abielulepingus mingit juttu. Inglased kirjutasid sellele alla ainult seetõttu, et Charlesil oleks võimalik Hispaaniast lahkuda. Kui ta Inglismaale jõudis, tühistati leping koheselt. Kodumaal tagasi olles asus Charles tegema ettevalmistusi Hispaania ründamiseks, et kaotatud alad õele jõuga tagasi võita. Teda toetasid nii isa kui ka Buckingham, kuid parlament ei tahtnud vajalikku raha anda. Viimaks teatud osa rahast siiski saadi ning asuti laevastikku valmis seadma. 1624. aasta lõpus oli Charlesil ka uus abieluplaan: ta otsustas abielluda Prantsusmaa kuninga Henri IV noorima tütre Henriette-Mariaga, kes oli samuti katoliiklane. Inglastele oli kasulik aga see, et kaasavara oli päris suur ning samuti prantslaste potentsiaalne toetus Habsburgide vastu. Ehkki abielulepingus nõuti ka inglise katoliiklaste tingimuste parandamist, jäi see klausel poolte vaikival kokkuleppel vaid paberile. Henriette-Maria võis jääda katoliiklaseks ning kasvatada
Disease and hunger ravaged Jamestown. Two desperate colonists were tied to posts and left to starve as punishment for raiding the colonies' stores. One colonist even took to cannibalism, eating his own wife. The fate of the venture was precarious. Yet still more colonists arrived, and their numbers included women. Despite the introduction of tobacco cultivation, the colony was a failure as a financial venture. The king declared the Virginia Company bankrupt in 1624. Twenty slaves in Virginia Africans brought to Jamestown are the first slaves imported into Britain’s North American colonies Mayflower and Pilgrim Fathers Over a hundred travelers embarked on the voyage of the Mayflower in September 1620. Less than one third were Separatists. The rest were immigrants, adventurers, and speculators. Their voyage took about two months, and the passengers enjoyed a happier experience than most trans- Atlantic trips.
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
Prantsusmaa 17.-18. saj HENRY IV (1594-1610) Prantsusmaal kehtis tugev kuningavõim juba keskaja lõpul, peale Saja-aastast sõda, kuid seoses ususõdadega see nõrgenes. Merkantilistlikku ja absolutistlikku poliitikat ajas 16. sajandi lõpus Navarrast pärit kuningas Henry IV (1594-1610). Ta oli katoliiklik Prantsusmaa kuningas, kes rajas Bourbonide dünastia. Tema ajal rajati Prantsusmaale siiditööstus ja asuti kaitsma Prantsusmaad võõramaise toodangu sissetuleku eest. Väga oluline oli tema esimese ministri, hertsog Sully tegevus maa majandusliku ühtsuse loomisel. Henry IV ajal asutati esimene kirjanduslik salong (Rambouillet`) Pariisis, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud, aristokraadid ja seltskonnadaamid. Henry IV mõrvasid jesuiidid. Tema surma järel tabasid riiki tagasilöögid. Kuna troonipärija Louis XIII oli alles 9. aastane, valitses riiki tema ema Maria de Medici. LOUIS XIII (1610-1643) 1610. a. Henry IV tapetakse ja troonile asub ...
Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti järgmisel aastal 1608 õukondlikuks pulmapeoks uus ooper "Ariadne", mille partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid Ariadne kaebeaaria, mis sai aluseks barokkooperis armastatud lamento-aariatüübile. 1613 valiti Monteverdi Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks, selles ametis püsis ta oma surmani. Veneetsias lõi ta ka mitmetest õukondadest tellitud oopereid, mis enamikus pole säilinud. 1624 a pärineb omalaadne pisiooper või dramaatiline stseen "Tancredi ja Clorinda kahevõitlus", milles ta jõudis üliekspressiivse kõnelauluni ja kasutas erilisi helimaalivõtteid (hobuste kappamine). Veneetsia avaliku ooperiteatri jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine"., mis kuuluvad sajandi keskpaiga ooperikunsti tippsaavutuste hulka.
värssdraama antiikmütoloogia oskuslik kasutus ja elav loodustaju. Tuntuks sai ta hoopis proosatraktaatidega need said laia vastukaja osaks. Nende kaudu sekkus ta Inglise revolutsioooni sündmustesse. ,,Areopagitica" (1644) traktaat. ,,Kaotatud paradiis" (1667) religioosne blankvärsiline poeem. Seda läbivad religioosne sümboolika, vastuolulised mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan. ,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne
purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku. Wildemann lendas kõrges kaares üle müüri poolakate poole, kus maandus pehmelt sõnnikuhunnikule. Ta jäi terveks, kuid võeti vangi. Vangi langenud komandant andis lossi üle poolakatele. · Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas linnuse koos maadega 1624. aastal eravaldusesse marssal Jakob de la Gardiele. Sellest sai alguse Viljandi mõisa areng. Mõisakeskus kerkis keskaegsest linnast läände. · Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. 1701. aastal pöördusid Viljandi elanikud Laiusel viibiva Rootsi kuninga Karl XII poole linnaõiguse saamise asjus. Kuningas palus oodata paremaid aega
- Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata - saatjad 15. sajandi algus, tamm, seest õõnsad, kristusest suuremad, pärit mõnest TLN kirikust - teos tuli Harju-Risti kirikust, vb enne oli Padise kloostris - Oli ilmselt riputatud, mitte palgil Püha Knut/Kanut. 2 kuju: puit: 16. saj, kivi 1516, hetkel on eksponeeritud ainult üks Muu värk Kantsel - 1624 Tobias Heinze ja Daniel Blume. Hävis 1944. - Tahvlitel oli Kristuse elu. Hävinud pingistiku jäänukid kogudusest paremal.. :/ Chrisostophorus hetkel väikse kabeli nurgas piilari ääres - Algselt kantsli tugisammas - Vähene pühak, keda kujutatakse -> hiiglaslik koeranäoga mees, kes tahtsi teenida kõige võimsamat. tassis inimesi üle jõe. Ükskord viis Kristuse koos kogu maailmaga üle, seetõttu sobis Chrisostophorus hästi kantslihoidjaks.
aastal keelas raad puumajade ehitamise ja käskis olemasolevad lammutada, aga see määrus ei jõustunud. 1621 aastal käskis raad hävitada õlgkatused, et tuleohtu vähendada, aga ka see korraldus jäi täitmata (Pullat, 1980). Poola valitsemisaeg, tõi Tartusse ka jesuiidid. 1583 aastal asutasid jesuiidid Tartusse gümnaasiumi tüüpi õppeasutuse, mis aga 1585aastal muudeti kolleegiumiks (Pullat, 1980). 9 Aastad 1601 põles Tarts Raekoda, 1624 aastal hävis Toomkiriku ajutine katus jaanitulest alguse saanud põlengus, kui 1625 aastal hõivasid Rootsi väed Tartu , oli see linn suures osas varemetes. Rootsi valitsus otsustas 1632 aastal rajada Tartusse ülikooli, mis esialgu alustas tööd Jesuiitide kolleegiumi ruumides Maarja kiriku ja Toome nõlva vahel, hiljem koliti juba päris oma majja (Pullerits, 2005). 22. mail 1667 aastal oli Tartu taas leekides, tuli hävitas 60 maja linna südames, põlema süttis
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
· Valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela. · Palees töötab 450 inimest. Ajalugu · Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. · Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. · Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. · Esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha. · Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet, 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva. · Bennet müüs lossi, mis oli tema pärusmõis, 1703 kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, markii Normanbyle, kes 1703 tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks.
väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamiseks kõrgete kaitsetollide abil. Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni. Absolutismiajastu Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku üleriigilisi generaalstaate, vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis
kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning ajaloolistele, mütoloogilistele ja piibellikele süžeedele spetsialiseerunud Pieter Lastmani (1583–1633) juures. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624. või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga (1607–1674). 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (1596–1687), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid
Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583 Rapla Järvakandi 86 17 198 280 288 5015 1318 Rapla Kaiu 86 29 220 245 1550 4586 5796 Rapla Karu 86 19 140 205 584 3497 1134 Rapla Kehtna NST 86 22 231 308 1545 4424 7879 Rapla Kodila 86 18 172 195 681 3096 1847 Rapla Kohila 86 18 216 385 1624 4730 5496 Rapla Lenini nim. 86 17 132 303 782 3510 1611 Rapla Lokuta 86 21 115 215 570 3941 1533 Rapla Mahtra 86 21 238 235 908 4209 1751 Rapla Mitsurini 86 23 272 223 1108 4276 1470 Rapla Märjamaa 86 14 114 230 889 4052 2166 Rapla Raikküla 86 19 217 278 585 4437 2791 Rapla Sooniste 86 23 152 124 490 4011 1355
16 1 47 47 0,50 0,49 17 1 48 48 0,09 0,09 204,4 18 1 62 62 204,25 9 1108, 19 1 81 81 1108,34 89 1317, 20 1 84 84 1317,09 69 1624, 21 1 88 88 1623,42 09 1789, 22 1 90 90 1788,59 29 2332, 23 1 96 96 2332,09 89 2530, 24 1 98 98 2529,25 09 2631, 25 1 99 99 2630,84 69
Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval. Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid. 11.30 Vaba aeg lõunasöögiks ja ostlemiseks 13.00 Kogunemine bussi 13.05 Sõit Tallinna poole 15.30 Saabumine Tallinnasse 15
oma jõu ja hiilguse. 1618-1648. a toimus Euroopas Kolmekümneaastane sõda. Saksamaal hävis paiguti kuni pool elanikkonnast. Sellele ajastule andis ilme palgasõdur kodumaata ja põhimõteteta toores sõjamees, kes vahetas isandaid oma tasku huve silmas pidades. Sajandi algusele on iseloomulik üldine toorus ja kommete räpasus. Lauas söödi sõrmedega, ainult vedelaid toite söödi lusikaga ühisest kausist. Kahvlit hakati kasutama alles 17. saj. teisel poolel. 1624.a anti Austrias välja reglement, millega keelati lauas sõrmi lakkuda, laudlinasse nuusata ja taldrikusse sülitada. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett, mis ülima rangusega määras õukondlaste käitumisnormid. Nõutav oli oskus daamide eest hoolitseda, ilusasti tantsida ja hästi riietuda. Tseremooniad õukonnas olid rangelt ette määratud ja ülimalt esinduslikud. Suuri õukonnapidusid valmistati kaua ette ja nad läksid maksma tohutuid summasid
Insert 20 4240 2.Treitera =45° koostatav kermis 6, 7, 8, 5 0,09 0,46 4550 60 76 Insert 20 1520 inserdiga 9 puhastreimiseks 3.Treitera =45° koostatav kermis 10, 11 3 0,05 0,16 1624 60 18 Insert 20 541 inserdiga peentreimiseks 4. Lihvimine 12,13 2 0,15 0,3 3000 60 50 Insert 20 1000 5. Freesimine (230 sõrmfreesiga, Frees + silindersaba Ø 8 14,15 2 0,34 0,68 6800 120 57 230 912)
Tänu "Orpheuse" suurele menule, telliti järgmisel aastal 1608 õukondlikuks pulmapeoks uus ooper "Ariadne", mille partituur on kahjuks kadunud, tuntud on vaid Ariadne kaebeaaria, mis sai aluseks barokkooperis armastatud lamento-aariatüübile. 1613 valiti Monteverdi Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks, selles ametis püsis ta oma surmani. Veneetsias lõi ta ka mitmetest õukondadest tellitud oopereid, mis enamikus pole säilinud. 1624 a pärineb omalaadne pisiooper või dramaatiline stseen "Tancredi ja Clorinda kahevõitlus", milles ta jõudis üliekspressiivse kõnelauluni ja kasutas erilisi helimaalivõtteid (hobuste kappamine). Veneetsia avaliku ooperiteatri jaoks lõi Monteverdi elu lõpul veel mitu ooperit, säilinud on neist kaks: "Odysseuse kojutulek" ja "Poppea kroonimine"., mis kuuluvad sajandi keskpaiga ooperikunsti tippsaavutuste hulka.
Joonis 3. Vaade maailma kõrgemale rippsillale Hiinas (Keija 2012). Tabel 2. 10 pikimat rippsilda maailmas (Kinki Regional Development Bureau 2002). Koht Sild Peaava Riik Aasta, mil pikkus valmis 1 Akashi Kaikyo 1991 m Jaapan 1998 2 Great Belt East 1624 m Taani 1998 3 Humber 1410 m UK 1981 4 Jiangyin 1385 m Hiina 1999 5 Tsing Ma 1377 m Hiina (Hong Kong) 1997 6 Verrazano Narrows 1298 m USA 1964 7 Golden Gate 1280 m USA 1937
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
o Taotleti aadlike poliitiliste ambitsioonide piiramist aadel määratletaks sõjaline seisus o Kodusõdade vältimiseks keelustada aadliliigad ja lammutati aadlike kindlused o Kolmanda seisuse eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest o Aadel nõudis oma õiguste laiendamist · Ainsa üksmeelse otsusena kaotati ametikohtade müük · 1789 kutsuti järgmised generaalstaadid alles kokku Richelieu ja kuningavõim · 1624 tõusis Richelieu ministriks · Kuningas Louis XIII leidis temas omadusi, mis tal puudusid · Richelieu oli tegelik valitseja · 1626 edikt, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused v.a piirikindlused o Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal o Aadlike mässukatsed suruti maha · 1626 edikt, millega keelati duellid (kuulutati need kapitaalroimadeks) o Aadli elulaad muutus kõrgaadel koondus õukonda, et nautida toredust
teateid Karksi linnuselt, millega tal oli tõenäoliselt sidemeid juba hertsog Magnuse ajal. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, kes jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende valduses olid Loodi, Vardi, Kaubi, Päri, Võisiku, Pahuvere mõisad. Bockide suguvõsa kuulub Liivi- ja Eestimaal immatrikuleeritud aadli hulka ja pärineb Sileesiast. Juba Poola ajal oli Lahmusel veski ja väike kõrtsike, mis Rootsi aja alguseks 1624. aastaks laostus. See oli ka mõistetav, sest pärast Poola-Rootsi sõda ei jäänud Lahmuse külla praktiliselt ühtki elanikku. 1624. aastast oli Lahmuse valdajaks Heinrich Bock, kes oli Pärit Breslaust. Aasta hiljem, peale tema surma pärandus läänivaldus tema naisele. Lahmuse mõis jäi Bockide perekonna kätte kuni reduktsioonini, mil mõisast sai riigi omand. Lahmuse oli suhteliselt väike mõis. 1638
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
näljahäda. Mõned mõisnikud ja kaupmehed teenisid viljamüügist tohutut kasu. Levis tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. KRONOLOOGIA 1600-1700 · 1595, 5. mai Täyssinä rahu, Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale. · 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast Baltikumis. · 1624 - Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse. · 1625 - Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis. · 1629, 16. september Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa sai Rootsile. · 1630 Avati esimene gümnaasium Tartus.
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
Juhtis arvukate Pariisi aadlielamute kaunistamist ning maalis kuningale suuri pilditsükleid. Olulisimad tööd Versailles` s, kus dekoreeris Peegligalerii, Rahu- ja Sõjasalongi ning Saadikute trepikoja. Louis XIV kunstipoliitika esindaja. Patrooni (Colbert`i) surm tähendas tema karjääri lõppu. Juhtis koos J.-B. Colbert`ga Kuninglikku Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemiat. 16.Prantslased Roomas Nicolas Poussin saabus Rooma 1624. aastal ja veetis siin suurema osa oma elust. Vaimustus klassikalisest kunstist ja tegi eraklientidele palju väikesi mütoloogilisi maale. Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide abil oskuslikult ruumisügavuse illusiooni, kasutades figuure vaid stafaažina. Claude Gellee, tuntud ka kui Lorrain. Teda peetakse tänapäevases mõttes ühes esimeseks maastikumaalijaks. Tema töödes tihti ideaalmaastikud. 17.Rubens
See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. Kronoloogia 16001700 1595. aasta 5. mai Täyssinä rahu, Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale. 16001629 Rootsi-Poola sõda (16001611, 16171618, 16211625, 16261629) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast Baltikumis. 16111613 Rootsi ja Taani vaheline Kalmari sõda ja sõjategevus Saare-, Hiiu-, Muhu ja Läänemaal[3] 1624 Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse. 1625 Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis. 1629, 16. september Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa sai Rootsile. 1630 avati esimene gümnaasium Tartus, (Tartu Akadeemiline gümnaasium).
Käibemaks riigile 724 769 -117 -117 879 4297 11856 13496 10483 933 -171 -117 LA laenuintress 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 LA laenu tagasimakse Liising PA laenuintress 1833 1804 1775 1745 1716 1686 1655 1624 1594 1562 1531 1499 PA laenu tagasimakse 3167 3196 3225 3255 3284 3314 3345 3376 3406 3438 3469 3501 Investeeringud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenu jääk aasta algul 200000 196833 193638 190413 187158 183874 180559 177214 173839 170432 166995 163525
LA laenuintress 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 43 Äriplaan LA laenu tagasimakse Liising PA laenuintress 1833 1804 1775 1745 1716 1686 1655 1624 1594 1562 1531 1499 PA laenu tagasimakse 3167 3196 3225 3255 3284 3314 3345 3376 3406 3438 3469 3501 Investeeringud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenu jääk aasta algul 200000 196833 193638 190413 187158 183874 180559 177214 173839 170432 166995 163525 Raha jääk kuu
- Prantsusmaal Lothringeni maakonf ja osa Elsassi maakonnast ning Metzi, Touli ja Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa) - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile 2) - Lõpetas religioonivaidlused. Augsburgi usurahu (1555) järjekordne kinnitamine. Parandused: - Saksamaa kalvinistid said võrdväärsed õigused Luterlastega - Luterlaste kätte läinud end. Roomakat. kiriku vaimulike läänistuste küsimus lahendati nii , et lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal 3) - Prantsusmaa soovide kohaselt kinnitati Vestfaali rahus Saksamaa poliitiline killustatus ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust. - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid)
enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. 16001603 oli Tartu Rootsi vägede käes ja jesuiitide tegevus katkes; osa Tartu jesuiite viidi vangidena Rootsi. Pärast seda gümnaasium ja tõlkide seminar enam endist hoogu sisse ei saanud. 1625. aastal Tartu vallutamisega rootslaste poolt lõppes nii jesuiitide kui ka kogu katoliikluse ajastu Eestis: selle taustal mõjub sümboolsena asjaolu, et juba aasta varem, 1624. aastal põles maha Baltimaade tollane suurim katoliku kirik, Tartu toomkirik. Põhja-Eesti Rootsi võimu all 1561. aastal Rootsi valdusse läinud Põhja-Eestist moodustatud Eestimaa hertsogkonnas püsis Venemaaga peetud sõja lõppemiseni väga ebastabiilne olukord -- mitmed piirkonnad Põhja- ja Lääne-Eestis käisid korduvalt rootslaste ja venelaste vahel käest kätte. 1570. aastail piirasid Vene väed kahel korral ka Põhja-Eesti tähtsaimat keskust Tallinna, mis jäi tänu tugevatele
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
ilmselt eestlaste poolel, mis põhjustas sakslaste poleemika. Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik. Eestikeelne luulekirjandus sünnib Rootsi suurvõimu ajal. Seda võib sisu alusel jaotada ilmalikuks ja vaimulikuks luuleks, funktsiooni järgi aga kirikulauludeks ja juhuluuleks (mille värvikaima osa moodustavad pulmalaulud). Teoreetilise aluse ka eestikeelse värsi kirjutamisele andis Martin Opitzi aastal 1624 ilmunud ,,Buch van der Deutschen Poeterey". Enemasti tõstetakse eestikeelse luule algusest kõneldes rohkem esile sellel sajandil sündinud juhuluulet, millest on olemas hea ülevaade. Juhuluule all mõeldakse ajajärgule omast (saksa eeskujudele tuginevat) barokkluulet, mida harrastati kõrgemate seisuste sünnipäevade, pulmade ja matuste puhul. Tavaliselt mainitakse juhuluule aktiviseerijana Tallinnas saksast tulnud luuletajat Paul Flemingit (1609-40)
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Sotsiaalmajanduslikud põhjused: ● Teenijaskonna kasv. Noori naisi võeti teenijateks, see ei käinud kokku abiellumisega. Pere loomine jäi hiljemaks või ei abiellutud üldse. Mida hiljem abielluti, seda vähem lapsi sündis. ● Inglismaal on üllatavalt väike vallaslaste osakaal. Juba 17.sajandil on selgelt näha, et see on väiksem kui mujal Euroopas. Seadusetel oma osa: 1624 seadus - sohilapsi ei tohi mõrvata. ● Talude liitmine suuremateks taludeks. Vaesem elanikkond ei saa tootmisele ligi. Tarastamine. Saagikuse kasv: 10 seemet. 17. sajandi kolm suurt katkuepideemiat (1603, 1625, 1665). Veel ka 17.sajandil oli rida katkupuhanguid, eriti rängalt : 1603 (kuni 50 000 ohvrit), viimane suurim 1665 (ennekõike London ja sealgi juba 100 000 ohvrit; sel ajal Londoni rahvaarv 500 000). 17.sajandil nõudsid
Priiskav, külluslik, toretsev. Pulmalauludele eelnes alati pühendus autorilt. Pöördumine, üliväärikas, ülilugupidav - ülivõrded on olulised. Ilma nendeta kõlaks matslikult. Enamasti kirjutasid kirikuõpetajad eestikeelset pulmaluulet. Heinrich Gösecken, Daniel Göbel jt õpetatud mehed, kes kirjutasid eestikeelset juhuluulet. Pulmalaulu kirjutamine ei olnud niisama. Eeldas ka teatud reeglite järgimist. Eeskujuks kujunes Saksa luuletaja Martin Opitz. Raamat Saksa poeetikast, ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Olgu õhurõhk p0. Siis p1 = p0 - gh1 ja p2 = p0 - gh2. Kuid h2 > h1, siis p1 > p2. · Mõned metallist potisangad kõrvetavad, teised mitte. Ka eboniidist sangad ei kõrveta. Miks? · Miks paksust klaasist klaas puruneb kui sinna valada keeva vett, aga õhukesest klaasist tehtu ei purune? Vihje: klaas on halb soojusjuht. · Miks vindiga konservipurgi kaant on raske avada? · Miks tuleb kööginõud ka väljast puhtaks pesta, eriti läikivad potid? · Kohv toodi Euroopasse 1624.a. Aasiast (Veneetsia kaupmehed); · Tee toodi 1610. a. Hiinast (hollandlased); · Lusikas, kulp 1500 a. m.a.j. , siis ka supp? 8. Vannituba ja saun 8.1. Veekraan · Kui veekraan avada natukene, siis voolab sealt ühtlane veejuga, mis allpool muutub peenemaks ja lõpuks katkeb, tekivad tilgad. Kuidas nähtust seletada? Joa kitsenemine seletub joa pidevuse võrrandi abil : V = S v t = const. S1 v 1 = S2 v2 . Joa katkemine on tingitud sellest, et juga langeb vabalt
paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus. Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks halli stepitõugu veiseid Ukrainast. 18. ja 19. sajandil ristati kohalikku karja välismaalt ostetud sugupullidega
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
