a + m * 8,5 + 0,2 * 0 K F K d 0,95 * 0,82 Varutegur väändele -1 S = K , a + m K F K d kus keskmine- ja amplituudpinge T 16T 16 * 249 m = a = max = = = 5,1 MPa 2 2W p 2d r 2 * 3,14 * 0,05 3 3 Siis -1 165 S = = = 13,7 K 1,5 a + m * 5,1 + 0,1 * 5,1 K F K d 0,95 * 0,7 Seega üldvarutegur S S 15,8 * 8,5 S= = 10,5 S 2 + S2 15,8 2 + 13,7 2 Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] = 2,5 ... 3. Seega projekteeritava
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
1. Riigi nimetused (pilt 1) Republic of Madagascar Repoblikan'i Madagasikara République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist...
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Kunstiajalugu ETRUSKI KUNST Referaat Kaia Kullamaa Reelika Saard 10 klass Haapsalu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................3 1. ETRUSKI KULTUUR..........................................................................4 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS.........................................6 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR..................................................................7 4. ETRUSKI HAUAD...............................................................................9 5. ETRUSKI MAALIKUNST...................................................................11 6. ETRUSKI SKULPTUUR....................................................................13 KOKKUVÕTE.........................................
muudab tema kulud veelgi suuremaks. · Teine võimalus on muuta toodete hinda. 7 · Enamasti kehtib seos, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on klientide ostetav kogus. Samas, mida madalam on hind, seda suurem on ostetav kogus. Näide: Y müügitulu sõltuvalt nende hinnast hind m.kulu kogus tulu m.kulu 210 170 190 39900 32300 230 170 165 37950 28050 250 170 140 35000 23800 270 170 115 31050 19550 290 170 90 26100 15300 · Kui tõsta toodete müügihinda, siis teatud tasemini müügist saadav jääktulu ja ettevõtte kasum kasvavad, kuid mingist hetkest see kasv peatub. · Kasvu peatumise põhjus on asjaolu, et täiendavast hinnatõusust saadav lisatulu ei ületa enam koguse vähenemisest tingitud efekti.
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
20 8014 91,13 780 8,87 0,12 0,35 30 5689 64,69 2325 29,01 0,18 0,42 40 3716 42,26 1973 34,68 0,27 0,52 50 2551 29,01 1165 31,35 0,39 0,63 60 1910 21,72 641 25,13 0,52 0,72 70 1508 17,15 402 21,05 0,66 0,81 80 1252 14,24 256 16,98 0,80 0,89 90 1032 11,74 220 17,57 0,97 0,98 100 867 9,86 165 15,99 1,15 1,07 110 813 9,24 54 6,23 1,23 1,11 120 374 4,25 439 54,00 2,67 1,64 4 12000 10000 8000 Puude arv 6000 4000 2000 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
Hoone remont 2 000 Esmased varuosad 2 000 Koolitus 229,5 Kontoritarbed (sh tehnika) 1 815 Töötasud 6 027,69 Tööriietus 165 Sidekulud 50 KOKKU 25692,19 15.1. Rahastamise allikad Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500 Pangalaenud (5 aastaks) 18 000 Toetused (vallast) 1 500
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetikud 2009 Anu Juurik EPIDEEMIATE OMADUSED Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 1. EPIDEEMIA 3 1.1. Epideemiliste haiguste omadused 3 1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi ...
24 + 359 = 383 24 * 5 = 120 359 - 112 = 247 82 + 355 = 437 82 * 2 = 164 355 - 12 = 343 169 + 355 = 524 169 * 4 = 676 355 - 55 = 300 987 + 322 = 1309 987 * 3 = 2961 322 - 24 = 298 545 + 388 = 933 545 * 9 = 4905 388 - 223 = 165 255 + 369 = 624 255 * 3 = 765 369 - 212 = 157 255 + 68 = 323 255 * 2 = 510 68 - 22 = 46 78 + 54 = 132 78 * 4 = 312 54 - 12 = 42 28 + 87 = 115 28 * 6 = 168 87 - 25 = 62 Ülesanne 1 Loo uus tööleht nimega "Ül 1 lahendus" Alusta tabeli trükkimist loodud töölehele lahtrist A1. Tabeli päis värvi ning lisa tabeli päise alla kahekordne joon. Teosta arvutused
5 1 Rendikulud 511 511 511 511 511 1 511 511 511 511 1 4 Kommunaalkulud 165 160 155 150 140 0 145 150 160 170 3 2 Palgakulud 320 320 320 320 320 0 320 320 320 320 1 0
8.4. Kiirendusraja elementide pikkused 32 Maantee Kaldosa pikkus Peatumisest Rambi projektkiirus, km/h projektkiirus, Lk, m 20 40 60 80 km/h Täi sosa pi kkus L a, m 60 55 105 95 60 70 65 165 150 105 20 80 70 235 220 175 85 90 80 300 290 240 150 100 85 380 365 320 230 70 110 90 485 455 410 330 165 120 95 545 540 500 425 280 130 100 610 610 570 520 380
2 2 a (a/2)2 0, 25 (0, 25/2)2 MEd = VSd,A · - pd · = 101, 6 · - 41, 1 · = 12, 38kN m (90) 2 2 2 2 12, 38 Fd = + 127, 0 = 165.7kN (91) 0, 32 ombearmatuur 420A400 (As = 1257mm2 ) toe serva taha 215mm. Esimesel toel ulatub pikit~ Betooni nakketugevus: fctk0,05 1, 8 fbd = 2, 25 · 1 · 2 · fctd = fbd = 2, 25 · 1 · 2 · = 2, 25 · 1 · 1 · = 2, 90 (92)
KÕRGEM MATEMAATIKA III Matemaatilise analüüsi elemendid 3. Määramata integraalid Õppekirjandus: [1] Abel, E., Kokk, K. Kõrgem matemaatika (Harjutusülesanded). EMS, Tartu, 2003. [2] Lõhmus, A., Petersen, I., Roos, H. Kõrgema matemaatika ülesannete kogu. "Valgus", Tallinn, 1982. [3] Loone, L., Soomer, V. Matemaatilise analüüsi algkursus. "TÜ Kirjastus", Tartu, 2006. [4] Tõnso, T., Veelmaa, A. Matemaatika XII klassile. "Mathema", Tallinn, 1995. [5] Piskunov, N. Diferentsiaal- ja integraalarvutus. "Valgus", Tallinn, 1981. 3.1 Algfunktsioon ja määramata integraal Kursuse eelnevas osas käsitlesime ühe muutuja funktsiooni y = f (x) tuletise y = f (x) leid- misega seotud küsimusi. Teame, et funktsiooni f (x) = 2x tuletis on f (x) = 2 ja funktsiooni f (x) = sin x tuletis on f (x) = cos x. Vaatleme nüüd vastupidist ülesannet...
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
1. AJALUGU 1.1. Esimesed elanikud Küpros on ajaloo vältel olnud paljude riikide asumaaks, muuhulgas on saart valitsenud Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine täht...
Mai 155,9 Juuni 157,4 Näpunäide: Kliki vertikaalskaala peal et avaneks akend Format Axis. Lehel Scale vali sobiv miinimum ja maksimum Juuli 158,7 Aug 160 Sept 164,2 Okt 168,2 Nov 173,8 Dets 180,4 Jahu, jahutoodete ja tangainete tarbijahinnaindeks 1995.a. 185 180 175 170 165 THI 160 155 150 145 140 Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Page 6 Jaotised t erinevused mat Axis. Lehel Scale Nov Dets Page 7 Logaritmskaala
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
9 60 < 110 n 160 ￊ 210 ￊ 10 61 = 111 o 161 ￊ 211 ￊ 11 62 > 112 p 162 ￊ 212 ￊ 12 63 ? 113 q 163 ￊ 213 ￊ 13 64 @ 114 r 164 ￊ 214 ￊ 14 65 A 115 s 165 ￊ 215 ￊ 15 66 B 116 t 166 ￊ 216 ￊ 16 67 C 117 u 167 ￊ 217 ￊ 17 68 D 118 v 168 ￊ 218 ￊ 18 69 E 119 w 169 ￊ 219 ￊ 19 70 F 120 x 170 ￊ 220 ￊ 20 71 G 121 y 171 ￊ 221 ￊ 21 72 H 122 z 172 ￊ 222 ￊ
palli pani mängu korvpalli leiutaja James Naismith isiklikult. Selle kohtumise võitis 34:29 Eesti. Berliini olümpiamängud kujunesid üldse eestlastele edukaks: kokku võideti seitse medalit (2+2+3). Silmapaistvalt esines raskekaalu maadleja Kristjan Palusalu, kes sai kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Lisaks Palusalule sai Berliini olümpial tuntuks ka tõstja Arnold Luaäär, kes pronksivõiduks pidi üles tõukama 165 kg. Ta tuli sellega toime pärast seda, kui oli tõstalava taga hinge alla visanud pool klaasi konjakit. Selle saavutusega oli Luhaäär aga esimene eestlane, kes pärast kaheksa-aastast vaheaega taas medalini jõudis. Kaks medalit - hõbeda ja pronksi - sai mõlemas maadlusviisis ka August Neo. 17 Mitteametlikus riikide paremusjärjestuses oli esimene Saksamaa, kellele järgnesid USA ja
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünnipäev Vanus 38602110722 Priit Burmeister M 11.02.1986 27 48804250911 Ahto Danilov N 25.04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 ...
kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. 10 Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B1-vitamiini päevane soovitus on 1–1,5 mg, 1 mg B1-vitamiini sisaldub umbes: 45 g päevalilleseemnetes; 60 g nisuidudes; 80 g küpsetatud seafilees; 165 g kuivatatud hernestes; 200 g pärmis; 300 g kaerahelvestes; 900 g juustus; 2,5 liitris piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-e ) ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E12/ ) 2.2 Vitamiin B2 B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. B2 vitamiini (ehk riboflaviin) on vaja: kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o
9 Soengugeelid 3 70 210 10 Juuksevahud 3 75 225 11 Juuksemaskid 3 80 240 12 Juuksepikendused(eripikkused) 5 ~750 3750 Juustepikenduste lahtivõtu 13 tangid 1 365 365 14 Salgueemaldusvahend 2 135 270 15 Keratiin kinnitus 25tk pakis 3 165 495 16 Juustepikenduste hari(ovaalne) 2 330 660 17 Sampoonid 3 80 240 18 Palsamid 3 80 240 19 Spray 3 240 720 20 Hooldav viimistluskreem 3 210 630 21 Veepihusti 2 95 190 22 Kaelapaber 2 23 46
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Geotehnoloogia välitööd Jaana Aunapuu, 164311 Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11 Juhendaja: Heidi Soosalu Tallinn November 2016 Sisukord Geotehnoloogia välitööd......................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 ............................................................................................................................... 3 3.Välipraktiku...
[6] Tabel . Ehitusjäätmete teke 2010. aastal Euroopa Liidu riikides [6] Ehitusjäätmete Kogu jäätmeteke Ehitusjäätmete% Euroopa Liidu teke 2010. aastal 2010. aastal kogujäätmetest liikmesriik tonnides tonnides 2010. aastal Belgia 3 223 625 44 256 135 7,28 Bulgaaria 78 877 165 876 606 0,05 Tsehhi 9 353 673 23 757 566 39,37 Taani 2 104 086 14 032 822 14,99 Saksamaa 190 990 217 363 544 995 52,54 Eesti 436 289 19 000 195 2,30 Iirimaa 1 609 762 19 807 586 8,13
aastal avaldatud tööga üks adaptiivse optika teerajajaid. Aastal 1984 otsustas Carnegie Institution Mount Wilsoni observatooriumi tegevuse lõpetada ja keskenduda vaatlustele Tšiilis. Aasta hiljem lõpetati vaatlused Hookeri teleskoobiga. Aastal 1986 asutasid observatooriumi jätkamisest huvitatud astronoomid Mount Wilsoni instituudi. Instituut võttis observatooriumi üle 1989. aastal. Aastal 1988 alustas tegevust Berkeley ülikooli kahest 165 cm teleskoobist koosnev infrapunainterferomeeter. Aasta hiljem alustati kuuest ühemeetrise peegliga teleskoobist koosneva Georgia osariigi ülikooli interferomeetri rajamist. See alustas tööd 2002. aastal. Kui 99 aastat varem sõlmitud maa rendileping 2003. aastal lõppes, sõlmiti praeguse maaomaniku USA metsateenistusega uus leping järgmiseks 99 aastaks. Observatooriumi ohustas 2009. aasta augusti metsapõleng. Luuletaja Alfred Noyes, kes viibis 1917. aastal Hookeri teleskoobi
n= 60 Andmed (165): Väärtus (xi) Kordusi (ni) ni*xi ni*xi^2 1 1 1 1 1 6 6 1 6 36 7 7 1 7 49 8 8 1 8 64 9 9 1 9 81 12 12 1 12 144 13 13 1 13 169 18 18 1 18 324 19 19 1 19 361 23 23 1 23 529 24 24 1 24 576 26 26 2 52 1352 26 33 1 ...
PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtl...
Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank. Kurss: 1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK) Norra lipp on punasel taustal sinine valge ...
· Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole · Haigused: tugev artriit, kõrge vererõhk150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt depressioon, veenilaiendid. Kolm aastad tagasi kliendi kehakaal oli 105 kg, praegu tema kehakaal 80kg. Tänu sellele stabiliseerus vererõhk 120/60 ja kolesterooli tase
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Vardaga lippude puhul eiratakse nimetatud nõudeid kahjuks tihti. Eesti linnades ja alevites kasutatakse sissejuurdunud kombe kohaselt enamasti 2,5...3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud nn normaalsuuruses (105 x 165 cm) lippe. Sellise heiskamisviisi ja suurusega lipud sobivad meie vanade asumite madalatele hoonetele ja kitsastele tänavatele. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius. Milleks heisata lipp?
juhiks. (ibid) Innovatiivse organisatsiooni juhtimise eeldus on proaktiivsus võime muutusi ette näha ja muudatuste korral tegevust suunata. Alati aga ei piisa ainult juhtimisoskusest. Innovatiivse organisatsiooni juhid vajavad kõrgetasemelist pädevust, et olla suutelised osalema organisatsiooni töös ja saada hinnatuks. (ibid) Innovatiivsus on nii organisatsioonidele kui ka juhtidele tugev diferentseeriv tegur. Cox ja Cooper esitasid 165 juhi analüüsi põhjal 16 eduka juhi omadust, millest selgub, et lisaks headele juhtimisoskustele peavad nad olema ka innovatiivsed. Samas võib see olla organisatsiooni seisukohast ka hoopis ohtlik. Juhtkond peab vältima liigset domineerimist. Tuleb arvestada meeskonna loovat jõudu. (ibid) Juhtimise suur proovikivi on leida viis kuidas motiveerida organisatsioonide eri osades ja erisuguste lepingutega töötavaid inimesi ühtmoodi. Innovatiivse organisatsiooni juht oskab
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDZ ÕPPEKAVA ,,NOORSOOTÖÖ" Nikita Anissin RETOORIKA AJALOOST Referaat Juhendaja lektor Jelena Rootamm-Valter NARVA 2018 1 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 I. RETOORIKA AJALUGU........................................4 Antiik Kreeka.......................................................4 Vana-Rooma........................................................5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon.....................
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma ...
400 0,180 600 0,235 750 0,270 900 0,310 - , 175 0,130 250 0,150 350 0,181 400 0,198 450 0,212 500 0,225 - , 30 100 0,047 395 500 0,080 480 600 0,100 500 0,080 - , 75 100 0,039 120 0,044 160 165 0,048 400 0,065 - , 5 20 0,030 10 50 0,045 17 80 0,058 40 150 0,087 125 200 0,108 - , 100 0,040 150 0,062 200 0,085 250 0,110 300 0,135 350 0,160 400 0,182 450 0,205 500 0,230 550 0,255 ,
potentsiaalseks energiaks Ws ja vastupidi, kusjuures summaarne energiahulk ei muutu W = Wd + Ws = const. Kineetilise energia suurenemine on võrdeline potentsiaalse energia vähenemisega ning nende summa jääb igal ajahetkel muutumatuks. Võimsuste bilansi võib avaldada seejuures järgmiselt: P = Pd + Ps, 165 dW kus P = = sW . dt Staatiline võimsus Ps = sWs kirjeldab salvestunud potentsiaalset energiat, mis on vajalik mehhanismi vastujõu, nt hõõrdejõu, gravitatsioonijõu, elastsusjõu jne ületamiseks. Kineetilise energia tuletis aja järgi annab dünaamilise võimsuse Pd = sWd. Pöörleval liikumisel J 2 2 Wd = , Pd = Js + sJ ,
EUR kuus aastas Tegevjuht/ 12 700 231 10 941 11 292 omanik Massöör/1 12 400 132 6 538 6456 Juukur/1 12 450 149 6 605 7260 Kosmeetik/1 12 500 165 7 672 8064 Küünetehnik/2 12 370 122 5 497 11 928 Treener/3 12 600 198 8 806 29 016 Klienditeeninda 12 278 92 4 374 17 952 ja/4 Ilusaim klubi 7.5 Protsessijuhtimine
korda) suurem kui Uraan, planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
9 60 < 110 n 160 210 10 61 = 111 o 161 211 11 62 > 112 p 162 212 12 63 ? 113 q 163 213 13 64 @ 114 r 164 214 14 65 A 115 s 165 215 15 66 B 116 t 166 216 16 67 C 117 u 167 217 17 68 D 118 v 168 218 18 69 E 119 w 169 219 19 70 F 120 x 170 220 20 71 G 121 y 171 221 21 72 H 122 z 172 222 22 73 I 123 { 173 223
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
