3 Freesmasinast 0,25 17 135 17,5 0,25 184 9,5 0,5+3.0,15=0,95 0,143 1,36 2,31 425 2,7 b Magistraal 0,65 17 220 17,0 0,65 174 3,5 - 0,078 0,27 0,27 47 484 4 Otsamissaest 0,23 15 135 16,8 0,24 169 9,9 1+3.0,15=1,45 0,143 1,42 2,87 485 0,2 c Magistraal 0,89 17 250 18,1 0,89 196 2,4 - 0,066 0,16 0,16 31 515 5 Paksusmasinast 0,40 18 160 19,8 0,40 235 7,6 1+2,5.0,15=1,37 0,015 0,87 2,24 525 1,9
94 99 116 82 130 92 134 105 129 131 86 81 Teksti lugemise aeg 169 90 141 80 97 70 141 60 Sagedus 79 50 93 40 114 30 118 20 99 10
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr PASSIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr ÄRITULUD 2000 1999 1. Realiseerimise netokäive 5 352 169 kr 696 439 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 482 777 kr 129 622 kr 4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1
27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 kr 0 kr 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) -69 415 kr 14 482 kr Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU -14 933 kr 54 482 kr PASSIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr ÄRITULUD 2000 1999 1. Realiseerimise netokäive 5 352 169 kr 696 439 kr 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 482 777 kr 129 622 kr 4. Muud äritulud 0 kr 1 457 kr ÄRITULUD KOKKU 5 834 946 kr 827 518 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 4 609 573 kr 555 410 kr 6. Mitmesugused tegevuskulud 376 439 kr 181 672 kr 7. Tööjõukulud 7.1
1 14.9 164 2009 67 1 MA 134.5 14.7 9.7 164 2009 66 1 MA 136 14.3 8.7 164 2009 65 1 MA 138 13.5 15.9 164 2009 59 1 MA 148 8.6 12.8 164 2009 63 1 MA 153 12.4 12.7 164 2009 64 1 MA 153.5 13.6 21.7 164 2009 102 1 MA 154 1.3 13.9 164 2009 61 1 MA 165 8.3 20.5 164 2009 68 1 MA 165 13.2 14.5 164 2009 69 1 MA 168 14.2 18.6 164 2009 74 1 MA 169 11 18.4 164 2009 70 1 MA 174 14.6 12.1 164 2009 73 1 MA 178 12 16.2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1 164 2009 76 1 MA 182 8.9 10.3 164 2009 81 1 MA 184 7.8 10.3 164 2009 83 1 MA 187 6.3 9.9 164 2009 78 1 MA 190 14.5 18.9 164 2009 82 1 MA 191 7.1 11.1 164 2009 101 1 MA 191 2.4 13.8 164 2009 84 1 MA 192.5 5.7 21.1
20 jalgpall Naine 16 10 158 65 26.04 ei tee trenni Naine 19 12 164 70 26.03 teen ise kodus trenni Naine 17 10 165 70 25.71 sulgpall Naine 18 12 164 68 25.28 teen ise kodus trenni Naine 18 12 165 64 23.51 jalgpall Naine 16 10 158 62 24.84 teen ise kodus trenni Mees 17 10 189 88 24.64 jõusaal Naine 18 12 169 70 24.51 tantsimine Naine 16 10 166 67 24.31 tennis Mees 17 10 177 76 24.26 tantsimine Naine 16 10 176 75 24.21 jõusaal Mees 18 11 181 79 24.11 teen ise kodus trenni Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni
2002 144 1,6 480 300 2002 150 0,1 18 180 2001 150 0,3 80 266,6667 2001 155 2,5 100 40 2002 155 2,2 320 145,4545 1999 158 14 1607 114,7857 2002 162 1 130 130 2001 162 1 150 150 2001 169 12 4490 374,1667 1999 169 20 5762 288,1 2000 169 24 7296 304 2000 173 2 400 200 2001 173 3,5 408 116,5714 1999 173 4 600 150 2002 173 3 617 205,6667 1999 186 2 250 125 2001 196 2 500 250
kasutuselevõttu 40%. 5 Suitsuandur päästab elusid. Tulekahju võib nõuda elusid ja põhjustada miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahju, kuid 100150 krooni suurune investeering aitab v ältida sellise olukorra tekkimist. Just nii palju maksab patareitoitel autonoomne ioonsuitsuandur. Vajalikkus garanteeritud. Päästeameti andmetel hukkus 2001. a tulekahjudes 169 inimest, kellest 133l kustus eluk üünal kodus. Soomes, kus elanike arv on Eestiga v õrreldes 4 korda suurem, hukkus samal aastal 77 inimest. Seega risk oma elu kaotada läbi tulekahju on meil üle 7 korra suurem, kui naaberriigis. Olles veendunud seadme t õhususes, on Soomes, Rootsis ja Norras muudetud suitsuandur k õigis eluhoonetes kohustuslikuks. K õigis kolmes riigis on suitsuandur olemas üle 95% kodudest. Lisaks suitsuandurile on
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
Lisa 2 Kasumiaruanne (skeem 2) (kroonides) 2010 2009 Müügitulu 7 768 005 9 417 469 Müüdud toodangu(kaupade,teenuste)kulu - 3 036 666 - 4 202 943 Brutokasum ( - kahjum ) 4 731 339 5 212 526 Üldhalduskulud -4 668 372 - 4 652 169 Muud äritulud 0 2 000 Muud ärikulud -54 205 -516 641 Kokku ärikasum ( - kahjum ) 8 762 45 716 Finantstulud ja kulud -1 806 - 4 650 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 6 956 41 066 Aruandeaasta kasum (kahjum) 6 956 41 066
5 EPS1 50 49,3 149 149,5 151 150 34,56 1105,6 31,3 49 149,5 149 49 198 198 49 198,5 198,5 6 EPS2 49 198,2 198,4 24,47 1926,8 12,7 49 198 198,6 7 Liimpuit 99,2 99,4 199,8 197,6 20 20,6 169 404,6 417,7 4 99,7 199 20,8 99,2 194,1 20,9 212,8 264,7 14 8 Tuuletõkkeplaat 214,7 213,5 264,1 264,3 13,4 13,8 193 778,7 247,8 213,1 264,1 14,1 100 55 100
Euroopa Liidu direktiivid: Direktiiv 85/337/EEC - 27 Juuni 1985 Direktiiv 97/11/EC - 3 Märts 1997 Direktiivi 85/337/EEC parandus Direktiiv 2003/35/EC - UNECE Aarhusi Konventsiooni rakendus KMH EESTIS: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RTI 2005, 15, 87); Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seadus, RTI 2000, 28, 169: Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu: Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED: 1. mis on ksh? mis on ksh ja kmh erinevus? + näide 2. mis on keskkonnamõju? - keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale; tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või
k 7.k 8.k 9.k 10.k 11.k 12.k Kokk s u 1.Üks kanne 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 4,8 Müügikogus 423 439 458 612 657 693 725 801 814 892 914 125 8682 4 Müügitulu 169, 175, 183, 244, 262, 277, 291, 320, 325, 356, 365, 501, 3474 2 6 2 8 8 2 2 4 6 8 6 6 2.Kuutasu 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 300 Müügikogus 16 24 26 35 39 42 49 57 59 63 67 71 548
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma t...
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"........................
Eestlased 68,6% Venelased 25,7% Ukrainlased 2,1% Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5% 7 Sillamäe Ida-Virumaa 17 199 719 4,2% 8 Rakvere Lääne-Virumaa 17 097 14 496 84,8% 9 Maardu Harjumaa 16 738 3 331 20%
Treener: Mariusz Siudek Treener: Mariusz Siudek meistrid (2007, 2008 ja 2009). Irina Stork ja Taavi Rand Irina Stork Sünniaeg: 17.07.1992 Pikkus: 174 cm Sünniaeg: 07.04.1993 Partner: Irina Stork Pikkus: 169 cm Treener: Lea Rand Partner: Taavi Rand Taavi Rand Treener: Lea Rand 4 2 pronksmedalit aastatest Irina ja Taavi tulid 2010. 2005 ja 2006. 23. koht (23 aastal Eesti meistriks! paari) jäätantsus
Paljud linnad ja asulad hävisid pommitamiste või süütamiste tõttu.Riik Riigikord Norras kehtib parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia.Riik on demokraatlik, seega on võimu allikaks rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi (Storting), vallavalitsuste, ja maavolikogude (fyllkesting) valimistes. Norra praegusel kuningal, Harald V-l, puudub poliitiline võim. Storting Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Storting valib pärast parlamendivalimisi välja ühe neljandiku saadikuid, mis moodustab Odelstingi. Ülejäänud liikmed moodustavad Lagtingi, mis jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks. Kumbki koda peab oma istungeid eraldi. Parteid Enamik praegu Norra poliitikas domineerivatest erakondadest on olnud parlamendis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD...........................................................................................4 1.1. Riided kuuekümnendatel..........................................................................................4 1.2. Soengud kuuekümnendatel.......................................................................................4 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel.................................................................................5 1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel.................................................................................6 2. SEITSMEKÜMNENDATE MOOD....................................................................................7 2.1. Riided seitsmekümnendatel......................................
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19 hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest. materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi...
193-211 Septimius Severus 211-217 Caracalla 211 Geta 217-218 Macrinus 218-222 Elagabalus 222-235 Alexander Severus Caesar Lucius Septimius Severus Eusebes Pertinax Augustus (145-04.02.211) Pärit tänase Liibüa alalt, Leptis Magna linnast (Al Khums). 165/166 algas Seleucia piiramine, mille ajal tabas Rooma riiki rõugeepideemia. Aasiast naasnud sõdurid tõid selle kaasa. Kestis aastani 180 (vaheaegadega) ja nõudis umbes 5 miljoni inimese elu. Severus sai aastal 169, kui epideemia oli tublisti senaatoreid tapnud, quaestor'i ameti ja tõusis sellega seoses Senati liikmeks. Tegi seejärel erinevatel poliitilistel ametikohtadel karjääri. Oli ka abielus, end lasteta, kuni aastal 187 abiellus Süüriast pärit päikesejumal El-Gebali preestri Julius Bassianus'e ( 217) tütre Julia Domna'ga (170-217). Neil sündis kaks poega. Bassianus ja tema suguvõsa olid väga rikkad ja omasid Süürias suurt mõju.
1276 7 41 1681 91 8281 113 9 60 3600 74 5476 8 90 8100 139 19321 85 7225 83 6889 123 15129 9 121 14641 147 21609 88 7744 131 17161 97 9409 10 169 28561 97 9409 67 4489 165 27225 130 16900 SUM 12280 11407 8194 15128 11293 Q1 0 1 0 3 9 583033 Tj 1034 1035 828 1153 1015 5065
Aruküla Vaba Waldorfkool Loovtöö Pilvelõhkujad Top 10 kõrgeimad Robert Pappel 8.klass Juhendja: Lea Arula Aruküla 2018 Pilvelõhkuja on igapäevases kasutuses olev kõrghoone, mille korruste arv ulatub kümneisse, tänapäeval mõnel juhul ka kaugelt üle saja. Sõna "pilvelõhkuja" on loodud inglise sõna skyscraper eeskujul. Inglise sõna pärineb merendusest, kus sellega tähistati purjelaeva väikest ülemist kolmnurkset purje. Hoonete kohta hakati seda kasutama 19. sajandi lõpul. Tänapäeval on pilvelõhkujad tavalised paikades, kus maad on vähe ja see on kallis, näiteks suurlinnade keskmes. Kui omanik hoone korrused välja rendib, on tal võimalik saada hoonealuse maa pindalaühiku kohta väga suurt sissetulekut. Kuid pilvelõhkujaid ei ehitata üksnes ruumi säästmiseks. Nagu templeid ja paleesid peeti minevikus vaimuliku ja ilmaliku võimsuse sümboliteks, peetakse tänapäeval pilv...
30 7 6 2/12/2009 182 41 968.80 4 6 8/29/2007 6 47 532.00 6 7 8/29/2011 7 13 109.10 2 2 1/1/2010 1020 1 127.40 5 6 11/1/2000 44 115 8,263.40 5 5 3/3/2004 881 37 5,797.50 3 5 5/11/2000 354 98 12,519.60 3 5 6/1/2006 1186 2 2,535.20 5 6 1/17/2003 458 112 2,327.00 5 5 3/1/1999 20 37 3,057.60 6 4 6/7/2006 169 49 970.10 4 5 11/11/2002 5 110 10,009.70 6 5 8/1/1999 3 82 7,964.10 4 6 4/1/2004 34 11 5,592.40 4 2 1/1/2010 1004 15 252.10 4 6 7/1/2008 10 53 636.70 4 7 11/1/2007 224 36 4,468.90 5 6 7/1/1998 23 32 12,157.00 5 3 12/1/2008 14 9 778.70 6 6 12/1/2008 3 68 168.10 6 6 3/1/2011 21 14 107.40 7 7
Savoi kapsas: värsked, puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapead 140 22 109 8 100 Lillkapsas: värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud(konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas: hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100 Porrulauk: keedetud 138 24 105 5 100 passeeritud 220 24 167 40 100 Külmtööt Kuumtöö Valmis-
155 1,176469 155 1,176469 156 1,764119 156 1,764119 157 1,415282 157 1,415282 158 -0,142387 158 0,142387 159 0,175492 159 0,175492 160 -0,822699 160 0,822699 161 -0,155535 161 0,155535 162 -0,254156 162 0,254156 163 0,512126 163 0,512126 164 -0,701586 164 0,701586 165 1,976262 165 1,976262 166 0,318514 166 0,318514 167 -0,606697 167 0,606697 168 0,340518 168 0,340518 169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703
1999 135 49 1038 21,1836735 1999 152 41 508 12,3902439 1999 154 103 870 8,44660194 1999 156 341 3787 11,1055718 1999 158 27 562 20,8148148 1999 164 6 45 7,5 1999 165 27,4 182 6,64233577 1999 166 43 635 14,7674419 1999 169 123 4400 35,7723577 1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765 1999 188 44 1200 27,2727273 1999 198 49 639 13,0408163
KÄIBEVARA Rahalised vahendid kokku 45 78 2 462 Ostjate võlad kokku 42 768 38 006 46 791 Mitmesugused nõuded aruandvad isikud nõuded 10 37 91 Mitmesugused nõuded kokku 10 37 91 Ettemakstud käibemaks 1 312 2 169 5 657 Tulevaste perioodide kulud Varud sh tooraine ja materjal 19 879 21 553 17 157 pooltoodang 18 620 20 364 14 430 valmistoodang 12 455 13 397 18 271 10 ostukaup müügiks 508 326 318 ettemaks hankijatele
Mean 3,972222222 3,141414141 Variance 0,675273865 0,673675531 Observations 72 99 Pooled Variance 0,674347021 Hypothesized Mean 0 24 Difference df 169 t Stat 6,531979015 P(T<=t) one-tail 3,65884E-10 H1 t Critical one-tail 1,653919942 P(T<=t) two-tail 7,32E-10 H1 t Critical two-tail 1,974100409 p= 7,32E-10 Tabel 20. Tunnuste aasta ja riigieksami tulemus CHITEST. Empiiriline jaotus
Norras on käibel Norra kroon (NOK = 2 EEK)Norra on kakskeelne riik. Bokmål kui ka nyrosk on olnud alates 1885. aastast ametlikult võrdses seisundis. Nyroski räägitakse kõige laiemalt maa lääneosas ning lõuna- ja idapoolsetes keskorgudes. Norra vanimat vähemuskeelt, saami keelt, räägib ligi 20 000 inimest. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu
2014 19 111,56 28 649,46 47761,02 302 865,44 2015 17 344,51 30 416,52 47761,02 272 448,93 2016 15 468,49 32 292,54 47761,02 240 156,39 2017 13 476,76 34 284,26 47761,02 205 872,13 2018 11 362,18 36 398,84 47761,02 169 473,28 2019 9 117,16 38 643,83 47761,02 130 829,44 2020 6 733,72 41 027,33 47761,02 89 802,13 2021 4 203,24 43 557,78 47761,02 46 244,34 2022 1 516,69 46 244,35 47761,02 0 KOKK 119110,2 358500,00 477610,20 U:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IR Gerda Silm ANDMETURVE JA VIIRUSETÕRJE Referaat Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Nüüdisaegses infoühiskonnas on lisaks info kiirele kättesaadavusele, oluline ka selle konfidentsiaalsus, käideldavus ja terviklikus. Kuna internetti kasutatakse aina rohkem erinevate operatsioonide sooritamiseks, siis on seda üha raskem tagada. Üheks kõige suuremaks probleemiks virtuaalmaailmas on ründetarkvara, millega tekitatakse üha rohkem rohkem kahjusid ning mille levik kasvab iga aastaga. Pidevalt arenev digitaalmaailm on andnud kasutajatele juurde palju uusi võimalusi, mis aitavad hoida kokku meie aega ning muudavad samal ajal elu mug...
4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Eesmärgiks on arendada Kagu-Aasia maade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. Loodi Tai, Indoneesia, Malaisia, Singapuri ja Filipiinide välisministrite kohtumisel, 1967. aastal. KASUTATUD MATERJALID: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php http://www.nationsencyclopedia.com/Asia-and-Oceania/Thailand- ORGANIZATIONS.html http://www.maailmakool
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte..................
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga. Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN 1609-1647 Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava, kõrvaleriala personalijuhtimine Veronika Žukova Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega. REFERAAT Juhendaja: Aet Kul Tallinn 2015 Enesejuhtimise teadmiste kasutamine ühe olulise eesmärgi saavutamise tõhustamisel SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTE...
Sissejuhatus Balti klint see on hiiglaslik (linnulennult umbes 1200 km, astangujoont pidi ligi 1750 km) Ölandi saare lähistelt üle Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, st. selle, mis jääb Osmussaare ja Narva vahemikku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Pakri_pank_2005.jpg Klindiastangute morfoloogilised tüübid Klindiastanguid on PõhjaEesti klindil erineva kuju, kõrguse ja laiusega. Kokku on PõhjaEesti klindil eristatud 10 tüüpi klindiastanguid: Ölandi, VäikePakri, Pakri, Suurupi, Kakumäe, Valkla, Kunda, Ontika, Vaivara, Neugrundi. Vaivara tüüpi astangu kujunemisel on lisaks meremurrutusele tegevad olnud ka maasisesed, st tektoonilised jõud. Seda ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......
! ! ! ! ! +$+*,->)&&& +$++?(*F"!*+&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&O& MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&P& ! KN$">$+!-!?#?+?&:-#$$!$,"&& KNM&A""!?)&>$$B$#?&("&EF$+,-%%"#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&Q& KNK&">$+!-!?#?+?&A""!?)&D$B*+?#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MM& ,-,,*AD!?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MO& ,"+*!"!*)&"##$,")&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MR& ! ! ! %! ! ! +$++?(*F"!*+& ! 34+56-!7,-.-,+8!9:4(-,:!;.-,!/(/0(-!+-;+0(-+*:0.-,!-++/.0?!! ! @A(-71(B+-!,CC-!7/!,770.0!D*:-,7,(1(-(!):17-77):1:-(0!=9,,(0!*::4::-67//+!;+!9:4.-(!67>,+?!! ! D*:-,7,(1(-(! E71:...
(cm) s 1. 7. Sapeja HSVL 175 52 28 10,0 2. B. Ozolin RSVL 185 30 37 10,2 3. J. Sinjaev KSVL 177 58 37 10,1 4. A. HBVL 179 45 25 10,2 Hlopotnov 5. H. Ivanov SSVL 182 55 35 10,1 6. S. Figuerola Kuuba 171 55 29 10,1 7. H. Cobian Kuuba 170 45 37 11,4 8* V. Popkova 1EVL 169 42 33 11,4 9. L. Board Ingl. 167 35 50 11,6 Käskluse "kohtadele!" järel asub jooksja stardipaukude ette. Toetunud kätega maha, surub ta jalad vastu stardlpakkude tugipinda. Reeglina kuulub esimene pakk tugevamale jalale. Pakkudele toetudes peavad kinganinad rada puudutama. Seejärel laskub jooksja tagumisele pakule toetuva jala põlvele ning asetab käed lähtejoone taha. Sirged käed toetuvad õlgade laiuselt rajale
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227
Üldhalduskulud -4 641 -4 887 -8 002 Muud äritulud 806 820 1 636 Muud ärikulud -672 -3 807 -9 843 Ärikasum (kahjum) -4 630 -8 975 -8 100 Finantstulud 33 938 3 056 5 529 Finantskulud -1 086 -6 338 -2 169 Finantstulud ja kulud kokku -148 -3 279 3 360 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud 100 -517 -490 kasum/kahjum Maksustamiseelne kasum (kahjum) -4 678 -12 771 -5 230 Tulumaks -30 33 -487 Puhaskasum (kahjum) -4 708 -12 738 -5 717
3 alleed ning 1 haruldaste taimede kaitseala. Kliima on Tartus parasvöötmeline nagu mujal Eestiski. Suved on jahedad-soojad ning talved külmad. Temperatuur võib talvel langeda isegi alla -30 °C. Keskmine õhutemperatuur Juulis ulatub kuni 21,9 kraadini ja Jaanuaris -4,2 kraadini, aasta keskmine on 9 kraadi (2007. aasta). Rahvastik Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on püsinud tänaseni. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% on eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2009. a oli Tartus 98 480 registreeritud elanikku. Majandus Kõige tähtsam majandusharu on tööstus
[http://en.wikipedia.org/wiki/Touring_Club_Italiano] (13.10.2009) Itaalia laiaulatusliku atlase välja andmiseks võeti mudeliks välismaallaste atlased nagu näiteks ,,Stielers Handatlas", mis anti välja Saksamaal. Peagi peale suurt sõda hakati tegema ettevalmistusi töö lõpetamiseks direktori Luigi Vittorio Bertarelli . Atlas, mille toponüümika põhines iga riigi ametlikul keelel, esitati avalikkusele aastal 1927 nime all ,,Atlante Internazionale del Touring Club Italiano". Sellel oli 169 kaardi lehte, suur leheformaat ja sisaldas rohkem kui 200 000 sissekannet. Atlase teine trükk anti välja aasta hiljem ja sai kõrge tunnustuse osaliseks rahvusvahelisel kartograafia kongressil Cambridges. Veel kolm köidet anti välja kuni teise maailmasõjani. Pärast sõda atlas säilitas sama stiili, mis oli omane klassikalistele atlastele. Atlasest ilmus kokku 8 köidet. Kaheksas köide, mis ilmus aastal 1968
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
