Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1641" - 181 õppematerjali

1641 – Teadaolev esimene eesti keelne aabits 1645 – Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm ­ 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...

Pedagoogika → Haridus eesti kultuuris
212 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Nimetu

LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
12 allalaadimist
thumbnail
262
xls

Exceli-kodutöö

343 442 225 7636 4600 1649 152 610 343 5265 1784 2165 384 656 309 7763 3130 2425 230 439 270 6024 3288 1236 365 703 398 7177 3021 1599 558 623 338 14787 6060 3779 482 657 392 11739 4933 3786 196 611 351 3317 2155 523 333 611 351 8531 3786 2252 229 676 394 7118 2391 2868 394 647 349 8954 3979 2573 342 422 208 6556 3608 1641 453 1008 638 10013 4591 2867 421 646 330 8591 4492 1900 637 923 560 13032 6714 3916 530 1113 670 10271 6001 2796 375 565 271 11284 4006 4842 138 692 449 3381 1633 968 498 579 326 11037 6063 2879 296 832 448 5729 2664 1273 356 502 259 7638 4601 1514 176 520 258 5765 1793 2215 385 772 386 7763 3080 2150 256 460 274 6023 3240 1097

Informaatika → Arvuti
6 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

kaupmehi. ·Arent Passer- (arvatavasti 1560 ­ 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt. Ta oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 1626­1628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. ·Hermann Samson- 1579-1643

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

1530 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varad Aktiva 1610 Tooraine ja materjal Varad Aktiva 1620 Lõpetamata toodang Varad Aktiva 1630 Valmistoodang Varad Aktiva 1640 Müügiks ostetud kaubad-ladu 1 Varad Aktiva 1641 Müügiks ostetud kaubad-ladu 2 Varad Aktiva 1650 Ettemaksed tarnijatele Varad Aktiva 1710 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Varad Aktiva 1810 Maa ja ehitised Varad Aktiva 1820 Masinad ja seadmed Varad Aktiva

Majandus → Raamatupidamise alused
53 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole samuti säilinud. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartusse kooliõpetajate seminari, samuti koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1684, säilinud vaid vast uustrükid põhjaeestikeelne 1694, lõunaeestikeelne 1698) Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis

Kirjandus → Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Avalike suhete põhjalik konspekt

· Kreeklased kirjutasid rahva tahte olulisusest, roomlased võtsid kasutusele väljendi vox popili, vox Dei, · Bernays: kolm peamist suhtekorralduse elementi on sama vanad kui tsivilisatsioon: - Inimeste informeerimine - Inimeste mõjutamine - Inimeste intergreerimine Seega on suhtekorralduse kujunemislugu tsivilisatsiooni kujunemislugu · Suhtekorraldus tänaäevases mõttes eksisteeris ameerikas juba 17.sajandil kui 1641.a harvardi Kolledzis saadeti nö saadikud Inglismaale raha koguma, kelle jaoks koostati bülletään" new englands first fruit" seega avalikkuse huvi tekitamine raha kogumiseks. Propaganda Propaganda on rohkem või vähem süstemaatiline manipuleerimine teiste inimeste suhtumiste, tõekspidamiste, tegutsemistega. Termini kasutusele võtjaks peetakse rooma-katoliku kirikut. Paavats asutas 1622.a püa vennaskon usu levitamiseks, et propageerida usku ja ustavust.

Sotsioloogia → Avalikud suhted
137 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tehnika ajalugu

purjetades ookeani ületama. Nüüd muutus tähtsaks geograafilise pikkuse teadmine. Pikkuse teadasaamiseks tuli laeva (Päikese järgi) aega võrrelda mingi kindla punkti, näiteks Greenwichi ajaga. See nõudis täpse kella olemasolu laeva pardal. Mõte kasutada selleks mehaanilist kella tekkis 1530. a. Spindelregulaatoriga kella täpsusest ei piisanud. 1581 pani Galilei tähele, et väikese amplituudiga võnkuva pendli võnkeperiood ei sõltu amplituudi täpsest väärtusest. Galilei visandas 1641 pendelkella. Pärast tema surma ehitas poeg selle osaliselt valmis. Huygens püüdis 20 aasta pendelkella merekindlaks teha. Alates 1657 ehitas mitu täiustatud kella. Eksperimendid kestsid 1726. aastani. Pendlit ei õnnestunud laeva ebaühtlase liikumise olukorras ühtlaselt võnkuma panna. Rohkem lootusi andis j uus vedruga balanssiir, mille 1658 leiutas inglane Hooke (temalt ka kõige lühem füüsika seadus: ut tensio sic v/s). Inglise valitsus pani 1714 välja 10-20 tuhande naelase auhinna

Tehnika → Tehnikalugu
91 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

teoseid viimistleda. saavutus ­ "artefactum". · Elu ja looming · Loodusfüüsika · 1631 a. saab ta oma endise õpilase lord · Üldmõistete absoluutselt õige kasutamine teostub Cavendishi poja kasvatajaks tehes tollega mitmeid vaid matemaatikas. reise Prantsusmaale ja Itaaliasse. · Matemaatiline mõtlemine on seega igasuguse · 1641 a. lahkub ta Inglismaalt ja viibib 11 aastat tunnetuse eeskuju. Pariisis pagenduses. · Seadused, mida me kogemuse kaudu looduses · Siin ilmub ta teos "Leviathan". Siit alates avastame, on ka matemaatiliselt väljendatavad. nimetavad kõigi uskkondade esindajad teda · See leiab hiljem kinnituse Newtoni uurimustes. "ateistide isaks". · Loodusfüüsika

Filosoofia → Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

2. Kedagi ei tohi vangistada ilma kohtuloata. Kuningas vastas sellele parlamendi laialisaatmisega. Ta üritas valitseda ainuisikuliselt. 17. sajandi põhiprobleem Inglismaal oligi võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel, kus kuningas tahtis kehtestada absolutismi ja parlament püüdis seda iga hinna eest takistada. Hakkas arenema parlamentaarne monarhia. TOO VÄLJA ÕPIKU ABIGA OLULISEMAD ETAPID PARLAMENTAARSE MONARHIA ARENGUS! Õpik alates lk 46. Etapid: 1) 1641. aasta pika parlamendi poolt välja antud seadusaktid Nad tegid seaduse, et parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul, parlament muutus kuningast sõltumatuks. Parlament hakkas kontrollima riigi rahandust. Ministrid pidid hakkama aru andma parlamendile. 2) Isikuvabaduste Akt (1679) ­ vahistatule tuli süüdistus esitada 24 tunni jooksul, vahistada tohtis ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Sellega taheti vältide võimude omavoli.

Ajalugu → Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...

Antropoloogia → Antropoloogia
51 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Naljandid ja anekdoodid

NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...

Kultuur-Kunst → Kultuur
9 allalaadimist
thumbnail
387
pptx

Kunsti eksami esitlus

Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...

Kultuur-Kunst → Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
24
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise (RT I 1998, 43­45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või 51, 319) §-le 1641. sellest keelduda. (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest § 22. Prokurör kriminaalmenetluses nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse (1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I

Õigus → Majandusõigus
247 allalaadimist
thumbnail
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või 51, 319) §-le 1641. sellest keelduda. (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest § 22. Prokurör kriminaalmenetluses nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse (1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I

Õigus → Õigus
28 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

avalikult sõtta. Ühtlasi tähendas see uue Prantsuse-Hispaania sõja (1635­59) vallandumist. 1636. aastal tungisid Hispaania väed Flandriast Prantsusmaale, ohustades Pariisi. Prantslased vallutasid Reini paremal kaldal Habsburgidele kuuluva Breisachi kindluse, lõigates sellega ära Hispaania ühendusteed ning tungisid 1640 Madalmaadesse. Prantslasi toetasid samal ajal Portugalis ja Kataloonias alanud Hispaania-vastased liikumised. Edu saatis taas ka rootslasi: 1641. aastal võtsid nad kindral Banéri juhtimisel ette julge rünnaku üle jäätunud Doonau, üritades Regensburgis vahistada keisri koos riigipäevaga. Selle perioodi suuremaid lahinguid toimus 19. mail 1643 Põhja- Prantsusmaal Rocroi all, kus prantslased purustasid hispaanlaste väe. Sõda venis järjest pikemaks ja sellel ei näinud tulevat lõppu. Saksamaa oli sõjategevusest laastatud. Mecklenburgis vähenes elanike arv 70%. Uus keiser Ferdinand III [1637­57] oli

Ajalugu → Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Rootsi kirjanduse ajalugu I osa

Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

38 125 Karu Virgo Tallinn 02:51:25 M40 908 1072 Kaseorg Indrek Tartu 03:51:32 M40 1474 1362 Kattai Roman Tartu 04:19:07 M40 156 239 Kauk Anti Tallinn 03:07:11 M40 1366 2470 Kaulins Aivars Läti 04:12:54 M40 477 467 Kaur Margus Tartu 03:29:11 M40 1050 2485 Kaur Väino Pärnu 03:58:38 M40 597 351 Kelk Margus Tartu 03:35:30 M40 1719 1641 Kess Alar Tallinn 04:32:20 M40 746 616 Kibin Allan Tallinn 03:43:21 M40 793 568 Kiipsaar Raido Harju 03:45:53 M40 1223 1179 Kilp Sandor Tallinn 04:06:44 M40 681 572 Kirikall Kaupo Harju 03:40:13 M40 865 471 Kiristaja Kalle Harju 03:49:40 M40 515 950 Kirsipuu Avo Harju 03:32:05 M40 24 104 Kirsipuu Toomas Tartu 02:49:59 M40

Informaatika → Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...

Ajalugu → Ajalugu
613 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...

Põllumajandus → Aretusõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

samas laadis kui tema vend Cornelis, ning maastikke, mis meenutavad Abraham Bloemaerti ja Jan van Goyeni t�id. Varajastel 1640ndatel langes Saftleven Utrechtis itaaliap�raste maastikumaalijate, esmalt Bartolomeus Breenberghi ja seej�rel Cornelis van Poelenburgi lummusesse. Nimetatud meistritega t��tas ta 1643. aastal koos maali �Arkaadia maastik� loomisel (Herzog Anton Ulrich Museum, Braunschweig, Saksamaa). Samas m�jutas Saftlevenit siiski k�ige rohkem ilmselt 1641. aastal Utrechti naasnud Jan Both, kuna kunstnik v�ttis omaks tema rikkalike detailidega stiili, hoolikalt seadistatud kompositsioonivalemi ja meeldej��va kuldse l�unamaise valguse kasutamise. Herman Saftleveni t�id on eksponeeritud paljudes t�htsamates muuseumites, sealhulgas Riiklik Ermitaa�, Sankt-Peterburg, Venemaa; J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis,

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...

Filosoofia → Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

avaosas Eesti räimepüük 2014. aastal 25 protsenti, 2533 tonni võrra ehk 12 664 tonnini. Liivi lahes võib tänavu räime püüda 66 tonni rohkem ehk 14 186 tonni. Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 11 protsenti ehk 25 442 tonnini. Eesti sedavõrd suure vähendamisega ei nõustunud ja kärbe jäi nelja protsendi piiresse. Kilu saab püüda 27 489 tonni. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal turska püüda 1641 tonni, mis on 69 tonni rohkem kui aastal 2013. Lõhe püügivõimalus mõnel määral väheneb, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist eri lõhepopulatsioonides. Kokku võivad Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala, mis on 283 võrra vähem kui mullu. Vastavalt novembris Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve eri kalaliikide püügivõimaluste jagamise kohta saavad Eesti kutselised kalurid neist järvedest püüda 2926 tonni kala

Ökoloogia → Ökoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
64
rtf

Nimetu

1693 a ilmalikud tiitlid otsustatakse taas kõrvaldada. Pm nii minnakse kuni Rootsi võimuper lõpuni. 1673 otsustati Liivimaa kirik jagata kaheks , mõlemad said endale superintendendi. Oli veel üks superintendent, keda nim pea või ülem intendendiks. Liivimaa jaot kiriklikult kaheks rahvusi silmas pidades. Jälgiti, et oleks eraldi vaimulikud eesti ja läti k elanikkonnal. Ingverimaa kirikud kui see moodustati oli see olnud Viiburi piiskopkonas. 1641 otsustati Ingverimaa kiriklikult lahutada, moodustada superintendatuur, selle etteotsa tõusis Heinrich Stahl( meile tähtis kui eesti k keeletegelane), 42 a moodustatakse konsistoorium, mis on puhtalt vaimulik koosneb neljast liikmest (saksa, rootsi, saksa vene vaimulik). Ebatavaline olukord, suur hulk õigeusklikke venelasi, nim ka kreekakatolikuks kirikuks. 1644 a tuleb võimule kuninganna Christina, võimul 10 a. Christina valitsmisel kaks poolust

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...

Kirjandus → Kirjandus
115 allalaadimist
thumbnail
333
xlsx

Andmetöötlus 2. kodutöö (loogika- ja otsingufunktsioonid)

124 1857 4 119 1610 3 134 1685 1 114 1720 2 114 1675 1 119 1560 3 125 1580 5 111 1590 2 114 1631 2 114 1636 1 94 1639 2 94 1644 1 114 1700 3 107 1570 5 107 1575 1 109 1609 1 111 1590 1 114 1631 5 107 1570 6 107 1575 5 107 1600 2 109 1609 1 109 1634 1 103 1575 2 103 1580 1 103 1605 1 107 1604 1 106 1600 3 111 1590 1 114 1631 3 115 1641 3 115 1646 1 109 1727 1 103 1575 2 103 1580 3 107 1604 1 107 1614 3 106 1600 1 115 1641 11 115 1646 8 109 1705 1 167 1690 1 1750 1 1760 1 139 1775 1 139 1780 2 159 1665 5 162 1670 8 167 1690 5 180 1725 1 185 1730 1 135 1760 1 139 1775 3 159 1665 1 1665 1 162 1670 2 165 1690 3 180 1725 1 135 1765 1 139 1780 1 143 1655 2

Informaatika → Andmetöötlus
3 allalaadimist
thumbnail
345
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (diagrammid)

Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...

Informaatika → Andmetöötlus
0 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun