ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
ISIKUD:Karl XI-oli Rootsi kuningas 16601697. Karl XI oli Karl X poeg ning sai vaid 4-aastasena troonile pärast tolle ootamatut surma.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA ...
w -16 -528 -592 -528 0 w -592 -528 -592 304 0 w -576 336 -576 -464 0 w -576 -464 -16 -464 0 w 112 -672 640 -672 0 w 640 -672 640 -112 0 w 640 -112 2016 -112 0 w 112 -608 656 -608 0 w 656 -608 656 256 0 w 656 256 2016 256 0 w 112 -544 672 -544 0 w 672 -544 672 576 0 w 672 576 2016 576 0 w 2016 896 688 896 0 w 688 896 688 -480 0 w 688 -480 112 -480 0 L 1632 1808 1632 1888 0 1 false 5 0 L 1680 1808 1680 1888 0 0 false 5 0 I 1632 1808 1632 1728 0 0.5 5 I 1680 1808 1680 1728 0 0.5 5 150 1648 1632 1648 1520 0 2 0 5 150 1712 1632 1712 1520 0 2 0 5 150 1776 1632 1776 1520 0 2 5 5 150 1840 1632 1840 1520 0 2 0 5 w 1632 1728 1632 1632 0 w 1680 1728 1664 1728 0 w 1664 1728 1664 1632 0 w 1632 1728 1632 1664 0 w 1632 1664 1696 1664 0 w 1696 1664 1696 1632 0 w 1680 1728 1760 1728 0 w 1760 1728 1760 1632 0 w 1632 1808 1792 1808 0 w 1792 1808 1856 1808 0 w 1792 1808 1792 1632 0 w 1856 1808 1856 1632 0 w 1680 1808 1680 1824 0 w 1680 1824 1728 1824 0 w 1728 1824 1728 1632 0
Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega)...
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
• Kolmekümneaastase sõja (1618–48) osa: Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmek%C3%BCmnea astane_s%C3%B5da1 • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf • http:// www.sverigeturism.se/smorgasbord/smorgasbord/soc iety/history/gustav-ii-adolf.html
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks ...
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-...
Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid.
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed...
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada. See ärritas teisi protestante. Taani astus aastal 1625 Saksamaal olevasse sõtta, et ta toetaks protestante. Siiski katoliiklased suutsid taani välja ajada. Ferdinand II algatas
kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe
..........................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 2 1. ALLIKA ANALÜÜS 1.1. Sissejuhatus Vestfaali rahuleping (ladina keeles Instrumentum Pacis Osnabrugensis ja Instrumentum Pacis Monasteriensis) sõlmiti 24. oktoobril 1648. aastal Münsteris ja Osnabrückis. Instrumentum Pacis Osnabrugensis sõlmiti Osnabrückis Püha Saksa-Rooma Keisri ning Rootsi kuninga ja tema liitlaste vahel. Instrumentum Pacis Monasteriensis sõlmiti Münsteris Püha Saksa-Rooma Keisri ning Prantsusmaa kuninga ja tema liitlaste vahel. Vestfaali rahu lõpetas Kolmekümneaastase sõja (1618-1648). Kolmekümneaastane sõda oli esimene sõda, mis haaras enamiku Euroopa riike. Sõja alguseks loetakse 23. mail 1618. aastal
Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik. · Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult strateegiliselt tähtsaid maavaldusi, mille tulemusel kujunes Läänemerest Rootsi sisemeri. Vestfaali rahu Sõja lõpetamiseks peeti kahes Saksamaa Vestfaali linnas pikaajalisi läbirääkimisi, mille tulemusel kirjutati 1648. a. alla Vestfaali rahu.See on esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas. Vestfaali rahuga määratleti Euroopa ajaloo piirjooned järgmiseks sajandiks, riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 43 150 1560 48 1560 72 1 2 0 150 1592 40 1592 64 1 2 0 150 1560 112 1560 88 1 2 0 150 1592 120 1592 96 1 2 0 152 1624 80 1648 80 1 4 0 w 1624 72 1560 72 0 w 1592 64 1624 64 0 w 1624 88 1560 88 0 w 1624 96 1592 96 0 w 1624 216 1592 216 0 w 1624 208 1560 208 0 w 1592 184 1624 184 0 w 1624 192 1560 192 0 152 1624 200 1648 200 1 4 0 150 1592 240 1592 216 1 2 0 150 1560 232 1560 208 1 2 0 150 1592 160 1592 184 1 2 0 150 1560 168 1560 192 1 2 0 150 1560 288 1560 312 1 2 0 150 1592 280 1592 304 1 2 0 150 1560 352 1560 328 1 2 0 150 1592 360 1592 336 1 2 0 152 1624 320 1648 320 1 4 0 w 1624 312 1560 312 0 w 1592 304 1624 304 0 w 1624 328 1560 328 0 w 1624 336 1592 336 0 150 1560 408 1560 432 1 2 0 150 1592 400 1592 424 1 2 0 150 1560 472 1560 448 1 2 0 150 1592 480 1592 456 1 2 0 152 1624 440 1648 440 1 4 0
9- 1006- 10- 1523- 20- 1648- 90- 1297- 100- 10.1.1905- 200- 22.2.1791- 300- 30.5.1992- 400- 23.9.2007- 500- 30.10.2011- 600- 700- 800- 900- , 1000-
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine: Eesti- ja Liivimma Rootsi koosseisus (1648) hiljem Venemaa koosseisus (1815); Osmanite riik (1648) jaguneb Austria kesririigiks ja Osmanite impeeriumiks (1815); Inglise kuningriigist (1648) saab Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik. c. Poliitiline kaart: Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik – Šotimaa ühines 1707 Inglismaaga ühise valitseja t...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Heinrich Shütz (1585- 1672) 1619 esimene kogumik kirikumuusikat "Taaveti psalmid" Kolmekümneaastase sõda ajal kirjutas peamiselt väikestele koosseisudele "Symphonia sacrae'' ( I 1629, II 1647, III 1650) "Kleine geistliche Konzerte" ( I 1636, II 1639) Pani aluse saksa oratooriumile, mis oli vaimulik Shützi seotakse ooperi toomisega Saksamaale "Daphne'' Elu lõpul muutub stiililt väga konservatiivseks "Geistliche Chormusik" 1648 Uus zanr- passioon Oratooriumi eriliik, mis käsitleb Kristuse kannatuslugu 17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck.
1630.a sekkus rootsi, gustav adolf 2, kui luterlasena polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda, kuid ühtlasi ta tahtis ka põhja- saksamaad endale. 1631.a aastal lõigi rootsi katoliiklaste väed laialai breitenfeldi lahingus, see tõi sõtta suure murrangu. 1635.a astus sõtta ka prantusmaa, kes tahtis habsburge nõrgendada. Üha enam hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Sõja lõpp: Ehk Vestfaali rahu: Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes vestfaali linnas. 1648.a oli vestfaali rahuleping valmis. Niigi nõrgavõitu saksamaad piirati veelgi. Sõda peamiselt usulisi piire ei muutnud. Vestfaali rahu uuendas peamiselt eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi usurahu. Protestandid saavutasid selle, et saksamaal tunnustati ka nüüd kalvinimsi. Põhjasõda 1700-1721 Osapooled: Saksimaa, Taani, Venemaa, Poola ja nende vastu oli Rootsi. Sõja algus: 1700.a ründasid Saksi väed Riiat, kuigi linna vallutada ei suudetud, hakkasid nad seda piirama. Samal aastal
Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Riik Poliitilise võimu kandja Poliitiline võim jaguneberinevate ühiskondlike rühmade vahel. MÕISTEKAART: Kodani- kuühendused Nt. Teeme Ära Segu ülejäänutest (hiid)firmad (DAVOSI) Võimu kandjad inim- ühiskonnas Riikide ühised RIIK ühendused Nt. EL Riigi põhitunnused: · territoorium · rahvas · valitsus Viimane suur...
Gustavus Adolphus 1594-1632 Kuningas 1611-1632 Vasa dünastia Luterlus Halvad omadused - tormakus, avar mõttelend 2 Perekond Maria Eleonora von Bradenburg - 1620 Lapsed Kristina Augusta Kristiina I 3 Troonile saamine Charles IX 16 - aastane Sõdade lõpetamine 1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames
Aastani. Vanausulised Kui M. Romanov muutis kirikukombeid, siis endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. Euroopa 17.-18. Sajandi Sõdades Koalitsioon Mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. 30 aastane sõda(1618 1648) Sõda sai alguse Saksa-Rooma keisririigist ning põhjuseks oli konflikt protestantliku Uniooni(Taani, Rootsi,Böömimaa,Prantsusmaa) ja Katoliku kiriku(Saksa-Rooma keisririik) vahel. Sõda lõppes 1648. Aastal Vestfaali rahuga. Sõja tulemusel Saksa keisri võim nõrgenes, ent vürstide oma suurenes, ning Saksamaa jäi jagunema u 300 iseseisvaks väikeriigiks. Põhjasõda(1700-1721) 17. Sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus Poltaava lahingus(1709) ning 1710 vallutas Venemaa Riia ning Tallinna
Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu. Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Prantsusmaa astub sõtta Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi 1645 Prantslaste ja rootslaste võidud Saksamaal suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid 1648 Sõda lõpeb Vestfaali rahu sõlmimisega suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene SÕJA TULEMISED 30 a. bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ning Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja palgasõdurite vägesid. See oli kulukas ning põhjustas Mihhail Romanovi tõus Vene troonile
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Ing...
Palgaarmee- 15.saj, tekkis vabatahtlikute värbamisega, struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:sõjakirves, oda, mõõk.Strateegia:joontaktika. Alaline armee- tekkis vabatahtlike värbamisega.Struktuur:jalavägi,ratsavägi,suurtükivägi.Relvastus:oda,piigid,musketid,täägid.St rateegia:tsentrum ja tiivad, kurnamisstrateegia. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), saksamaa,Rooma keiserriik,Prantsuse kuningriik.Põhjused:usulised põhjused, võimuvõitlus.Sündmused:sõja lõpetas 1648.a Vestsaali rahu.Tagajärjed: Saksa armee laiendas oma valdusi, Saksamaa muutus juhtivaks riigiks Euroopa mandril,Euroopa suurriigiks sai Rootsi. Põhjasõda(1700-1721)Rootsiga sõdis Venemaa,Saksa,Poola,Taani.Põhjused:võimuvõitlus.Tagajärjed:Venemaa muutis jõudude vahekorda Euroopas, Eesti alad läksid Vene tsaaririigi koosseisu. Hispaania Pärilussõda(1701-1714) Prantsusmaa,Inglismaa.Põhjused: võimuvõitlus,pärandus
kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. Kloori leidumine
spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma tuuleveskite poolest, mida praeguseks on järgi jäänud üle tuhande. Aastast 1740 ehitati 19 massiivset tuuleveskit, mis on säilinud tänapäevani. Tuuleveskid juhivad üleliigse vee Alblasserwaardi tammidest, mis asuvad allpool mere pinda, ja juhivad selle vee jõkke nimega Lek. ehitatud aastatel 1648 1655 klassikaline näide Hollandi arhitektuurist. Aastal 1808 kui Hollandi kuningaks sa Napoleon I vend, Louis Bonaparte, muutus kuninglik palee tema koduks.
2002 3047 762 945 237 2003 3992 999 -224 73 2004 3768 1072 619 168 2005 4387 1240 -106 64 2006 4281 1304 566 344 2007 4847 1648 152 228 2008 4999 1876 -849 -313 2009 4150 1563 551 131 2010 4701 1694 -191 -133 2011 4510 1561 2012 6640.5860362393 2290.2615430746 1.4724137553 1.4671758764 86.555555556 80.88889 suurem keskmine kasvutempo bakalaureuseõppes
Nõukogude Liidu lagunemine tõi rahvusvahelises ühiskonnas kaasa olulisi muutusi. Antud perioodil tugevnes USA positsioon lääneriikide eesotsas. USA aitas kaasa tülide lahendamisel, rahu säilitamisel ja rahvusvahelise õiguse jõustamisel. Sel perioodil vähenes ÜRO osatähtsus rahu ja stabiilsuse säilitamisel ning suurenes sõjaliste liitude osatähtsus. Arvame, et just need ajaloolised sündmused on läbi ajaloo vorminud rahvusvahelise õiguse tähendust tänapäeva mõttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. Tänapäeva rahvusvahelist ühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine. „Kui varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse harud, näiteks inimõiguste õigus, keskkonnaõigus, humanitaarõigus, kriminaalõigus, siis tänapäeval võib öelda, et
luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva tõsidust, oli juba hilja
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
Sest Saksamaal oli keisrivõim nõrk ja protestandid kasutasid seda hetke ära Tagajärjed Saksamaa killustus 300 riigiks Jäi alles katolik ja luteri usk. Prantsusmaa sai endale Elsassi piirkonna Rootsi sai ka omale osa Saksamaast Holland ja Šveits iseseisvusid 3.5 Valgustatud absolutism Saksamaal 1. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Aastal 1648 sõda lõppes Vestfaali rahuga. Saksamaa oli killustatud 300 riigiks. 18 sajandi alguseks olid sellest kujunenud kaks tugevamat riiki, Preisimaa ja Austria. 3.6 Napoleoni sõjad Euroopas Reini Liit Moodustatud liit, milles olid killustatud Saksa riigid, mis olid Prantsusmaa võimu all. Liidu protektoriks sai Napoleon. Püha Saksa Rooma riigi ajastu lõppes aastal 1806. Tänu selle liidu loomisega nõrgenes veel enam keisrivõim Saksa aladel ning Keiser Franz II-le jäi ainult Austria.
vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika Jalavägi: eelvägi, peajõud ja järelvägi Jalaväe tiibadele ja jalaväeosade vahele rivistati ratsavägi Süürtükivägi paigutati lahingukorra ette ja tiibadele Jalaväerünnaklöögijõu moodustasid tulirelvadega varustatud jalaväelased. Kogupauk
- 1640 kutsuti kokku lühike parlament (3 kuud) - 1640-1653 pikk parlament, parlamendi muudatuseks oli,et kuningas ei saa parlamenti laiali saata. Parlament juhtis kogu rahandussüsteemi. - 1642-1648/49 KODUSÕDA 1) kuningas parlament (edukam), kuningas põgenes Sotimaale 2) äärmuslased (independendid) (edukam) parlament (prestriterlased) O. Cromwell oli äärmuslaste liider, ,,Looda jumalale, aga hoia püssirohi kuiv." - 1648. a parlamendi puhastus Päraparlament - 1649.a otsustati hukata kuningas Charles I (pea maha) - O. Cromwell kuulutas välja vabariigi, sõjaline diktatuur püsis kuni 1660 Inglismaa merevõimu Sotimaa lõplik ühendamine Iirimaa koloniseerimine Stiartote restairatsoon Charles II taastati kuningavõim ning troonile astus hukatud kuninga poeg. - kuulutas välja usuvabaduse - üldine amnestia (kõigile v.a Charles I hukkajad)
katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE
Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal.
Fifth level 226 x 207 cm Õli lõuendil Louvre, Pariis Van Dyck maalis Charles Ist 38 portreed, see on neist parim. Tasuks andekuse eest tegi kuningas temast rüütli. Barokk Maalikunst Maalikunst Prantsusmaal Nicolas Poussin (15941665) Arkaadia Karjased U 1648 1650 Click to edit Master text styles 58 x 121 cm Second level Õli lõuendil Third level Fourth level Louvre, Pariis
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
Maali iseloomustus: rahu, tasakaal, kompositsiooni klassikaline korrapära Nicolas Poussin Ta tundis hästi ajalugu ja kirjandust Maalide ainestik pärineb peamiselt Piiblist, antiikmütoloogiast ja ajaloost 1630ndail võttis Poussini stiil konkreetsema ilme ja koos sellega saavutas ta ka kunstilise küpsuse Muutus värvikäsitlus (varem erksad, hiljem tagasihoidlikud, külmad toonid) Küpsust näitab ,,Poeedi inspiratsioon" "Püha perekond trepil" 1648 Maali iseloomustus: rahulik kompositsioon, külmad värvid, tugev puhas valgus. Seda hinnatakse kui omamoodi manifesti Nicolas Poussin 16601664 maalis ta oma viimase seeria "Neli aastaaega" Neil maalidel kujutab ta oma lapsepõlvemaastikke Normandias, aga mitte peamist elukohta Rooma linna 1665. aastal saab Poussin halvatuse ning sureb Ta on maetud Rooma linna "Apollon ja Daphne"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
