Kuid Velazqueze 4 realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda alistumist 1625. aastal hispaanlastele. See mõõtmetelt suurim Velazquezi töö on tuntud nime all "Piigid" (Las Lanzas), hispaaina sõdurite piikide järgi. Vaevalt leidub teisi ajaloolisi pilte, kus sündmus oleks kujutatud loomulikumalt ja sundimatumalt, ilma paatose ja zestita. Pildi peamisi võlusid on õhu ja valguse ainulaadselt meisterlik kujutus. ''Innocentius X'' portree valmistastas Velazqueze oma teisel reisil Itaaliasse ja valmistas selle 1650
Neist tuleks kõigepealt esile tõsta hertsog Olivarese ja noore printsi Balthasar Carlose ratsaportreid. Mõlemad portreed, maalitud umbes 1632-34, säilivad Prado muuseumis, Madriidis. ,,Las lanzas" 3,70 x 3,07 meetrit, 1635, Prado muuseum, Madriid. Tema teise, aastani 1649 kestva perioodi hiilgavaim meistriteos on suur, aastatel 1634-1635 loodud ajalooline maal, mis kujutab episoodi sõjast Madalmaade vastu, nimelt Hollandi kindluse Breda alistumist 1625. aastal hispaanlastele. See mõõtmetelt suurim Velazquezi töö on tuntud nime all "Piigid" (Las Lanzas), hispaaina sõdurite piikide järgi. Vaevalt leidub teisi ajaloolisi pilte, kus sündmus oleks kujutatud loomulikumalt ja sundimatumalt, ilma paatose ja zestita. Pildi peamisi võlusid on õhu ja valguse ainulaadselt meisterlik kujutus. "Innocentius X portree" Aastatel 1649-51 sooritab Velazquez teise reisi Itaaliasse. Jällegi ruttab ta algul Veneetsiasse, peatub
Kool HAAPSALU LOSS Referaat klass KoostajaJuhendaja: Tallinn 1812 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Haapsalu piiskopilinnus ajaloosündmuste jälgedes.....................................................................lk.4 Valge Daami legend...................................................................................................................lk.5 Linnus tänapäeval.......................................................................................................................lk.6 Pildigalerii läbi aegade..................
33 PORTREE on teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos skulptuuris, maalikunstis, graafikas. Peale välise sarnasuse püütakse sageli tabada ja edasi anda ka portreteeritava psühholoogilisi iseärasusi Alexey Tyranov, Portree Ivan Aivazovskyist, 1841 • Peter Paul Rubens." Infanta Isabella neiu Portree "u. 1625 34 Fr.R.Kreutzwaldi portree, 1864 Johann Köler 35 AUTOPORTREE portree, milles kunstnik kujutab iseennast . "Autoportree" (1798), J. M. W. Turner Johann Köler – autoportree (1859) Leonardo da Vinci autoportree. 36 37 GRUPIPORTREE portree, mis kujutab kahte või enamat inimest.
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
2. keskmes inimene või inimeste grupp (ajaloolised, piibli teemal). · Wiiralt Eduard "Figuraalkompositsioon Madonnaga" (43) · Kondas Paul ,,Suplevad mehed" Viljandi Muuseum: Kunstikogu (44) · Kondas, Paul ,,Paunvere poisid" Viljandi Muuseum (45) 16. Portree - üksikisik või inimeste grupp, edasi anda välist sarnasust või iseloomu. · "Portree Helene Fourment' ist" Peter Paul Rubens (46) · Peter Paul Rubens." Infanta Isabella neiu Portree "u. 1625 Ermitaaz (47) · Michel Sittow. "Portrait of Princess Catherine Aragóni" (48) 17. Autoportree - portree, milles kunstnik kujutab iseennast. · Pablo Picasso autoportree (49) · Carl Timoleon von Neffi autoportree (50) · Sandro Botticelli (Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi) autoportree (51) 18. Grupiportree - portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. · "Group portrait of the Amsterdam Corporation shooters" Dirk Jacobs 1532 (52) · A.M.Gerasimov. "Portrait of the oldest artists: I
enne tööleminekut. Viskiga teravdatud kuum jook saab oma õige nüansi joomisel läbi jääkülma magusa vahukoore, nii et unustage moekad joogikõrred! H uvitavat Huvitavaid fakte Anglesey saarel asub 58-täheline raudteejaam nimega LlanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllLlantysiliogogogochni me. Ballygally loss Antrimi maakonnas on Iirimaa üks kõige kummitavamaid kohti. Leedi Isobel Shaw, kelle abikaasa ehitas lossi 1625. aastal, arvatakse koputavat öösiti ustele, misjärel ta äkitselt kaob. Iirimaa sünnipäeva traditsioon on visata sünnipäevalaps üles pea alaspidi. Tervis Kehtib sama, mis mujal Euroopaski, ainult abordid on Iirimaal keelatud. Pilte Pilte Pilte Pilte Iirlased Kuulsused Sinéad O'Connor Enya Stephen Gately Kuulsused Róisín Murphy Bono Imelda May Jonathan Rhys Meyers
10 0,6 3000 1,366667 1685 7,429521 09 0,2 565 15 0,606 3030 1,45 1655 7,411556 13 0,2 545 20 0,612 3060 1,533333 1625 7,393263 02 0,2 548 25 0,619 3095 1,616667 1590 7,371489 52 0,2 535 30 0,625 3125 1,7 1560 7,352441 64
Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga. 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens, kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega.
Barokk - rahvariided 4. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed
peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning ajaloolistele, mütoloogilistele ja piibellikele süžeedele spetsialiseerunud Pieter Lastmani (1583–1633) juures. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624. või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga (1607–1674). 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (1596–1687), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
oli üpris heal järjel. Rembrandt suri 63-aastasena. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted. Järgnevalt õppis ta pool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (1583 1633) juures ning naasis peale õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624 või 1625 aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kollegi Jan Lievensiga. 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. Viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga, abiellus Rembrandt 1634. aastal. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige. Saskiaga abiellumisest tingitud
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
1622. aastal viibis Gustav II Adolf taas pikemat aega Eestimaal ning ta kohtus Narva linna esindajatega, kellelt nõudis raha sõja jätkamiseks Poolaga. Toona oli see Liivimaal jõudnud otsustavasse järku: 1621. aastal oli langenud rootslaste kätte Riia ning järgnevalt tegi kuningas ettevalmistusi Tartu vallutamiseks (2). 1626. aastal, pärast suurt võitu poolakate üle Kuramaal, saabus Gustav II Adolf taas Tallinnasse, kus tema abikaasa Maria Eleanora oli viibinud juba 1625. aasta juulist. Linlased püüdsid võita kuninga soosingut, kinkides talle sooblinahku ja sada vaati kaeru, kuid monarh nõudis siiski linnalt kõrgemaid tolle ja sõjaväe proviandiga varustamist. Tallinn ei soovinud seda aga teha ning kuningas manitses seepeale linna pika trahvikõnega, kus ähvardas linnalt tema majandusliku iseseisvuse ära võtta, "riputada leivakoti nii kõrgele, et linlased enam seda kätte ei saaks". Kuningas lisas ka, et kui ta nõnda linna
Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia) Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti
kes olid olnud taanlastega liidus,suurem osa Eesti alast läks vene võimu kätte. Sõja lõpp Vene-Poola Jam Zapolski vaherahu ja Vene-Rootsi pljussa vaherahu 12. Eesti kolme kuningriigi valduses: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna- Eestist välja. Vastureformatsioon Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist.Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat ,,Agenda Parva", milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana kirjeldab eriti detailselt kaasaegseid sõjasündmusi mis on oluline, et teada rohkem sõjast
kulukaks. Minu uurimistöö võiks olla kasulik õpilastele, kellel on tarvis uurida, mis piirkondades telliti rohkem portreesid või milline mood oli tol ajal. Kindlasti saab antud uurimistööst abi ka 17. sajandi kunsti tundmaõppimisel, mistõttu oleks see ka ideaalseks abimehek kunstiajaloo tundides. 2 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: The Stoning of Saint Stephen Aasta: 1625 Asukoht: Musée des beaux-arts de Lyon, Prantsusmaa Link: http://en.wikipedia.org/wiki/The_Stoning_of_Saint_Stephen 3 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn Pealkiri: Andromeda Chained to the Rock Aasta: 1631 Asukoht: The Royal Picture Gallery Mauritshuis, Holland Link: http://en.wikipedia.org/wiki/Andromeda_Chained_to_the_Rock 4 Autor: Rembrandt Harmenszoon van Rijn
lõpuni. Liivi sõja alguses likvideeriti Tartu piiskopkond ja 1562. aastal ka Liivi ordu, alistudes Poolale. Nii ei olnud 1582. aastal olemas enam linnuse rajajaid ja omanikke, kui Jam Zapolski vaherahuga Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel läks Vastseliina Rzeczpospolitale. 24 aasta pikkusele venelaste valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood.1620. aastal alanud võitlus Poola ja Rootsi vahel Liivimaa pärast olid 1625. aastaks olukorra sedavõrd Rootsi kasuks pööranud, et Vastseliina saadi kätte ilma suuremate purustusteta. Alles aasta enne Vene-Rootsi sõda 1656–1658 algasid linnusel uued kindlustustööd, mille iseloomu ja mahtu ei teata. Samas sõjas sai linnus ühepäevases piiramises 21. juulil 1656 rängalt kannatada ja alistus veelkord venelastele. 1658. aasta Vallisaare vaherahu ja 1661. aasta Kärde rahu tõid Piusa kaldale Rootsi kuninga alamad tagasi. Sel korral viimaseks pooleks sajandiks
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord su...
17.saj asutati ka manufaktuure. 18.saj lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna
20. Inglise parlamentarism mida tähendavad mõisted parlamentaarne monarhia parlamentalismi vorm, kus riigipeaks on monarh ülemkoda tähtsamad lordid alamkoda madalamad lordid toorid õigusjärgse Inglismaa kuningaJamesi pooldajad viigid uue trooni kandidaadi pooldajad 21. Miks puhkes Inglismaal kodusõda? Puhkes, kuna tekkisid vastuolud sotlastega. 22. Kes olid ja mida tegid Charles I Inglismaa ja sotimaa kuningas aastatel 1625 1649, kes alustas Inglismaa kodusõda James I - Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastal 1603, kes ühendas Inglismaa ja sotimaa ning nimetas neid Suurbritanniaks Oliver Cromwell Inglise kodusõjas sõjaline juht 23. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine miks? Millal? Mis põhjustas USA iseseisvumise? Nimeta 3 põhjust! Kirjelda Inglismaa ning Ameerika suhteid! AASTAL 1788 · Side inglaste ja ameeriklaste vahel nõrgenes · Kuningas suurendas makse
16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisekõrva implantaat...................................................................................................................4 Kuuldeaparaadi mõju keele arengule..........................................................................................5 Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17. 1600 – algas Rootsi ja Poola vaheline sõjategevus Eestis; Rootsi väed saj vallutasid enamiku Eestist. 1602 – 1603 – poolakad vallutasid enamiku Eestist (Tartu) tagasi. 1621 – Rootsi väed vallutasid poolakatelt Riia linna. 1625 – Rootsi väed sundisid kapituleeruma Tartut kaitsvad poolakad. 1629 – Rootsi – ja Poola sõlmisid Altmargi rahu; Kesk- ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse. 1630 – Tartus avati gümnaasium. 1632 – Tallinnas avati gümnaasium. 1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla.
Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud aj...
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstist...
Olulist osa rekatolitseerimises etendasid jesuiidi, kelle toomist liivimaale korraldas paavsti sadik Possevino. Siit lodoeti kat uski edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. 1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati
1.2Poola aeg 1583. aasta rahulepinguga jäi Tartu katoliikliku Poola valdusesse. Kuningliku privileegiga jäeti linnarahvale nende usk ja Jaanik kirik. (Salupere 2004: 16) Jesuiidid asutasid Tartus 1583. aastal kõigepealt gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis 1585 muudeti kolleegiumiks, mis ei erinenud oluliselt tol ajal Euroopas tegutsenud kõrgkoolidest, ka õppureid nimetati üliõpilasteks. (Salupere 2004: 17) 1.3Rootsi aeg Rootsi kuninga Gustav II Adolfi väed hõivasid 1625. aastal Tartu. Viis aastat hiljem asutati Tartus õuekohus ja gümnaasium. Kuningas otsustas gümnaasiumi muuta ülikooliks ja seoses sellega rajati 1631 esimene trükikoda Eesti pinnal. 1632. Aastal avati ülikool, mis tegutses alguses jesuiitide kolleegiumi hoones Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel. Kuna Rootsi valitsejad olid fanaatilised luterlased, siis tõi see Eestis kaasa laialdase kirjaoskuse. (Salupere 2004:17)
· 1583 sõlmitakse Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu Eesti on seega jagatud kolme riigi vahel: Rootsi, Taani ja Poola Poola-Rootsi sõda 1600-1629 · Poola, Rootsi lähevad ühe kuninga valitsemise alla (1592) · 1600 Poola kuulutab Eestimaa enda valduseks · 1604 Rootsi uueks kuningaks saab Karl XII · 1617 Rootsi ja Venemaa vaheline vaherahu, mille käigus saab Rootsi Ingerimaa valdused · 1625 saavad Rootsalsed edu sõjas Poola vastu Tartu hõivatakse · 1629 vaherahuga jääb kogu mandri-Eesti rootsi võimu alla ---1645 lõppeb ka Taani aeg Saaremaal 1660 ja 61 Poola ja Venemaaga sõlmitud rahudega lubavad nood Eesti ,,igaveseks" Rootsile. Põhjasõda 1700-1721 --- 1699 tekib Rootsi vastane liit: Venemaa, Taani ja Poola, eesmärgiga Eesti tagasi vallutada. (Ära loodetakse kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust) · Sõda algab 12 veb
chandeliers, and a 'silver chamber.' The church is also known for its acoustics Holy Spirit - 13th-century church adjacent Town Hall Square sports an impressive Baroque tower as well as an ornate, outdoor clock that's said to be one of the most photographed objects in Tallinn. A two-aisled church. St Olaf - St. Olaf's 124m spire is a Tallinn landmark, and was the tallest building in Europe between 1549 and 1625. An old legend claims that the church was built to attract more merchant ships to the town by a mysterious craftsman who promised to work for free if the townspeople discovered his name (Olev). In reality, the church took its name from the canonised Norwegian king, Olav Havaldsson. The first mention of the church dates to 1267 Kadriorg Palace Kadriorg Palace /1718 25 juuli ka kadrioru päev jäta meelde!) (Estonian: Kadrioru loss, German:
Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 14. ja 15. Sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum
● Daamidele pakuvad kindlasti huvi ehetekollektsioonid nn. Claddahi motiiviga (kaks kätt, mis hoiavad südant, mille kohal on kroon – armastuse, truuduse ja sõpruse sümbolid). Huvitavaid fakte ● Anglesey saarel asub 58-täheline raudteejaam nimega LlanfairpwllgwyngyllgogerychwyrndrobwllLlanty siliogogogochnime. ● Ballygally loss Antrimi maakonnas on Iirimaa üks kõige kummitavamaid kohti. Leedi Isobel Shaw, kelle abikaasa ehitas lossi 1625. aastal, arvatakse koputavat öösiti ustele, misjärel ta äkitselt kaob. ● Üks õige kummaline fakt Iirimaa kohta on seotud sünnipäeva tähistamisega. Sünnipäevalaps tõstetakse jalgupidi üles ja lastakse siis hea õnne soovimiseks kerge kopsuga peadpidi vastu põrandat nii mitu korda kui aastaid parajasti on, pluss üks aasta. Selle kombe kohta võiks öelda nii: Ärge seda oma kodus ilma vastava ettevalmistuseta järgi tehke, eriti kui
10.aug.1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel Võimuvahetus: Poola Lõuna-Eesti Rootsi Põhja-Eesti, Hiiumaa Taani Saaremaa. Rahvaarv 16.saj: 250 000 U U S A E G KOLME KUNINGA AEG (1583-1629) Rootsi: maa jagati seitsmeks linnuselääniks (Tln, Paide, Rkvr, Nrv, Hpsl, 1600-1625 sõjategevus Poola ja Rootsi vahel Koluvere, Lihula). Riigimõisaid valitsesid foogtid. Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks
koloniaalhuvid. Teiseks pingepiirkonnaks oli 16 saj juhtival kohal olnud Hispaania Armaada sai löögi Inglismaalt, kes tõusis taas esikohale tänu tugevale laevastikule ja laienevatele kolooniatele. Kolmas pingepiirkond oli Hispaania alt revolutsiooni käigus vabanenud Holland, mis kujunes maailmamerel Inglismaale suureks konkurendiks, ja viimaseks oli Inglismaale ka Prantsusmaa, osaledes 17. sajandi koloniaalvallutustes. Alates 1603- 1625 valitseb Inglismaal James I, kelle valitsemisajal ka Sotimaa ühendatakse Inglismaaga. 17. sajandi algul intensiivistus Inglismaal tarastamine, mis tähendas kogukondliku maa kasutuse lõpetamist. Nii ei saanud talupojad enam vabalt pidada kariloomi ega hankida endale küttematerjali. Talupoegade olukorda silmas pidades oli Lilburne nõudnud tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist. Paljude meelest polnud see piisav ja 1674. aastal kujunes välja vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
- Poolas sooviti Rootsi Eestimaa vallutamist ja Rootsi Poola Liivimaa inkorporeerimist · Rootsi ja Poola väed ristlevad Baltikumis edasi-tagasi : rahvalt nõuti moona, makse ja sõjamehi - sõja katkestasid mitmed vaherahud · Konflikti taustal avaldas mõju Venemaa ,,segaduste aeg": - Rootsi ja Poola sekkumine Vene võimuvõitlusesse ja nende paralleelsed sõjad Venemaa vastu - 1621 vallutas Rootsi Riia, 1625 Tartu. Seejärel peeti sõda enamjaolt Preisi rannikul. Altmargi vaherahu 1629 · Lõpetas konflikti, mille juured ulatusid aastasse 1561 · Sõlmiti 6 aastaks ja pikendati seejärel · Rahu vahendas Prantsusmaa, kes soovis Rootsi osalemist 30-a-s sõjas · Rootsi sai endale (relvarahu ajaks): A. Senise Poola Üleväina-Liivimaa koos Riiaga (Väinajõest/Daugavast põhjapoole): - Vana-Liivimaa aladest jäid puudu kaguosa (Poola Liivimaa) Kuramaa hertsogiriik ja
Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks, valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad. 1563 sai Kuressaarest hertsog Magnuse antud õigustega linn. MAADE JAGAMINE KUNINGRIIKIDE VAHEL. 1601-1602 näljahäda. 1611 Rootsil uus kunn Gustav II Adolf, poolaga vaherahu. Adolf hõivas 1621 Riia ja 1625 Tartu. 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu,poola loovutas väina jõest põhja poolsed alad rootsile. 1643-1645 peeti taani ja rootsi vahel järjekordne sõda. Sõja kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile.Kogu eestlaste maa oli Rootsi riigil. Rootsi võimu kestestamine kogu Eesti alal Kubermangud: a) Eestimaa : Lääne, Harju, Viru, Järva. b)Liivimaa: Tartu,Pärnu, Saaremaa. aadlimatrikkel - nimekiri aadlikest, sinna võeti ainult sünnipäraselt, suguvõsa pidi olema
koridori 450 meetri fassaadil, palgati kaks arhitekti Louis Metezeau ida otsa ning Jacques II Androuet du Cerceau lääne otsa kallal töötama. Samal ajal ehitati Kuninga galerii Petite galerii otsa. Henri IV traagilise surma tõttu 14. mail 1610 jäi tema töö poolikuks. Tema järglane Louis XIII päris trooni üheksa aastaselt. Tööd taasalgasid 15 aastat hiljem ning lõpetati Louis XIV ajal. 1624-1793 Pärast kümmet aastat tegevusetust otsustas Louis XIII 1625. aastal jätkata ehitustöid ja läbi viia nö suure ümberkujunduse, mida oli vaimusilmas näinud Henri IV. Louis XIII tellis keskaegse Louvre'i põhjatiiva ühe osa lammutamise ja selle asendamise Lescot'i tiiva jätkamisega koos samasuguste kaunistuste ja detailidega. Uue ja vana hoone vahele sobitas arhitekt Jacques Lemercier Kella paviljoni, mida tuntakse praegu Sully paviljoni nime all. Oma järskude kallakutega katuste ning võimsate
sõlmiti Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis Vene vallutused Liivimaal Poolale 1583 Sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu 1595 Lõplik vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Täyssinä vaherahu Märts 1600 Kuulutas Poola seim Eestimaa Poola valduseks August 1600 Vallandus sõjategevus 1617 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Stolbovo vaherahu 1625 Rootslased said endale Tartu 1629 Sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Rootsi sai kogu mandriala Eesti 1645 Taani ja Rootsi sõlmisid Brömsebro vaherahu 1654 Puhkes Poola ja Venemaa vahel sõda 1656 Rootsi ja Venemaa vaheline sõda Suvi 1656 Vene väed tungisid Liivimaale Oktoober 1656 Venemaa vallutas Tartu 1660 Poola ja Rootsi sõlmisid Oliwa rahu 1661 Rootsi ja Venemaa sõlmisid Kärdes rahu
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...
Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed. Hobused 1920a. - 1070 Autod 1993a. - 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21 2 Kuritegevus EVs ARVESTUS 5. Dr. Hans Madissoni 1923. a. uurimuse – Harku kurikalduvuste poeglaste kasvatusmaja kasvandike kuritegevusele sattumise põhjused – järeldused. Uurimus puudutab 1923 aasta Harku kurikalduvustega poeglaste kolooniat. Sinna kuulusid kodutud, taskuvargad jne
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 021KM Puhastusvahendid Uurimustöö Juhendaja:Heikki Eskuson Tallinn 2011 Käroli Linder puhastusvahendid Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Ecover põrandapesuvahend ............................................................................................................4 Sever Pluss klaasipuhastusvahend...................................................................................................4 Puhas Kodu üldpuhastusvahend .....................................................................................................4 Ecoveri pinnapuhastusvahend kõikidele pindadele .................
04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20
Aastal. Täyssinä rahuga, mis tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli aga loobuda oma vallutustest Ingerimaal. · 1600 aasta augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavad rüüsteretked. 1617. Aastal õnnestus rootslastel sõlmida Venemaaga soodne Stolbovo rahu ning saada oma valdusse kogu Ingerimaa. · Viimase suurema Eesti linnana langes 1625. Aastal rootslaste kätte Tartu. · 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. · 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja ka Saaremaal. · 1654. Aastal puhkes järjekordne sõda Venemaa ja Poola vahel. · 1660. aastal sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. Aastal Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
