usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid kelle maa, selle usk Sveitsis kalvinistid, Elisabeth I Tudor troonile Mary Stuarti valitsevaks katoliku Gustav Vasa valiti katoliiklikuks. Alles 1648 st vürstid määrasid Sotimaal prespüterid, (1558-1603), ta poja James VI. usk; kuningaks 1523. Vestfali rahuga kuulutati usu. Inglsmaal puritaanid, taastas reformeeritud 2) protestantidel 1536 kehtestas Holland lõplikult iseseisvaks reformatsiooni
Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872
l=0,5cm Tulemused kanda tabelisse: Aine Kolvi nr 430 nm 550 nm (430) (550) Konts. A T, % A T, % mg/ml M mol/L Mn 1. 5 ml 0,017 96,2 0,464 34,3 1868 50984 0,005 0,000091008 2. 7 ml 0,021 93,7 0,602 25,0 2191 47248 0,007 0,000127412 3. 8 ml 0,027 94,0 0,741 18,2 1648 45234 0,009 0,000163815 Cr 1. 1.5 ml 0,018 96,0 - - 312 - 0,03 0,000576923 2. 3 ml 0,048 19,6 - 100 416 0 0,06 0,001153846 3. 4 ml 0,076 14,0 0,0010 97,7 434 65 0,06 0,001538462 Uuritav 0,081 83,0 0,094 lahus Mn kalibratsioonigraafik 550nm juures.
Nagu tema kaks venda, kes hiljem olid kõik vaimulikud, oodati ka Robertilt vaimulikuks saamist ja töötamist isa juures kirikus. Robertit vaevasid õpingute ajal aga sagedased peavalud. Vanemad kartsid, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise. Robert oli pärit auväärsest ja prominentsest perekonnast. Hooke'i õpingud Noorena oli Robert lummatud mehaanikast, joonestamisest, maalimisest ja eksperimenteerimisest. Roberti isa suri 1648 aastal ja jättis Robertile päranduseks 40£. Robert alustas selle raha eest õpinguid Westminister'i koolis Londonis Dr Rusby käe all. Hooke õppis kiiresti selgeks ladina ja kreeka keele, õppis ka heebrea keelt. Westminister'i koolis õppis ta selgeks ka Eukleidese elemendid ja sealt algas ta elukestev mehaanika õpe. Oxford Aastal 1653 hakkas ta Oxfordi kristlikus kirikus koorilauljaks. Sel
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus.
VASTA KÜSIMUSTELE. 6p Milliseid leppeid sõlmiti pärast sõja lõppu, kelle vahel need jõustusid?2p 1582 sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga 3-aastase Pljussa vaherahu. Kellele läksid Eesti alad pärast Liivi sõja lõppu?(Lääne-, Lõuna-, Põhja-Eesti, Saaremaa)2p Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Kelle käsutusse langes Kuramaa?2p Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile 1588. aastal Tartu staarostkonna. 5.Lahenda ristsõna. 10P Risti 8) 1582.aastal sõlmitud vaherahu Moskva tsaaririigi ja Poola vahel. 9) Aastatel 15581583
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile ...
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku u...
mõjust rahvusvaheliselt või regionaalselt nt USA ja NKL külma sõja ajal. 17.saj Britannia& Hispaania 6.Millal eksisteeris ajaloos unipolaarne süsteem? Mida mõiste tähendab? Unipolaarsus rahvusvahelises poliitikas on võimujaotus, kus üks riik omab kõige rohkem kultuurilist, majanduslikku ja sõjalist mõju. USA peale NSVL lagunemist 7.Millal pandi alus Vestfaali süsteemile? Mis on selle süsteemi kõige tähtsam põhimõte? 1648. ühelgi riigil ei ole õigust sekkuda teise riigi siseasjadesse 8.Millal pandi alus Viini kongressi süsteemile? Mis olis selle sõsteemi 2 kõige olulisemat printsiipi? 1814-15. Lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme 9.Millal pandi alus Versailles`i süsteemile? Milline oluline põhimõte selle süsteemiga lisandus? 28
Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olulisemad valitsejad) 1611-1718
aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad
Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut. Astus välja hugenottide õiguste vastu. Mandri- Euroopa juhtiv riik (suurim rahvaarv, tugevaim sõjavägi, kolooniad). Prantsuse akadeemia
· Das sogenannte Alte Reich existierte unter starken Wandlungen von etwa 962 bis 1806, hatte sich aus dem Ostteil des in der Spätantike gegründeten Fränkischen Reiches entwickelt und sich anfangs auch als Erneuerung des Römischen Reiches verstanden, später mit den Namenszusätzen Heilig (Heiliges Römisches Reich) und Deutscher Nation (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) zwischen dem 12. Jahrhundert und 1648 zu einer Art Staatenbund entwickelt · Zwischen 1806 und 1815 dominierten Österreich, Preußen und der Rheinbund das staatliche Geschehen im Vorstellungsraum Deutschlands · Deutscher Bund, 18151866, von Österreich und Preußen dominierter Staatenbund · Mit den modernen bundes- bzw. zentralstaatlichen Staatsformen seit 1871 wurden große Teile des deutschen Sprachraums in einem Staat zusammengefasst
· Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks. 6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu: · Andis aru parlamendile. · Robert Walpole Esimene peaministri tiitlikandja. Austria keisririik 17.-18. sajandil 1. Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648 a) Keisririigi valdused: · Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) Austrias, Ungaris, Tsehhimaal. · Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht. · Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad. b) Keskvõimu tugevnemine: · Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus. 2. Türgi oht a) Sissetung Kesk-Euroopasse (1660-ndatel)
30-aastane sõda, Inglise-Hollandi meresõjad, Suuremad sõjad: Prantsuse- Hollandi 3 sõda, Türgi- Balkani Põhjasõda, Hispaania pärilussõda, Austria sõjad, Rootsi- Poola, Rootsi- Taani. pärilussõda, 7-aastane sõda. Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Türgi ehk Võimsamad Euroopa riigid olid Venemaa, Osmani Impeerium. Preisimaa, Austria, Suurbritannia. Kolmekümneaastane sõda Suurim üleeuroopaline heitlus 1618- 1648, kus osapoolteks protestandid ja katoliiklased. Probleemiks oli ka võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastasteks Saksa-Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik. 1618- 1623 Tsehhi sõda, 1623-1629 Taani sõda, 1630- 1635 Rootsi sõda, 1635- 1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Tagajärgedeks rahvaarvu langus, Saksamaa arengu peatumine, Prantsusmaa tõus, Rootsi võim, keisririik jaotati väikesteks osadeks, Sveits ja Holland sõltumatud.
Sisukord Sisukord 2 1. Sissejuhatus 3 2. Elu ja looming 4 2.1 Kust sai Hobbes'i filosoofia mõjutusi. 4 3. Hobbes'i filosoofia 4 3.1 Materiaalne maailm 5 3.2 Inimese olemus on hirm. ,,Inimene on inimesele hunt" 5 (homo homini lupus est). 3.3. Riik 5 4. Hobbes'i filosoofia mõju 6 5. Minu seisukoht 7 6. Kokkuvõte 7 7. Kasutatud kirjandus 8 1. Sissejuhatus Thomas Hobbes(1588-1679) on Inglismaa tuntumaid filosoofe, kelle põhihuvide hulka kuulvad poliitika, metaf...
60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted (,,Kelle võim, selle usk") kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa. KORDAMINE Suured maadeavastused tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja- Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj
trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon ,,Praecognita catechetica" (,,Katehheetilised eelteadmised"). Aastaist 16391646 on lisaks teada 29 R. Brockmanni kirja, mis seonduvad enamasti kirikueluga. R. Brockmann suri 29. novembril 1647 Kadrinas, 14. jaanuaril 1648 maeti ta Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse. Fleming, Paul 1609 - 1640 Paul Fleming (1609-40), saksa poeet Sattunud laevaõnnetuse tõttu 1635. a. suvel Kunda randa, tuli Moskva kaudu Pärsiasse suunduval Holsteini saatkonnal tervelt aastaks ajaks Tallinna peatuma jääda. Sellesse Adam Oleariuse juhitud reisiseltskonda kuulus ka tuntud saksa poeet Paul Fleming, kes aastatel 1635-36 ja 1639 elas kaupmees Niehuseni perekonnas, majas Lühike jalg 9
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhihari...
Lihula Gümnaasium Rene Descartes Referaat Õpilane: Gert Kindel 10. klass Lihula 2009 R ene Descartes lad. Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi...
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Vasco da Gama. 3. Suurte maade avastuste tulemused Euroopale, Ameerikale, Aafrikale Maadeavastused avardasid Euroopas inimeste silmaringi, maad õpiti rohkem tundma. Samuti õpiti tundma uusi taimi ja loomi, Euroopass...
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
1. Eesti vabadussõda algas-1918.28 nov-2.veeb 1920 2. Tartu ülikool avati-1632 3. Tartu rahuleping sõlmiti-1920 Sellega lopes-vabadussõda 4. Eestlaste esimene laulupidu toimus-tartus 1869 5. See pühendati järgmisele sündmusele-50 aasta möödumisele pärisorjuse kaotamisele liivimaal. 6. Laulupeo üldjuhtideks olid-Jansen,Kunileid 7. K.Päts valiti eesti presidendiks-24.aprill 1938 8. 1949.25 märts-uus massiküüditamine,mille ohvriks langes 21 tuh. inimest 9. 1648-forceliuse kooli rajamine 10. 1700-1721-põhjasõda 11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavam...
CHRISTIAN IV Christian IV on sündinud 12. aprill 1577 28. veebruar 1648, ta oli Taani kuningas aastatel 15881648. Teda peetakse üheks Taani legendaarseimaks kuningaks, kuna enamiku tema ajast oli Taani veel Skandinaavia tugevaim riik ning kuningas tegi selleks palju ära, et riigi senist seisundit ka säilitada.Ta püüdis kehtestada Taani ülemvõimu Läänemerel ja teha Taanist koloniaalriigi. Christian IV võimu alla kuulus kuni 1645. aastani ka Saaremaa, mille ta kaotas sõdides Rootsiga.
Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Li...
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vile...
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra...
juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui aga puudus lugemis ja kirjutus oskus. Suurimaks probleemiks osutus, aga sobiliku väljaõppega koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks rajati 1648. Aastal õpetajate seminar. Kooli eestvedajaks oli B.G. Forselius. Seminaari võeti enamasti vastu Tartumaalt pärit talupoisse. Forselius suutis 3 kuuga kasvandikele lugemise selgeks õpetada. Koolis õpiti ka usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist. Seminaris võis õppida umbes paarsada õpilast ning neist ümbes 50 võisid asuda koolmeistrina tööle loodavates kihelkondades. 1687. Aastal võttis
Rootsi aega". 3 Rootsi aegset raamatut: 1) "Anfuhrung zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde" Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0 150 1192 632 1192 600 1 2 5 w 1096 704 1096 712 0 w 1096 712 1120 712 0 w 1176 704 1176 712 0 w 1176 712 1152 712 0 152 1504 168 1584 168 1 4 0 152 1504 224 1584 224 1 4 0 152 1504 280 1584 280 1 4 0 152 1504 344 1584 344 1 4 0 M 1584 168 1648 168 0 2.5 M 1584 224 1648 224 0 2.5 M 1584 280 1648 280 0 2.5 M 1584 344 1648 344 0 2.5 150 1376 8 1424 8 1 2 0 150 1376 40 1424 40 1 2 0 150 1376 72 1424 72 1 2 0 150 1376 104 1424 104 1 2 0 150 1376 240 1424 240 1 2 0 150 1376 208 1424 208 1 2 0 150 1376 176 1424 176 1 2 0 150 1376 144 1424 144 1 2 0 150 1376 376 1424 376 1 2 0 150 1376 344 1424 344 1 2 0 150 1376 312 1424 312 1 2 0 150 1376 280 1424 280 1 2 0 150 1376 512 1424 512 1 2 0 150 1376 480 1424 480 1 2 0 150 1376 448 1424 448 1 2 0
· Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III Ptk 2: Puritanism Reformatsiooni käigus sai riigiusuks anglikaani usk, kuid jätkus ka katoliiklaste vastupanu (nt püssirohuvandenõu). Usuline opositsioon anglikaani kirikule puritaanid (kalvinistid), kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Elizabeth I ajal tehti ka
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse vastavalt seadusele on võimalik riigil rohkem tulusid jaotada, tagada erinevaid sotsiaaltoet...
· Kujunes hiilgavaks sõjakäiguks mõne kurva erandiga · 1632 võidukas Lützeni lahing · Rootsi astus välja 1635 sõlmitud Praha rahuga · Pani aluse Põhjasõjani püsinud impeeriumile Prantsuse periood: · 1635-42/48 · Richelieu initsiatiivil alustatud sekkumine · Liit moodustati ümermõelnud rootslastega · Suuri kokkopõrkeid enam ei toimunud · Rahuläbirääkimised peeti kahes erinevas kohas Vestfaali rahu 1648: · Kõik osapooled tunnistasid Augsburgi usurahu põhimõttele · Lisaks luterlusele tunnistati kalvinismi · Kehtima jäi Saksamaa killustatus üle 300 riigikese · Tekkis ka iseseisves Brandenburgi vürstiriik, hilisem preisimaa · Mõjuvõimu kaotas Saksa-Rooma keiser · Rohkem hakati rääkima Austria keisrist · Rahu pani aluse kuni SPR-ini püsinud Euroopale · Järgmine ümbermängimine toimus alles 1815 Viini kongressil
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal-ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kätlin Milter M. Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Õppejõud: Karmen Trasberg Tartu 2011 Martin Luther Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk, preester, usuteadlane ning kiriku reformija. Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk ...
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 152...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma:
koloniaalhuvid ( Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland) Kõige võimsam neist oli Hispaania. Tema põhivastaseks oli Inglismaa. 2) Läänemeri Põhikonkurendid olid Taani ja Rootsi, sekkusid ka Poola ja Venemaa. 3) Kagu-Euroopa 17. sajandi suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Sõja põhjuseks olid usulised erinevused. Sõja lõpetamiseks algas aastal 1644 rahukonverents. 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle ja need võisid hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. 18.sajandil leidis aset 4 suuremat sõda: 1) Põhjasõda(1700-1721) 2) Hispaania pärilussõda (1701-1714) 3) Austria pärilussõda (1740-1748) 4) Seitsmeaastane sõda (1756-1763)
väljavalitud isikud riietavad, söödavad, jalutama viivad ja voodisse panevad. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises ladina keelt. Louis XIV ajast peale hakkas Prantsusmaa määrama Euroopa moemaailma. Seal hakati valmistama jäätist ning kääritama vahuveine. Kasutusele võeti kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti, muusika edendamist. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused ! Toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja parlamendileeri vahel. 1648 korraldas Cromwell parlamendis puhastuse alles jäi päraparlament. Charles I hukati jaanuaris 1649. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Saatis parlamendi laiali, võttis endale lordprotektori tiitli. 5.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni tulemusi! Kapitalistlikud suhted said vabalt areneda. Majanduslik areng kiirenes. Parlamendi tähtsus kasvas. 6.Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni ! Valmisõigust pole väikeomanikel, palgatöölistel, vaestel, naistel
Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende vastupanukeskused parlamendi vägede kätte. Kuningas püüdis kokkuleppele jõuda sotlastega, ent keeldus endiselt neile täielikult presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Charlesist oli saanud vahialune. Oliver Cromwell Kuninga hukkamine 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. Suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, seetõttu korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi.
Kiviõli 1. Keskkool RHEINLAND-PFALZ Referaat Kätlin Sadõkova XI klass Kiviõli 2010 ÜLDISELT Rheinland-Pfalz on Saksamaa Liitvabariigi üks kuueteistkümnest liidumaast, mis asub Lääne- Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neu...
India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...
aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
