168,70% 188,37% 199,72% 204,35% 196,51% 189,66% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 2007 2008 2009 2010 2011 2012 4405 2174 3492 3680 3308 1742 29119 29593 34060 38668 38254 41218 176 82 169 237 1237 1295 405 569 819 1094 1433 1712 146747 142956 134455 161401 166731 167287 2007 2008 2009 2010 2011 2012 96036 86519 82191 74693 74654 147193 33460 26729 33053 39939 43493 109699
defined the relative contents of particular length variants in the thousand gemmules of the specimen V2 as an example. The amplicon. The part of the sequence that was used for comparison relative amounts of the ITS1 sequence variants of different length comprised of at least 200 nt following an indel position. and variants containing the substitution in Position 169, found in Since we found different annotations in NCBI GenBank for the these different PCR experiments are presented in Table 1. The borders of E. fluviatilis ITS sequences, we aimed to avoid further results from the substitution analysis are rounded to integer confusion about the lengths of ITS sequences described and percentage values, because when analysing a substitution, infor-
omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest. Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude
Eesti N 163 53 56 37 1 4 võileib Soome N 162 62 55 37 2 1 võileib Soome N 158 65 56 37 4 3 võileib Eesti N 170 57 57 39 8 4 ei söö tavaliselt homm Eesti N 170 58 56 37,5 2 3 võileib Eesti N 162 57 52 38 3 4 võileib Eesti N 169 63 56 39 1 4 võileib Eesti N 176 67 54 41 0 5 võileib Eesti N 173 64 54,5 41 1 5 helbed või müsli Eesti N 170 63 54 38 2 4 võileib Eesti N 167 73 56 39 1 3 võileib Eesti N 167 58 56 39 2 4 muu Eesti M 178 80 59 42 1 4 võileib
"Põrgupõhja uus Vanapagan" I - lk.5 - Põrgupõhja talus uus peremees : Jürka + Lisete ; ametnike juures ; küsitakse möödujatelt põrsast --> pakutakse kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öös...
kasvatati maisi 830 000 tonni, oliive 389 000 tonni, kartuleid 389 000 tonni ja riisi 184 000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://...
78 65.32 66.64 67.14 66.27 35.23 32.79 37.22 34.68 33.36 32.86 33.73 Page 7 MUSTAND 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 125022 146747 142956 134455 161401 166731 167287 4726 4405 2174 3492 3680 3308 1742 25044 29119 29593 34060 38668 38254 41218 150 176 82 169 237 1237 1295 323 405 569 819 1094 1433 1712 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 87238 96036 86519 82191 74693 74654 147193 21160 33460 26729 33053 39939 43493 109699 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 26730 29420 21165 24377 23065 25260 29995
toorena ja karedana, kuid ettekandes peegeldus ka teatav nauding võidurõõmsate eestlaste juures ja uhkus selle üle, et nende kunagised rõhujuad balti parunid ja värskemad vaenlased punavenelased bolsevikud on välja aetud eestlaste vabalt ja demokraatlikult maalt. Olen hilisematel ja tõsisematel juhtudel olnud hardal eestlase sügavalt juurdnud isamaa-armastusest ja eneseohverdusest. Kasutatud kirjandus : Eesti iseseisvus ja selle häving lk 51 Eesti vabadussõda lk 169 http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luiga http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Luiga
saator Joonis 2. Katseskeem jadalülituse ja pingeresonantsi uurimiseks Tabel 2. Takistite jadalülitus Kats Mõõdetud Arvutatud e U I P Ur UL U z rvr x Ux Ur C L L nr. V A W V V V V V 1. 15 1.2 18 12 12 87 117 114 27 28 121 1708 169 0.97 13 0 8 7 4 4 8 4 2. 15 1.0 12 10 10 19 141 111 88 52 86 2256 225 0.78 31 0 6 5 1 1 2 6 6 Tabel 3. Pingeresonants Katse C Mõõdetud Arvutatud nr
Ettevõtluskeskkond Eestis Ettevõtluskeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad riigimajanduskeskkond ja ettevõtlustingimused. Riigimajanduse keskkonna alla kuuluvad majanduse avatus, valitsemise efektiivsus, finantsturgude toimimine, tehnoloogiline areng, infrastruktuuri arengutase, juhtimisoskused, tööjõu paindlikkus ja seadusandlus. Ettevõtlustingimused on näiteks finantsvõimalused, valitsuspoliitika, valitsuse programmid, haridus ja täiendkoolitus, teadus- ja arendustegevuse kasutamine, ärikeskkond ja seadusandlus, kultuurilised ja sotsiaalsed normid ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: * ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; * oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste p...
vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetal...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 1...
birth) literacy rate / Mean years of schooling) Norra 0,938 1. 81,0 100% & 12,6 58278$ Eesti 0,812 34. 73,7 99,8% & 12,0 18355$ Zimbabwe 0,140 169. 47,0 92,6% & 7,2 187$ Türgi 0,679 83. 72,2 88,7% & 6,5 13359$ Egiptus 0,620 101. 70,5 66,4% & 6,5 5840$ Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Tabel 3. Riik Interneti CO2 Varguste arv Mõrvu Imikusuremus kasutajad emissioon 10000 10000 1000 imiku
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
Harju Vaida 84 27 229 278 1224 3701 1116 Harju Vasalemma 84 19 134 198 1109 4003 2074 Harju Aasmae 85 17 130 300 814 4014 1198 Harju Alavere 85 20 187 286 936 3963 3027 Harju Arukula 85 24 169 240 1636 4174 3332 Harju Habaja 85 18 127 295 1208 3507 3710 Harju Haiba 85 22 180 253 911 3786 2783 Harju Kehra 85 22 129 268 1519 3904 1865 Harju Koidula 85 16 173 149 644 4341 1521 Harju Kungla 85 18 95 233 702 4084 1202
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Eesti N 171 64 54,5 39 1 4 Eesti N 173 55 57 39 0 4 Eesti N 162 55 57 39 2 4 Eesti N 171 58 55 39 2 4 Eesti M 180 74 56 42 1 3 Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3
küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100 Külm- Kuum- Valmis- Toiduaine Neto Bruto töötle- töötle- toote nimetus g g miskadu miskadu kaal
vastu õigusnorme, mis tagavad tarbijale EL-i õigusest kõrgema kaitse taseme. Tarbijakaitse areng pärast Lissaboni lepingut Aluslepingu artikli 4 punkti (f) kohaselt jagavad Liit ja liikmesriigid pädevust tarbijakaitse valdkonnas (subsidiaarsuse põhimõte). Nüüdsest rajaneb Euroopa Ühenduse tarbijakaitsepoliitika kahel alusel: a) Euroopa Liidu üldine tarbijakaitsepädevus tugineb asutamislepingu artikli 169 lõikel 1 b) Ühine eripädevus, mida saab kasutada tarbijakaitse eesmärkidel, põhineb artikli 169 lõigetel 3-4. *EL üldine tarbijakaitsepädevus EL artikli 169 lõikes 1 nähakse ette Ühenduse spetsiaalse eesmärgina kõrgel tasemel tarbijakaitse tagamist ja tarbija huvide edendamist tervise, turvalisuse ja majandushuvide valdkondades. Lisaks on Ühenduse eesmärgiks edendada tarbijate õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks.
keskosas ja põhjaosas, kus on majanduslik tegevusluba. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 298 elanikku. Viimaste statistikaameti andmeil elab Lüllemäe külas 253 inimest. 8 Joonis 3. Lüllemäe küla kaart L ü lle m ä e k ü la 200 169 150 136 129 117 rahvaarv 100 M ehed N a is e d 50 0 2 0 0 0 . A a sta l 2 0 1 2 . A a sta l Joonis 4
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Foolhape, µg 350,2 350,2 87,5 Pantoteenhape, mg 5,4 5,4 - Vitamiin C, mg 167,3 167,3 223,1 Naatrium, mg 1499 1499 75 üp* Sool, g 4 4 - Kaalium, mg 5239 5239 169 Kaltsium, mg 1023 1023 127,9 Magneesium, mg 434 434 155 Fosfor, mg 1794 1794 299,1 Raud, mg 17,3 17,3 115,3 Tsink, mg 16,7 16,7 238,5 Vask, µg 1564 1564 173,8
Nõuded ja ettemaksed 018 382 4 360 3 921 Varud 546 896 9 632 8 327 Kokku käibevara 791 019 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815 Immateriaalne põhivara 40 269 31 718 Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643
Joonis Antud tabel on ainult ETV kohta, kui tooks siinkohal võrdluse ka selle aasta vaadatuimate saadete nimekirja, kus on erinevate kanalite saated. Jrk / Saade / Kanal / Vaatajaid / Vaatajaid % 1. Õnne 13 / ETV / 223 000 / 17.5% 2. Pealtnägija / ETV / 208 000 / 16.2% 3. Võsareporter / Kanal2 / 198 000 / 15.5% 4. Aktuaalne Kaamera.Nädal / ETV / 181 000 / 14.2% 5. Mida toob aasta 2012? / Kanal2 / 177 000 / 13.8% 6. Rääkimata lugu / Kanal2 / 171 000 / 13.3% 7. Tujurikkuja* / ETV / 169 000 / 13.3% 8. Aktuaalne kaamera / ETV / 165 000 / 12.9% 9. ENSV / ETV / 158 000 / 12.3% 10. Viking Lotto aastaloos / Kanal2 / 156 000 / 12.2% 11, Reporter+ / Kanal2 / 155 000 / 12.1% 12. Mida teie arvate? / ETV / 146 000 / 11.5% 13. Suusatamise MK, Otepää M15 / ETV / 145 000 / 11.3% 14. Sport. Sport / ETV / 143 000 / 11.2% 15. Kuidas elada 100-aastaseks? / Kanal2 / 143 000 / 11.2% 16. Reporter / Kanal2 / 141 000 / 11.0% 17. Superämm / Kanal2 / 139 000 / 10.9% 18
1. Kui palju on maailmas keeli? - 6000-700, kuid on pakutud ka 3000 ja 10000. 2. Missugune on eesti keele koht ja tähtsus? - Maailma mastaape arvestades on eesti keel suur keel. 1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a
investeeritud, saaks soetada paar vesinikutanklat ja paarkümmend vesinikubussi. 19 / 24 Kasutatud kirjandus ● Lembi Tamm „Üldine anograaniline keemia” lk 210- 212 ● Kalle Truus „Leiutised ja avastused keemias” lk 285- 286 ● P. Voskressenski, A. Kaverina, K. Parmenov, L. Tsvetkov, D. Epštein „Keemia käsiraamat keskkoolile” lk 8, 58, 169, 20 / 24 Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peroksiid (14.05.2019) ● https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vesinik (14.05.2019) ● https://miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9- 1-1-1.htm (14.05.2019) ● https://juuksuriteuhendus.ee/artiklid/ponevaid-fakte-juuste-koht a/ (14.05.2019) ● https://www.taskutark.ee/m/1-h-vesinik/ (14.05.2019) ● https://miksike
164 3: (I___) ( 0 0) V = 55 "inst_36>from3" VAR# 111: (________) "inst_37>o" GRP# 70: BEG = 165, LEN = 4 ----- 165 0: (I___) ( 2 1) V = 43 "inst_37>from0" 166 1: (____) ( 2 0) V = 47 "inst_37>from1" 167 2: (____) ( 0 3) V = 43 "inst_37>from2" 168 3: (I___) ( 0 0) V = 47 "inst_37>from3" VAR# 112: (________) "inst_38>o" GRP# 71: BEG = 169, LEN = 4 ----- 169 0: (I___) ( 2 1) V = 50 "inst_38>from0" 170 1: (____) ( 2 0) V = 54 "inst_38>from1" 171 2: (____) ( 0 3) V = 50 "inst_38>from2" 172 3: (I___) ( 0 0) V = 54 "inst_38>from3" VAR# 113: (________) "inst_39>o" GRP# 72: BEG = 173, LEN = 4 ----- 173 0: (I___) ( 2 1) V = 42 "inst_39>from0" 174 1: (____) ( 2 0) V = 46 "inst_39>from1"
Ameerika suurlinnas CBD 17% tänavad; 33% majad-haljastus; 50% P. Maa alune ehitis La Defance. Pargid-rohealad: H:B = 1:3 1:4; H:L = 1:7 1:10; B:L = 1:15 1:4. 5 korrust H = 15 m; B = 45 60 m; L = 70 160 m. Liiklusohutus ja tänavate projekt: H hukkund; V vigastanud; M materjaalne kahju. H/el arv; H/autode arv; H/L(km). Liikluse ajalugu: 45 a.e.m.a. Ceasar kaubavedu on ainult lubatud öö tundidel; 169 Cuqnot konstrueerib mehaanilise sõiduki, suurtükkide vedamiseks; 1861 Red Flag Act kehtetakse kiiruspiirangud; 1869 nafta; 1896 liiklusõnnetus, surnu; 1906 Henry Ford konveiermootor; 1890 metroo Londonis; 1908 esimesed liikluseeskirjad; 1928 kahes tasapinnas ristmik. hetkel ~700 mil autot; ~500000 inimest hukkub aastas; müra; õhusaaste. Liiklus vajadused: tänav; maantee. Tänava trass; laius; pikikalle
organisastioonis. Kasutatud allikad Abugre, J. (2011). APPRAISING THE IMPACT OF ORGANIZATIONAL COMMUNICATION ON WORKER SATISFACTION IN ORGANIZATIONAL WORKPLACE. Problems Of Management In The 21St Century, 17-15. Keyton, J., Caputo, J. M., Ford, E. A., Fu, R., Leibowitz, S. A., Liu, T., Polasik, S. S., Ghosh, P., Wu, C. (2013). INVESTIGATING VERBAL WORKPLACE COMMUNICATION BEHAVIORS. Journal of Business Communication 50(2), 152 - 169. Kumar, B. P., Giri, V. N. (2009). EXAMINING THE RELATIONSHIP OF ORGANIZATIONAL COMMUNICATION AND JOB SATISFACTION IN INDIAN ORGANIZATIONS. Journal of Creative Communications, 4, 3, 177-184.
India 1132 3,3 3 USA 302 9,8 3 Brasiilia 198 8,5 2 Venemaa 144 17,1 Pakistan 169 0,8 21 Rahvaarvult suuremate riikide tabel Rassid ja rahvad 4 Rassid on suured inimeste gruppid, kes erinevad välistunnuste poolest nt: juuste värvus ja kuju, naha värv, silmade ehitus,värvus ja kuju. Tänapäeval ei ole sellisele teemale eraldi pühenduvat
4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177 8 324 8 185 8,5 350 8,5 194 9 375 9 202 9,5 403 9,5 211 10 428 10 227 10,5 249
lihtsalt tõlge, vaid pigem mugandus või töötlus. Saturnuse värssides fragmented Liviuse ja Naeviuse eeposest: mehest mulle, Camena, / räägi nutikast (Livius, fr 1) mitmed ringi ekslevad, / Kreekasse ei pääse (Livius, fr 11) Eeposeid oli kolm liike: 1. Ajalooline eepos, kus kajastati reaalseid sündmusi ja kasutati muidugi eepilist liialdamist, kuid otsest jumalate vahelesegamist ei ole. Kõige kestvama mõju ja tuntuse saavutas Quintus Ennius (239- 169 eKr) küpses eas kirjutatud Annaalid, kus jutustas 18 raamatus ajalugu Rooma asutamisest alates kuni Puunia sõdadeni, millest ise osa võttis. Tohutu suurest teosest on säilinud 600 värssi.Sellega kodustas ta ladina eepikas ja üldse luules kreeka heksameetri, saades nii kogu järgneva rooma eepika traditsiooni tegelikuks alusepanijaks. II saj. pKr Markus Annaeus Lucanus (39-65 pKr) kirjutas eepos Kodusõda (teise nimega Pharsalia e. Bellum civile),
Vastus: poeg on 17 a E 498 Analüüsige 497-ga E 505 Olgu ruudu külg x, saadudristkülikuküljed on siis x - 4 ja x + 3 ( x - 4)( x + 3) + 25 = x 2 x 2 + 3 x - 4 x -12 + 25 = x 2 - x + 13 = 0 x = 13(cm) Kontroll: (13 - 4)(13 + 3) + 25 = 13 2 9 ×16 + 25 =169 144 + 25 =169 169 =169 Vastus: ruudu külg on 13cm E 506 Analoogia E 505 314 Lahenda võrrandisüsteemid 314/a 3x 2 + 3 y 2 - 10 xy + 2 y = - 6 3x - 7 y = 0 Kasutame jälle asendusvõtet, avaldame teisest x-i ja asendame siis x-i esimeses võrrandis. 7y 3x = 7 y x = 3 Asendame
x² -4x +4 +x² -2x +1 +x² = x² +2x +1 +x² +4x + 4 x 2 4x 2x 2x 4x 0 x 2 12 x 0 x ( x 12) 0 x1 0 x 2 12 x1 0 ei sobi x 2 12 ja arvutada oleks 10; 11; 12; 13; 14 Kontroll: 10 2 112 12 2 13 2 14 2 100 121 144 169 196 365 365 Vastus:10; 11; 12; 13; 14 NB! Siin oleks võinud ka võtta I arvu x-i, siis oleksid arvud olnud x; x+1; x+2; x+3; x+4. Arvan, et mina sain lihtsama võrrandi. 290 Analüüsida 289 ( x 3) 2 ( x 2) 2 ( x 1) 2 x 2 ( x 1) 2 ( x 2) 2 ( x 3) 2 291 Olgu ruudu külg a, ristküliku pindala valemist saame võrrandi a (a 6) 432 a 2 6a 432 0
x² -4x +4 +x² -2x +1 +x² = x² +2x +1 +x² +4x + 4 x 2 4x 2x 2x 4x 0 x 2 12 x 0 x ( x 12) 0 x1 0 x 2 12 x1 0 ei sobi x 2 12 ja arvutada oleks 10; 11; 12; 13; 14 Kontroll: 10 2 112 12 2 13 2 14 2 100 121 144 169 196 365 365 Vastus:10; 11; 12; 13; 14 NB! Siin oleks võinud ka võtta I arvu x-i, siis oleksid arvud olnud x; x+1; x+2; x+3; x+4. Arvan, et mina sain lihtsama võrrandi. 290 Analüüsida 289 ( x 3) 2 ( x 2) 2 ( x 1) 2 x 2 ( x 1) 2 ( x 2) 2 ( x 3) 2 291 Olgu ruudu külg a, ristküliku pindala valemist saame võrrandi a (a 6) 432 a 2 6a 432 0
5 96 9216 9 81 76 5776 41 1681 23 529 6 56 3136 94 8836 8 64 7 49 6 36 7 47 2209 0 0 62 3844 35 1225 94 8836 8 13 169 61 3721 48 2304 44 1936 74 5476 9 54 2916 75 5625 26 676 98 9604 8 64 10 13 169 86 7396 39 1521 99 9801 80 6400 xi 37403 47577 28144 35974 44006
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. ...
HINGEDE ÖÖ Karl Ristikivi TSITAADID ,,Inimesed ja linnadki on ju nii erinevad, ja mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, võib teise hoopis jalust lüüa" (lk. 8) ,,Kui palju lubadusi jääb täitmata miks siis mitte täita mõnikord lubadust, mida pole antud?" (lk 29) ,,Aga see oli nii tüüpiliselt naiselik valada oma rahulolematus etteheideteks konkreetsele inimesele, kelle uskumisest või mitteuskumisest midagi ei olenenud." (lk 46) ,,Alati on lootus, et kohtad mõnd uut inimest, kel on uued arvamused. Ja alati sama pettumus!" (lk 47) ,,Ka elava inimese käsi võib teinekord olla külm, palju külmem kui surnu käsi" (lk 49) ,,Arstil ei ole õigust valida oma patsiente, müüjal ei ole võimalust valida, kellele ta tahab müüa. Meil on sama vähe õigust valida neid, kellele kinkida oma armastust" (lk 57-58) ,,Ükskõik kus see ongi siin" (lk 62) ,,Masinavärk, mis kor...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................4 Areng..........................................................................................................................4 Paaritumine......................................................
99 99.3 658 950.4 692.3 12 99 13 150 14 151 150 34.56 1105.6 31.3 149 198 198.5 198.4 24.47 1926.8 12.7 Prk nr 198.6 20 1 20.8 20.6 169 404.6 417.7 2 20.9 3 14 4 13.4 13.8 193 778.7 247.8 5 14.1 6 100 7 100 100 147.2 559.4 263.1 8
2.2. toetav sild 7100 kg (tehase poolt kokku lubatud 19 000 kg) 4. KOMPLEKTEERIGE AUTORONG SOBIVATE REHVIDEGA (MÕÕTMED, KOORMUSINDEKS JA KIIRUSKATEGOORIA). 4.1. Veduki rehvid esisillale 315/80R22.5 radial tubeless tyres 7500 kg / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 tagasillale 295/80R22.5 radial tubeless tyres vedav sild 11 500 / 2 = 5750 kg koormusindeks 169 toetav sild 7500 / 2 = 3750 kg koormusindeks 154 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirust 4.2. Haagise rehvid rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 kiiruskategooria ei leidnud valmistajakiirusT 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3
mise kvartiili vahele jäävad pooled tunnuse väärtustest. Kvartiilide erinevus näitab tunnuse hajuvust (st kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse esk - , xkesk + ] s.t üle poole tunnuse väärtustest erinevad keskväärtusest vähem kui standardhälbe võrra. kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) . kvartiilihaare on ühtlasi hajuvuse karakteristikuks) 30 1 399 28 0 309 25 0 259 30 2 349 32 2 284 27 0 239 32 2 357 26 0 169 31 2 289 26 0 442 28 0 179 25 0 259 37 2 319 25 0 269 33 1 189 27 0 189 26 0 219 34 2 279
PIKAP 1982 Bensiin 110 3750 PIKAP 1982 Bensiin 110 3800 PIKAP 1983 Bensiin 121 4998 PIKAP 1983 Diisel 62 2790 PIKAP 1983 Diisel 85 2443 PIKAP 1984 Bensiin 105 4998 PIKAP 1984 Bensiin 105 4998 PIKAP 1985 Bensiin 121 4998 PIKAP 1986 Bensiin 121 4998 KAUBIK 1997 Bensiin 183 5733 KAUBIK 1999 Diisel 137 6463 KAUBIK 2000 Bensiin kat. 169 5001 KAUBIK 2003 Bensiin kat. 201 5327 KAUBIK 2004 Diisel 134 6463 KAUBIK 2005 Bensiin kat. 142 4293 KAUBIK 2005 Bensiin kat. 205 4818 KAUBIK 2005 Bensiin kat. 220 5327 KAUBIK 2010 Bensiin kat. 231 5328 KAUBIK 2012 Bensiin kat. 231 5327 PIKAP 1980 Bensiin 80 4200 PIKAP 1980 Bensiin 119 5730 PIKAP 1980 Bensiin 190 5730 PIKAP 1980 Diisel 114 4580 PIKAP 1980 Diisel 122 5720
kalad, muud mereloomad tooteid. Tegevusala: 17% SKT-st. Teenused (2006/2007): 57% SKT-st. Kaubavahetus (2007): eksport - $ 5,7 miljonit, squashi-, kala-, vanilli ube, juurviljasid. Peamistele eksporditurgudele - Uus-Meremaa, USA, Austraalia, Jaapan, Fidzi. Import - $ 117,9 miljonit, toit, masinad ja transpordivahendid, kütused, kemikaalid. Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidzi, Austraalia, USA, Jaapan Geograafia Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava`u saared põhjas, Ha`apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit. Saared on kõik põhiliselt vulkaanide tipud, mis veest välja ulatuvad. Kliima on põhiliselt subtroopiline ja on soojad perioodid (detsember-
Lionel Messi Messi on suurepärane, sensiatsiooniline ning unikaalne mängija. Ta on väga loominguline, omab imelisi oskusi ning on suuteline oma rivaalidele tekitama raskusi. Lionel on vasakujalgne mängija ning ta suudab mängida kõiki positsioone. Ta ei ole küll väga pikk, kuid selle-eest on tal kiirust. Ta oskab alati mängida välja kõik situatsioonid, eriti penaltid ja vabalöögid. Messis on olemas kõik voorused, mis on omased ühele maailma parimale jalgpallurile. Ta on 169 cm pikk ning kaalub 67 kg. Tema hüüdnimi on Leo või La Pulga ning FC Barcelonas mängib ta number 10 all. Varased aastad Lionel Messi sündis 24. juuni 1987 Rosarios, Argentinas. Tema täisnimi on Luis Lionel Andres Messi. Väikese poisina vaatas ta tihti pealt, kuidas tema kaks vanemat venda koos sõpradega jalgpalli mängivad. 8- aastaselt värvati Lionel oma kodukoha jalgpalliklubisse Newell's Old Boys, kus alustas ta oma jalgpallikarjääri. Lionel oli oma eakaaslastest kasvu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
