halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aastal asutati Tartusse trükikoda ja vaikselt hakati levitama ka eestikeelset kirjandust, tihti küll usulevitamise vormis. Suurt tähelepanu pöörati ka hariduse edendamisele - hakati looma ka talurahvakoole. Selles mängis suurt rolli ka Begnt Gottfried Forselius, kes 1684. aastal asutas seminari talurahvakooli õpetajate ja köstrite ettevalmistamiseks. Mainimata ei saa jätta ka ülikooli rajamist Tartusse aastal 1632. Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis;
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630. aastal Tartus esimene gümnaasium ja 1632. aastal Tartusse ülikool. 1637. aastal koostati esimene eestikeelne grammatika. 1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra
klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg
Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud ning käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. Kaotati ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele Andreas Virginius tõlkis ja toimetas Uue Testamendi 2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades: a) haridus Forseliuse seminar (1684); Tartu ülikooli asutamine (1632)
võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestis süvenes ka luteri usk, toimus lõplik usu omaksvõtt. Hakati tegema ka ettevalmistusi Piibli tõlkimiseks. 1686. aastal Andreas Virginius ja tema poeg andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama koolmeistreid ja köstreid. Paar aastat hiljem ilmus Forseliuse aabits. Aasta hiljem 1687 otsustas Liivimaa Maapäev, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus
Kuulsad viiulimeistrid. Varaseim viiulimeister oli Casparo Bertolotti (1540-1609.a), keda tuntakse rohkem Casparo da Salõ järgi. Ta sündis Itaalias Salõ's Garda järve ääres. Viiulimeistrina tegutses ta Brescias. Seal ta asutas ka viiulitemeistrite kooli. Teda peetakse ka koos Gasparo Duiffopruggar'iga esimesteks meistriteks, kes valmistasid tänasele viiulile väga sarnaseid instrumente. Kuigi "uued" pillid ei olnud muusikute hulgas esialgu eriti nõutud, leidsid da Salò pillid ometigi tee ka välismaale. Da Salõ kuulsaim ja andekaim õpilane oli Giovanni Paolo Maggini(1580-1640). Ta elas ja tegutses samuti Brescias , aga tal ei olnud endal õpilasi. Siiski jäi ta Brescia kooli tähtsamaiks esindajaks, kuna tal konkurente ka seal ei olnud ning teised jäid temast ikka tahapoole. Ta andis viiuli väikesele puukerele näiliselt tühiste täiendustega imepärase kõla. Samal ajal kerkis esile uus viiulimei...
praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kirik põles maha 1684 kogu Toompea haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus, varises kokku osa võlve ning kannatada said paljud raiddetailid, eriti kooriruumis. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. 1778-79 ehitati kiriku kesklöövi lääneossa barokne läänetorn koos kiivriga. Praktiliselt sellisena on kirik säilinud ka tänini. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18
*Balthasar Russowi kroonika 2) Mis on kirmes? ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures. 3) a) HARIDUS- · Eesti I kõrgem kool · Eestimeelne katekismus · Eestikeelne katolik käsiraamat 1622 · avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA
Vana hea Rootsi aeg Vanaks heaks Rootsi ajaks võime pidada ajastut kahe suure, Eesti ajalugu muutva sõja vahel, nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal e...
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva ...
1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli, seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid enamikus pärit Tartu ümbrusest ja kool kestis kaks aastat. Õpiti peamiselt lugemist ja usuõpetust, aga ka kirikulaule, raamatuköitmist, saksa ...
Uus kell on valatud Hollandi firma poolt 2003.a. Eesti kuultuuri seisukohalt olulised isikud, kes kirikus töötasid: Johann Koell, 1535.a. Simon Wandradti katekismuse tõlkija eesti keelde; Balthazar Russow, 1578.a. ilmunud Liivimaa kroonika autor; Georg Müller, 1600.-1606.a. kirjutatud 39 eestikeelse jutluse autor. Fassaadil oleva kella autor on Christian Ackermann ja pärineb see 1684.a. Iga detaili isikupära Ainulaadsed on piibliaineliste maalide ja nikerdustega kaunistatud rõdud, mis ümbritsevad Püha Vaimu kiriku lõuna-, lääne- ja põhjaseina ja mängivad kiriku interjööris silmapaistvat osa. Väärid (rõdurinnatised) pärinevad 17.sajandi teisest poolest ning on Tallinna rae ülesandel töötanud kohaliku meistri Elert Thiele poolt kaunistatud skulptuursete puitdetailidega. Tähelepanelik vaataja võib leida lõunarõdu läänepoolse otsa karniisi alt
Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
limping town". Right from the Danish Conquest Toompea started to develop into the centre of provincial authority, clergy and nobility in Northern Estonia. Most of the vassals chose Toompea for their residence – living in their estates in the conquered countryside was deemed too dangerous; by the end of the 13th century the Great Castle was densely populated. Toompea has a radial net of streets – all streets start at the Dome Church Square and stretch to the walls of the fortifications. In 1684 Toompea suffered the most devastating fire of its history. Toompea had been affected by fires in earlier years, but the fire of 1684 was much larger in scale, destroying most of the buildings in the Great Castle, including the cathedral. The Small Castle escaped the fire intact. The fires are one reason why Toompea looks architecturally different and newer than the Lower Town. Toompea Castle
veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. 1630.aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631.aastal avati ka Tallinnas gümnaasium. Tartu Ülikool avati 15. oktoobril 1632, kus oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus ja arstiteaduskond. Õpiaeg kestis kokku 9 aastat.
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, fil...
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleer...
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
Eestis) manufakturid ehk käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?vähendas talupoegade koormisi viies sisse vaksaraamatuid kuhu oli kirja pandud talupoja kohustused
muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski
The park is located in central London. This is 23 hectare large. St. James's Park is surrounded by Buckingham Palace to the west, The Mall and St. James's Palace to the North, Horse Guards to the east, and Birdcage Walk to the south. The park has a small lake, St. James's Park Lake, with two islands, West Island, and Duck Island, which is named for the lake's collection of aquatic birds. What to see and do in the park: Pelicans The first pelicans were given by a Russian ambassador in 1684. Living near Duck Island are the Park's famous resident Pelicans. Regular visitors can see the Pelicans basking on their favourite rocks and getting fed fresh fish at 2:30pm every day. There are currently five Pelicans in the Park. Horeseguards Parade Once a year, to mark the Queen's official birthday Trooping the Colour is held on Horse Guards Parade in St James's Park. This is colourful military parade by the Household Division since 17th century
Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Kirikuteenri asemel sai Danielist kaupmees, kes kaubitses riiete, tubaka, austrite, veiniga. Kaubandus oli ta lemmikteema hilisemates pamflettides ja esseedes. Ise ei tegutsenud ta sugugi alati oma kirjutiste kohaselt. Ta armastas laia joont – ostis maamõisa, laeva ning pidas kärpkaslasi aafrika tsiibeteid. Ta kaevati kaheksa korda kohtusse. Ta pügas kärpkasside äris oma ämma. Abiellus ta 1684 Mary Tuffley nimelise naisega, neil oli kaheksa last, kellest kuus jäid elama. Vaatamata abieluga saadud kaasavarale kestis tema võitlus oma võlgadega ning enda võlgnike eest varjamine edasi ja nii kogu Tegutsedes laevade kindlustamise alal läks ta 1692 sõja ajal prantslastega pankrotti. Ta vara arestiti võlgade pärast, kusjuurest temalt võeti ta aafrika tsiibetid ära Ta ise pages Bristoli võlgnike varjupaika, kust pidas võlausaldajatega läbirääkimisi
Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas) 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas
Forselius asus tegelema keeleuuendamisga. Tema sihiks sai ortograafia parandamine ja uue aabitsa väljaandmine. Forselius oli veendumusel, et rahvale pidi õpetatama lugemist, katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid. Seminar avati 1684. aastal. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihelkondade sõnavara ja murraku. Nõnda olid seminar ka murrete lähendamise ja ühtse kirjakeele ettevalmistmise kohaks. 1686. aastal lõpetas esimene lend koolmeistreid, kes hakkasid oma koolides samuti uute õpperaamatute järgi õpetama. Samal aastal läks Forselius oma kahe õpilasega Rootsi, et
aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632.
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes.Paar aastat hiljem J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga
Jutlustega arenes ka eesti keel ning tuli juurde palju uusi sõnu Piiblist, mis oli tõlgitud juba varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Tänapäeval nimetatakse tema ortograafiat vanaks kirjaviisiks. 1630
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptist...
•Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar - 1684 Tartu Piiskopmõisas seminar külakoolide õpetajatele - lugemine, laulmine jne - 2 aastat õppeaega - 1668 Forselius uppus
Barokk ja klassitsism 1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära.
Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja · 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa · 1656-1658 Vene-rootsi sõda, Venemaa tagastab Ida-Eesti · 1671 eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimine · 1684 alustab tööd Forseliuse seminar · 1695-1697 Suur Nälg · 1700-1721 Põhjasõda · 1700 Narva lahing · 1704 Tartu ja Narva langevad venelaste kätte · 1708-1711 nälg ja katk · 1710 Eesti läheb Vene võimu alla · 1721 Eestimaa ja Liivimaa liidetakse ametlikult Vene impeeriumiga · 1739 Roseni deklaratsioon · 1739 algab koolikohustus · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused
· peale Liivi sõda vastureformatsioon o 1583 jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti · Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks
peale Liivi sõda – vastureformatsioon o 1583 – jesuiitide kollegium, selle kõrvale ka gümnaasium 1630 selle kõrval tõlkide seminar (pandi rõhku eesti keele õppimisele, võimalik ka eesti soost lastel minna) o ikka 7 vaba kunsti Rootsi aeg o gümnaasiumid o Tartu ülikool (Skytte – Liivima kindralkuberner) o Forseliuse seminar 1684 (õpetajate koolitamine - 160) o talurahvakoolide teke (seadus, et iga mõisa juures peab olema kool) o need, kes koolis ei käinud, pidi käima pastori juures ette lugemas (Piibli tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks
Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4. Möisnike olukord, vördlus Rootsi ajal: polnud rahul olukorraga, sest neil polnud mingit erilist öigust. Vene ajal: restitutsiooni tervitati, misnikele jääb omavoli. (?) 5. Isel Rootsiaegset vaimuelu Talurahva koolide rajamine,Kirik oli huvitatud lugemise oskusest, sest luteri usk seda nöudis. Seati sisse talurahva koolide juhid köstrid. Nende kooltiamiseks rajas Forselius a 1684 tartu lähedale öpetajate seminari, mis töötas 4 aastat ja koolitas ära 160 inimest. F suri a 1688 ja sellega pandi löpp öp seminarile. H.Stahl oli I, kes koostas eesti keele grammatika a 1637. Anti välja Uus (wastne) Testament a 1686, mille tölkisid andreasja Adrian Virginius. 1693. a ilmus J.Hornungi ladinakeelne esti keele grammatika, millest kuj vana kirjaviis, mis oli kas kuni 19.saj keskpaigani. Ettevalmistus piibli tölkimisele. Arendati
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
Barokkmuusika Saksamaal Kätlin Rea Kristin Prüüs Kärt Raudsepp Taavi Peters 10 H Ajalooline taust 16.sajandil lahutas Saksamaa end reformatsiooniga katoliiklust Euroopast.Reformatsiooni algataja Marthin Luther. 16.-17. sajandil tihedad sidemed Itaaliaga. Nende sidemete olulisem vahendaja Orlandus Lassus Micheal Preatorius(1571-1621). muusikakogumik ,,Terpsischore'' 3 köiteline raamat ,,Syntagam musicum'' (1619) 9 köiteline laulukogu Ajalooline taust Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) laostas Saksamaamuusikaelu hääbumine Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat ...
juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele
Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele. Forselius Oli Eestis rahvakooli algataja, tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi. Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud. Feaehlmann Õpetatud Eesti Seltsi üks loojatest, see oli 1. ühing, mis loodi eesti keele, rahvaluule ja eestlaste ajaloo uurimiseks. Ta oli pigem kirjamees, sest tema looming oli kirjutatud praktilisest vajadusest
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda: usu,õigus Arsti ja filosoofia. 2. Variant - Liivi sõda Vana-Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis sõda ette, kui 1492 aastal lasi Ivan III teha Ivangorodisse kindluse, tatariike Venemaal oli lõppenud. 1502-Smolino lahing Pihkva lähedal
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
Kirikulaulu võttis oma südameasjaks Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller. Asutas kiriku juurde kooli. Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel
Maadeavastuste eeldused. Kokkupuuted teiste kultuuridega. Raamatukogude hävitamine. PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste raamatukogu edasine käekäik. käekäik VASTUREFORMATSIOON Jesuiidid Tartus. Kolleegiumi raamatukogu. Antonio Possevino. Esimene tegevuse katkemine. Uuestialustamine. Tegevuse lõppemine 1625. aastal. Säilinud raamatud. Missale Romanum. USULIIKUMISED Vennastekoguduste liikumine. Lubatuse ja keelatuse piir. Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
