Tallinna Tehnikaülikool Esimene kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.1641 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052iatb Kuupäev: 19.04.2009 1.Ülesanne Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 150 mA lugem oli 74,5 jaotust. Antud: täpsusklass tk = 0,2 (mõõteriista passist) skaalajaotusväärtus skj = 150 (mõõteriista passist) mõõtepiirkond mpk = 150 mA lugem lug = 74,5 lug Leian voolutugevuse valemist I= mpk skj 74,5 I = 0,150 = 0,0745 A 150 tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 ...
Anthony van Dyck Anette Haidak 12.Klass 2013 Anthony van Dyck 22.märts 1599- 9.detsember 1641 Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21
autoriteedist, mis jäi juhtivaks inglise portreekunstis 18. sajandini. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega, see võis olla õhutatud kuninga poolt, et van Dyck ei lahkuks Inglismaalt. 1640-1641 aastal Inglise kodusõja ajal oli ta mõnda aega Prantsusmaal ja Flandrias. 1640. aastal saatis ta ka mõnda aega Poola printsi John Casimiri, kes oli vabanenud prantslaste vangistusest ning maalis printsist portree. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Portreed ja teised tööd Kui välja arvata saksa kunstnik Hans Holbein, siis van dyck ning ta eakaaslane Velázquez olid esimesed silmapaistva talendiga kunstnikud, kes töötasid põhiliselt õukonna portreteeriatena. Enamus kunstnikke pidasid sel ajal ajaloolise sisuga maale palju tähtsamaks, kui portreesi. Mitmete faktorite koosmõjul oli just 17
King Charles l Jaanika, Annabel Life • In 1604 to England • 1625 spoused • Reigned from 1625-1641 • 1628 he prorouged English Parliament • 1630 child Charles • 1649 executed Family • Father- James VI of Scotland and I of England • Mother- Anne of Denmark • Got married in 1589 • Brother Henry Important things during his lifetime •Born in Scotland •Brothers death •Coronation •Wife •War with Scots •Death
Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
Macca: 4,87*1024. (0,815 : ) 9,3 : 12100 . (0,949 : ) : 5,25 /3 ~96,5 % . : ~3,5 % +480oC 0,015 % 0,007 % 0,002 % C(): 0,723 .., 0,0017 % 108 .. 0,0012 % 0,0007 % (): 224,7 () () () : 35 /c : 8,9 /c2 . 224,7 . , . , 4,6. , . , « », , . , . , , , . , . ...
2009 (. barocco -- «», . perola barroca -- « »; ) -- XVII-- XVIII , . XVI --XVII : , , , . « » , , , , -- , . , , , . . -- . gentle: «», «», «». , . , , . -- , , . (. state of nature) - , . . , « » ( , 1717). , , « ». ( ); -- , -- . -- . , , , . . , . , , . -- . , -. « » (1689), « (1735). . -- . (1611), (1675). , . : . : -- ( ); -- «» ( ) ; -- -. « » (). , . . , « » , . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , ...
ideid; Esiteks sünnipärased ideed; Teiseks tajumiste kaudu omandatud ideed; Ja kolmandaks meie endi poolt moodustatud ideed. Elu ja looming Aastatel 1625-1628 elas Pariisis ning puutus kokku matemaatik Marin Mersenne'i ja tema ringkonnaga; Sel ajal tegeles optika, algebra ja tajuteooriaga; 1628.aastal emigreeris Hollandisse, kus töötas oma teoste kallal; Elu ja looming Esimene avaldatud teos, 1637, "Arutlus meetodist mõistuse õigeks kasutamiseks ja tõe otsimiseks teadustes"; Aastal 1641 järgnes tema peateos "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"; Kolm aastat hiljem avaldas ta filosoofia printsiibid. Elu ja looming Elu lõpul kolis Stockholmi, et õpetada Rootsi kuningannale filosoofiat; Haigestus kopsupõletikku ja suri 1650.aasta talvel 54-aastasena. Descartes'i vaated Arvas, et igasuguste õpingute eesmärgiks peab olema intellekti arendamine, vaimu kultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõeseid otsustusi; Eeskujuks pidas ta matemaatikat;
Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London) Flaami maalikunstnik Tuntakse peamiselt portretistina Jakob Jordaens Tegemist on Flandria maalikunsti rahvaliku suunaga Rahvalikus suunas kujutati lihtrahvast kõrtsis kaklemas ja logelemas Kiriklikule kunsti suunale iseloomulikult on näha suurt teatraalsust ja palju emotsiooni, kuid temaatika on vastupidine Poosid on liikuvad, kuid veidi ülepakutud ,,Oakuningas" Jakob Jordaens Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia
FRANS HALS 1580 1666 Kes ta oli? · Hollandi maalikunstnik · Barokiajastu üks suurimaid portretiste · Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks portreekunstnikuks Frans Hals'i elust Sündis Antverpenis Õppis Karel Van Mander'i käe all Teenis raha Haarlemi linna kunsti restaureerijana 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige Tegi tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina Looming Ei kasutanud abijooni ega alusvärvi Maalis kihtide kaupa Kasutas detailide väljendamiseks jooni, täppe, värvilaike Julged maalid Omane jõuline pintslitõmme Mitmed teised kunstnikud said temalt inspiratsiooni ning jäljendasid teda Looming Maalis väga reaalselt Kujutas väga erinevaid inimesi Maalides moonutas inimeste tegelikku iseloomu Maalis inimeste nägudele tihti salakavala naeratuse või peidetud emotsioone Tema stiil muutus ajaga pikapeale muutus domineerivaks värviks must Tuntud portree Hollandi kaupmehe...
õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus Puuduvad dramaatilised jõud ja originaalsus Charles I -st maalitud portreed toetasid Charlesi püüdlusi absoluutse monarhia poole Looming (2) Mõned kirikupildid, nt. ,, Madonna põldpüüdega" Kaksikportreed
Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks. Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn.
kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid
Fourth level Fifth level Daten zur Stadt Hauptstadt des Landes Freie Hansestadt Bremen Bremerhaven Einwohner: ca 660 000 Geschichte der Stadt 782 Jahre n . Chr erstmals erwähnt 787 wurde die Stadt zum Bischofssitz erhoben 1186 wurde Bremen Reichsstadt 1260 trat die Stadt der Hanse bei Von 1619 bis 1623 der erste künstliche Hafen Deutschlands. 1783 Transatlantikhandel mit den USA Bremen 1641 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geschichte der Stadt 1817 erste Dampfschiff Im 2. Weltkrieg erlitten (beide Städte) schwere Zerstörungen 1949 ein Land der Bundesrepublik Deutschland Erste Dampfschiff Click to edit Master text styles
koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades. Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks
· Teine (1647/16481649) · Kolmas (16491651/1652) Põhjused Kuningas (Charles I Stuart) süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Konfliktide algus 1640 tungisid sotlased Põhja Inglismaale Uus parlamendi kokkukutsumine, nim Pikaks parlamendiks (kuni 1653) Parlament likvideeris 1641. aastal Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...
oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
Trükikunsti algus Euroopas ja Eestis. J.Gutenberg Johann Gutenberg on sündinud vahemikus 13941406 Mainzis ja surnud 3. veebruaril 1468 Mainzis. Ta oli saksa leiutaja, trükkar ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Sakslane Johann Gutenberg avastas Euroopas 1440. aastal trükikunsti. Trükikunst oli Hiinas juba varem tuntud, aga Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud. Rohkete katsetustega leiutas Gutenberg viisi, kuidas metallist valatud üksikuid tähti raami külge lehekülje kaupa kokku laduda ja sellega siis paberile äratõmme teha. Seejärel sai tähed taas lahti võtta ja neist uus lehekülg laduda. Nii võis lühikese ajaga suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus kuna raamatute hulk suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ja seega kättesaadavaks suuremale hulgale ini...
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
portreekunstnikuna. Aastal 1634 abiellus ta Saskia van Uylenburgiga. Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus mõne kuu vanuselt suri. Pärast poja surma said nad tütre Cornelia, kuid ta suri kolme nädala vanuselt. Aastaid pärast Cornelia surma sündis neil teine tütar, kellele nad panid samuti nimeks Cornelia. Kuid ka tema suri, veidi üle ühe kuu vanuselt. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, kasvas suureks. Kuid Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming
nende tütar Cornelia 1638. aastal kõigest juulil 1606. aastal Leidenis. Ta alustas kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis õpinguid ladinakeelses koolis ja 14. neil tütar, kellele pandi samuti nimeks aastaselt astus Leideni Ülikooli. Sealne Cornelia, kui kes suri enam kui ühe kuu programm ei huvitanud teda ning ta lahkus vanuselt. Alles nende neljas laps Titus, kes koolist, et õppida maalikunsti. Ta õppis sündis 1641. aastal jõudis täiskasvanuikka. algul kohaliku meistri Jacob van Nende abielu kestis 8. aastat. Saskia suri Swanenburch'i ning seejärel Amsterdamis peatselt Tituse sündi 1642. aastal. 1645. Pieter Lastman'i juures. aastal tuli Rembrandti majja teenijaks Rembrandti tööd olid pühendatud valguse Hendrickije Stoffels, kellega sõlmis ja varjude mänglemisele. Mõjutusi andis Rembrandt vabaabielu. Sündisid peg Titus
René Descartes Descartes sündis 1596. aastal Kesk-Prantsusmaal. Ta ema suri, kui ta oli üheaastane. Isa otsustas saata René elama vanaema ja vanaonuga. Tegemist on matemaatiku, filosoofi ja loodusteadlasega. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks ehk filosoofia isaks. Samuti ka ratsionialismi isaks. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on met...
8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14
Need sündmused tõid kaasa suuri muutusi Inglismaa riigikorralduses. Käsitletav teema on Inglismaa ajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes. Töö eesmärk on ülevaate andmine kodusõja põhjustest, väejuhtidest, kodusõja käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele. 2 1. KODUSÕJA PÕHJUSED Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Sotimaal (1638) ja Iirimaal (1641). Sotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Soti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 1640).
juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
1638. a algas sotlaste ülestõus Charles I vastu, et mässu mahasurumiseks raha saada, oli kuningas sunnitud 1640. a kokku kutsuma parlamendi. Parlament ei andnud raha ja Charles I saatis ta kuu aja pärast laiali. Oma lühikese koosolemise tõttu hakati seda parlamenti nim. lühikeseks parlamendiks. Sündmuste asjaolul oli kuningas sunnitud 1640. a veelkord parlamendi kokku kutsuma. Parlament sundis 1641. a kuningat alla kirjutama seadusele, mille järgi võis parlamendi laiali saata vaid tema enda nõusolekul. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli enne seadusele alla kirjutamist jäänud kindlaks määramata, istus ta koos 13 aastat ja ajalukku läinud kui pikk parlament. 12. Selgita: Lühike parlament, Pikk parlament, Jäänuk- ehk Päraparlament, Väike parlament. TV 14
juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus ...
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maal...
Parlament sõlmis liidu ka kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega. Kuninga ja parlamendi vahelised suhted olid väga teravad. Parlament üritas Charlesile kätte maksta tagaselja ehk vastutusele võeti kuninga "halvad nõunikud". Parlamentääridele oli eriti pinnuks silmas Straffordi krahv, kes oli kahtlemata võimekaim kuninga lähikondlane. Ta mõisteti kiiresti süüdi ning kuningat sunniti tema hukkamisotsusele alla kirjutama. Strafford hukati 1641. aasta mais. Vangi pandi ka teine kuninga lähikondlane William Laud. Parlament käskis kuningal sotlaste nõudmisele järele anda, mida too 1641. aasta alguses ka tegi. Ent sellega sai kuningas endale taas positiivset mainet, seega hakkasid parlamendi positsioonid tema enda tegevuse tagajärjel ootamatult kõikuma ja kuningas püüdis seda mõistagi ka igati ära kasutada. Ta sõlmis sotlastega parlamendi vastu salaleppe. Samuti kontakteerus ta naise kaudu ka Prantsusmaaga, et saada
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
maksuvaba tulu 0. estus alates 01.01.2018 uni 14 400 eurot on maksuvaba urolt 25 200 euroni väheneb emile 6000 6000 ÷ 10 800 × atuluga üle 25 200 euro on Tulumaksuvaba tulu arvestus ala Brutopalk kuus Brutopalk aastas 400 4800 500 6000 700 8400 1000 12000 1200 14400 1201 14412 1460 17520 1641 19692 2000 24000 2099 25188 2100 25200 Märkus: *maksuvaba tulu arvutamisel kuupõhiselt on m a tulu arvestus alates 01.01.2018 Maksuvaba tulu aastas 6000.00 6000.00 6000.00 6000.00 6000.00 5993.33 4266.67 3060.00 666.67
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek ABSOLUTISM e sõjaväelisele kohustusele absoluutne monarhia ...
The Irish Problem ~the Irish can not be trusted~ In 1641, just prior to the Civil War, the Irish of Ulster had begun an uprising and attacked the planters who had been settled 30 years before. Between 10,000 and 15,000 Protestant planters were murdered by the Irish at places such as Portadown. Due to the war, the English did
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania skulptuur ● Itaalia renessanssimõjud peaaegu puuduvad ● Värvilised & puidust skulptuurid ● Elulähedus, ulatus naturalismini ● Kujude näod elavad, emotsioonide ehedus ● Silmad mõnikord klaasist ● Vahel lisati ehtsaid juukseid & riideid Kuulsamad Hispaania skulptorid ● Juan Martínez Montañés ● 1568-1649 ● Sündinud kohas nimega Alcalá la Real (Jaéni provintsis, Andaluusias). ● Oli tuntud ka kui “Puujumal”. ● Esimene töö oli St Christopher (El Salvadori kirikus Seville`is). 1597.a. ● Kuulsamaid töid: St Jerome`i altar Cristo de la Clemencia Kuningas Philip IV pronksist ratsamonument jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Martínez_Montañés#mediaviewer/File:Mart %C3%ADnez_Monta ● ...
Ida India Kompaniis ja 1634. aastaks oli ta kapteni abi kaubalaeval, mis sõitis Bataviast Moluccani. Sama aasta juulis määrati ta meistriks ühele väikesele laevale nimega Mocha. Ta külastas Hollandit 1637. aastal ja läks 1638. aasta oktoobris koos oma naisega Bataviale tagasi. paremalt : Tasman, ta naine ja tütar. 4 Tasmani esimene reis 1641. aastal otsustas Van Diemen läkidata uus ekspeditsioon, määrates selle eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5
Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes)
Rembrandt Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Ta sündis Leidenis 15. juulil 1606, oli veskimehe poeg. Alguses tahtis tema isa, et ta jätkaks perekonna traditsiooni veskipidajana, aga hoolimata sellest, et nad olid väga tagasihoidlike võimalustega perekond, võimaldas ta Rembrandt´ile hea hariduse. Ta läks õppima kunsti - algatuseks ühe kohaliku kunstniku juurde ja siis juba edasi Amsterdami. Kuue kuu pärast, olles saavutanud meisterliku taseme kõiges, mida talle õpetati, läks Rembrandt tagasi Leidenisse, kus teda hinnati nii kõrgelt, et hoolimata tema noorest east (sel ajal oli ta kõigest 22- aastane) võttis ta endale esimesed õpilased. Rembrandt kolis 1631. aastal Amsterdami. Ta abiellus 1634. aastal Saskia van Uylenburghi, ühe eduka kunstikaupmehe sugulasega. Saskiaga abiellum...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Maa Barokki tunnused Tuntumad kunstnikud Nende td ITAALIA Hakati jljendama varasemaid suurmeistreid Eeskuju Carracci perekonda kuulunud meistrite usu teemalised vi antiikainelised seinamaalid Maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav Realistlik suund kus vastupidi vga loomutruult kujutada Hakati tegema natrmorti Oluline oli liikuvus ja elujulisus. Caravaggio Pdles tetruuduse poole Maalide tegevuspaik on vetud tegelikust elust Keldriluugivalgus Poosid olid suvalised HISPAANIA Loodi peamiselt kirikupilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele phaku-legendidele kui ka tetruudele portreemaalidele. Dnaamiline, keerukas ja mitmeplaaniline. El Greco Francisco de Zurbaran (1599-1664) Bartolomi Esteban Murillo (1618-1682) Diego Vela...
piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks pandi, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, jõudis täiskasvanuikka. Nende abielu kestis 8 aastat. Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi. 1645. a tuli Rembrandti majja teenijaks Hendrickije Stoffels, kellest hiljem sai kunstniku armuke. Sündisid poeg Titus ja tütar Cornelia. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti(vahel isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on
1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi eal aga sel ajal veel ei olnud. Seal õppisid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastsast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Enamik koole tol ajal paiknes Lõuna- Eestis. Rääkides talupoegadest, havlenes nende seis Rootsi aja tulekuva. Talupoegade kohustesed suurenesid, eriti teoorjus. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrastamiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles
suurt kirjatükki: "Dioptrika", "Meteoorid" ja "Geomeetria". Need tööd määrasid paljudeks aastateks kindlaks keskaja pimedusest välja rabeleva teaduse teed. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine´i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. Need aastad polnud kerged ka teadustöös, kus väitlused Fermat ning tema enda kunagise õpilase Regiusega võtsid palju jõudu ja energiat. 1641. aastal ilmusid "Metafüüsilised mõtsiklused", mida Sorbonne heaks ei kiitnud, mida ründasid jesuiidid ja kõige ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". Välimusel olevat Descartes olnud väike suure peaga morn mees. Peale selle oli ta iseloomult ebameeldiv, kapriisne ja kade. Nii kirjutas ta Galilei kohta: ,,...mind
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
revolutsiooni alguseks Parlament ründas kirkikupoliitikat peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust
Tegemist oli esimese tööga, mille Rembrandt signeeris oma täisnimega. Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal mõne kuu vanuselt suri. Nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia suri kolme nädala vanuselt. Aastal 1640 sündis neil teine tütar, kellele nad panid samuti nimeks Cornelia. Ta suri veidi üle ühe kuu vanuselt. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641. aastal, kasvas suureks. Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi. 1640. aastate lõpus hakkas Rembrandt läbi käima endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli varem olnud tema teenijanna. Aastal 1654 said nad tütre Cornelia. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
