30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
zweitgrößte der Europäischen Union. Sie gilt als Weltstadt der Kultur, Politik und Wissenschaften. Berlin Geschichte 1244- Erste 1717- Einführung der urkundlicheErwähnung allgemeinen Schulpflicht. Berlins als Stadt. um 1800-Berlin ist nach 1369-Berlin erwirbt das London und Paris Münzrecht. drittgrößte Stadt Europas. 1576 – 1611-Pestjahre 1838/ 39- Eröffnung der 1618 – 1648 Dreißigjähriger Eisenbahnstrecke Berlin - Krieg Potsdam und erste 1709- Berlin, Cölln, Berliner Friedrichswerder, Pferdeomnibuslinie. Dorotheenstadt und 1894-Der Reichstag wird Friedrichstadt werden zur eingeweiht. Königstadt Berlin 1914 – 1918- Erster Weltkrieg vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõiv...
9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli kehtestada ülemvõimu Läänemerel. 1709. a – Poltaava lahing – rootslased piirasid Karl XII juhtimisel Poltaava ümber, kuid said sealt lüüa. 1721. aastal lõppeb sõda Uusikaupunki rahuga. Tulemus: Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ning ei olnud enam Euroopa suurriik, Venemaa tõusis suurriigiks ning sai ülemvõimu Läänemerel.
Hugenottide vaheline võitlus Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis puudutas suurt osa Euroopat Sõjatandriks kujunes peamiselt Saksamaa 1648. aasta sügisel allakirjutatud Vestfaali rahu kinnitas Augsburgide usurahu põhimõtteid Vestfaali rahuga tunustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti Edward VI Mary Tudor Henri III Elisabeth I Kasutatud allikad Inimene, ühiskond, kultuur II osa. M.Kõiv, M. Laur Google images Tänan vaatamast!
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgust...
. . XVII . , . ( 1633 .). (16451676) . , . 1649 . , , « » . , . , , , . . . - , . . , . . . . (16761682), 10- I. , , V. , . 1689 . . , , , , . I , V 1696 . . . . 16531656 ., , . . , -. . , . , , , , , , . XVII . 1648 . . 1650 . . 1662 . . 1667 . « » . 16701671 . , « » . , . XVII «». XVII . . XVII . : 1) ; 2) ; 3) , . 1632 . . - . , 1634 ., . . 1648 . - . . , , , . 1653 . , , . 1653 . . 8 1654 . , . . , 13 (16541667). 1667 . , , . 1686
neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused
Islami usk tekkis 7 sajand Araabia ps-lt. islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit). Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid Tähtsaim prohvet Muhamed Moslemi naise peakate on hijab Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Mausoleumid: Tadz Mahal-Agra lähedal(1630-1648) Ramadanikuul loetakse koraan kaanest kaaneni läbi Tadz Mahal Cli...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
To the south lies the village of Michaelston-super-Ely, and to the east the suburb of Fairwater. St Fagans lies on the River Ely, and previously had a railway station on the South Wales Main Line, and currently there is a level crossing. St. Fagans is home to St. Fagans Cricket Club. It is home to St Fagans National History Museum (formerly called the Museum of Welsh Life), St Fagan Castle, St Fagans Old Rectory and St Mary's Church. In 1648, the Battle of St Fagans took place close by. Chepstow Castle Chepstow Castle, located in Chepstow, Monmouthshire in Wales, on top of cliffs overlooking the River Wye, is the oldest surviving post-Roman stone fortification in Britain. Its construction was begun under the instruction of the Norman Lord William fitzOsbern, soon made Earl of Hereford, from 1067, and it was the southernmost of a chain of castles built along the English-Welsh border in the Welsh Marches
Uus armee näitas löögijõudu 1645. a. juunis Naseby lahingus, milles kuninga sõjavägi purustati. 1646. a. märtsis lõppes esimene kodusõda parlamendileeri võiduga. Kuningas põgenes Sotimaale, sotlased andsid ta aga parlamendile välja. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
w 896 2144 896 1984 0 w 896 1984 976 1984 0 w 1088 1968 1104 1968 0 w 1088 2048 1120 2048 0 w 1088 2128 1136 2128 0 w 1088 2208 1152 2208 0 150 1184 1792 1296 1792 0 2 0 5 150 1184 1728 1296 1728 0 2 0 5 150 1184 1664 1296 1664 0 2 0 5 150 1184 1600 1296 1600 0 2 0 5 w 1104 1968 1104 1616 0 w 1104 1616 1184 1616 0 w 1120 2048 1120 1680 0 w 1120 1680 1184 1680 0 w 1136 2128 1136 1744 0 w 1136 1744 1184 1744 0 w 1152 2208 1152 1808 0 w 1152 1808 1184 1808 0 w 1184 1584 976 1584 0 w 1184 1648 976 1648 0 w 1184 1712 976 1712 0 w 1184 1776 976 1776 0 152 1312 1696 1440 1696 0 4 0 5 w 1312 1680 1296 1680 0 w 1296 1680 1296 1664 0 w 1296 1600 1312 1600 0 w 1312 1600 1312 1664 0 w 1312 1712 1296 1712 0 w 1296 1712 1296 1728 0 w 1312 1728 1312 1792 0 w 1312 1792 1296 1792 0 M 1440 1696 1488 1696 0 2.5 M 1440 1312 1488 1312 0 2.5 w 1312 1408 1296 1408 0 w 1312 1344 1312 1408 0 w 1296 1328 1296 1344 0 w 1312 1328 1296 1328 0 w 1312 1216 1312 1280 0 w 1296 1216 1312 1216 0 w 1296 1296 1296 1280 0
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kõikvõimalikke kaasaegseid inimtüüpe- aadlimeestest kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi.
poolel mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Sõjal olid mitm eesmärgid: 1) usulised 2) sõltumatuse saavutamine, ülemvõimu taaskehtestamine 3) Habsburgide võimu kahandamine, 4) Suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu (1648). Tulemuseks on religioonivaidluste lõpetamine (status quo). Kinnitatakse Augsburgi usurahu koos parandustega (kalvinism). Uusaja alguse periodiseerimine 1517 1648 Reformatsiooni & vastureformatsiooni & ususõdade ajastu. Religioonil on veel suur osa inimeste elus: reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss, "Piibel" on protestantidele usuelu ülim autoriteet. Usuline sallimatus. Roomakat Euroopa lõhenes: Roomakat kirik säilitas/taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas (Hispaanias, Itaalias), Lääne-Euroopas
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult. Armeesse astujad kuulusid väga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse: vabad talupojad, laostunud rüütlid, linlased, teiste seisuste esindajad ja välismaalased (eriti hinnatud olid sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi sell...
revolutsiooni eel mässama hakanud Iirimaad vallutama, teise osa aga otsustas demobiliseerida. Demobiliseerimiskorraldusele astusid vastu sõdurid, kellel oli palk saamata ja kes olid rahulolematud ka parlamendi tagasihoidliku poliitikaga uuenduste läbiviimisel. Sõdurid valisid esindajad, nn. agitaatorid, kes moodustasid nõukogud, mis kujunesid ohvitseride kõrval rügementide juhtorganiteks. Selles olukorras ei kuuletunud sõjavägi laialimineku korraldusele ning marssis 1648. a. augustis Londonisse. Oli alanud armee vägivaldne sekkumine parlamentlikku valitsemisse. 1647. a. kujunes revolutsiooni toetava rahva seas välja demokraatlikku arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu. Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka
ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks Vanausuline- inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse 30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega koalitsioon- mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Louis XIII (1610-1643) - Tema ajal pääses Prantsusmaal lõplikult võimule absolutistlik valitsemiis. 1614 saatis ta generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud vaid jättis need 1. ministri
paavstile. Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) lähtekohaks Saksa protestantide enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Selle sõja võitjateks võib lugeda Rootsit ja Prantsusmaad. Sõjas oli mitmesuguseid eesmärke: usulised motiivid, sõltumatuse kehtestamine/ülemvõimu taaskehtestamine, Habsburgide võimu kahandamine, suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu 1648. Sellega suudeti religioonivaidlused lõpetada. Augsburgi usurahu järjekordne kinnitamine koos parandustega. Uusaja alguse periodiseerimine: I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu. Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes: 1) Roomakat. kirik säilitas/ taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas
"Biografía de Tirso de Molina". Tirso de Molina es su pseudónimo, el nombre real es Gabriel Téllez. El nació en 1579 y murió en 1648. No estoy seguro de en qué ciudad él nació y murió. En Internet hay muchas divergencias sobre esto. Tirso de Molina fue un célebreo dramaturgo español. También fue poeta, narrador español de Barroco, profesor de Teología y monje. En 1601 ingresó en la Orden de la Merced y después tomó los hábitos en 1601 en el monasterio de San Antolin en Guadalajara. Se ordenó sacerdote en 1606 en Toledo, donde estudió artes y teología y también en Toledo empezó a escribir.
rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu Rahu,mis lõpetas 1648 30-aastase sõja koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit (nt.Napoléoni vastu) valgustajad 17.sajandi haritlased,kes uskusid mõistuse võimalustesse, kritiseerisid sageli kirikut valgustatud monarhia Valitseja,kes valitseb arvestades valgustajate ideid reform Riigi poolt teostatud ümberkorraldus (vana süsteem säilib) kodukariõigus Mõisniku õigus koha peal kohut mõista,karistada(Eestis)
Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool, luterlus ja anglikaani kirik. Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal kirjutati alla Vestfaali rahulepingule, kumbki pool ei saanud end võitjaks pidada. Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati nüüd ka kalvinismi.
tänu temale. Kuningas jumaldas väikesi spanjele. Endiselt sisendasid nad inspiratsiooni kunstnikele ja kirjanikele. Sealhulgas ühes inglise kirjaniku Kathleen Windsori romaanis mainitakse tihti Msjeu nimelist koera, kes kuulus kuningas Charles II favoriidile. See kinnitab tõu populaarsust veelgi. Dramaatiline aeg saabus XVII sajandi keskel, mil Inglismaa oli lõhestatud Kodusõjas võitlevate kuninga pooldajate ja parlamentäärlaste poolt. 1648. saabus Carisbrooke kindlusesse kuninglik vang, tema majesteet Charles I ise. Kuninga pooldajad olid saanud Kodusõjas lüüa, kuningas oli vangis Hampton Court'is Londoni lähedal ja tema vangistajad seisid raske küsimuse ees: mida teha kuningaga? Wight'i Saar tundus tollal olevat piisav "kolgas", kuhu kuningas "asumisele" saata, pealegi olid kuninga kaplan ja tollane Carisbrooke kindluse ja kogu saare valitseja vennad.
Vaimuelus tuli valgustus, see andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonnakorralduse suunad. Rõhutati hariduse levitamist.Usuline ideoloogia jäi uusajal tahaplaanile, ilmalik tuli. Riigivalitsemises alguses oli rohkem absolutistlik monarhia, tasapisi tõusis esile parlamentlik monarhia.Paljudes maades käis võitlus põhiseadusliku riigikorra saavutamiseks, sellega kaasnesid ususõjad. 30-aastane sõda 1618- 1648 Õpik lk 12 . Richelieu Prantsusmaa peaminister Ferdinand II Habsburg saksa-rooma keiser Christian IV .Taani kuningas Tilly Saksa-Rooma keisri väejuht Wallenstein Saksa-Rooma keisri väejuht GustavII Adolf Rootsi kuningas ja tema sõjaväereform : armee kokkupanemisel kasutati lisaks välismaa vabatahtlikele ka oma elanike teenistusse kutsumist. See teostati maapalgalise süsteemiga ( neile meestele maksti kompensatsiooni millegi näol, selle eest
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj. 17saj. 18saj. 1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahu...
Samuti hakati kirikute juures talupoegadele katekismust ja kirikulaule õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati ka piibli tõlkimist. Hariduse kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suureline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast seda, kui asustati 1648. aastal Tartu külje all Piiskopimõisas seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks, mille hingeks ning ainsaks õpetajaks oli Bengt Gottfried Forselius. Seminaris asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmesitrid ja köstrid. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
Kl.bar.k1 BAROKK. KÜSIMUSED. (11.kl.õpik #17,22,24-25) 1.Nimetage tuntumaid barokiajastu prantsuse arhitekte. C.Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2...
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis toimunud tüli, kus mõningad protestantidest böömi ülikud viskasid kindluse aknast välja katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksi...
Näiteks tartumurdelise kirjakeele rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal, ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti keele grammatika aga 1637. aastal Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna- eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6 tähtsat meest eesti ajaloos. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi. Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on vähenenud ja elatustase on olnud stabiilne
Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult Solomon van Ruisdaelilt . Juba 1718 aastaselt maalis ta üle tosina töö. See arv kasvas järgnevate aastatega. See barokiaja kunstnik oli aktiivne ja iseseisev juba enne, kui teda 1648 aastal võeti vastu Haarlemi Püha Luuka kunstigildi . Peale seda reisis ta laialdaselt Hollandis ja Saksamaal ning umbes aastal 1655 asus elama Amsderdami. Seal pidas ta edukalt üleval kunstistuudiot, milles treenis Hollandi järgmise generatsiooni maastikumaalijaid. Neist kuulsaim on Meindert Hobbema . Tema varasema perioodi töödest, peegeldub tema kinnisidee puude suhtes. Kui enne kasutati metsa lihtsalt dekoratiivse elemendina, siis Ruisdael võttis puud
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist ...
501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile Riigist lahkus ubes 500 tuhat inimest Esirinnas isikuvabadustes Benluxi, NATO, Euratomi, ESTÜ asutajaliige Euroopa Liiduga ühinemine Oli ESTÜ asutajaliige
rojalistide väejuhte oli lubanud enam mitte parlamendi vastu sõdida, jäi rahulolematus Inglismaal ja ka mujal püsima. Eriti kannatamatud olid sotlased, kes ei olnud parlamendilt selget luba presbüterliku kirikukorralduse loomiseks saanud. Seetõttu õnnestus 1647. aasta lõpus vangistusest põgenenud Charles I-l sõlmida sotlastega liit, kuigi peagi ta taas vangistati ning kogu Teise kodusõja aja oli ta Wighti saarel vangistuses. 1648. aasta suvel tungisid sotlased Põhja- Inglismaale ning samal ajal leidsid üle kogu riigi aset rojalistide ülestõusud. Parlament oli samal ajal lõhenenud ning samuti oli tekkinud vastuolu parlamendi ja sõjaväe vahel, kuna armees ülekaalus olevad independendid nõudsid kuninga kohtulikule vastutusele võtmist ning seal liikusid vabariiklikud ideed, samas kui enamik parlamendi liikmetest toetas veel kuninga võimule ennistamist ning konstitutsioonilise monarhia rajamist.
Vene riik 17. sajandil Täida lüngad Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ............................... valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598. Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa ...
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Kohila Gümnaasium Oliver Cromwell referaat Kristjan Savo 10.B Kohila 2010 Oliver Cromwell sündis 25. aprillil 1599. aastal puritaanlikus väikeaadliku perekonnas. Koolis paistis ta rohkem silma spordi kui teadmistega. Hiljem läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli, kust ta aga aasta pärast ära tuli isa surma tõttu. Ta pidi nüüd hoolitsema oma lesestunud ema ja seitsme vallalise õe eest. Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga. Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused. 1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636. aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaaln...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
Üks India suuremaid huviväärsusi, haudehitis Tadz Mahal, asub riigi põhjaosas Agra linna lähedal. Tadz Mahal ehk Taj Mahal [tadz mah'al] on haudehitis Põhja-Indias Agralinnas, mille India suurmogulDzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles 'palee valgus'. Ta suri 1630neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa(Ustad Ahmad) Lahore'ist.Nime Taj Mahal algupära pole selge. Dzahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza). Üldiselt arvatakse, et Taj Mahal 'kroonpalee' või 'palee kroon' on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest.Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. ...
d Euroopa poliitiline kaart Varauusaja Euroopa poliitiline kaart oli ülimalt kirju, koosnedes väga erineva suurusega riikidest. Paljud väikeriigid või linnad olid pooleldi autonoomsed. Nt Saksamaal oli üle 300 riigikese ja vabalinna, mis tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsusmaa muutus Euroopas võimsaimaks riigiks, siis sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad
õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted heliotsentriline maailmapilt- on universumi kujutis mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva päikese manufaktuur- oli hiliskeskajal käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised renessanss- keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus humanism- isiksuse vabadust taotle maailmavaade renessansiajal
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
Varauusaeg - muudatuste aeg maailmas Varauusaeg ( XV XVII saj ) kujunes murranguliseks ajajärguks ajaloos. Perioodile on iseloomulikud näiteks koloniaalvallutused, reformatsioon ja vastureformatioon, absolutistlik valitsemisviis , suured maadeavastused ja humanismi levik. Esmalt hakkas kujunema täiesti uus maailmavaade ,kuna hakati väärustama inimest ning tema hinge harmoonilist tervikut. Uue maailmavaate levikule aitas kaasa trükikunsti leiutamine 15.sajandil Johann Gutenbergi poolt ning esimesed eestikeelsed trükised (1525 ja 1535) ,mis omakorda kiirendasid hariduse arengut. Vananenud geotsetnriline maailmapilt asendus heliotsentrilise maailmapildiga ja üha enam tekkis õpetlasi ning valgustajaid ,kes aitasid levikule kaasa. Kuigi kirik oli uuenevatele seisukohtadele vastu ja selle tagajärjel hukkus mitmeid tolleaegseid silmapaistvaid inimesi ( G.Bruno) ,suudeti siiski järk-järgult edendada ja lähendada ...
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Barokk ja klassitsism 1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf k...
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
