödus väikeses külakeses, Moskva lähedal. 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Peetri ja tema poolvenna Ivani kroonimist. Neist said kaksikvalitsejad. Peale Ivani surma 1696. aastal sai Peeter Venemaa ainuvalitsejaks. Seetõttu toimusid 18. sajandil sagedased paleepöörded. Olukord paranes oluliselt alles pärst seda, kui Paul I ajal võeti vastu seadus, mis sätestas troonipärimisõiguse ainult meesliinis. Peeter I esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi kindlus. See oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele. ui Tallinn 1710. aastal Põhjasõja käigus (1700-1721) Vene vägedele kapituleerus ja Eestimaa Venemaaga ühendati, kujunes Tallinn linn Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale
Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 16291699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevat...
rahvaarvu? - Hal vad ilmastiku olud, väike jääaeg, puudus alternatiivne toiduaine teraviljale, ei saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed. - Ees tis olid 1690. aastate alguse ilmastikutingimused põllumajandusele ebasoodsad. 1694. aasta sügisel sadas erakordselt palju vihma. 1695. aasta suvel sadas lakkamatult külma vihma, mistõttu vili ega aiasaadused ei valminud ega olnud võimalik ka heina teha. Kui vihmast pundunud vähene vili rehtedes ära kuivatati, jäid terad nii väikeseks nagu oleks tegemist köömnetega. Ka ei olnud 1695. aastal vihma tõttu võimalik õigel ajal talivilja külvata. - Näl ga suremine, mis oli alanud juba 1696. aasta kevadel, muutus sügiseks
täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christopher Bach (1645-93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bach (1671-1721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. 2 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann
Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peetri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (16891699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Esimesed saavutused Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastina Bach sündis Saksamaal l Eisenachis muusikute perekonnas. Bach jäi noorelt orvuks, sest tema ema suri 1694 aastal ja isa 1695 aastal. Muusikalise tunnetuse sai ta oma vennalt ja koolihariduse omandas ta Lüneburgis. Ta töötas kirikuorganistina, õukonnakapelli kontsertmeistrina, koori ja orkestriga. 1717 aastal alustas Bach tööd õukonna kapellimeistrina, seal pidi ta keskenduma orkestri- ja klavessiinimuusikale, kuna oreli mängimine oli keelatud, sest õukonnas see puudus. 1724. aasta Suurel Reedel esitas Bach Johannese passiooni ning
Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks. Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halven...
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. ---
võimalust. Lapsepõlv Eisenachis Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Tema isiklik elu oli väga habras, sest kaotas vanemad noorelt, aga vanemate kaotusega liikus ta mujale ja talle oli parem koht, kus end arendada. Vanemad oleksid elus siis ta ei oleks mujale kolinud ja tema võimalused oleksid, kas väiksemad või suuremad. Barokki muusikaajaloos on juhtunud nii mõndagi ja saavutustes on väga silma paistvad tegurid tänapäevagi. Barokki erinevad zanrid ja vormid, selle stiilid ja palju häid muusikuid, kes on
Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajnadi lõpuni Liivisõjast kuni 18. Sajandi lõpuni kõikus eesti rahvaarv märgatavalt, sellele oli mitmeid põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Roots...
ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. Asustus Rootsi ajal 17.sajandi sisemigratsioon · Koliti tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Kolmandik eestlastest vahetas oma elukohta · Oli palju tühje talusi, kuhu oli võimalik kolida · Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast.
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks
Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle
. . - . ( : · , , ( ), . 1 % , , , , , 2 50% . , , , 1 , , . ; 2500 - - 5 000 . ;; , (vadjalased) 50 000 , , , . 1220 . 150-180 . . 22 000 ; , 1550 . 250 . . ; 1695 400 ., 1696-1697, 2/3 ¼ . . 9500 , . . , , 1992, . . ( ) . :, ( , ), , ( ). 1,6 . . , 5-50 . - , 10 . . 8000 . .. 1975 . . 1000 , , 2000 . . : , , ,, , : , ( ) : (, 1992): , , , , , , . , , . , 10% ( 3%) . , . - 1450 2 65 0
tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Niguliste kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Niguliste kiriku Von Glodti kabel 1673 ja Von Holstein-Becki kabel Maanõunik Gustav Adolf Von Glodt hauakabel ehitatud 1678 Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel,hilisbarokk 1773 .a.
Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Jätk ....jätk · Kuni ema surmani 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (1689-1699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
rahvusest talupoegi, kaupmehi ja kalureid – venemaalt, soomest, lätist, aga ka nt hollandist, šotimaalt jne. Maa oli tühi ja odav, Rootsi riik toetas Eestisse elama asujaid majanduslikult. • Sisserännust hoolimata jäid eestlased püsima. Pärast sõdade lõppu algas Eestis pikk rahulik ajajärk, mille käigus hakkas eestlaste rahvaarv kiiresti kasvama. Rajati uusi perekondi, vaba maad ja talusid oli palju. Sündimus oli kõrge. Juba aastks 1695 elas Eestis üle 350 000 inimese. • Sisserännanutest osa hakkas aja jooksul rääkima eesti keelt, mõnedest said aga vähemusrahvused – rannarootslased, peipsivenelased jne. Kaubandus • Liivi sõda ja Rootsi aja algus tõi kaasa Vana-Liivimaa kaupmeeste täieliku laostumise. • Keskajal olid vana-Liivimaa kaupmehed sõltunud täielikult Hansa Liidust ning kauplemisest Venemaaga. Rootsi vallutused
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva ...
Kas Rootsi aega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi ajaks nimetatakse ajaperioodi ligikaudu 80 aasta vältel, mil suurem osa Eesti aladest oli Rootsi võimu all. Üldjoontes kutsutakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis lõppes eestlaste kaotusega ja Eesti alade minekuga Rootsi võimu alla. Rootsi aja alguseks on peetud ka teisi ajaloosündmusi. Rootsi aega kutsutakse tihti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks", kuid väga lühike ajaperiood oli tegelikult hea: see kestis Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. 1620. a oli Eesti rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Väga paljud talud oli sõdade tõttu maha jäetud ja maa oli harimata ja võsastunud. Küladesse oli vaja rohkem inimesi saada, et elu jälle normaalseks saaks muutuda. Selle teostamiseks vabastati kõik ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Selline teguviis töötas ja rahvaarv hakkas jõudsas...
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
200 357 260 267 304 266 169,1 400 772 527 552 626 542 360,0 600 1222 804 850 967 830 560,6 800 1704 1093 1160 1335 1130 767 1000 2202 1394 1478 1725 1436 984 1200 2717 1695 1800 2131 1754 1206 1500 3504 2164 2294 2779 2239 Arvutused 200°C juures Õhu entalpia Suitsugaaside entalpia =1 Suitsugaaside entalpia Suitusgaa Õhu Suitsugaaside side entalpia entalpia =1 entalpia Hg 200 2478,51 2915,31 3039,23 400 5050,19 5977,35 6229,86
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
Elulugu: Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased, lätlased. 4)Mõisad Rootsi ajal U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon.
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
võimaluse oma õigusi kaitsta. Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Kuid riigitulude drastiline vähenemine tõi kaasa suure reduktsiooni, kus aadlikelt võeti tagasi läänistatud maad ja kaotati pärisorjus. Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastal 1694. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus oli samuti näljahäda. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest.17.sajandil oli ka nõiaprotsesside kõrghetk. Kuid ega kõik nii sünge polnudki
Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllalt, et luua uusi perekondi. Sellised soodsad olud tagasid sündimuse. Vahepeal pidurdas rahvastiku kasvu Vene-Rootsi sõja sündmused aastatel 1656- 1658 ja katk 1657. aastal. 1659. aastaks arvatakse Eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. Kuid näljaaeg mis oli 1695.-1697. aastail toimis jällegi laastavalt ning nn. Suur nälg hävitas 20% rahvastikust. Kui vaadata olukorda talurahva poole pealt, siis võib väita, et nende jaoks oli Rootsi aeg üsna kasulik. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna, Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast.1668.a
Nii Poola kui ka Rootsi olid huvitatud Eesti mahajäätud maa-aladest. Tartus anti, aga peremeheta majad tasuta uutele omanikele. Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama.
Kas Rootsi aega saab nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väl...
kõrgetasemelised viiulimeistrid. Viiuli klassikaline kuju ja ehitus kujunes meister Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarneri ja Antonio Stradivari kätetööna. Amatide suguvõsa Guarneri suguvõsa Andrea Guarneri (1626 - 1698) – Amati õpilane. Pojad: Pietro Giovanni Guarneri (1655 – 1720) ja Giuseppe Giovanni Battista Guarneri (1666 – 1740). Pojad: Pietro Guarneri ( 1695 - 1762) ja Bartolomeo Giuseppe Guarneri (1698 - 17 1744) Antonio Stradivari Stradivari viiul 1 500 000 USA $ Ta valmistas umbes 450 viiulit (lisaks vioolasid, tšellosid, kontrabasse, kitarre ja 1 harfi). Kokku 1101 keelpilli. Neist umbes 650 on säilinud mängukõlblikena. Läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumendid on Stradivari viiulid, mille eest on makstud üle 1,5 milj USA $. Kalleima viiuli eest maksti 2006
Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra. Rootsi aega heaks nimetades mõeldakse ilmselt koheselt mõisate reduktsiooni peale, talupoegade pärisorjade vabastamisele ning hariduse arenemisele. Rääkides haridusest võiksime tõesti öelda, et Rootsi aeg oli meile kasulik, kui talurahvas õpetati küll lugema, kirjutama ning arenes eesti keele kultuur. Aga kas me saame öelda, et see oli
toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas, kes tegelesid igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohalikul baltisaksa aadlil säilisid esialgu endised õigused. Aadel koondus Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonda. 1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mille tagajärjel suri kolmandik Eesti rahvastikust. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas, kui Vene väed 1710. aastal vallutasid Tallinna. Kogu Eesti ala oli ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt
kahanemise järel oli palju vaba maad, said talupojad ka endale maad. Siiski jäi talupoeg mõisahärra omandiks. Rootsi võim muutis talupojad sunnismaiseks, kui 1671. aastal pärisorjus seadustatakse. Kuid talupojad ei jäänud ka täiesti ilma õigusteta. Tõsi, igapäevaelus jagas mõisnik jätkuvalt üksinda nii hirmu kui armu, kuid makse ja koormisi ei saanud mõisnik päris ise tõsta ning kui ta seda tegi, jäi talupojal võimalus mõisnik kohtusse kaevata. 1695. aastaks olid eestlased taas kosunud ning nende rahvaarv küündis ligi 40 000. Eesti muutus eeskätt saksa kultuuriruumi ääremaaks ja edaspidi jõudsid Euroopas levinud ideed siia peamiselt sakslaste vahendusel. Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17. sajandi keskpaiku jõudis Eestisse uus toretsev moevool- barokk. See tõi kaasa uue arusaama elust, kuid vähem uusi ideid. Rootsi ajal tutvus Eesti baroki
EESTI AJALUGU · u. 9000 a. e.Kr. (umbes 11 000 aastat tagasi) rajatakse vanimad teadaolevad asulad Eestis, Pulli ja Reiu · u. 5000 a. e.Kr hakatakse kasutama savinõusid · 1800 a. e.Kr pronksiaja algus · 500 a. e.Kr rauaaja algus · 1030 Jaroslav Tark (Kiievi vürst) vallutab Tartu (1061. a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 15...
HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks.Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille Tema õpetajateks olid oma aja suured inglise heliloojad Humpfrey ja Blow. Pärast Humfrey surma jätkas Purcell ...
Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Talupoegade elu reduktsioon eriti ei muutnud, küll aga mõisnike oma. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. Mõisnik ei olnud enam talupoja omanik. 13. rahvastik Rahvastik kahanes iga aastaga. Halva ilmastiku tõttu oli suur ikaldus, sest vili ei valminud. Palju vähendas rahvahulka ka nälg ja haigused. 1695.-97. Aastal tabanud nn. Suur nälg kahandas rahvaarvu kriitilise piirini. 14. Suure nälja põhjused ja tagajärjed Põhjused: suvi otsa sadas lakkamatult külma vihma, ei olnud võimalik õigeaegselt talivilja külvata, vihmased suved kordusid, polnud võimalik loomadele küllalt heina teha, külm talv, nakkushaigused levisid, (nälgijad proovisid süüa õlgi, puukoort, isegi inimest). Ebasoodne aeg (ilmastik)/ hinnad kõrged
17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid. Teised suured uustulnukad olid soomlased. Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 16561658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks
Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Võimalik, et tema biloogiline isa oli siiski Johann Pachelbel, kes oli Bachide perekonnatuttav ja laste õpetaja. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa
aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pidanud vastu seisma võõrvallutajatele, vaid on pidanud võitlema väljasuremisohuga. Aega, mis Läänemere ääres elavad inimesed veetsid Rootsi riigi võimu all, peetakse üldiselt heaks. Tegelikult ei saa sellega nõustuda, sest just Rootsi riigi võimu all olevat eestimaad tabas 1695.aastal näljahäda, mis oleks võinud hukutada terve rahva. Kuna olukord ei olnud halb mitte ainult eestimaal, vaid ka Rootsis, otsustas Rootsi kuningas kogu eestimaal oleva vilja Rootsi saata, mis süvendas rasket olukorda veelgi. 18.sajandi alguseks oli eestalsi vähem, kui 100 000. Sõja või uue nälja korral oleks rahvast tabanud väljasuremine. Sellest võib järeldada, et väljakutsed, mis rahvastele esitatakse ei ole alati lihtsad ja võivad viia rahvuse hukuni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
