Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 Muusikaline mõtlemine.................................................................................3 Muusikapädevused.......................................................................................3 Muusikalised tegevused.................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt...
portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-
350 3 198 Elektrijuhtivus , 3,5 155 300 4 138 250 4,5 134 200 5 137 5,5 143 150 6 151 100 6,5 161 50 7 167 7,5 178 0 0 1 2 3 4 5 8 185 8,5 194 9 202 9,5 210 Esimeses ekvivalentpunktis (4,18;160) on ne 10 231 0,00418 l*0,1035g*ekv/l=0,0004347g*ekv=0, 10,5 248 Teises ekvivalentpunktis (9,5;215) on neutra 11 272 0,0053 l*0,1035g*ekv/l=0,0005486g*ekv=0,5 11,5 294 12 322
Kriitiline mõtlemine ja praktilised nõuanded Õppimine kõrgkoolis Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 a. Silja Akki Maria Vassiljeva Anna Kivilo Uljana Kozlova Mis on kriitiline mõtlemine? · Kriitiline mõtlemine on oskus, mida tuleb arendada harjutades, see on aluseks kõrgkooli õppimiseks. Läbimõtlemi Otsustamin ne e Süsteemne mõtlemine Probleemi Kriitiline lahendamin e mõtlemi ne Hariduspsühhoologi Benjamin Bloomi mõistmine ...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
koristamiseks neli koristustalgu päeva ning kattis kõik koristustöödega seonduvad kulud. Valla üleskutsele reageerisid kohalikud elanikud ning talgupäevadel osales ligi 200 vabatahtlikku. Ka Harku valla ametnikud panustasid oma aega koristustööde organiseerimisele ning vajaliku teavitustöö korraldamisele. Vald on nimetanud, et hinnanguliselt kulus reostuse likvideerimiseks vallavalitsuse töötajatel ligi 167 töötundi ja valla eelarvest tasuti 5 600 euro ulatuses otseseid kulusid rannikureostuse likvideerimiseks vahendite soetamiseks, jäätmete käitlemiseks ning muudeks toiminguteks. Vallavalitsus on taodelnud Päästeametilt vastavate kulude katmist, kuna leiab, et Päästeamet on ekslikult asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel oli reostuse kõrvaldamise kohustus. Aprilli masuudireostuse likvideerimise võttis üle Päästeamet.
2010 kasv 2010 2009 kasv 2009 2008 KÄIVE a. a. KOKKU Karja tänav 6 699 793 -290 965 6 990 758 -2 625 831 9 616 589 23 307 140 Viru keskus 1 865 682 -664 716 2 530 398 -646 090 3 176 488 7 572 568 Rotermanni 2 836 805 -330 834 3 167 639 -1 595 022 4 762 661 10 767 105 keskus Estonia pst. 3 362 727 2 363 723 999 004 999 004 - 4 361 731 KOKKU 14 765 007 1 077 208 13 687 799 -3 867 939 17 555 738 46 008 544 Näide KOKKU 11 404 280 -1 286 515 12 688 795 -4 866 943 17 555 738 ilma Est.pst. kaupluseta Kui vaadelda kaupluste lõikes müügitulusid, on hästi näha, et suurima käibega kõikide
1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik, prismavormid mõõtmetega 40x40x160 [mm] 1.5. Katse metoodika 1.5.1. Määratakse liivade puiste- ja näivtihedused, arvutatakse mõlema liiva tühiklikkus ja määratakse terastikune koostis. 1.5.2. Tsemendi ja liiva summaarne mass (kuivainete mass) võetakse kõigil katsetel võrdne (2000 g). 1.5.3. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid ...
Õppemärkmiku numb 999902 Varian 2 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind €/m3 Liik Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 Mark Hind €/m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuul...
võõrustajate jaoks välja meeletu ööpäev. Rezissöör Sulev Nõmmik ning stsenarist Enn Vetemaa Nimed marmortahvlil Film toob meieni pildi ajast (aasta 1918), mil paljud eesti koolipoisid otse koolipingist tõusid, relvad haarasid ja oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Filmi peategelane on Henn Ahas. Nimed marmortahvlil Kokku kogus Elmo Nüganeni film kinodes umbes 167 000 vaatajat. Mina olin siin Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Film on valminud Sass Henno romaani järgi. Mina olin siin Rassil, 17. aastasel
HEITGAASIDE ABIL UJUVPUMP NIAGARA Kütuseks bensiin Maksimaalne tootlikus 1200 l/min Vettevajumise sügavus 7 cm Mass 28 kg UJUVPUMP AQUAFAST Maksimaalne tootlikus 700 l/min Mass 21 kg Rosenabauer Otter 500 l/min at 6 bar 800 l/min at 5 bar 1.000 l/min at 4 bar max. 1.100 l/min at 3 bar Kasutusvalmis kaal: 66 kg Rosenbauer FOX 1.000 l/min at 15 bar 1.600 l/min at 10 bar Kasutusvalmis kaal 167 kg MIKS VAJA VETT PUMPA VAAKUMPUMBA/SEADMEGA IMEDA PAAK TÜHI / VETT VAJA TSENTRIFUGAALPUMP EI SUUDA HÕRENDUST TEKITADA VAAKUMPUMBA/SEADMEGA TEKITATAKSE IMILIINIS HÕRENDUS VESI KERKIB VAID NIIPALJU, KUI ON VEEVÕTUKOHALE MÕJUVA ÕHURÕHU JA IMIVOOLIKU SEES VALITSEVA RÕHU VAHE SEETÕTTU IMIKÕRGUSEKS PUMPADEL 7-8 m VEE IMEMIST HALVENDAVAD TEGURID IMISÕEL EI OLE ÜLENI VEES LIITMIKUD HALVASTI ÜHENDATUD VOOLIKUD EI OLE HERMEETILISED
0,30 2,93 0,35 4,33 0,30 3,05 0,45 5,08 0,29 4,55 0,40 3,05 0,35 3,49 0,35 4,42 0,32 3,93 0,32 3,47 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 BR200 27 LP11 220 Te15 200 Pla12 BR250 32 LP12 227 Te16 167 Pla19 BR300 33 LP16 187 Te23 93 Pla22
Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku numb 165240 Varian 40 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind /m3 Liik Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 Mark Hind /m3 BK100 23 LP02 160 Te02 153 Pla02 200 Al02 180 BK200 29 LP04 173 Te04 167 Pla03 200 Al04 153 BK250 36 LP05 113 Te07 240 Pla05 213 Al05 240 BK300 36 LP07 127 Te08 180 Pla07 160 Al07 280 BK501 17 LP08 200 Te10 260 Pla08 100 Al08 300 BR100 21 LP10 147 Te11 200 Pla10 180 Al09 253
Järva Leninlik Tee 83 26 174 289 1516 4002 4817 Järva Majak 83 21 112 317 554 3747 1604 Järva Oktoober 83 28 122 230 1122 3907 3828 Järva Tammsaare 83 26 150 237 738 4447 2858 Järva Türi NST 83 29 164 282 1242 3502 3879 Järva Udeva 83 25 108 261 1023 3235 2890 Järva 9.Mai 84 31 237 320 1568 5083 5908 Järva Alliku 84 26 167 200 1332 4241 3197 Järva Aravete 84 29 273 236 2229 4316 5377 Järva Estonia 84 27 163 227 1759 5545 4363 Järva Imavere 84 25 162 232 932 3705 3992 Järva Jäneda ST 84 23 181 230 472 4078 2027 Järva Järva-Jaani 84 24 188 227 1584 4004 2759 Järva Kaardiväelan 84 27 236 206 1092 4350 1457 Järva Kalevipoeg 84 22 153 214 1178 3710 3886
tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension
mõjutavad ka palgasaaja heaolu (maksudest sõltub inimese tulevane pension, haigusraha, puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva
kuid võitis viimased 5 geimi. Teises ringis oli Kaia Kanepi vastaseks Venemaa tennisist Jekaterina Makarova (WTA 56.), kellele ta kaotas 2:6, 5:7. Suure slämmi turniirid üksikmängus · . · Austraalia 3.ring (2009) · Prantsusmaa veerandfinaal (2008) · Wimbleton veerandfinaal (2010) · USA veerandfinaal (2010) WTA tabelikoht aastalõpu reitingus Aasta Koht 2001 199 2002 283 2003 167 2004 226 2005 120 2006 64 2007 75 2008 27 2009 61 2010 22 2011 34 Tunnustused · Kaia valiti 2008. aastal aasta naissportlaseks. · Kaia Kanepi on valitud 12 korda ERR Spordi nädala tegijaks. Kasutatud kirjandus: www.epl.eewww.et.vikipeedia.org www.kaiakanepi.com
Üldiselt eelistab eestlane paikne ja vaikne olla. "Ela ise ja lase teistel elada" põhimõte kehtib täpselt niikaua, kui keegi kallale üritab tulla. Siis tuleb eestlasele riik meelde ja tulemuseks on Vabadussõda. Selle koha pealt on eestlane üsnagi soomlase sarnane ning vastastikku on ikka üksteisele appi tuldud, eriti kui oht ida poolt on ähvardanud. Soomlastel on "Talvisota" viin ning film, meil on ainult film "Nimed marmortahvlil". 2002.aastal kogus see kinodes umbes 167 000 vaatajat ning hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastusrekordit, DVD-de müügist rääkimata. Oma riigi sünd on eestlasele tähtis, seda näitab ka TV-sarja "Tuulepealne maa" populaarsus. Selle sarja vaatajate vanus ulatus kuuendast eluaastast kaheksakümne kuuendani, nagu näitas sugulaste ja tuttavate seas läbiviidud kiire küsitlus. Et vajaduse korral minnakse uuesti oma riiki kaitsma, seda näitavad Kaitseliidu 15 maleva ja Naiskodukaitse olemasolu
Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA Olulisemad eksportkaubad · 24% masinad ja seadmed · 22% puit ja puittooted · 15% loomsed tooted · 14% muud tööstuskaubad · 12% keemiatooted Olulisemad importkaubad · 30% masinad ja seadmed · 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid) · 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted · POOL...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Reformatsioon ja poliitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 Majandus ja rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167 Rahvastik ......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Rahvaarv ...... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Maa-asustuse kasv ja laienemine . . . . . . . . . . . . . . . .
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
Nõuded ja ettemaksed 1 800 533 4 931 198 3 500 007 Varud 53 140 32 072 23 318 KÄIBEVARA KOKKU 5 851 360 5 560 227 5 851 360 Põhivara Finantsinvesteeringud 124 540 72 037 110 759 Materiaalne põhivara 101 503 90 491 135 767 Immateriaalne põhivara 167 167 130 683 100 873 PÕHIVARA KOKKU 393 210 293 111 347 399 VARAD KOKKU 6 198 759 5 838 338 6 181 892 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Lühiajalised kohustused kokku 4 485 068 3 849 429 4 370 447 KOHUSTUSED KOKKU 4 485 068 3 849 429 4 370 447 Omakapital
Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1999 a põhiseadus. Korruptsiooniindeksi järgi asub Venezuela maailmas 138 kohal.
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
47310961216473685&page=5&tbnh=147&tbnw=167&start=114&ndsp=30&v ed=1t:429,r:19,s:114&tx=35&ty=68 http://et.worldpoi.info/poi/Apalat%C5%Alid http://www.hotelsone.com/pounding-mill-hotels-us/super-8-motel-richlands- claypool-hill-area.html? as=g&aid=8862450158&dsti=142417&dstt=8&label=ggehoeu- bh142417&akw=super%208%20motel%20richlands%20claypool%20hill ...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille läbimõõt on umbes 1550km.Kraater tekkis...
Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/pu...
Afganistani näitajad on võrreldes maailma keskmisega (vastavalt 69; 67; 71) ja Lõuna- Aasia keskmiste näitajatega (65; 64; 66) ligi 20 aasta võrra madalamad. 7. Kas riigis on tõsised probleemid AIDS-iga? Afganistanis on nakatunuid vähem kui 0,1% nii meeste kui ka naiste hulgas. Regiooni keskmine meeste hulgas on 0,3%, naiste 0,8%. Maailma keskmine näitaja on vastavalt 0,2% ja 0,9%. Riikide järjestuses asub Afganistan oma nakatanute protsendiga 167.kohal Seega võib järeldada, et Afganistanis ei ole väga tõsiseid probleeme AIDS-iga. 8. Rahvastikupüramiidid: a) 2010.a rahvastikupüramiidi iseloomustus: · laste osatähtsus (0-15) on väga suur · poisse ja tüdrukuid on peaaegu võrdselt · sündimus on viimastel aastakümnetel väga kõrge · kõige arvukam ongi 0-4 aastaste vanuserühm · nooremaid tööealisi on rohkem kui vanemaid
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist. Eesti keskmine aastal 2013 Statistikaameti järgi on 6,96%.1 Puhaskasum Müügikäibe puhasrentaablus= x 100 Müügitulu 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus: 156 228 x 100 =0,1127 x 100 =11,27 1 385 941 2013. aasta müügikäibe puhasrentaablus: 167 128 x 100 =0,1177 x 100 =11,77 1 419 502 2014. aasta müügikäibe puhasrentaablus: 65 567 x 100 =0,0417 x 100 =4,17 1 573 295 Arvutustest saab teha sama järelduse, mis eelmises peatükiski. Ohumärgiks on endiselt 2014 aasta tulemus, mis on alla Eesti keskmise ning nii suur muutus ühe aastaga ei ole iseloomulik efektiivselt toimivale jätkusuutlikule ettevõttele. 6.3 Varade rentaablus ehk ROA
SRTN 400 395 387 513 1107 130 80 908 1494 1000 996 940 1382 2684 374 234 2378 3624 100 132 93 147 231 39 39 279 324 RR1 400 486 369 596 951 154 114 1082 1320 1000 1295 905 1383 2419 377 221 2678 3324 100 167 89 119 228 44 34 286 317 RR3 400 617 364 466 955 168 90 1083 1319 1000 1341 899 1269 2491 381 224 2610 3390 100 145 81 155 221 48 41 300 302 RR5 400 449 344 655 953 152 113 1104 1297
luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. senry keskendus populaarsetele ja labastele subjektidele kavatsusega lõbustada ja üllatada lugejat. teemadevalik oli lai ja selline, mis pidi kahtlemata tollast lugejaskonda huvitama. luulestiil sai nime karai senry (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. see oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. 7)kyka, oli waka koomiline vorm. esimene suurem edo kyka antoloogia oli manzai kykash (1783), mille koostajaks oli yomo no akara. kyka huumor baseerub paljuski vulgaarsustel ning jaapanlikult elegantse mahategemisel. 8)kabuki- Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki
Mis on KNK? DNK on üksik elementaarkonjuktsioon või elementaarkonjuktsioonide disjunktsioon KNK on üksik elementaardisjunktsioon või elementaardisjunktsioonide konjuktsioon. Mis on TDNK? Mis on TKNK? TDNK on DNK, kus iga elementaarkonjuktsioon sisaldab funktsiooni kõiki muutujaid xi TKNK on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki muutujaid xi Mis on loogikaavaldise keerukus? Loogikaavaldise f keerukus L(f) on tema kooseisus olevate algtermide arv. Vt näidet lk 167 keskel. Mis on MDNK? Mis on MKNK? MDNK ja MKNK on konkreetse funktsiooni väikseima keerukusega DNK või KNK. Millisest loogikafunktsiooni piirkonnast tuleneb DNK, millisest KNK? DNK saadakse 1-de piirkonnast, KNK 0-de piirkonnast. Kuidas kirjutatakse funktsiooni tõeväärtustabelist välja TDNK või TKNK? TDNK vastavalt 1-de piirkonnast, KNK 0-de piirkonnast. TDNK puhul kirjutad välja terve vastava argumentvektori, sellisel kujul nagu ta on, nt 111=x1x2x3 v ......
Tartusse. Naasnud Tartusse sai Ahas teada oma venna külaskäigust ning läks tagasi kooli, kus kooliõed olid langenud poiste tindipottidesse liled asetanud. (filmi inf) Filmi tsenaariumi kirjutasid Elmo Nüganen, kes oli ka rezissöör, ja Kristian Taska, kes oli ühtlasi ka filmi produtsent. Peaosades olid Priit Võigemast, kes täitis Henn Ahase rolli, Hele Kõre Marta rollis ning Alo Kõrve Käsperina. Film valmis 2002. aastal. Kokku kogus film kinodes umbes 167 000 vaatajat, mis hoiab enda käes Eesti viimaste aegade kinokülastuse rekordit. Kogenematu Elmo Nüganeni kõrvale kutsuti operaatoriks Venemaalt Sergei Astahhov, kes põhjendas töölekutse vastuvõtmist sellega, et teda võlus stssenaariumi puhul see, et stsenaarium ei rääkinud ei venelastest ega eestlastes,vaid rääkis iga väikerahva õigusest olla vaba. Ott Aardam kiitis Elmo Nüganeni oskust kärpida rammatut filmi tegemiseks. Suur risk
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (A...
Ideaalis tuleks läbida järgmised etapid: 1. Senine juht (sageli rajaja ja omanik) juhib ise ettevõtet 2. Järgmise põlvkonna pereliikmeid koolitatakse ja arendatakse nii, et nad oleksid juhi rolliks hästi ettevalmistatud 3. Toimub osa kohustuste üleandmine nooremale põlvkonnale. Vastutuse jagamine. 4. Võimu täielik üleandmine ühelt generatsioonilt teisele. A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 167 Põlvkonnavahetus Erinevad järeltulija leidmise võimalused: • Sobiv järeltulija on olemas ja ette valmistatud pereliikmete seast • Ajutise juhi valik (seniks, kuni pereliikmest järeltulija küpseb, s.t omandab vajaliku hariduse ja kogemused • Professionaalse palgatöötajast perevälise juhi leidmine • Ettevõtte likvideerimine • Ettevõtte müük (konkurendile, tegevjuhtkonnale, uutele omanikele) A. Miettinen, J
Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21.Lümfi mõiste Lümfikalpillaaridesse kogunenud koemahl. Osaleb ainevahehetusprotsessides, lümfi kaudu mitmed ainevahetusprodusktid verre. 22. Lümfisüsteemi ehitus
1,5 415 1,5 293 2 377 2 248 2,5 333 2,5 209 3 290 3 179 3,5 254 3,5 155 4 213 4 136 4,5 167 4,5 133 5 153 5 137 5,5 178 5,5 143 6 205 6 152 6,7 232 6,5 160 7 261 7 169 7,5 294 7,5 177
2007 5 8 SV 16 AHV 132 19 0 2007 5 8 SV 16 AHV 138 25,5 1 2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162 43,5 0 2007 5 8 SV 22 AHV 171 53,5 0 2007 5 8 SV 16 AHV 121 17,5 1 2007 5 8 SV 40 AHV 257 265,3 0 2007 10 11 SV 25 AHV 167 52 2007 10 11 SV 22 AHV 178 72 2007 10 11 SV 22 AHV 185 73 2007 10 11 SV 25 AHV 185 83 2007 10 11 SV 25 AHV 194 104 2007 10 11 SV 25 AHV 197 94 2007 10 11 SV 40 AHV 203 119 2007 10 11 SV 40 AHV 208 122 2007 10 11 SV 40 AHV 211 120 2007 10 11 SV 40 AHV 212 147
Lisaks notaritele on õigus pärimisregistrisse kandeid teha kohtul ja konsulaarametnikul.19 Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pärimismenetlus on algatatud, kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad, kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid, kas ta oli teinud testamendi ning kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.20 Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar pärimisseaduse § 167 lõike 2 alusel päringu abieluvararegistrisse, liiklusregistrisse, Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kinnistusregistrisse, rahvastikuregistrisse, pensionikeskusesse ja kohtute registriosakondade keskandmebaasi.21 2.3 Pärimismenetlusega seotud teated Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar saadab teated ka teistele võimalikele
galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
Aafrika põlisusundeid, 3% on moslemid. Ateiste on 1%. 8 SUUREMAD LINNAD Suurim linn on pealinn Bujumbura. Nimi Rahvaar v 1 Bujumbura , Bujumbura Mairie 331 700 2 Muyinga , Muyinga 71 076 3 Ruyigi , Ruyigi 38 458 4 Gitega, Gitega 23 167 5 Ngozi , Ngozi 21 506 9 6 Rutana , Rutana 20 893 7 Bururi , Bururi 19 740 8 Makamba , Makamba 19 642 9 Kayanza , Kayanza 19 443 1 Muramvya , Muramvya 0 18 041 (Geonames, 2015) HARIDUS Haridus 10 Noorte (15-24 aastaste) kirjaoskuse (%) 89.6 2008-2012, meessoost isikutel
mitteomavatele inimestele tasuta. Uuringuid teostatakse järgnevates raviasutustes: Kohtla-Järvel SA Ida-Viru Keskhaigla Tallinnas Torujõe 15, Kohtla-Järve Põhja-Eesti Regionaalhaigla Narvas Pulmonoloogiakeskuse tuberkuloosi SA Narva Haigla polikliinik Karja 6, Narva Hiiu 39, Tallinn Rakveres MTÜ Rakvere Haigla Tartus Tuleviku 1, Rakvere SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik Pärnus Riia mnt 167, Tartu SA Pärnu Haigla Jõgeval Ristiku 1, Pärnu SA Jõgeva Haigla Piiri 2, Jõgeva Ennetamine Vaktsineerimine nõrgestatud eluvaktsiiniga Mittespetsiifiline profülaktika: Organismi üldine tugevdamine Elatustaseme üldine parandamine Enesekaitse Infektsiooni kontroll Administratiivne Tehniline Individuaalne Administratiivne kontroll: Kiire avastamine Isoleerimine
Praktiline töö nr 4 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan lehe, Articles, otsin kahe võtmesõna järgi. Saan tulemusi 17. Abstract, La alfabetización informacional en las universidades españolas. Niveles de incorporación a partir de la información publicada en los sitios web desusbibliotecasCRAI,UribeTirado http://www.doaj.org/doaj?func=abstract&id=1037101&q1=Information%20Li te...
galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Kokkuvõte Kokkuvõtteks kiirfaktid Hispaania kohta *Hispaania Kuningriik :Reino de Espana (hispaania k.) *Riigikord: konstitutsionaalne monarhia *Pealinn: Madrid (2 866 900 elanikku, eeslinnadega 5 000 000 elanikku) *Pindala: 504 782 km2 *Rahvaarv: 39 167 000 (1999 a) *Rahvastiku tihedus: 77,8 inimest/km2 *Riigikeel: Hispaania *Rahaühik: Euro, varem oli peseeta (1 peseeta = 100 céntimo) *Rahvuspüha: 12. oktoober (Ameerika avastamine Kolumbuse poolt, 1492) *Religioon: katoliiklased 96%), muud - muhameedlased, luterlased jne (4%) *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Kasutatud kirjandus http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
lubab küll päikesekiirtel Veenuseni jõuda, kuid need ei peegeldu enam tagasi kosmosesse. See on ka põhjuseks Maa ja Veenuse temperatuuri vahes. Kuumus kasvab seal, kuni see kütab Veenuse pinna nii kuumaks, et see plahvatab. See kuumus on ka tekitanud tohutu kuivuse Veenuse pinnal. Veenus on kuiv ja tolmune koht. Seal võisid küll kunagi ookeanid olla, aga need aurustusid suure kuumuse ja kasvuhooneefekti tõttu. Kindel aga on see, et Veenus on väga vulkaaniline planeet. Seal on 167 vulkaani, mille läbimõõt on rohkem, kui 100 kilomeetrit. Astronoome hämmastavad ka teadusele täiesti tundmatud pinnavormid, millele geoloogidel tuli välja mõelda uued nimed. Seal avastati objektid mille sarnast pole Maal varem nähtud vulkaanidest või mägedest moodustunud rõngad läbimõõduga kuni 300 kilomeetrit, mille sisse jääv tasandik näib olevat üle ujutatud laavaga. Uut tüüpi vulkaaniline moodustis sai nimeks ,,Corona", sest pealtvaates meenutab see tõepoolest krooni
PRONKSIAEG (1800 500 ema) VARANE PRONKSIAEG (1800 1000 ema) Varast pronksiaega, mis on Eestis eelnenud ajajärgule sarnaselt väga leiuvaene, iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahul...
VÄÄR TÕENE TÕENE VÄÄR TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE VÄÄR VÄÄR VÄÄR 3 2 4 5 Väärasid Väärasid Hinnang Sugu Pikkus Kaal Hinnang N 167 57 Normaalkaal Anda iga tabelis toodud isiku kohta hinnang: M 185 85 Normaalkaal "Normaalkaal", "Alakaal" või "Ülekaal". Nesting IF M 178 77 Normaalkaal Normaalkaal (kg): pikkus (cm) - 100 ± 10 N 166 55 Alakaal Värvilistesse lahtritesse sisesta valemid nõuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
