He didn't stay either and in the sixteenth century the first Europeans to settle in America were the Spanish, the English and the French. The first village founded by the English settlers was in Virginia in 1607. It was called Jamestown. They didn't have good relations with the Indians and many of them died. But Pocahontas, the daughter of an Indian chief, became their friend and helped them. They started growing tobacco in Virginia, using African slaves in the fields. In 1620 a new group of British settlers reached Plymouth, Massachusetts, with a ship called Mayflower and they were called 'Pilgrim Fathers' due to their strong belief in religion. They left England because they didn't agree with the Church of England. They became farmers and businessmen who thought that all men were equal and they didn't have slaves. Many of the Pilgrims died in the first year in America, but they were helped by the Indians, who showed them how to grow corn
1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene
Tiigid saavad oma vee allikatest, äravool on suuremõisa jõkke. Tiikidest saadud pinnas kuhjati ja sellele ehitati suvemajake. Ajalugu ja omanikud Mõisa tunti Pühalepa (Pohilep) ametimõisana ja siin resideerus ordufoogt või tema esindaja. 1563. aastal, Hiiumaa minekuga Rootsi võimu alla, läks mõis Rootsi kuninga valdusse. 1600- ndate aastate lõpus läänistati see ajutiselt Rootsi rittmeistrile Christoph Stackelbergile. 1620. aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati.
Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6. kaelalüli kõrgusel. Milles seisneb kõri funktsioon? Hääle tekitamine 8. Hingetoru lad. k. Trachea Hingetoru asend Algab kõrist 6.7. kaelalüli kõrgusel ja haruneb rinnaõõnes 4.5. rinnalüli tasemel kaheks peabronhiks paremaks ja vasakuks. Hingetoru ehitus Hingetoru koosneb 1620 kõhrelisest poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline (koosneb side ja silelihaskoest) ja on liitunud söögitoruga. Hingetoru funktsioon on õhu liikumine ninast kopsu. 6. Peabronhid bronchi principales Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on
alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda
..............................11 KOKKUVÕTE...............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra................................14 3 KEHRA AJALUGU Kehra küla (Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati külast kilomeeter lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis. 1850. aastal alustas tegevust Kehra Vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium. 1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana. 4
The fate of the venture was precarious. Yet still more colonists arrived, and their numbers included women. Despite the introduction of tobacco cultivation, the colony was a failure as a financial venture. The king declared the Virginia Company bankrupt in 1624. Twenty slaves in Virginia Africans brought to Jamestown are the first slaves imported into Britain’s North American colonies Mayflower and Pilgrim Fathers Over a hundred travelers embarked on the voyage of the Mayflower in September 1620. Less than one third were Separatists. The rest were immigrants, adventurers, and speculators. Their voyage took about two months, and the passengers enjoyed a happier experience than most trans- Atlantic trips. Lost at sea, they happened upon a piece of land that would become known as Cape Cod. After surveying the land, they set up camp not too far from Plymouth Rock. They feared venturing further south because winter was fast approaching.
a group of farmers began a colony in Jamestown, Virginia. They had to fought with indians and most of them died because there were many diseases and the didn't have enough to eat. But the daughter of an Indian chief, Pocahontas, helped them. The farmers discovered that it was easy to grow tobacco in Virginia, so they bought black people as slaves to work on the fields. They found a big market for their tobacco in Europe. In 1620 another group of English people landed in America. They called tehir landing place Plymouth, similary with the place they started their journey in Britain. These people are known as Pilgrim Fathers. The didn't want to live in England because they didn't agree with the church. The pilgrims had rough times also, but friendly Indians helped them. In 1621 the Pilgrims had a huge dinner to give thanks for the first food that they had grown themselves
Käed, kepid diagonaalselt maalidel. Värvid erksad punased, rohelised. · 21 a. sai temast luukakildi meister ning sai endale õpilased ja ateljee. · 1600 läks Itaaliasse, kus töötas Montovas õuekunstnikuna. · Abiellus Isabella Brantiga, kellest valmisid Isabella pildid ,,Autoportree Isabella Brantiga" · Nimetati Madalmaade õuemaalijaks ja vabastati maksudest. Võid töötada üksinda. · Kuulsaim võitlusstseen ,,Leukippose tütarde röövimine" · 1620 aastaks saab temast Madalmaade kuulsaim ja jõukaim kuntsnik.Rubensi parim portree pärineb aastast 1624 ,,Õlgkübar" · Saavutas ka kuningas Felipe õukonna kunstnikuna aadli tiitli. · Pärast Isabella surma lõppeb ta esimene loomingu periood ja uuesti abielludes saab alguse teine, Helene periood. · Teoseid: ,,Helene Fransiga", ,,Kasukake" ainus, mille jättis oma naisele. Diego VELAZQUEZ 1599-1660 · Peamine Hispaania baroki esindaja
Õli lõuendil Fifth level 120 × 103 cm Wadsworth Atheneum, Hartford, CT, USA Barokk Maalikunst Maalikunst Hispaanias Diego Velázquez 15991660 Sevilla Click to edit Master text styles Veemüüja Second level U 1620 Third level Fourth level 106,7 x 81 cm Fifth level Õli lõuendil Wellington Muuseum, London
huvi lillede vastu on näha ka Bosschaerti maalidel, kus lilli on kujutatud suure täpsuse ja tõetruudusega, kuigi tegelikkuses eksisteerisid kõik lillekimbud vaid kunstniku ettekujutuses. • Espinosa saavutab marjade tugeva reljeefsuse kobarate Ambrosius Bosschaert paigutamiseega "Vaas lilledega", u 1620 hämarasse ruumi, läike aga mitme läbipaistva värvikihi kandmisega üksteise peale. Viinamarjade kujutamise populaarsus 1630. "Vaikelu aastate Hispaanias Pieter Claez "Vaikelu klaaskeraga” THEODORE GERICUAULT. ROMANTISM
tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Moskva tsaaririigi osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620. aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn Põhjamaade seitsmeaastase sõjaga (1563–1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570– 1595) Rootsi ja Venemaa vahel.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da) (05.06.2015) 1.4. Vene-Rootsi Kahekümneviieaastane sõda „Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja
Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused, mis puudutasid talupoegi loeti ette kirikus pärast jumalateenistust. 1550 1620 1695 1698 1710 Rahvaarv 280- 120-170 350-400 tuhat 300-330 120-170 300 tuhat tuhat tuhat tuhat Põhjustas Sõjad ja Loomulik iive oli Suur nälg Põhja sõda, nälg kõrge; sisseränne (1696-1697) katk
ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku...
"Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid.............................................................
Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. 8 4/11/19 · 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther.
Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivima...
38211130833 34204170615 44012150956 47110060467 35302070214 37111200348 48007150516 44601210234 45209010485 36110070151 37906080465 34404190222 37708220891 38008200347 47508150058 37006180544 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud. Lõik määratakse dünaamiliselt alguse, sammu ja punktide arvu (k) järgi. Viimased sõltuvad kopeeritud ridade arvust.
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemai...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA VARRUKAS LÄBI AJALOO KOSTÜÜMI AJALUGU GETRI MITT MOESTILISTIKA IV Juhendaja: Kai Saar TALLINN 2014 Sleeve (Eng. Slieve või slyf, sõna liitlaste libisema, vrd Hollandi sloof) on osa rõivast, mis katab käe või mille kaudu käsi läbib või libiseb. Varruka lõige on peaaegu igal ajastul olnud erinev või mingit laadi omapärane. Enamasti erinevad varruka lõiked akadeemiliste või muude ametirõivaste näol. Varruka pikkus varieerub vaevu üle õla kuni maani. Enamik tänapäeva särk varrukad lõppevad kusagil õlavarrel ja randmel. Sajandite jooksul on kasutusele võetud loetlematuid eri stiile varrukaid. Aja jooksul on need tagasi tulnud moodi, kuid kohendatud hetkeliste trendide järgi. Ajaloost Varrukas, mida lõigatakse koos kehalõikega välja, oli sagedasem varasematel sajanditel, kui otsa õmmeldav varrukas, kuna otsa õmmeldav varrukas vaj...
protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku usku ning saksastamine Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Taani kuningas asus protestante toetama Katoliiklastest kogus üle 100 000 mehelise palgasõjaväe Albrecht von Wallenstein katoliiklaste pooldaja Gustav II Adolf protestantide pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes
Slavery started in America in 1619, when the first slaves were brought to Jamestown, VA from Africa. Colonists bought slaves for cheap/free work force in the plantations they couldn’t have kept up otherwise due to large plots of fertile land and small families. 9. Name the original 13 colonies. VA, MA, MD, RI, CT, NH, NC, SC, NY, NJ, PA, DE, GA. 10. Which groups of colonists came to the New World in search of religious freedom? How did their views differ? Pilgrims in 1620, Puritans in 1630. Pilgrims were working men who believed in the importance of physical work, whereas Puritans valued education and thus were higher in the social and economic status. Pilgrims wanted to separate from the Church of England, while Puritans simply wanted to “purify” it. 11. What was The Mayflower Compact and why was it an important document? Name two important principles that this document included.
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
10 1000 10000 Liik Maksumus 8 1300 10400 haab <10000 8 1400 11200 6 950 5700 5 1520 7600 Kogus 6 1330 7980 >6 9 1240 11160 9 1240 11160 9 2090 18810 2 1350 2700 2 1980 3960 7 1260 8820 9 1350 12150 2 1620 3240 3 1360 4080 5 1450 7250 6 1360 8160 7 800 5600 6 1360 8160 9 1520 13680 10 1760 17600 Massiarust, Surjust ja Talilt pärit töötajad Vald Nimi Telefon Isikukood Massiaru Männik Elvi - 47110060467 Massiaru Paju Ants 5127657 35302070214 Massiaru Roos Margus 5023543 37111200348
Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . Ooperis “Orpheus” . → 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodus musitseerimist (kammermuusikat), vaid ka orkestrimuusikat .
kuninganna Elizabeth 1593 aasta veebruaris kutsus kokku parlamendi, et arutada järjekordset papistide vandenõud, sai Bacon saadikukoha Middlesexi krahvkonnast. • Kui 1603 tõusis troonile James I, hakkas Bacon saama kõrgeid ametikohti, sealhulgas peaprokuröri abi ja kohtuministri omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi õigusi. • 1603 löödi Bacon rüütliks. 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam ning 1621 vikont St. Albans. • 1620 esitati Baconile süüdistus altkäemaksuvõtmises ja teistes õiguserikkumistes. Bacon ei eitanud süüdistust, kuid väitis, et altkäemaksud ei mõjutanud tema otsuseid. Bacon mõisteti süüdi. Teda trahviti ning lühikest aega hoiti teda Toweri vanglas. • Ta oli sunnitud avalikust tegevusest loobuma. Bacon tõmbus tagasi oma mõisa Gorhamburys. Ülejäänud elu pühendas ta filosoofiale ja teaduslikele katsetele. • Ta suri Highgate'is 9. aprillil 1626
Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis Gustav II Adolf kuningavande Nyköpingi riigipäeval. Troonile saades oli Gustav II Adolf kõigest 17-aastane, aga valitsemiseks küps ning oskas isegi viit erinevat keelt. 25.novembril 1620. aastal abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623. aastal Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsembril Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. 16.novembril 1932 langes Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maeti alles kaks aastat hiljem Stockholmi (4). Gustav II Adolf väejuhina Gustav II Adolfi troonile asumise ajal tulid Venemaal võimule uued jõud ning endiste liitlaste vahel puhkes sõda
Autor: Cornelis Janssens van Ceulen Pealkiri: Portrait of a Woman, Traditionally Identified as the Countess of Arundel Aasta: 1619 Asukoht: Yale Center for British Art, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cornelius_Johnson_- _Portrait_of_a_Woman,_Traditionally_Identified_as_the_Countess_of_Arundel_- _Google_Art_Project.jpg 22 Autor: Cornelis Janssens van Ceulen Pealkiri: Sir Alexander Temple Aasta: 1620 Asukoht: Yale Center for British Art, New Heaven, USA Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cornelius_Johnson_- _Sir_Alexander_Temple_-_Google_Art_Project.jpg 23 Autor: Cornelis Janssens van Ceulen Pealkiri: Portait of a Lady in Blue Aasta: 1639 Asukoht: Dulwich Picture Gallery, Suurbritannia Link: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Johnson,_Cornelius_the_elder_- _Portait_of_a_Lady_in_Blue_-_Google_Art_Project.jpg
või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo.
ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-ks aastaks määratud (kuningas võis aega pikendada), elas
1704.a alustasid venelased uut rünnakut. Vallutati Tartu ja Narva.1708.a küüditati kõik Tartu Valga, Narva elanikud Venemaale. 1710. a said venelased enda kätte Pärnu ja Tallinna. 1721.a sõlmitud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestlased Põhjasõjas olid Rootsi poolel, rüüstasid mõisaid ja röövisid vara, maeti varandust, rahaaugud-ja pajad järvede põhjas. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000-300 000 inimest, 1620.a 120 000- 140 000 ini- mest. Põhjus oli sõjas ja sellega kaasnevad näljas. Pärast sõja lõppu kasvas rahva- arv 350 000- 400 000 inimeseni. Põhjuseks pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, suur immigratsioon:palju vene talupoegi, õigeusklike, soomlasi, lätlasi ja palju kaugemaid.1696-1697 oli suur nälg, tüüfus ja düsenteeria umbes samas ajal. 70 000-75 000 inimest suri nälga.1710-1711 oli katk ja 18.sajandil toimus veel Põhjasõda ka.. laastav mõju rahvaarvule- 170 000 inimest
Sissejuhatus Teema valikul juhindusin tuttavlikkusele. See tähendab, et nimi Martin Luther pole mulle võõras. Kuigi ma teadsin kes ta oli ja millega ta hakkama saanud on, valdas mind siiski osaline teadmatus, millele soovisin vastuseid leida. Enamasti on kõigil suurmeestel läbi meie ajaloo mingi ajend olnud, mis on neid viinud neile kuulsuse toonud teguni. Luterluse rajaja kohta mul selline varajasem info puudus. Parim viis selle avastamiseks on uurida tema lapsepõlve ja eluolu, tingimusi, milles ta kasvas. Temas pidi olema midagi erilist, midagi teistmoodi, sest just tema oli see, kes julges sellisel ,,pimedal" ajal astuda vastu kehtivale korrale, mis pealtnäha oli kõigile meelepärane ja sobiv. Referaadis pöörangi tähelepanu tema lapsepõlvele ja hariduteele. Üritan teada saada miks otsustas igati terve noormees hakata vaimulikuks. Kuidas ta jõudis arusaamisele, et just temast saab uue korra looja. Ning eriti huvitab mind, kuidas tema...
ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale.
kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. 17
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondad...
vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele. Haram oli sultanite ulatusliku patronaazi keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250. kuni 1510. aastani. Osmanite impeerium 1517 - 1917 Laiaulatuslik renoveerimine võeti ette Mahmud II valitsusajal aastal 1817. Kaljukupli lähedale ehitasid osmanid 1620. aastal eraldi asetseva Prohveti mosee. Briti mandaat 1917 - 1948 Kaljukuppel sai kõvasti raputada Palestiinas esmaspäeval, 11. juulil 1927 toimunud maavärina käigus, mistõttu osutusid kasutuks mitmed eelnevate aastate jooksul aset leidnud parandustööd. 1948 kuni tänapäev Jordaania valitsuse ajal keelati juutidel siseneda Jeruusalemma vanalinna. Iisrael hõivas Kaljukupli nende jaoks võiduka Kuupäevase sõja käigus aastal 1967. Postuumselt avaldatud
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18
? Kui inimene mõtleb nii, et see läheb hetke pärast meelest, on see kasutu. Kui aga jääb meelde, siis kasulik, sest nii tekivad meile mälestused, sellest jäävad meile mingid jäljed ning võivad tekkida uued ideed. 15) Mille poolest erinevad unenäos mõeldud mõtted ärkvel olles mõeldud mõtetest? Unenäos on meie mõtted seosetud nagu on tihti näha meie unenägudest. Need ei ole nii korralikud ja täiuslikud nagu on ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru. Tähelepanu oleks vaja rohkem juhtida mõttetööle, mitte harjumustele. Kuna inimesed ei oska oma võimu looduse üle õigesti kasutada, peaks ta kasutama oma aru, et sellega toime tulla. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
