EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
200×100×5 22,3 28,36 10 1459 145,9 181,4 7,17 496,9 99,39 112,1 4,19 1206 200×100×6 26,4 33,63 12 1703 170,3 213,3 7,12 576,9 115,4 131,5 4,14 1417 200×100×8 34,0 43,24 20 2091 209,1 267,3 6,95 705,4 141,1 164,7 4,04 1811 200×120×5 23,8 30,36 10 1649 164,9 200,9 7,37 750,1 125,0 141,5 4,97 1652 200×120×6 28,3 36,03 12 1929 192,9 236,8 7,32 874,4 145,7 166,3 4,93 1947 200×120×8 36,5 46,44 20 2386 238,6 298,0 7,17 1079 179,8 209,5 4,82 2507 200×120×10 44,4 56,57 25 2806 280,6 356,1 7,04 1262 210,4 249,8 4,72 3007
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
1. «» , . 2. «» , , .. . .4.1. S(38) () t () t PS(38) t PS(38) t PS(38) t PS(38) 17 1982 65 398 113 64 265 3,7 10-2 18 1915 66 386 114 61 270 2,7 10-2 19 1862 67 371 115 59 275 2,0 10-2 20 1808 68 358 116 56 280 1,5 10-2 21 1756 69 346 117 54 285 1,1 10-2 22 1702 70 332 118 52 290 8,0 10-3 23 1649 71 320 119 50 295 6,0 10-3 24 1596 72 308 120 48 300 4,0 10-3 25 1543 73 298 122 44 305 3,2 10-3 26 1490 74 287 124 40 310 2,3 10-3 27 1450 75 278 126 37 315 1,60 10-3 28 1396 76 269 128 34 320 1,19 10-3 29 1357 77 258 130 32 325 8,53 10-4 30 1310 78 245 132 29 330 6,08 10-4
kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud soti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Allesjäänud ,,päraparlament", kuhu kuulus vaid kümnendik parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati. Hukkamisplatsile kogunenud rahvahulk seisis vaikides ega juubeldanud. Euroopa kuningakodades põhjustas Charles I hukkamine tõelise soki. Isegi kauge Venemaa reageeris toimunule inglise kaupmeeste privileegide tühistamisega. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks (Commonwealth and Free-State). Parlament oli muutunud ekstreemse vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel. Tegelikult kehtestus
Hilisemad · Komplektsed ideed eluaastad elas tagasitõmbunult. · Relatsioonid on näiteks põhjuse ja tagajärje ideed. · Armastas väga sooja, mõtiskleb tihti ahjul. Väldib Need sünnivad mõistuse vaba loomingu inimeste seltskonda. tulemusena. · Kõige loomingulisem periood möödub Hollandis · "Vaimul ei ole kogu oma mõtlemise juures mingit 1629 1649. muud vahetut objekti kui omaenda ideed ... Sellest · Elu on ilmne, et meie tunnetusel on tegemist vaid meie · "Magan siin igal ööl kümme tundi, siin suures ideedega." linnas, kus kõik peale minu tegelevad äriga, igaüks peab siin nii täpselt oma kasu silmas, et ma · Meie teadmiste maht on seega piiratud
Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab vaid jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, ent ses suunas liiguti jõudsalt, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Prantsusmaal ei vastanud olukord kunagi täpselt teooriale. Saksamaal ei saanud sisse viia, sest võim oli killustunud: jagunes keisri- ja vürstiriikide vahel, keisririigisiseselt veel keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel. Inglismaal põhjustas 1649 absolutismivastane liikumine kodusõja. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Inimene on loonud riigi kui kunstliku olendi, milles suveräänsus on kunstlik hing, mis paneb kõik osad liikuma. Ametimehed on kunstlikud liigesed. Hüvitus ja karistus on seotud suverääniga. Olendil on vaid üks aju suverään. Suverään ei pea tingimata olema monarh, aga talle peab kuuluma absoluutne võim. Riigi eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid 1
204 435 174 7118 2379 2786 392 382 101 8959 3980 2468 323 223 30 6556 3599 1573 472 942 579 10013 4588 3004 414 647 330 8591 4482 1927 622 749 425 13032 6724 3930 473 988 585 10271 5985 2776 382 438 171 11284 4016 4700 139 611 377 3381 1634 968 518 523 267 11040 6047 3124 323 779 411 5729 2667 1277 343 442 225 7636 4600 1649 152 610 343 5265 1784 2165 384 656 309 7763 3130 2425 230 439 270 6024 3288 1236 365 703 398 7177 3021 1599 558 623 338 14787 6060 3779 482 657 392 11739 4933 3786 196 611 351 3317 2155 523 333 611 351 8531 3786 2252 229 676 394 7118 2391 2868 394 647 349 8954 3979 2573 342 422 208 6556 3608 1641 453 1008 638 10013 4591 2867
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
1627. a Roomast Pariisi ja oli väidetavalt ka Itaalia baroki populariseerija Prantsusmaal. Tema maalid ja freskod on barokse vaimsusega, ent prantsusepäraste klassitsistlike elementidega. Ta lõi põhiliselt keerulise perspektiivse ülesehitusega suuri kompositsioone. Selline pildikujundus vastas tunnetuslikult Le Nôtre'i välisruumide planeerimisel lahendatavatele ülesannetele. Le Nôtre tegi õukonnaaednikuna silmapaistvat karjääri. 24-aastasena sai ta ametikohalt isa järglaseks. 1649. a töötas ta joonestajana kuninglikes aedades, mis võrdus tol ajal plaanide koostamisega. Tema läbimurdetööks sai Pariisi lähedal Melunis Vaux-le-Vicomte'i lossi aed, mille ta planeeris rahandusminister Fouquet'le. Töö valmis 1661. a. 1661. a alustas ta Versailles' pargi kavandamist. Paljude projektide ja nõuannete kõrval kujundas ta hiljem veel ümber või rikastas uute pargirajatistega Chantilly, Saint Cloud', Fontainebleau ning Meudon' juba olemasolevaid aedu.
tekkis terav vajadus seadusandlike aktide kodifitseerimiseks. Tähtsaimaks seadusandlike aktide koguks sai aastakümneid kestnud töö tulemusena valminud Vene Seaduste Täielik Kogu (VSTK) / (), mis haaras kronoloogiliselt inkorporeerituna tähtsamaid seadusandlikke akte 1649-1914. a, nagu Sobornoje Uloenije, ukaasid, riiginõukogu arvamused, ministrite ettekanded jne. Vene Seaduste Täielik kogu koosneb kolmest seeriast ehk kogumist. I seeria sisaldab kõik tähtsamad seadusandlikud aktid 1649. aastast kuni 12. detsembrini 1825 - kokku 40 köidet seaduste teksti ja 5 köidet kronoloogilisi ja alfabeetilisi märksõnade (asi) registreid, milles on antud vastava köite ja seadusandliku akti järjekorranumber ühes viidetega. Registrite hulka kuuluvad ka asutuste koosseisude ja mitmesuguste tariifide raamatud ning linnade-asulate näidisplaanide, linnavappide ja müntide jooniste raamatud. II seeria sisaldab tähtsamaid seadusandlikke akte 12. detsembrist 1825 kuni 28.
204 435 174 7118 2379 2786 392 382 101 8959 3980 2468 323 223 30 6556 3599 1573 472 942 579 10013 4588 3004 414 647 330 8591 4482 1927 622 749 425 13032 6724 3930 473 988 585 10271 5985 2776 382 438 171 11284 4016 4700 139 611 377 3381 1634 968 518 523 267 11040 6047 3124 323 779 411 5729 2667 1277 343 442 225 7636 4600 1649 152 610 343 5265 1784 2165 384 656 309 7763 3130 2425 230 439 270 6024 3288 1236 365 703 398 7177 3021 1599 558 623 338 14787 6060 3779 482 657 392 11739 4933 3786 196 611 351 3317 2155 523 333 611 351 8531 3786 2252 229 676 394 7118 2391 2868 394 647 349 8954 3979 2573 342 422 208 6556 3608 1641 453 1008 638 10013 4591 2867
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
reached up and snared it as it flashed overhead. The message was short, and its radiotelegraph transmission took only nine minutes. Bainbridge had it all by 1:37. The station's personnel punched the intercepted message on a teletype tape, dialed a number on the teletypewriter exchange, and when the connection had been made, fed the tape into a mechanical transmitter that gobbled it up at 60 words per minute. The intercept reappeared on a page-printer in Room 1649 of the Navy Department building on Constitution Avenue in Washington, D.C. What went on in this room, tucked for security's sake at the end of the first deck's sixth wing, was one of the most closely guarded secrets of the American government. For it was in here—and in a similar War Department room in the Munitions Building next door—that the United States peered into the most confidential thoughts and plans of its possible enemies by shredding the coded wrappings of their dispatches.
kõige tuntum on Püha Pauli katedraal Londonis (1670 - 1710 ). Võtnud kaudseks eeskujuks Rooma püha Peetri kiriku, andis Wren võimsa basikaalse kuppelehituse ( kupli läbimõõt 30,5 m ), mille peafassaadi klassitsistlikult rangele portikusele ja sammastikuga ümbritsetud kupli tambuurile vastandatud läänetornide dekooris aimub barokseid vormielemente. tagasihoidlikku baroksete vormide rakendamist võib näha teisteski Wren`i tööde ( nt. Greenwichi Hospidal, peale 1649. a. ) Wren`i noorema kaasaegse J. Vanbrughi ( 1664 - 1726 ) arhitektuurses loomingus on seoseid prantsuse lossiarhitektuuriga: Howard Castle Yorkshire`is ( 1702 - 26 ); Blenheim Palace Oxfordshire`is ( 1705 - 22 ). Viimase üldkavatistes on Vanbrugh lähtunud Versaille`s lossiarhitektuurist - peakorpusele liituvad kaks ruudukujulise põhiplaaniga külgtiiba, mis moodustavad peafassaadi portikuse suunas ahaneva avara eesõue. Ehitise tagasihoidliku ja kuivavõitu dekoori korvab hoone
köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S 1642), samuti ülikool (1632, S 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli ajakirjandus kõrvalamet), Eestis seevastu arstid, edumeelsemad vaimulikud ja hiljem koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis
38 0.96 5.88 0 FPO Nasva 28.3 25.5 126 423 0 OTM Kurkse 5.1 4.9 0.77 28.4 FPO Käsmu 4.3 4.13 0.5 11 FPO Kassari kalasadam 4.46 4.28 0.6 15 FPO Tallinn 46.05 41.28 888 1649 1200 OTB Salu 13.75 13.2 9.32 44.1 0 FPO Haapsalu 12.62 12.12 13 114 0 PTM Kaunispe 11.9 11.42 10.75 183.87 0 SDN Tallinn 27.1 24.8 77 220 0 PTM Tallinn 26.22 24.96 113 456 0 PTM
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
